Konverentsi „Eesti julgeolek 2016: minu panus“ kokkuvõte

 

6. oktoobril toimus Riigikogu konverentsisaalis konverents “Eesti julgeolek 2016: minu panus”.

 

Konverents käsitles Eesti julgeolekut mõjutavaid väliseid tegureid ja riikliku julgeoleku hetkeolukorda, vaatles julgeoleku strateegilisi suundi ja praktilisi meetmeid. Samuti hõlmas omavalitsuste ja vabaühenduste rolli elanikkonna kaitses. 

 

Konverents pööras erilist tähelepanu elanikkonna kaitsele. Riigikantselei juures tegutseva rakkerühma eestvedamisel on Eestis loomisel elanikkonnakaitse kontseptsioon, mis annab suuna valdkonna edasisele arengule. Elanikkonnakaitse eesmärgiks on tõsta elanike teadlikkust, oskusi ja valmisolekut võimalikeks kriisiolukordadeks ning tagada erinevate asutuste koostöös elanike kaitse.

 

Konverentsi korraldasid: Eesti NATO Ühing, Kaitseliit, Sinu Riigi Kaitse, Kodanikukaitse MTÜ, Riigikantselei ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus koostöös Riigikogu riigikaitsekomisjoniga. Konverentsi rahastasid NATO peakorter ja Riigikantselei.  

 

Konverentsi avasõnad lausus Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, kes rõhutas igaühe rolli ja vastutust riigi kaitsmisel. Igaühel on kohustus riiki kaitsta ning igaüks peab selleks looma võimalusi. Sellest sõltub riigi püsima jäämine. Mõeldud-mõeldud ning tehtud-tehtud julgeolekukontseptsioonilt tuleb jõuda mõeldud-tehtud lähenemiseni. Seda kõike suudame tagada vaid koostoimes.

 

I paneelis „Mis mõjutavad Eesti julgeolekut aastal 2016“ osalesid Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, RKK direktor Jüri Luik, Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski, ning presidendi julgeolekunõunik Merle Maigre; modereeris Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar. Põhisõnumid: Eesti julgeolek on täna palju selgematel ja kindlamatel alustel kui veel mõned aastad tagasi. NATO kaitseplaanid on olemas, liitlaste väed on kohal ja lisa tulemas, Varssavi tippkohtumise otsused langetatud ning vaja realiseerida. Teisalt on avalikkuses tekkinud selge väsimus pidevast julgeoleku temaatika käsitlemisest ning eelkõige pidevast määramatusest ja negatiivsete sõnumite voost. Laias maailmas on kõik pidevas muutumises, keeruline, kompleksne ja hoomamatu. Maailma suurriikide vahelised suhted on pingestumas, sellest tulenev ettearvamatus on oht ka meie julgeolekule. Meid saavad otseselt mõjutama valimised USA-s, aga ka Prantsusmaal ja Saksamaal. Oluline on hoida Eesti head imidžit, säilitada NATO ja EL ühtsus, tagada iseseisev kaitsevõime ning liitlaste tugi. Mingit „sõjahüsteeria õhutamist“ ei ole, vaid ainult adekvaatsed vastusammud idapiiri taga toimuvale. Veel hiljuti oli jutt julgestusmeetmetest (assurance measures), nüüd heidutusmeetmetest (deterrence). See, mida Moskva siinmail näeb, peab olema sõjaliselt usutav ning vajadusel tagama kiire ja efektiivse reageerimise. Sanktsioonide poliitika on mänginud olulist rolli Venemaa kammitsemisel: Venemaal on vähem ressursse kõikvõimalikeks sõjalisteks seiklusteks.

 

II paneelis „Elanikkonnakaitse väljakutsed Eesti Vabariigis“ tegi avaettekande Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühma juht Margo Klaos, paneelis osalesid Siseministeeriumi asekantsler Hannes Kont, Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse, Eesti Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast ning MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Marek Väljari; modereeris Riigikantselei meedianõunik Rasmus Kagge. Avaettekandes analüüsis Margo Klaos põhjalikult elanikkonnakaitse mõistet ja selle sisu, hetkeseisu, saavutusi ja tulevikuplaane. Jagatud vastutus: alates indiviidist ning lõpetades riigiga või rahvusvaheliste organisatsioonidega, vahepeal on oluline roll ka kohalikul omavalitsusel. Lähedusprintsiip: iga probleem tuleb lahendada nii madalal kui vähegi võimalik. Peab tundma riske, oskama neid maandada. Täpsemat määratlemist ja piiritlemist vajab ka vabatahtlike roll ja kaasamine, ressursi sobiv ja asjakohane rakendamine jne. Panelistid keskendusid meie riigiasutuste toimepidevusele ning esmavajaduste kättesaadavuse tagamisele kriisiolukorras. Plaanid, tehnika, väljaõpe ja spetsialistid on olemas. Seniste plaanide puhul on keskendutud halvimale võimalikule stsenaariumile: meist ida poolt lähtuv relvastatud koflikt. Kui saame sellega hakkama, siis ka kõige muuga. Käsitlemist ja analüüsimist leidsid mitmed nii reaalsed kui hüpoteetilised kriisiolukorrad meil ja mujal, seotud eelkõige vee kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamisega. Põhimõtteline valmisolek on olemas, reaalses olukorras võime hätta jääda. Veelkord käsitleti vastutusjaotust. Vastutuse enda ja oma lähedaste elu ja tervise eest peaks võtma eelkõige üksikisik, seejärel kogukond. Millega inimene hakkama ei saa, sellega peaks tegelema KOV ja riik. Ühiskonda ja riiki tuleks ehitada alt üles, mitte ülevalt alla. Põhjalikum arutelu toimus ka kodude ohutuse (eelkõige tuleohutuse) teemal. Võimaliku nõrga kohana mainiti esmatasandi vältimatut sotsiaalabi – kes mille eest vastutab, kas kannab välja?

 

III paneelis „Laiapõhjaline riigikaitse: kogukonna panustamise võimalused“ osalesid vabatahtlike ja n-ö kodanikuühiskonna esindajad: MTÜ Kodukant Harjumaa juhatuse liige ja MTÜ Metsanurme tegevjuht Anneli Kana, Jõhvi päästekomando päästja Gleb Volodin, ettevõtja, suhtlemistreener ja kaitseliitlane Lembit Rosina ning MTÜ Kodanikukaitse nõukogu esimees ja Pärnamäe Külaseltsi juhatuse liige Krista Mulenok; modereeris Naiskodukaitse esinaise asetäitja Ave Proos. Paneelist jäi kõlama, et probleemiks on terviklik turvalisusprobleemide lahendusvõime puudumine. Riigikaitse tagamine vajab süsteemset arengut – praegu peab iga vald või küla ise kriisiolukorras hakkama saama. Lastele ja noortele suunatud tegevus on elanikkonnakaitse puhul puudulik ja sõltub pigem aktivistide olemasolust. Kui need on olemas, siis puuduvad rahastuskanalid nende tegevuse finantseerimiseks. Mujal maailmas on sellised aktivistid ja kõrgendatud ühiskonnateadlikkuse ning vastutustundega inimesed ühiskonna alustala. Meil ei suvatseta neid tihti isegi ära kuulata. Ometigi peavad just nemad reaalses kriisisituatsioonis olukorda lahendama. Elanikkonnakaitse tagamisse ei ole suudetud kaasata ka näiteks jahimehi, kellel on kaitsevõime tagamiseks korralik varustus olemas. Eesti NATO Ühingu poolt läbiviidud küsitlus näitas, et eestikeelne elanikkond loodab pigem iseseisvale hakkamasaamisele ning lähedastele, venekeelne aga riigistruktuuridele (Päästeamet); sama kinnitas ka Gleb Volodini sõnavõtt. Sama küsitlus andis huvitava pildi ka inimeste valmisolekust ja teadlikkusest kriisiolukorras käituda ning kodustest varudest esmaseks hakkamasaamiseks. Rõhutati [küla]kogukondade esmase iseseisva hakkamasaamise ning omavahelise koostöö olulisust. Koolis peaks olema vastav õppeaine (pakutud nimetus ’Kaitseõpe’), mis hindamisvabalt neid teemasid käsitleks ning teadmisi ja oskusi jagaks. Samuti oleks vaja (põhjalikuma tervikpildi loomiseks) kogukondade eestvedajatele elanikkonnakaitse alast koolitust a la kõrgemad riigikaitsekursused.

 

Päeva võttis kokku reserv-kindralleitnant Johannes Kert. Tema sõnade kohaselt Eesti riigikaitse süsteemi ülim eesmärk peaks olema võita Eestile rahu. Meie geopoliitilises asukohas ei ole riigikaitset kunagi liiga palju ja see ei saa kunagi valmis. See peaks olema igapäevane tegevus kõigile eesti inimestele. Paljud vastamata küsimused tekitavad inimestes apaatiat ja/või segadust. Kõlama jäid mitmed olulised ja teravad küsimused. Kas kõik ministeeriumid teavad oma sõjaaja ülesandeid? Kas peaminister on valitsusjuht, või pelgalt kabineti koosolekute juht? Kas riigikaitse nõukogu istungid on valmistatud ette piisavalt pädevalt? Riigi kõige kõrgemal tasemel on vaja laiapindne riigikaitse kokku leppida, nägemus paika panna, toimima saada; siis jõutakse üsna kiiresti ka KOV juurde. Rääkima peab ka vähemusrahvustest, vabatahtlikest, neid tunnustama jms; samuti küberkaitsest kui väga olulisest ja pea kõiki elualasid hõlmavast kaitsesfäärist. Tuleb jätkata selgitustööd NATO-s ja EL-s teatud teemadel. NATO riikide sõjaväelaste emad läänepoolsetes riikides peavad väga hästi aru saama, keda ja miks nende pojad vajadusel kaitsma lähevad. Naiste strateegiline ülesanne Eestis on „ajada mehed ahju pealt alla“ ning Kaitseliitu või mujale väljaõppele. Ei ole võimalik kaitsta seda, kes ei soovi iseennast kaitsta! Üldine riigikaitse on iga kodaniku kodukaitse kollektiivne vorm ja summa.

 

Hindrek Lootus

Eesti NATO Ühingu liige