Kaplan: heategevus aitab seaduseaukudest üle

Alati ei kata seadus välismissioonidel osalenud kaitseväelasi tabanud kõiki traagilisi juhtumeid ja sellisel puhul on heategevus parim abi, nentis kaitseväe vanemkaplan kapten Gustav Kutsar.

239563_02Alati ei kata seadus välismissioonidel osalenud kaitseväelasi tabanud kõiki traagilisi juhtumeid ja sellisel puhul on heategevus parim abi, nentis kaitseväe vanemkaplan kapten Gustav Kutsar.

Kaitseväe vanemkaplan kapten Gustav Kutsar rääkis intervjuus ETV saatele “Terevisioon”, et aja jooksul, mil Eesti kaitseväelased on osalenud välismissioonidel, on välja töötatud kindlad protseduurireeglid, tugistruktuurid ja võrgustikud traagiliste juhtumite puhuks. Need täidavad oma eesmärki ja neid uuendatakse vajadustest lähtuvalt pidevalt, kuid alati ei suuda seadused katta kõiki olukordi ja juhtumeid.

“Ja ongi hea öelda, et see, mis me teeme – heategevus -, see ongi kõige parem kanal, mille kaudu me saame jõuda nende pisiküsimusteni, erandlike juhtumiteni, kus ei saa seadust muuta, aga saab konkreetsele inimesele, konkreetsele perekonnale või perekonnaliikmele, lapsele vajalikku abi osutada,” ütles vanemkaplan.

Homme toimub Nokia kontserdimajas heategevuskontsert, millega kogutakse raha langenud või haavata saanud sõdurite laste toetuseks. Põhjamaade esmaettekandele tuleb monumentaalteos “Queen Symphony”. Kontserdi korraldab tänavu asutatud Carolin Illenzeeri fond, mille asutajateks on Eesti NATO Ühing, reservohvitseride kogu ning kristlikke ohvitsere ühendav mittetulundusühing.

Eesti välismissioonidel on alates 2004. aastast langenud 11 kaitseväelast: Afganistanis 9 ja Iraagis 2. Vigastada on neis kriisikolletes aastate jooksul saanud ligi sadakond kaitseväelast.

Kutsari sõnul on esmatähtis langenute või raskelt vigastada saanute pereliikmete, kelle elu on traagiline sündmus totaalselt muutnud, moraalne toetamine. Ta ütles, et see võib kesta kaua, ja mõne perekonnaga on jäädud seotuks pikkadeks aastateks.

“Materiaalne abi alati ei lahenda küsimusi, mis on hingelised, materiaalne abi kunagi ei lahenda küsimusi, mis on seotud perekondlike sidemetega. Kui sa oled kaotanud perekonnas poja, siis materiaalselt ei saa seda ju kuidagi heastada, aga kui igal sinu poja hukkumise surma-aastapäeval tuleb üksus väga suures koosseisus kohale haua peale mälestusteenistusele, pärast perekonnaga koos istuvad kohvilauas, tekib perekondlik vestlus – sest kaitseväelane, kui ta on missioonil, tema ümber on kamraadid, kes on tema jaoks vennaskond,” rääkis Kutsar.

Vanemkaplan ütles, et relvavendade meenutused langenust lasevad tema vanematel näha oma poega otsekui uuesti, relvavendade keskel täiskasvanuks saanuna, sellisena, nagu nad ise ei olnud teda näinud.

Samuti antakse langenute perekondadele nõu, kuidas uues olukorras hakkama saada ja oma elu ümber korraldada. Ei unustata ka vigastada saanud kaitseväelasi.

“Me oleme suutnud vigastada saanud kaitseväelasi koondada sellistesse organisatsioonidesse, nagu Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing, on olemas veel Reservkorpus, on olemas konkreetselt need institutsioonid, kes osalevad heategevusfondi korraldamises: kristlikke ohvitsere ühendav organisatsioon, reservohvitseride kogu, Eesti NATO Ühing. Ja järjest enam nad suudavad just tänu oma laiale kandepinnale ja mõjule ühiskonnas tuua sellele meile vajalikule teemale rohkem tähelepanu,” rääkis Kutsar. Ta meenutas, et president Toomas Hendrik Ilvese kutsel aprillis toimunud heategevuslikul õhtusöögil koguti 22 000 eurot langenud sõjameeste laste toetuseks.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling