Imbi Paju esitleb uut raamatut 5. novembril Viru keskuse Rahva Raamatu poes

“Soome lahe õed. Vaadates teiste valu” on psühhoajalooline teos, mis annab hääle külma sõja ajal tekitatud vaikusele ja juhib tähelepanu ka sellele, kuidas minevikusüdnmuste mõju pärandub järgmistele põlvkondadele.

1940. aasta suvi. Kevadel on Soome sõlminud Nõukogude Liiduga rahulepingu ja Talvesõda on seljataga. Eesti riik on pakkunud sõjas kannatanud soomlastele mitmesugust toetust ja abi. Ees
ti kodutütarde Rannamõisa puhkekodusse saabuvad sõjavapustustest toibuma Soome kodutütred ehk väikesed lotta’d. Keset nende puhkust Eesti okupeeritakse. Soome tüdrukutest Lailast ja Annikast saavad selle tunnistajad. Eestit ootab peagi küüditamine ja terror, mis tabab ka Eesti naiskodukaitsjaid. Naisteorganisatsiooni juhid jagavad Eesti ohvitseride saatust, peagi pärast okupatsiooni jõustumist nad hukatakse. Teisel pool lahte on keelatud ka Soome lotta’de organisatsioon Lotta Svärd, mille omaenda riik tembeldab Nõukogude Liidu nõudel fašistlikuks. Uks kahe maa vahel sulgub. See sügav inimlik teos räägib Soome ja Eesti saatusest, milles on rohkem sarnasust kui erinevat, ning Euroopa naisteorganisastioonide koostööst sõdade ärahoidmise nimel. Kahe väikese riigi tavaliste inimeste elu ja ajalugu kulgeb kõrvuti suurriikide võimupoliitika masendavate pööretega. Kirjanik ja rezhissöör Imbi Paju ei kasuta ajaloolaste keelt, vaid kirjutab kui ajakirjanik ja esseist.

Imbi Paju raamat „Soome lahe õed. Vaadates teiste valu” on kasvanud koos dokfilmiga „Soome lahe õed”, mis esilinastus 2009. aastal ning pälvis väikeste riikide ja inimeste ajaloomälu mõtestajana rahvusvahelistel foorumitel palju tähelepanu. Ka Imbi Paju eelmine teos, talle rohkesti rahvusvahelist tunnustust toonud „Tõrjutud mälestused” valmis kõigepealt filmina (2005) ja alles siis raamatuna (2006).

2009 koostas ta koos kirjanik Sofi Oksaneniga artiklitekogumiku “Kõige taga oli hirm”, mis lahkab Nõukogude diktatuuri olemust.

Soome välisminister Erkki Tuomioja, kelle teostega Imbi Paju oma uues teoses „Soome lahe õed. Vaadates teiste valu” polemiseerib ja kellega ta on kahe maa valusaid ajalooprobleeme lahanud avalikus väitluses, kui teos 2011. aastal soome keelde tõlgituna esmakordselt ilmus, on tõdenud, et Imbi Paju raamat on suurepärane kultuuriajalooline ja tänuväärse teemaga teos.

“Soome lahe õdesid” võib lugeda kui seni Imbi Paju visiitkaardiks olnud “Tõrjutud mälestuste” teist osa, mille kohta Edward Lucas on kirjutanud, et Eesti poliitikutel ja diplomaatidel tuleb palju ära teha, et tugevdada kaitseväge ja julgeolekusuhteid teiste riikidega. Ja et on teine rinne:pehme jõud, milles etendavad osa niisugused raamatud nagu Imbi Paju “Tõrjutud mälestused”,mis tõstavad esile selle mille eest me võitleme.

Islandi Rahvusteatri lavastaja ja kunstiakadeemia professor Stefán Jónson on “Tõrjutud mälestusi” nimetanud armastuseks oma ema, kodumaa ja inimkonna vastu. „Just nii peab ajalugu kirjutama. Paju teos oli mulle ja näitlejatele oluline töövahend ja ajaloo- ja inspiratsiooniallikas, kui lavastasin Oksaneni näidendit „Puhastus”. Tunnen Imbi Paju vastu ülimat austust.”

Kirjandusteadlane Rutt Hinrikus on teose puhul kirjutanud, et selle peategelaste sekka kuulub ka autor ise, kes on jutustaja, uurija, lavastaja ja peanäitejuht. Ajaloost rääkimise kohustus koputab ta südametunnistusele, iga raamat on missioon, eriülesanne, aga ka misjon ehk valgustustöö. Asunud teadmatuse tõrjumise rindejoonele, räägib Imbi Paju mineviku kõrval ka olevikust ja tõttab kohe positsioone kaitsma, kui mõni ajaloolane või poliitik püüab tõestada, et Eesti oli ise oma okupeerimises süüdi.

ÜRO eriesindaja Elisabeth Rehn on öelnud, et Imbi Paju on olnud oma loominguga maailmas suurepärane Eesti kultuurisaadik. 2010. aastal anti Imbi Pajule Eesti Välisministeeriumi kultuuripreemia.

05. novembril kell 18:00 intervjueerib autorit Urve Eslas Rahva Raamatu poes Viru Keskuses ja 14.novembril kell 17.00 toimub üritus Apollo raamatuklubis Solarise keskuses, kus intervjueerijaks on Jürgen Rooste.