Page 1 - nato_web
P. 1
NATO kindlustab Eesti tulevikku
Marko Mihkelson
Marko Mihkelson oli Riigikogu väliskomisjoni
esimees 2003–2005 ja on samas ametis alates 2011;
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni
esimees alates 2011; Eesti NATO ühingu nõukogu
esimees alates 2012.
Kunagi varem pole Eestil olnud nii palju sõpru ja liitlasi kui täna. Suurte geopolii-
tiliste ruumide piirialal asuvale väikeriigile on see erakordselt oluline. Kohustuste-
ga seotud liitlassuhted vormistati Eesti ühinemisel nii NATO kui ka Euroopa
Liiduga 2004. aasta kevadel.
10. märtsil 2004 peeti Riigikogus ajaloolist istungit. Päevakorras oli Põhja-
Atlandi lepinguga ühinemise seaduse eelnõu teine ehk otsustav lugemine. Kuigi te-
gemist oli aastatepikkuse suure töö vormistamisega, jäi Riigikogule viimane sõna.
„Ma ei liialda, kui ütlen, et me asume täna ja just praegu Eesti ajaloo ühe
olulisima hetke lävel. Õige pea teeme siin saalis lõpliku otsuse Eesti liitumiseks
NATOga. See on suur privileeg, mis on Riigikogu kanda. Me teame, et olevik on te-
gude tegemiseks ning tulevik nende tegude hindamiseks,” ütlesin väliskomisjoni
esimehena eelnõu kaitsmisel peetud kõnes. „Kunagi varem pole Eestil olnud või-
malust oma iseolemist ja julgeolekut sedavõrd veenvalt kindlustada kui nüüd, liitu-
des Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga. Eesti on hiilgavalt kasutanud ära
meile õnnelikul kombel avanenud ajalooakna, et pääseda vabade rahvaste liitlas-
ruumi. Ma pole päris kindel, kas see oleks õnnestunud juhul, kui meie head sõbrad
oleksid oma otsuse tegemiseks võtnud pikema mõtlemisaja. Viimaste aastate aren-
gud meie naaberriigis Venemaal on murettekitavad.”
Pärast läbirääkimisi tegi parlament oma otsuse. Poolt hääletas 85 saadikut. Vas-
tu ja erapooletuid polnud. Veidi enam kui kahe nädala pärast sai Eestist ametlikult
NATO liikmesriik.
Ajas tagasi vaadates oli Eestil ja teistel Balti riikidel kõvasti õnne. Alles hiljuti
sattusin rääkima ühe meie liitlasriigi erukindraliga, kes ütles otse – kui te poleks
toona suutnud saavutada NATO liikmesust, oleks see täna sisuliselt võimatu.
Eesti suur sõber ning NATO laienemise peamisi ideolooge Ronald Asmus kirju-
tas ühes oma meenutuses: „Tänapäeval, kui heidetakse tagasipilk Baltimaade püüd-
lustele ühineda ELi ja NATOga, kiputakse tulemust pidama otse loomulikuks, mil-
lekski, mis läks just nii, nagu see pidigi peaaegu kindlasti minema. See arvamus
Marko Mihkelson
Marko Mihkelson oli Riigikogu väliskomisjoni
esimees 2003–2005 ja on samas ametis alates 2011;
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni
esimees alates 2011; Eesti NATO ühingu nõukogu
esimees alates 2012.
Kunagi varem pole Eestil olnud nii palju sõpru ja liitlasi kui täna. Suurte geopolii-
tiliste ruumide piirialal asuvale väikeriigile on see erakordselt oluline. Kohustuste-
ga seotud liitlassuhted vormistati Eesti ühinemisel nii NATO kui ka Euroopa
Liiduga 2004. aasta kevadel.
10. märtsil 2004 peeti Riigikogus ajaloolist istungit. Päevakorras oli Põhja-
Atlandi lepinguga ühinemise seaduse eelnõu teine ehk otsustav lugemine. Kuigi te-
gemist oli aastatepikkuse suure töö vormistamisega, jäi Riigikogule viimane sõna.
„Ma ei liialda, kui ütlen, et me asume täna ja just praegu Eesti ajaloo ühe
olulisima hetke lävel. Õige pea teeme siin saalis lõpliku otsuse Eesti liitumiseks
NATOga. See on suur privileeg, mis on Riigikogu kanda. Me teame, et olevik on te-
gude tegemiseks ning tulevik nende tegude hindamiseks,” ütlesin väliskomisjoni
esimehena eelnõu kaitsmisel peetud kõnes. „Kunagi varem pole Eestil olnud või-
malust oma iseolemist ja julgeolekut sedavõrd veenvalt kindlustada kui nüüd, liitu-
des Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga. Eesti on hiilgavalt kasutanud ära
meile õnnelikul kombel avanenud ajalooakna, et pääseda vabade rahvaste liitlas-
ruumi. Ma pole päris kindel, kas see oleks õnnestunud juhul, kui meie head sõbrad
oleksid oma otsuse tegemiseks võtnud pikema mõtlemisaja. Viimaste aastate aren-
gud meie naaberriigis Venemaal on murettekitavad.”
Pärast läbirääkimisi tegi parlament oma otsuse. Poolt hääletas 85 saadikut. Vas-
tu ja erapooletuid polnud. Veidi enam kui kahe nädala pärast sai Eestist ametlikult
NATO liikmesriik.
Ajas tagasi vaadates oli Eestil ja teistel Balti riikidel kõvasti õnne. Alles hiljuti
sattusin rääkima ühe meie liitlasriigi erukindraliga, kes ütles otse – kui te poleks
toona suutnud saavutada NATO liikmesust, oleks see täna sisuliselt võimatu.
Eesti suur sõber ning NATO laienemise peamisi ideolooge Ronald Asmus kirju-
tas ühes oma meenutuses: „Tänapäeval, kui heidetakse tagasipilk Baltimaade püüd-
lustele ühineda ELi ja NATOga, kiputakse tulemust pidama otse loomulikuks, mil-
lekski, mis läks just nii, nagu see pidigi peaaegu kindlasti minema. See arvamus
