Page 1 - nato_web
P. 1
NATOga liitumise mõju
kriisireguleerimisele Eestis
Jaan Tross
Jaan Tross oli president Lennart Meri abi 1992–1993;
peaministri nõunik 1993–1995 ja 1999–2002;
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimees 1994–1995;
Päästeameti kriisireguleerimise osakonna
juhataja 1996–1999 ja 2002–2013.
Eesti ühiskonnas olid 1990. aastad siirdeperiood. Kriisireguleerimise valdkonnas
kitsamalt iseloomustas seda aega reaktiivse käitumise domineerimine. Kriisiregu-
leerimise ennetamise, planeerimise ja kriisijärgsete tegevuste etapid jäid kas läbi-
mata või läbiti neid puudulikult. Põhjuseks olid eelkõige õiguslik vaakum, ebasta-
biilsus, vanade struktuuride lammutamine, ressursside ja kogemuste nappus.
Siirdeperioodi läbimisel oli oluline koht teiste riikide eeskujul, omandatud tead-
mistel ja kogemustel ning plaani- ja eesmärgipärasel tegutsemisel. Suur roll oli
Eesti osalemisel „Partnerlus rahu nimel” (PfP) programmis ning ettevalmistustel
NATOga liitumiseks.
NATO PfP programm ja koolitused
Eesti liitus PfP programmiga 1994. aasta veebruaris. PfP individuaalse partnerlus-
programmi (IPP) raamistikus jäid Päästeameti vastutusvaldkonda kaks teemat –
tsiviilhädaolukorraks valmisolek (Civil Emergency Planning – CEP) ja kriisiregu-
leerimine (Crisis Management – CRM).
Esimesed PfP koolitused avanesid Päästeametile 1995. aasta kevadel. Esimestel
aastatel keskendusid pakutud kursused peamiselt rahvusvahelistele pääste- ja hu-
manitaaroperatsioonidele. Nendel kursustel osales rohkem kui 40 päästeteenistu-
jat. Hiljem lisandusid neile jätkukursused – keskkonnaõnnetuste ja kriisikommu-
nikatsiooni kursused. Veel hiljem kursused vanemametnikele ja logistikutele ning
katastroofimeditsiini, demineerimise, kriisireguleerimise ja tsiviil-militaarse koos-
töö kursused. PfP kursuste läbinute hulgas olid mitmed hilisemad Päästeameti ju-
hid, kellele olid PfP koolitused praegugi kestva eduka rahvusvahelise karjääri
alguseks. Näitena olgu toodud Mati Raidma, Jaanus Teearu, Gert Teder, Argo Parts,
kriisireguleerimisele Eestis
Jaan Tross
Jaan Tross oli president Lennart Meri abi 1992–1993;
peaministri nõunik 1993–1995 ja 1999–2002;
Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni esimees 1994–1995;
Päästeameti kriisireguleerimise osakonna
juhataja 1996–1999 ja 2002–2013.
Eesti ühiskonnas olid 1990. aastad siirdeperiood. Kriisireguleerimise valdkonnas
kitsamalt iseloomustas seda aega reaktiivse käitumise domineerimine. Kriisiregu-
leerimise ennetamise, planeerimise ja kriisijärgsete tegevuste etapid jäid kas läbi-
mata või läbiti neid puudulikult. Põhjuseks olid eelkõige õiguslik vaakum, ebasta-
biilsus, vanade struktuuride lammutamine, ressursside ja kogemuste nappus.
Siirdeperioodi läbimisel oli oluline koht teiste riikide eeskujul, omandatud tead-
mistel ja kogemustel ning plaani- ja eesmärgipärasel tegutsemisel. Suur roll oli
Eesti osalemisel „Partnerlus rahu nimel” (PfP) programmis ning ettevalmistustel
NATOga liitumiseks.
NATO PfP programm ja koolitused
Eesti liitus PfP programmiga 1994. aasta veebruaris. PfP individuaalse partnerlus-
programmi (IPP) raamistikus jäid Päästeameti vastutusvaldkonda kaks teemat –
tsiviilhädaolukorraks valmisolek (Civil Emergency Planning – CEP) ja kriisiregu-
leerimine (Crisis Management – CRM).
Esimesed PfP koolitused avanesid Päästeametile 1995. aasta kevadel. Esimestel
aastatel keskendusid pakutud kursused peamiselt rahvusvahelistele pääste- ja hu-
manitaaroperatsioonidele. Nendel kursustel osales rohkem kui 40 päästeteenistu-
jat. Hiljem lisandusid neile jätkukursused – keskkonnaõnnetuste ja kriisikommu-
nikatsiooni kursused. Veel hiljem kursused vanemametnikele ja logistikutele ning
katastroofimeditsiini, demineerimise, kriisireguleerimise ja tsiviil-militaarse koos-
töö kursused. PfP kursuste läbinute hulgas olid mitmed hilisemad Päästeameti ju-
hid, kellele olid PfP koolitused praegugi kestva eduka rahvusvahelise karjääri
alguseks. Näitena olgu toodud Mati Raidma, Jaanus Teearu, Gert Teder, Argo Parts,
