Page 1 - nato_web
P. 1
Kaitseplaneerimisest NATOga liitumise
eel ja järel

Margus Pae

Margus Pae on töötanud kaitseministeeriumis
kaitsepoliitika ja riigikaitse planeerimise osakonnas
eri ametikohtadel 1998–2004, riigikaitse planeerimise

osakonna juhataja 2005–2011, kaitseplaneerimise
asekantsler alates 2011.

Eesti kaitseplaneerimise arengulugu algas koos kaitsepoliitilise mõtte taassünniga
1990. aastate alguses. Kaitseväe ja Kaitseliidu taasloomine tõi kaitsestruktuurides-
se väga erineva taustaga inimesi, kellel kõigil oli oma arusaam nii esmastest ees-
märkidest kui ka pikemaajalistest sihtidest Eesti kaitsevõime ülesehitamisel. Eri-
nevalt teistest eluvaldkondadest, kus olid olemas ekspertide koolkonnad, mille ko-
gemustele tuginedes oli võimalik uutes oludes alustada riigi ülesehitust, oli riigi-
kaitse valdkonnas sisuliseks lähtekohaks vaid palju head tahet ja entusiasmi, ette-
kujutus strateegilisest planeerimisest puudus. Kaitsepoliitika terviklik määratle-
mine ootas veel oma aega, peamised probleemid, millega kaitseministri tasemel
igapäevaselt tegeldi, olid kasarmute kanalisatsioon, sõdurite toitlustamine, saapad
jms. Mõistagi tekkisid samal ajal ka esimesed laiema haardega visioonid Eesti kait-
sevõime tulevikust – 100  000-meheline armee, tankiüksused, lennukid, laevad,
raketid. Ometi puudus sedavõrd utoopilise haardega ideedel või lausa unistustel
aines kujuneda strateegilises mõttes kandvateks plaanideks. Minu arvates võtavad
toonase olustiku kõige tabavamalt kokku põhiseaduse koostajate hilisemad arva-
musavaldused, mille kohaselt parema oskusteabe puudumisel võeti riigikaitse
juhtimist ja korraldust puudutavas osas aluseks 1938. aasta põhiseaduse mõte,
lootuses, et riigi loomulik areng teeb vajalikud korrektuurid tulevikus.

Kaitseplaneerimise tegelikuks ja tõsiseltvõetavaks alguspunktiks võib lugeda
Eesti liitumist NATO rahupartnerlusprogrammiga (PfP) 1994. aasta veebruaris.
Poliitilisi aspekte kõrvale jättes võib väita, et rahupartnerluse raames alanud info
vahetus ja kõige laiemas võtmes dialoog NATOga pani meid positiivses mõttes sund-
seisu – kiiresti tuli alustada pikemaajaliste strateegiate koostamist. Olukord ei olnud
mõistagi kergete killast, sest samal ajal, kui Eestis arutleti ja vaieldi riigikaitse vald-
konnas nii visiooni kui ka taktikaliste eesmärkide üle, tuli NATOga käivitada
dialoog ühtsete ja kokkulepitud arengueesmärkide teemal. Korraga tuli sõnastada
riigikaitse sisu ja õppida käigult selle üle NATO ekspertidega argumenteerima.
   1   2   3   4