Page 1 - nato_web
P. 1
Nato ja Ameerika eestlased
Vello Ederma
Vello Ederma esindas Ameerika eestlasi Ühendatud Balti
Ameerika Komitees selle NATO laienemiskampaania ajastul,
olles komitee esimees 1996–1997, 1999–2000 ja 2002–2003;
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides abiesimees 1996–2006.
Pärast Eesti taasiseseisvumist olid Ameerika eesti kogukonna juhid veendunud, et
Balti riikide julgeoleku võti asub Washingtonis. Seda veendumust ajendasid Mosk-
va räiged avaldused Baltimaade kohta. Ühendriikide Balti organisatsioonide esin-
dajad tegid 1995. aastal kindla otsuse, et Ühendatud Balti Ameerika Komitee pea-
mine tegevussuund lähitulevikus on Eesti, Läti ja Leedu liitumine Põhja-Atlandi
kaitseorganisatsiooni NATOga. Komitee jaoks tähendasid kaheksa järgnevat aastat
(1996–2004) ülimalt pingerikast tegevust NATO laienemise suunal.
Ühendatud Balti Ameerika Komitee (Joint Baltic American National Commit-
tee – JBANC; edaspidi „Balti ühiskomitee” ja „komitee”) loodi Balti Ameerika kol-
me keskorganisatsiooni poolt juba aastal 1961, et paremini koordineerida tegevust
Eesti, Läti ja Leedu vabaduse ja iseseisvuse taastamisel, esindades Ameerika balt-
laste huve Washingtonis. Komitee peakorter asus Washingtoni lähistel, Rockville’is,
Marylandi osariigis. Eestlastest olid komitee juhtide hulgas lisaks siinkirjutajale eri
ajajärkudel Mari-Ann Rikken (Kelam), Mati Kõiva, Marju Rink-Abel, dr Lya Karm
ja tegevdirektorina Karl Altau.
1994. aastal asutati Washingtonis Kesk- ja Ida-Euroopa Koalitsioon (Central
and East European Coalition – CEEC), mis koondas kolmeteistkümnest Kesk- ja
Ida-Euroopa riigist pärit ameeriklaste rahvusorganisatsioone, eesotsas poola ja
ukraina kogukondadega. Esindatud olid veel ungari, tšehhi, slovaki, valgevene,
bulgaaria, rumeenia, gruusia, armeenia ning ka eesti, läti ja leedu kogukonnad.
Ameerika eestlasi esindas koalitsioonis alguses kaks eesti organisatsiooni –
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) ja Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu
(ÜEKN). Viimane, mida esindas alguses Mäido Kari, otsustas veidi hiljem koalit-
sioonist lahkuda, kuna esindas Eesti pagulasi üle maailma, mitte üksi USAs.
Koalitsiooni peamine tegutsemismotiiv oli astuda ühiselt vastu Moskva valede-
le ning püüda suunata tollase presidendi Clintoni administratsiooni välispoliitikat
ja mõjutada Kongressi suhtumist. Oli kahtlusi, et USA Venemaa-poliitika, mida
kujundas asevälisminister Strobe Talbott, oli muutumas liiga järeleandlikuks, eriti
Vello Ederma
Vello Ederma esindas Ameerika eestlasi Ühendatud Balti
Ameerika Komitees selle NATO laienemiskampaania ajastul,
olles komitee esimees 1996–1997, 1999–2000 ja 2002–2003;
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides abiesimees 1996–2006.
Pärast Eesti taasiseseisvumist olid Ameerika eesti kogukonna juhid veendunud, et
Balti riikide julgeoleku võti asub Washingtonis. Seda veendumust ajendasid Mosk-
va räiged avaldused Baltimaade kohta. Ühendriikide Balti organisatsioonide esin-
dajad tegid 1995. aastal kindla otsuse, et Ühendatud Balti Ameerika Komitee pea-
mine tegevussuund lähitulevikus on Eesti, Läti ja Leedu liitumine Põhja-Atlandi
kaitseorganisatsiooni NATOga. Komitee jaoks tähendasid kaheksa järgnevat aastat
(1996–2004) ülimalt pingerikast tegevust NATO laienemise suunal.
Ühendatud Balti Ameerika Komitee (Joint Baltic American National Commit-
tee – JBANC; edaspidi „Balti ühiskomitee” ja „komitee”) loodi Balti Ameerika kol-
me keskorganisatsiooni poolt juba aastal 1961, et paremini koordineerida tegevust
Eesti, Läti ja Leedu vabaduse ja iseseisvuse taastamisel, esindades Ameerika balt-
laste huve Washingtonis. Komitee peakorter asus Washingtoni lähistel, Rockville’is,
Marylandi osariigis. Eestlastest olid komitee juhtide hulgas lisaks siinkirjutajale eri
ajajärkudel Mari-Ann Rikken (Kelam), Mati Kõiva, Marju Rink-Abel, dr Lya Karm
ja tegevdirektorina Karl Altau.
1994. aastal asutati Washingtonis Kesk- ja Ida-Euroopa Koalitsioon (Central
and East European Coalition – CEEC), mis koondas kolmeteistkümnest Kesk- ja
Ida-Euroopa riigist pärit ameeriklaste rahvusorganisatsioone, eesotsas poola ja
ukraina kogukondadega. Esindatud olid veel ungari, tšehhi, slovaki, valgevene,
bulgaaria, rumeenia, gruusia, armeenia ning ka eesti, läti ja leedu kogukonnad.
Ameerika eestlasi esindas koalitsioonis alguses kaks eesti organisatsiooni –
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) ja Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu
(ÜEKN). Viimane, mida esindas alguses Mäido Kari, otsustas veidi hiljem koalit-
sioonist lahkuda, kuna esindas Eesti pagulasi üle maailma, mitte üksi USAs.
Koalitsiooni peamine tegutsemismotiiv oli astuda ühiselt vastu Moskva valede-
le ning püüda suunata tollase presidendi Clintoni administratsiooni välispoliitikat
ja mõjutada Kongressi suhtumist. Oli kahtlusi, et USA Venemaa-poliitika, mida
kujundas asevälisminister Strobe Talbott, oli muutumas liiga järeleandlikuks, eriti
