Page 1 - nato_web
P. 1
Kaitseväe esimene rahvusvaheline operatsioon
Paul Vaha
Major Paul Vaha oli 1995. aasta jaanuarist juulini
ESTPLA-1 rühmavanem, juulist augustini ESTPLA-1 rühmaülem.
1995. aasta 15. veebruarist kuni augusti lõpuni osales üle 35 kaitseväelase praeguse
Horvaatia vabariigi pinnal Dvori, Sisaki, Sunja ja Kostajnica vahelises piirkonnas
ÜRO UNPROFOR (ingl k United Nations Protection Force) rahuvalvemissioonil
esimesel Eesti kaitseväe rahvusvahelisel operatsioonil. Tegemist oli Eesti rahuval-
verühmaga ESTPLA-1, mis kuulus Taani pataljoni A-kompanii koosseisu. EST-
PLA-1 ajalugu algas aga vähemalt pool aastat varem reakoosseisu värbamise ja oh-
vitseride-allohvitseride valikuga kaitseväe kaaderkoosseisu hulgast. Väljaõppele
Taanis järgnes missioon, mille esimene pool möödus lausa idüllilises rahus Euroo-
pa ühe ilusama maastiku keskel. Missiooni teine pool kujutas aga endast kiiret olu-
korra halvenemist ja lõpuks täiemahulist sõda, mis Eesti rühma positsioonide üm-
ber lahti rullus. Siiski möödus missioon kõigile Eesti kaitseväelastele õnnelikult.
ESTPLA-1 ei olnud sugugi esimene üksus, mida Eesti kaitsevägi välismissiooni-
del osalemise tarbeks moodustama hakkas. 1994. aasta alguses jõuti kolme Balti
riigi vahel kokkuleppele moodustada ühine elukutseline Balti pataljon (BALT-
BAT), mis oleks võimeline osalema rahvusvahelistes operatsioonides. Esimeseks
eesmärgiks võeti tagasihoidlikult rahuvalve. Sama aasta sügisest alustasid
Lätis Kadaga sõjaväelaagris Briti merejalaväelaste käe all väljaõpet BALTBATi
kolme rahvusliku kompanii ohvitserid ja allohvitserid. Nii Balti pataljoni kui ka
ESTPLAde projekti poliitiliseks tagamaaks oli meie julgeolekupoliitiline strateegia,
mis seadis eesmärgiks ühinemise NATO ja Euroopa Liiduga. Selle üks vahendeid
oli – ja on tänapäevani – Eesti osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel, et de-
monstreerida Eesti valmisolekut panustada rahvusvahelisse julgeolekusse ja meie
kaitseväe sõjalist suutlikkust. Samas ei olnud Briti merejalaväelased kindlasti rahu-
valve asjatundjad, mis tähendab, et Balti pataljoni eesmärgid olid juba algusest
peale palju ambitsioonikamad.
Kaitseväe rahuvalveüksuste värbamiseks ja administreerimiseks oli 1994. aasta
alguses moodustatud Rahuvalvekompanii, mille ülemaks sai noor ja energiline
Alar Laneman. Tema ülesandeks oli BALTBATi Eesti kontingendi kõrval ka
Paul Vaha
Major Paul Vaha oli 1995. aasta jaanuarist juulini
ESTPLA-1 rühmavanem, juulist augustini ESTPLA-1 rühmaülem.
1995. aasta 15. veebruarist kuni augusti lõpuni osales üle 35 kaitseväelase praeguse
Horvaatia vabariigi pinnal Dvori, Sisaki, Sunja ja Kostajnica vahelises piirkonnas
ÜRO UNPROFOR (ingl k United Nations Protection Force) rahuvalvemissioonil
esimesel Eesti kaitseväe rahvusvahelisel operatsioonil. Tegemist oli Eesti rahuval-
verühmaga ESTPLA-1, mis kuulus Taani pataljoni A-kompanii koosseisu. EST-
PLA-1 ajalugu algas aga vähemalt pool aastat varem reakoosseisu värbamise ja oh-
vitseride-allohvitseride valikuga kaitseväe kaaderkoosseisu hulgast. Väljaõppele
Taanis järgnes missioon, mille esimene pool möödus lausa idüllilises rahus Euroo-
pa ühe ilusama maastiku keskel. Missiooni teine pool kujutas aga endast kiiret olu-
korra halvenemist ja lõpuks täiemahulist sõda, mis Eesti rühma positsioonide üm-
ber lahti rullus. Siiski möödus missioon kõigile Eesti kaitseväelastele õnnelikult.
ESTPLA-1 ei olnud sugugi esimene üksus, mida Eesti kaitsevägi välismissiooni-
del osalemise tarbeks moodustama hakkas. 1994. aasta alguses jõuti kolme Balti
riigi vahel kokkuleppele moodustada ühine elukutseline Balti pataljon (BALT-
BAT), mis oleks võimeline osalema rahvusvahelistes operatsioonides. Esimeseks
eesmärgiks võeti tagasihoidlikult rahuvalve. Sama aasta sügisest alustasid
Lätis Kadaga sõjaväelaagris Briti merejalaväelaste käe all väljaõpet BALTBATi
kolme rahvusliku kompanii ohvitserid ja allohvitserid. Nii Balti pataljoni kui ka
ESTPLAde projekti poliitiliseks tagamaaks oli meie julgeolekupoliitiline strateegia,
mis seadis eesmärgiks ühinemise NATO ja Euroopa Liiduga. Selle üks vahendeid
oli – ja on tänapäevani – Eesti osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel, et de-
monstreerida Eesti valmisolekut panustada rahvusvahelisse julgeolekusse ja meie
kaitseväe sõjalist suutlikkust. Samas ei olnud Briti merejalaväelased kindlasti rahu-
valve asjatundjad, mis tähendab, et Balti pataljoni eesmärgid olid juba algusest
peale palju ambitsioonikamad.
Kaitseväe rahuvalveüksuste värbamiseks ja administreerimiseks oli 1994. aasta
alguses moodustatud Rahuvalvekompanii, mille ülemaks sai noor ja energiline
Alar Laneman. Tema ülesandeks oli BALTBATi Eesti kontingendi kõrval ka
