Page 1 - nato_web
P. 1
Kaitsevägi ja rahupartnerlusprogrammi algus
Tiia Sõmer
Inno Miller
Major Tiia Sõmer töötas KJPSi välissuhete
osakonnas 1994–1997 ja Balti Kaitsekolledžis
1998–2000; sõjalise esindaja asetäitja
Eesti esinduses NATO juures 2000–2003.
Erumajor Inno Miller oli KJPS PfP-grupi
ülem 1995–2000; partnerriigi staabiohvitser
SHAPE’is 2000–2002; KJPSi protokolliteenistuse
ülem 2002–2003, analüüsi- ja planeerimisosakonna
vanemstaabiohvitser 2003–2007.
Kaitseväe taasloomise aeg oli keerukas mitmes mõttes. Inimesi oli vähe, hea võõr-
keelteoskusega ja lääneliku mõtteviisiga inimesi veelgi vähem. Rahvusvaheline
koostöö seisnes peamiselt varustuse täiendamise vajadustega seotud võimalikult
soodsate pakkumiste otsimises, näiteks Ukrainast padrunid Kalašnikovi automaa-
tidele ja varuosad BTR soomustransportööridele.
Kaitseväe ohvitserid ja juhtkond olid Nõukogude armee taustaga või väga põ-
gusa sõjalise ettevalmistusega, 1993. aasta mais Eestisse kaitseväge juhtima saabu-
nud kindral Aleksander Einseln (USA armee erukolonel) oli aga hoopis erineva
taustaga. Tema sattus hämmingusse riigis valitsevast ebakindlast olukorrast ning
loomulikult sõjaväelaste ettevalmistuse ja varustuse nõrgast tasemest. Jah, riik oli
vaene ega saanud osta piisavalt vajalikku relvastust, ka lääneriikidest partnerid ei
olnud valmis korralikku varustust pakkuma. Hoolimata kõigest tegi kindral Ein-
seln juba 1993. aastal Balti riikide kaitseväejuhatajate kohtumisel ettepaneku luua
Balti riikide ühine rahuvalvepataljon ning järgmisel kohtumisel arutati juba ette-
valmistatud kolmepoolset lepingut BALTBATi loomiseks. Selle lepingu koosta-
mine oli ka ühele siinkirjutajaist kõige esimene töö Kaitsejõudude Peastaabis.
Tiia Sõmer
Inno Miller
Major Tiia Sõmer töötas KJPSi välissuhete
osakonnas 1994–1997 ja Balti Kaitsekolledžis
1998–2000; sõjalise esindaja asetäitja
Eesti esinduses NATO juures 2000–2003.
Erumajor Inno Miller oli KJPS PfP-grupi
ülem 1995–2000; partnerriigi staabiohvitser
SHAPE’is 2000–2002; KJPSi protokolliteenistuse
ülem 2002–2003, analüüsi- ja planeerimisosakonna
vanemstaabiohvitser 2003–2007.
Kaitseväe taasloomise aeg oli keerukas mitmes mõttes. Inimesi oli vähe, hea võõr-
keelteoskusega ja lääneliku mõtteviisiga inimesi veelgi vähem. Rahvusvaheline
koostöö seisnes peamiselt varustuse täiendamise vajadustega seotud võimalikult
soodsate pakkumiste otsimises, näiteks Ukrainast padrunid Kalašnikovi automaa-
tidele ja varuosad BTR soomustransportööridele.
Kaitseväe ohvitserid ja juhtkond olid Nõukogude armee taustaga või väga põ-
gusa sõjalise ettevalmistusega, 1993. aasta mais Eestisse kaitseväge juhtima saabu-
nud kindral Aleksander Einseln (USA armee erukolonel) oli aga hoopis erineva
taustaga. Tema sattus hämmingusse riigis valitsevast ebakindlast olukorrast ning
loomulikult sõjaväelaste ettevalmistuse ja varustuse nõrgast tasemest. Jah, riik oli
vaene ega saanud osta piisavalt vajalikku relvastust, ka lääneriikidest partnerid ei
olnud valmis korralikku varustust pakkuma. Hoolimata kõigest tegi kindral Ein-
seln juba 1993. aastal Balti riikide kaitseväejuhatajate kohtumisel ettepaneku luua
Balti riikide ühine rahuvalvepataljon ning järgmisel kohtumisel arutati juba ette-
valmistatud kolmepoolset lepingut BALTBATi loomiseks. Selle lepingu koosta-
mine oli ka ühele siinkirjutajaist kõige esimene töö Kaitsejõudude Peastaabis.
