Page 1 - nato_web
P. 1
Kindralite läheduses – meenutusi
kaitseväe algusaastatest ja NATOst
Madis Morel
Major Madis Morel töötas välisministeeriumi
protokolliosakonnas 1993–1995; presidendi
kantselei protokolliülem 1994–1995;
KJPSi protokollijaoskonna ülem 1995–2001.
Eesti liitumislugu NATOga on 1990. aastatel tihedalt seotud kaitseväe kahe vääri-
ka juhi, kindral Aleksander Einselni ja brigaadikindral Märt Tiruga.
Riigikogu kinnitas USA erukoloneli Einselni Eesti kaitseväe juhataja ametisse
4. mail 1993. Juba sama aasta jaanipäeval ülendati ta Vabariigi Presidendi käsk-
kirjaga kindralmajoriks. Ootused ja lootused uue kaitseväe juhataja suhtes olid
kõrged. Tollel hetkel koosnes kaitseväe juhtiv ohvitserkorpus täielikult Nõukogude
armee taustaga ohvitseridest, kellel ei olnud mitte mingeid kontakte lääneriikide
armeedega. Ka võõrkeelte oskus oli (peale vene keele) üsna nigel. Mõned nooremad
ohvitserid küll valdasid kas soome, saksa või inglise keelt, kuid see oli koolis oman-
datud igapäevase kõnekeele tasemel ja oskussõnavaras jäädi tihti jänni. Siiski
suudeti erinevaid väljendeid kasutades ja mõnikord isegi pilte joonistades välis-
maalastele ennast arusaadavaks teha. Visiitide käigus õpiti väliskülaliste käest
usinalt uusi sõnu.
President Lennart Meri ja tema lähikond kartsid, et endine Nõukogude armee
ohvitserkond ei ole võimeline nägema Eesti riigikaitse arengupoliitikat kõrgema
mätta otsast ning kaugemas ja eelkõige läänesuunalises perspektiivis. Seetõttu oli
vaja leida piisavalt väärikas mees, näiteks väliseestlane, mõnest lääneriigi armeest.
Kõne all oli mitu kandidaati ka kodumaale lähematest Euroopa riikidest. President
Meri käis välja isegi idee „laenata” Soomest üks kindral Eesti kaitseväge käima lük-
kama. Kahjuks ei mäleta, mis põhjenduse taha selle idee teostamine jäi. Üks vastu-
argumente oli juba tol ajal väide, et uue mõtlemisviisiga kaitseväe juhataja peaks
siiski tulema mõnest NATO riigist. Samuti olid tollane Soome poliitiline juhtkond
ja Soome kaitseväe juhataja admiral Jan Klenberg vastu Soome abile seniks, kuni
Eestis viibivad Venemaa okupatsiooniväed.
Soomlaste põhimõte, et venda ei jäeta iialgi lahinguväljale maha, tõi siiski
1993. aasta aprillis Eestisse Soome armee erukoloneli Matti Lukkari koos veel
kaitseväe algusaastatest ja NATOst
Madis Morel
Major Madis Morel töötas välisministeeriumi
protokolliosakonnas 1993–1995; presidendi
kantselei protokolliülem 1994–1995;
KJPSi protokollijaoskonna ülem 1995–2001.
Eesti liitumislugu NATOga on 1990. aastatel tihedalt seotud kaitseväe kahe vääri-
ka juhi, kindral Aleksander Einselni ja brigaadikindral Märt Tiruga.
Riigikogu kinnitas USA erukoloneli Einselni Eesti kaitseväe juhataja ametisse
4. mail 1993. Juba sama aasta jaanipäeval ülendati ta Vabariigi Presidendi käsk-
kirjaga kindralmajoriks. Ootused ja lootused uue kaitseväe juhataja suhtes olid
kõrged. Tollel hetkel koosnes kaitseväe juhtiv ohvitserkorpus täielikult Nõukogude
armee taustaga ohvitseridest, kellel ei olnud mitte mingeid kontakte lääneriikide
armeedega. Ka võõrkeelte oskus oli (peale vene keele) üsna nigel. Mõned nooremad
ohvitserid küll valdasid kas soome, saksa või inglise keelt, kuid see oli koolis oman-
datud igapäevase kõnekeele tasemel ja oskussõnavaras jäädi tihti jänni. Siiski
suudeti erinevaid väljendeid kasutades ja mõnikord isegi pilte joonistades välis-
maalastele ennast arusaadavaks teha. Visiitide käigus õpiti väliskülaliste käest
usinalt uusi sõnu.
President Lennart Meri ja tema lähikond kartsid, et endine Nõukogude armee
ohvitserkond ei ole võimeline nägema Eesti riigikaitse arengupoliitikat kõrgema
mätta otsast ning kaugemas ja eelkõige läänesuunalises perspektiivis. Seetõttu oli
vaja leida piisavalt väärikas mees, näiteks väliseestlane, mõnest lääneriigi armeest.
Kõne all oli mitu kandidaati ka kodumaale lähematest Euroopa riikidest. President
Meri käis välja isegi idee „laenata” Soomest üks kindral Eesti kaitseväge käima lük-
kama. Kahjuks ei mäleta, mis põhjenduse taha selle idee teostamine jäi. Üks vastu-
argumente oli juba tol ajal väide, et uue mõtlemisviisiga kaitseväe juhataja peaks
siiski tulema mõnest NATO riigist. Samuti olid tollane Soome poliitiline juhtkond
ja Soome kaitseväe juhataja admiral Jan Klenberg vastu Soome abile seniks, kuni
Eestis viibivad Venemaa okupatsiooniväed.
Soomlaste põhimõte, et venda ei jäeta iialgi lahinguväljale maha, tõi siiski
1993. aasta aprillis Eestisse Soome armee erukoloneli Matti Lukkari koos veel
