Page 1 - nato_web
P. 1
Kaitsejõudude dilemmad NATOga liitumisel
Vello Loemaa
Erukindralmajor Vello Loemaa oli KJPSi õhukaitseosakonna
ülem 1992–1994; Õhuväe ülem 1994–1995; KJPSi ülema
kohusetäitja 1995–1997; Kaitseväe juhataja kohusetäitja
1995–1996; Õhuväe ülema kohusetäitja 1997–1998;
sõjaline esindaja NATO, ELi ja WEU juures 1998–2002;
Kaitseväe operatiivülem 2003–2005.
Eesti liitumisest NATO rahupartnerlusprogrammiga (PfP) 1994. aastal kuni kan-
didaatriigi staatuse saamiseni 1999. aastal saatsid meie elu pidevad muutused nii
maailmas, NATOs kui ka Eestis. Kaitseväge juhtisid neil aastatel kaitseväe juhata-
jate ja KJPS ülematena Aleksander Einseln, Johannes Kert, Ants Laaneots, Arvo
Sirel, Vello Loemaa, Aarne Ermus. Aasta jooksul, mil kaitseväe juhataja J. Kert oli
õpingutel (1999–2000), olid kohusetäitjana ametis Urmas Roosimägi ja Märt Tiru.
NATO standardid, „NATO keel”
NATO standardid oli käibekeeles kõlav sõnapaar, kuid nende standardite arvu ja
reaalset tähendust polnud võimalik kohe teadvustada. Tehnilistest standarditest
tuntumad on muidugi tulirelvade kaliibrite standardid, kuid tegelikult on standar-
deid hoopis rohkem. Juhtimisstandardite, näiteks mõistete ja taktikaliste alus-
dokumentide omaksvõtmine tähendas meile valikut: kas tõlkida või kasutada ori-
ginaalkeelt. Reaalsuses oli ja on NATO juhtimiskeeleks kujunenud inglise keel,
ehkki kõik dokumendid on kättesaadavad ka prantsuse keeles.
NATO struktuuride koostöövõimelisuse tagamiseks on oluline inglise keele os-
kus. Kui partnerluse algaastail kasutati tõlkide ja lihtsalt keeleoskajate abi erineva-
tel üritustel ja isegi õppustel, siis õige kiiresti tuli arusaam, et keeloskus ei tähenda
samaaegselt sõjalise eriala spetsialisti taset. Filoloogiline (mitte erialaline) tõlge
pakkus mitmeid humoorikaid momente. Täiemahulise koostöö jaoks oli vaja spet-
sialistidele õpetada inglise keelt. Inglise keel eksisteerib eri versioonides, kuid
NATO inglise keel on veel omaette fenomen. Seda tuleks rohkem mõista nii, et ühe
valdkonna spetsialistid mõistavad üksteist ühises tegevuses lihtsamini kui perfekt-
setest keeleoskajatest mittespetsialistid. NATO koridorides oli muidugi vaja juba
kõrgemat taset kui lihtsustatud inglise keel, samuti eri riikide kultuuritausta
tundmist.
Vello Loemaa
Erukindralmajor Vello Loemaa oli KJPSi õhukaitseosakonna
ülem 1992–1994; Õhuväe ülem 1994–1995; KJPSi ülema
kohusetäitja 1995–1997; Kaitseväe juhataja kohusetäitja
1995–1996; Õhuväe ülema kohusetäitja 1997–1998;
sõjaline esindaja NATO, ELi ja WEU juures 1998–2002;
Kaitseväe operatiivülem 2003–2005.
Eesti liitumisest NATO rahupartnerlusprogrammiga (PfP) 1994. aastal kuni kan-
didaatriigi staatuse saamiseni 1999. aastal saatsid meie elu pidevad muutused nii
maailmas, NATOs kui ka Eestis. Kaitseväge juhtisid neil aastatel kaitseväe juhata-
jate ja KJPS ülematena Aleksander Einseln, Johannes Kert, Ants Laaneots, Arvo
Sirel, Vello Loemaa, Aarne Ermus. Aasta jooksul, mil kaitseväe juhataja J. Kert oli
õpingutel (1999–2000), olid kohusetäitjana ametis Urmas Roosimägi ja Märt Tiru.
NATO standardid, „NATO keel”
NATO standardid oli käibekeeles kõlav sõnapaar, kuid nende standardite arvu ja
reaalset tähendust polnud võimalik kohe teadvustada. Tehnilistest standarditest
tuntumad on muidugi tulirelvade kaliibrite standardid, kuid tegelikult on standar-
deid hoopis rohkem. Juhtimisstandardite, näiteks mõistete ja taktikaliste alus-
dokumentide omaksvõtmine tähendas meile valikut: kas tõlkida või kasutada ori-
ginaalkeelt. Reaalsuses oli ja on NATO juhtimiskeeleks kujunenud inglise keel,
ehkki kõik dokumendid on kättesaadavad ka prantsuse keeles.
NATO struktuuride koostöövõimelisuse tagamiseks on oluline inglise keele os-
kus. Kui partnerluse algaastail kasutati tõlkide ja lihtsalt keeleoskajate abi erineva-
tel üritustel ja isegi õppustel, siis õige kiiresti tuli arusaam, et keeloskus ei tähenda
samaaegselt sõjalise eriala spetsialisti taset. Filoloogiline (mitte erialaline) tõlge
pakkus mitmeid humoorikaid momente. Täiemahulise koostöö jaoks oli vaja spet-
sialistidele õpetada inglise keelt. Inglise keel eksisteerib eri versioonides, kuid
NATO inglise keel on veel omaette fenomen. Seda tuleks rohkem mõista nii, et ühe
valdkonna spetsialistid mõistavad üksteist ühises tegevuses lihtsamini kui perfekt-
setest keeleoskajatest mittespetsialistid. NATO koridorides oli muidugi vaja juba
kõrgemat taset kui lihtsustatud inglise keel, samuti eri riikide kultuuritausta
tundmist.
