Page 1 - nato_web
P. 1
President Lennart Meri tegevus
Eesti NATOsse viimisel
Mari Tomingas
Mari Tomingas oli presidendi kantselei kaitsepoliitika
nõunik 1996–2002; peaminister Siim Kallase
kaitse- ja julgeolekupoliitika nõunik 2002–2003;
nõunik ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja
kaitseministeeriumis 2004–2007.
Päev enne 11. septembrit 2001, Riigikogu järjekordse tööaasta avamisel, ütles pre-
sident Lennart Meri, et järgnev aasta saab olema „otsustava kaaluga meie liikumi-
ses Euroopa Liidu ja NATO suunal. Just nüüd on kõige rohkem vaja sisepoliitilist
koosmeelt strateegiliste küsimuste otsustamisel ja ohutunnet ning tundlikkust
rahvusvahelise olukorra ja Eesti asendi tajumisel.”1 Seda võib nimetada kuu aja
pärast ametist lahkunud Lennart Meri poliitiliseks juhiseks.
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on Vabariigi President riigikaitse kõrgem juht.
Seega oli üheksa aastat presidendiametit pidanud Lennart Meril ametijärgne kohus-
tus osaleda Eesti julgeolekupoliitiliste valikute suunamisel ning president Meri tegi
kõik temast sõltuva nii Eestis kui ka välismaal, et Eestist saaks võimalikult kiiresti
NATO liikmesriik. Meri pidas ajafaktorit väga oluliseks ja rõhutas alati, et Eesti ei
tohi oma sihtide saavutamisel aega kaotada.
1991. aasta detsembris arutasid NATO välisministrid esmakordselt partnerluse
väljavaateid Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ning lõid nende riikidega suhtlemiseks
eraldi foorumi. Kohtumisel NATO peakorteris osales ka toona välisministri ametit
pidanud Lennart Meri. Just sellel istungil teatas Nõukogude Liidu suursaadik oma
riigi olemasolu lõppemisest. Lennart Meri ei jätnud kasutamata suurepärast võima-
lust elavdada oma sõnavõttu George Orwelli tsiteerimisega. Selle peale järgnenud
NATO peasekretäri Manfred Wörneri leebele kulmukortsutusele viitas ta lõbusta-
tult ka aasta hiljem NATOs kõneldes. Kindlasti ei olnud Lennart Meri värvikas ja
julge sõnavõtt NATO peakorteri koosolekusaali täitvate NATO diplomaatide ja
ametnike ees tavapärane ning niisugune sõnavõtt poleks seda ka täna. Lennart Meri
oskas hästi ootamatute võrdluste ja paralleelide ning igavast poliitkeelest erineva
kujundliku keelekasutusega auditooriumi kuulama ja kaasa mõtlema panna.
1 Vabariigi Presidendi kõne IX Riigikogu tööaasta avamisel 10. septembril 2001,
http://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=9529
Eesti NATOsse viimisel
Mari Tomingas
Mari Tomingas oli presidendi kantselei kaitsepoliitika
nõunik 1996–2002; peaminister Siim Kallase
kaitse- ja julgeolekupoliitika nõunik 2002–2003;
nõunik ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja
kaitseministeeriumis 2004–2007.
Päev enne 11. septembrit 2001, Riigikogu järjekordse tööaasta avamisel, ütles pre-
sident Lennart Meri, et järgnev aasta saab olema „otsustava kaaluga meie liikumi-
ses Euroopa Liidu ja NATO suunal. Just nüüd on kõige rohkem vaja sisepoliitilist
koosmeelt strateegiliste küsimuste otsustamisel ja ohutunnet ning tundlikkust
rahvusvahelise olukorra ja Eesti asendi tajumisel.”1 Seda võib nimetada kuu aja
pärast ametist lahkunud Lennart Meri poliitiliseks juhiseks.
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on Vabariigi President riigikaitse kõrgem juht.
Seega oli üheksa aastat presidendiametit pidanud Lennart Meril ametijärgne kohus-
tus osaleda Eesti julgeolekupoliitiliste valikute suunamisel ning president Meri tegi
kõik temast sõltuva nii Eestis kui ka välismaal, et Eestist saaks võimalikult kiiresti
NATO liikmesriik. Meri pidas ajafaktorit väga oluliseks ja rõhutas alati, et Eesti ei
tohi oma sihtide saavutamisel aega kaotada.
1991. aasta detsembris arutasid NATO välisministrid esmakordselt partnerluse
väljavaateid Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ning lõid nende riikidega suhtlemiseks
eraldi foorumi. Kohtumisel NATO peakorteris osales ka toona välisministri ametit
pidanud Lennart Meri. Just sellel istungil teatas Nõukogude Liidu suursaadik oma
riigi olemasolu lõppemisest. Lennart Meri ei jätnud kasutamata suurepärast võima-
lust elavdada oma sõnavõttu George Orwelli tsiteerimisega. Selle peale järgnenud
NATO peasekretäri Manfred Wörneri leebele kulmukortsutusele viitas ta lõbusta-
tult ka aasta hiljem NATOs kõneldes. Kindlasti ei olnud Lennart Meri värvikas ja
julge sõnavõtt NATO peakorteri koosolekusaali täitvate NATO diplomaatide ja
ametnike ees tavapärane ning niisugune sõnavõtt poleks seda ka täna. Lennart Meri
oskas hästi ootamatute võrdluste ja paralleelide ning igavast poliitkeelest erineva
kujundliku keelekasutusega auditooriumi kuulama ja kaasa mõtlema panna.
1 Vabariigi Presidendi kõne IX Riigikogu tööaasta avamisel 10. septembril 2001,
http://vp1992-2001.president.ee/est/k6ned/K6ne.asp?ID=9529
