Eesti toetab Ukrainat Tšernobõli tuumajaama õnnetuse kahjustuste likvideerimisel

Välisministeerium toetab Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupanga Tšernobõli sarkofaagi fondi kaudu 25 000 euroga Tšernobõli tuumajaama 4. reaktori sarkofaagiga seotud projekte ning ümbruse keskkonnaohutuse tõstmist. Käesoleval aastal möödub 25 aastat Tšernobõli tuumajaamas toimunud õnnetusest.

paet-200pxVälisministeerium toetab Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupanga Tšernobõli sarkofaagi fondi kaudu 25 000 euroga Tšernobõli tuumajaama 4. reaktori sarkofaagiga seotud projekte ning ümbruse keskkonnaohutuse tõstmist. Käesoleval aastal möödub 25 aastat Tšernobõli tuumajaamas toimunud õnnetusest.

Välisminister Urmas Paeti sõnul muutis 25 aastat tagasi Tšernobõli tuumajaama 4. reaktoris toimunud katastroof suhtumist tuumaenergiaga seotud küsimustesse kogu maailmas. „Eesti toetus Ukraina valitsusele Tšernobõli tuumajaama õnnetuse kahjustuste likvideerimisel aitab parandada piirkonna ja lähiriikide keskkonnatingimusi,“ rõhutas välisminister Paet.

G7 riigid ja Euroopa Komisjon lõid koostöös Ukrainaga 1997. aastal Tšernobõli sarkofaagi fondi toetamaks Tšernobõli tuumajaama ümbruse ohutuse taastamist keskkonnasõbralikule tasemele. Fondi haldab Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank. Praeguseks on Tšernobõli tuumajaamaga seotud projekte Tšernobõli sarkofaagi fondi kaudu toetanud Euroopa Liit ja lisaks veel 29 riiki.

Fondide abil on kindlustatud tuumajaama reaktori lagunevat sarkofaagi ja ehitatud kasutatud tuumakütuse hoidla, mis on vajalik Tšernobõli tuumajaama sulgemiseks. Sarkofaagi kindlustamist ja tuumakütuse hoidla ehitamist on toetatud 1,2 miljardi euro väärtuses. Tööde lõpetamiseks on vajalik lisafinantseering 740 miljoni euro väärtuses.

Nii G8 riigid kui ka Euroopa Liidu liikmesriigid on teatanud oma valmisolekust jätkata Tšernobõli tuumajaamaga seotud fondide toetamist.

Allikas: Välisministeerium