Eesti osalus NATO KAITSEKOLLEDŽIS

Eesti osalus NATO KAITSEKOLLEDŽIS 

 

Vello Loemaa

 

Kui Eesti alustas 1994.a. osalusega NATO partnerlusprogrammis, avati meile võimalus osaleda NATO kaitsekolledži kursustel. NATO Defense College kirjutatakse traditsiooniliselt ameerikapäraselt s- tähega. Tollal olid olemas põhikursus (Senior Course), partnerriikidele loodud kursus (IPOC- International Partnership Orientation Course) ja juhtivohvitseride kursus (GFO- General&Flag Officers Course).

IPOC kursustel on läbi käinud palju eestlasi, GFO kursusel hoopis vähem. Vello Loemaa oli GFO kursusel esimene kaitseväe ohvitser, kes õppis seal koos tulevaste Leedu ja Läti kindralitega- Valdas Tutkus ja Gundars Abols. Kaitseväe juhataja kindral A. Einseln teadis, et seda kursust on ka meie ohvitseridele vaja ning just tema saatis mind sinna. Ette rutates, ka põhikursusel oli minu kaaslaseks leedulane- kaitseväe juhataja kindral Jonas Andriuskevicius.

Kuid kõige kaalukam ja huvitavam kursus on ikkagi põhikursus, mis toimub kaks korda aastas, talvine septembrist veebruarini ja suvine veebruarist juulini. Esimeseks isikuks, kes saadeti kaitseminister A. Öövel’i isikliku otsuse alusel põhikursusele, oli Arved Jaaska. Tasub lugeda VIII Riigikogu stenogrammi, III istungjärk, esmaspäev, 19. veebruar 1996, kell 11:00, et saada algne ettekujutus meil toimunud (otsutus)protsessidest. Lõppes aga esimene Eesti osalus põhikursusel sellega, et enne lõpetamist kutsuti A. Jaaska tagasi. Tollal võeti seda vastu lisaks “heale näole” ka arusaamaga, et seal Ida-Euroopas ongi asjalood veel ebastabiilsed. Kuid viisakad inimesed sellest ei rääkinud. Muidugi antud isiku lähetamine oli omaette teema.

Partnerriikide ohvitseridele ja ametnikele oli tollal kursus maksumus väiksem, kui praegu liikmesriigi staatuses. SC89 eeldatavaks maksumuseks oli 33 000 USD, seega tuli sinna esitada deposiit 20 % ulatuses ning raha- ja administratiivasjade tollaste olude tõttu reisisin sinna, taskus üle 6000 dollari sularahas. See oli augusti viimastel päevadel 1996.a. Kolledži reisiplaane (n.n. Field Study vormis) aga kärbiti alates SC90 ning sellega vähendati ka kursuse maksumust. Nii et 89. kursus oli viimane, mis reisis USA mõlemale rannikule. See aga ei kahandanud kursuse olulisust ning tänaseks päevaks on sinna lisatud veelgi suuremat ja laiemat rahvusvahelist haaret. Senior Course on ülimalt hea vahend ametiisikute ettevalmistuseks tööks NATO/rahvusvahelises keskkonnas. Sellegipoolest Eesti on olnud üpris kitsi saatmaks sinna oma esindajaid teadmisi ja tutvusringkonda laiendama. Suurem osa isikuid on aga olnud kaitseväest ja vähesel määral teistest riigiasutustest.

 

Põhikursuse lõpetajad (nimekiri koostatud internetiallikate põhjal)

Asukoht EUR

Kolonel Vello Loemaa, SC89 (1996-1997), hiljem kindralmajor

Kolonel Ants Laaneots, SC92 (1998), kuu enne lõpetamist kindralmajor, hiljem kindral

Asukoht Cecchignola

Kolonel Teo Krüüner, SC95 (1999-2000), hiljem kindralmajor

Indrek Kannik, SC 108 (2006), hiljem VP nõunik

Kolonel Meelis Kiili, SC 109 (2006-2007), hiljem kindralmajor

Kolonel Aivar Salekešin, SC117 (2010-2011)

Kolonel Jaak Mee, SC120 (2012)

Kolonel Eduard Kikas, SC123 (2013-2014)

Kolonel Peeter Tali, SC127 (2015-2016)

kolonelleitnant L. Meier, SC130 (2017)

 

Anciens

Põhikursuse vilistlased on koondatud organisatsiooni, mille tegevust tagab NDC. Riikidel on oma vilistlaste assossiatsioonid. Näiteks, Norra saadab põhikursusele tavaliselt neli inimest õppuriteks ning aastate jooksul on ka neil tekkinud piisav arv liikmeid NDC vilistlaste assossiatsioonis. Vilistlasi kutsutakse igaastastele konverentsile, tavaliselt oktoobris. Olin 2001.a. septembris NDC 50.-ndale aastapäevale pühendatud aastakonverentsil ning nüüd siis, 20 aastat peale lõpetamist, järjekordsel kokkusaamisel, koos abikaasaga. Muidugi, juubeliüritused on esinduslikumad, näiteks, ka eelmisel aastal osalesid 65. aastapäeva puhul nii NAC kui ka MC.

Meie saatusekaaslastest võib ära märkida, et Sloveenias on olemas vilistlaste assossiatsioon. Leedulasi ja lätlasi seekord ei näinud ning pole kursis nende tegemistega. Kuid nende osalus nii kursustel ja ka vastavalt vilistlaste tegemistes on sarnane meiega. Samas, raske ette kujutada, et looksime mingi ühise vilistlaste organisatsiooni.

Nii väikese arvuga vilistlaste puhul nagu meil on raske luua mingit organisatsiooni ning teisalt, kõik need inimesed on küllaltki erinevad ning mingit tõmmet üksteise suunal ei saa täheldada.

Kuid riigi seisukohast oleks see üks võimalus end pildil hoida ning võib olla ka midagi korda saata, kui osaleksime vilistlaste organisatsiooni töös. Võib olla on see mõeldav Eesti-NATO ühingu raames või tiiva all. Kindlasti oleks majanduslikult lihtsam, kui Eesti vilistlaste organisatsiooni sekretär oleks veel kuskil riigiametis.

Aga eks need (uit)mõtted võivad olla soovi korral aruteluks kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi jaoks.

 

NDC tegemistest jm.

Tavapärane vilistlaste aastakonverents toimus 19.-20. oktoobril 2017.a. Roomas. Nagu ikka, konverentsil osales Senior Course, seekordne numbriga 131. Teemaks “NATO and information warfare in the ‘post-truth’ era”. Eestlastest õppureid seal polnud.

Avasõnad esitas kaitsekolledži komandant kindralleitnant Chris Whitecross, Kanada õhujõududest, üks Kanada mõjukamaid naisi. Peakõneleja oli Matthew Fisher, samuti Kanadast.

Panelistideks olid Keir Giles, Peter Pomerantsev, Dr Jamie Shea, kõik Ühendkuningriigi kodanikud, neist viimane siiski rahvusvahelisel ametikohal NATO peakorteris (Deputy Assistant Secretary General for Emerging Security Challenges). Moderaatoriks oli Nik Gowing, samuti britt, aastatel 1996-2014 töötas BBC-s.

Kolledž kasvatab tasapisi kuulajate arvu. Põhikursuse kõrval on rohkem, võrreldes varasemate aegadega, lühemaid kursusi rahvusvahelise iseloomuga. Ka põhikursuse koosseisus on inimesi Lähis-Idast jm., nt. Kuveidist.

 

NDC eelmine komandant Poola kindralmajor Janusz Bojarski kutsuti Poola valitsuse poolt tagasi enne ametiaja lõppu ning see samm tekitas omajagu segadust. Meie jaoks tähendab see lööki kui n.n. idaeurooplaste pihta, kes pole ikka veel stabiilsed ja tõsiseltvõetavad. Sellega tuleb arvestada, samuti nagu ka ungarlaste maine kukkumisega. Nii et oma keelegrupi selgitusel tuleks rõhuda rohkem sugulusele soomlastega.

 

Linnas aga tuli vastata üpris palju küsimustele, mis on Eesti, kus ta asub ning reageerida heatahtlikult küsija üllatusele, et me oleme EU liikmesriik.

 

Rooma oli seekord puhtam, kui varasemate külastuste ajal, põgenikke polnud palju näha, nagu ka kodutuid või kerjajaid. Ka kassid olid kadunud, isegi Foorumi alal neid polnud näha. Avalikes kohtades olid palju relvastatud sõduritega mehitatud patrulle. Ja muidugi, Rooma on veelgi kallim külastusteks.

NDC kodulehekülg: http://www.ndc.nato.int