Eesti osaleks 2010. aasta teises pooles NRF-is mereväe miinijahtijaga

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile Riigikogu otsuse eelnõu, millega panustaks Eesti selle aasta teisel poolel NATO reageerimisjõudude koosseisu miinijahtijaga „Admiral Cowan“.

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile Riigikogu otsuse eelnõu, millega panustaks Eesti selle aasta teisel poolel NATO reageerimisjõudude koosseisu miinijahtijaga „Admiral Cowan“.

Foto: kaitseministeerium
Foto: kaitseministeerium

Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab Riigikogu kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Täna kooskõlastusringile saadetud eelnõu vastuvõtmiseks on tarvis parlamendi lihthäälteenamust.

Otsuse eelnõu kohaselt kasutataks NATO reageerimisjõudude NRF-15 (NATO Response Force, NRF) koosseisus 2010. aasta 1. juulist kuni vajaduse korral 2011. aasta 30. juunini miinijahtijat „Admiral Cowan“ kuni 45 kaitseväelasega.

NRF-15 mereväekomponenti kuuludes tegutseks „Admiral Cowan“ NATO miinitõrjeeskaadri SNMCMG1 (Standing NATO Response Force Mine Countermeasures Group 1) koosseisus. NRF-15 on kuni viiepäevases valmisolekuperioodis selle aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini. Kuna NRF võidakse aktiveerida ka NRF-15 valmidusperioodi lõpul, ulatuks Riigikogu mandaat eelnõu kohaselt kuni 2011. aasta 30. juunini.

Valmisolekuperioodil seilaks “Admiral Cowan” SNMCMG1 koosseisus ja osaleks miinitõrjeoperatsioonide läbiviimises, et vähendada riski tsiviillaevaliiklusele või on 5-päevases valmiduses Eestis. „Admiral Cowani“ osalemine NRF-15 koosseisus läheb lisaks laeva baaskuludele maksma 14,3 miljonit krooni, mis on ette nähtud Kaitseministeeriumi selle aasta eelarves.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on NRF-is osalemisest Eesti kaitseväe jaoks aja jooksul saanud iga-aastane tegevus. „Samas tähendab see rutiin seda, et NATO-l on pidevalt olemas kõrges valmisolekus professionaalsed üksused, mis on oluliseks vahendiks kollektiivse kaitse operatsioonide kiirel käivitamisel,“ selgitas kaitseminister.

NRF-i võidakse kasutada nii Põhja-Atlandi lepingu alusel läbiviidavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis kui ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

NRF-i kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, st NRF-i kasutamine saab toimuda ainult Eesti nõusolekul.

Varem on Eesti NRF-i koosseisus osalenud erinevate mereväe alustega, sõjaväepolitseirühmaga, demineerimismeeskonnaga ning liikumise koordineerimise meeskonnaga. Praegu valmisolekus oleva NRF-14 koosseisu panustavad Eesti, Leedu ja Läti ühise jalaväepataljoniga, mis on Eesti seni suurim panus NATO Reageerimisjõududesse.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.

Allikas:

Kaitseministeerium