Hindrek Lootus – KRKK Riigikaitsekonverents 2019

2. oktoobril k.a. toimus Kultuurikatlas riigikaitsekonverents Kõrgematest Riigikaitsekursustest (KRKK) osavõtnutele. Konverents toimus sellises formaadis esmakordselt, ning kuna KRKK vilistlaskond on aaastatega kujunenud üsna arvukaks, siis oli Kultuurikatel rahvast täis ning samas ikkagi vaid väike osa kõigist kursuste läbinutest reaalselt kohal. Konverentsil käsitletavad teemad langesid üldjoontes kokku kursustel käsitletavate teemadega ning sellisena pakkusid varasemate aastate kursuslastele värskendavat ülevaadet Eesti riigikaitse- ja julgeolekupoliitika hetkeseisust ning perspektiividest.

Konverentsi juhatas pooletunnise ettekandega sisse president Kersti Kaljulaid, kes rääkis meie poolt viimase 30 aastaga läbikäidud teest ja hetkeseisust, samuti tõi esile suurimad saavutused ning ka võimalikud murekohad. President tõstis esile tulemused eelkõige sõjalises riigikaitses, samuti ka NATO liikmesuse ja liitlassuhete ning laiapindse riigikaitse kontekstis ka ajateenistuse, Kaitseliidu, reservohvitseride liikumise ning kõrgematest riigikaitsekursustest, rõhutades ühiskonna praktiliselt konsensuslikku suhtumist riigikaitsesse ning kaitsejõudude tihedat sidet ühiskonnaga. Ühiskonnas on tekkinud sisemine enesekindlus – me tahame ja suudame ennast kaitsta. Samas oleme tundlikud ja haavatavad- erinevalt mõnest suuriigist (näiteks Ühendkuningriik) ei ole meil eksimise ruumi. Iga apsakas ja iga kogemata antud põhjust kasutakse meie vastu ära. Ka Euroopa Liidul on oma selge roll meie riigikaitses, läbi EL-i kaitsekoostöö ning ressursside ümberjagamise mehhanismi. Oluline roll Eesti kaitsmisel on siin asuvatel NATO liitlaste eelpaigutatud vägedel (eFP), mille olemasolu ja toimimine on tasapisi muutumas liitlaste strateegilise mõtlemise osaks. Suurim oht Eesti julgeolekule on jätkuvalt Venemaa, mis oma võimsuselt on kahanev ja kuhtuv impeerium, nähes ’võimaluste akent’ (kehtivas maailmakorras muudatusi teha) peatselt sulgumas ja soovides püüda seda veel kiiresti ära kasutada, tehes selleks kiireid asümmeetrilisi samme. Hiinal seevastu ei ole kuskile kiiret, kuna kasvab ja tugevneb tasapisi ning järjekindlalt. Aeg töötab Hiina kasuks, ent Venemaa kahjuks.

Esimeses paneelis rääkisid oma ametkondade vaatest käsitletavatele teemadele Eesti peamiste julgeolekuasutuste (n-ö eriteenistuste: Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, KV Luurekeskus) juhid / esindajad, kellega seltsis oli ka Riigi Infosüsteemi Ameti juht. Arusaadavalt ei saa ülimalt salajase teabega töötavate julgeolekuasutuste esindajad rääkida kaugeltki kõigest, mis neile teada – see avaldus muuhulgas silmatorkavalt paneeli lõpuosas, kui KV LuK ülem vaid naeratas ja vangutas pead, kui temalt mitmeid spetsiifilisi küsimusi küsiti. Sestap keskenduti ülevaadetes pigem üldisele infole – taolisele, nagu on leitav KaPo ja VLA aastaraamatutes. Ettekandjad kinnitasid presidendi öeldut, et suurim julgeolekuoht Eestile on jätkuvalt Venemaa, kellele järgnevad oluliselt väiksema prioriteetsusega Hiina, Põhja-Korea, olukord Lähis-Idas ning rahvusvaheline terrorism. Venemaa ei ole oma praeguse staatuse ja olukorraga rahul ning püüab kõigi vahenditega taastada oma külma sõja aegset positsiooni. Kuna majanduslikku jõudu napib, tuleb kasutada teisi meetodeid. Venemaal on pidev tahe ja valmisolek hübriidoperatsioonide (mis ei ole midagi uut ega enneolematut – KaPo hinnangul oli klassikaline näide hübriidoperatsioonist näiteks interrinde tekitamine KGB poolt 1980ndatel) läbiviimiseks eelkõige lähinaabruses, ent otsene ja vahetu sõjalise konflikti oht on jätkuvalt väike. Venemaa näeb oma vahetuid naabreid vasallidena, kes peaksid alluma ainult talle, ning lääneriike laiemalt nõrkade lödipükstena, kes annavad sõjalise surve või ähvarduse ees järele. Lääne poolt on oluline vastata heidutusega – külma sõja ajal oli lääs reaalselt valmis vajadusel sõdima, ning see olukord tuleb taastada. KaPo prioriteedid on põhiseadusliku korra kaitse, vastuluure, võitlus korruptsiooni ja terrorismi vastu ning küberjulgeolek. KaPo hinnangul on vasak- ja paremäärmuslus Eestis peaaegu olematud, ent eriti just venekeelse elanikkonna seas on teatud vastuvõtlikkus äärmuslusele ja manipuleeritavus olemas. Ca 20 inimest on tabatud koostöölt vaenulike eriteenistustega ja süüdi mõistetud, ent see number võib reaalsuses olla mõned korrad suurem. Terrorismioht Eestis on jätkuvalt väike, ent mitte olematu, ja küsimus on pigem selles, MILLAL midagi toimub, mitte KAS midagi toimub. Korruptsioonitase on samuti madal, ent mitte olematu, ning korruptandid on ühtlasi kerge saak vaenulikele eriteenistustele. Küberjulgeolek on üha olulisem osa julgeolekuparadigmast, eriti riiklile rünnakute tuvastamine. KV LuK tegeleb traditsiooniliselt potentsiaalse vastase „tankide lugemise“ ehk VF relvajõudude ülesehituse ja tegevuse jälgimise ja kaardistamisega, püüdes samas hoomata ka suuremat pilti. Jälgitakse õppuseid, igapäevast tegevust, arenguid ja trende jms. VF sõjalis-poliitilise juhtkonna omapära on valmisolek kasutada relvajõude suhteliselt ’lõdva randmega’ oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Peamise julgeolekuohuna nähakse katseid režiimi muutuseks nii kodus kui liitlaste juures, ning ollakse valmis seda iga hinnaga takistama. RIA esindaja keskendus mõistetavalt küberjulgeolekule ja –ohtudele, tõstes muuhulgas esile, et tihti kasvavad mitmesugused küberohud välja lihtlabasest häkkimisest, mis omakorda johtub soovist raha teenida. Taolistest häkkeritest osa suunduvad kuritegelikule teele ning hiljem võivad muutuda ka riiklikuks ohuks või probleemiks.

Teine paneel keskendus välispoliitikale. Valdkonna ministritele (välis- ja kaitseminister) lisaks lõid kaasa RKK direktor ning Eesti suursaadik NATO-s. Kas ja kuidas peaksime või ei peaks suhtuma ühe liitlase (USA) tegevusse ja tema liidri väljaütlemistesse, kas ja kuidas peaks või ei peaks eelistama teda teistele liitlastele – dilemma, mis praeguseks hetkeks veelgi akuutsemaks muutunud. Rõhutati NATO kui terviku usaldusväärsust ja pühendumust oma liikmete kaitsele. USA on väga pühendunud NATO liitlane, presidendi vastuolulistest tviitidest hoolimata. USA julgeolekueliidi dilemma on sarnane varem Eesti kohta tooduga: kuidas ohjata Hiina tõusu ja Venemaa langust? Kommentaar Eesti sisepoliitika kohta: oleme jätkuvalt usaldusväärne partner – loevad teod, mitte sõnad. Paikneda vastu potentsiaalselt vaenulikku piiri on mitmete liitlaste (nt Prantsusmaa) jaoks kontseptuaalse mõttemaailma muutus, ent see on tasapisi toimumas. Arutati ka Euroopa (EL) armee üle, ning leiti, et vähemalt hetkel ei ole sellel saba ega sarvi. Eraldi tõusid debattide fookusesse katsed parandada suhteid Venemaaga, ilma et too oleks omalt poolt teinud midagigi oma seniste pahategude heastamiseks. Venemaa võtab igasuguseid katseid leida kompromisse ja kokkuleppeid nõrkuse märgina ning reageerib vastavalt. Sellest ei saada läänes aru ning meie kohus on seda liitlastele selgitada. Enamiku eriarvamuste ja vastuolude (nt Süüria) puhul ühisosa peaaegu puudub. Venemaa ja Putini valmisolek võtta riske ja minna avantüüridele on hoopis teine kui lääneriikidel, ning Venemaal on üldrahvalikult suur sõja- ja relvavaimustus. Veel kõlas küsimus, kas tsivilisatsioonide piir jookseb mööda Huntingtoni joont, mööda endise N. Liidu välispiiri, või mööda endise idabloki piiri? Sellele ja teistele taolistele küsimustele ei pruugi olla lihtne vastata.

Kolmas paneel oli pühendatud laiapindsele riigikaitsele, sh sisekaitsele ja elanikkonnakaitsele. Loomuldasa kõnelejate sekka kuulunud siseministrile lisaks debateerisid KV peastaabi ülem, riigiseketär ja kommunikatsiooniekspert (Raul Rebane). Peastaabi ülem nägi peamise sisekriisi allikana potentsiaalset vastase hübriidoperatsiooni, mille eesmärgiks on „vastase ajud segamini ajada ning otsustusprotsess lühisesse lasta ja/või üleküllastada“ (sama kehtib muidugi ka siitpoolt vaadatuna). Siseminister keskendus kavatsetava sisekaitsereservi loomise põhjendamisele ja õigustamisele. Kui tavaolukorras saame olemasolevate jõududega hakkama, siis suurema kriisi korral võib tekkida probleeme. Kindlasti ei ole tegemist siseministri või tema partei eraarmeega. Riigisekretär tõi esile, et kõikide plaanide elluviimine peab olema tagatud ressurssidega, mis praegu veel tingimata ja alati nii ei ole. Raul Rebane rõhutas „tasakaalu sõnade ja soomuse vahel“. Iga kodanik, ka ilma mundri ja relvata, on sõdur. Laiapindne riigikaitse pannakse paika väärtussüsteemiga, mille võtab omaks enamus ühiskonnast. Peab olema „suur unistus“, narratiiv, mingi eesmärk, mille poole ühiskonna kui tervikuga jätkuvalt püüelda. Praegu oleme siin suurte aukudega ja hästi rünnatavad. Samas oleme seni saavutanud meeletult palju – väljatulek täiesti tundmatust Euroopa perifeeriast ja muutumine erakordseks imagoks. Seda ei tohi maha mängida!

Viimase ettekande kõnepult kuulus peaministrile. Nagu oma sissejuhatavas sõnavõtus mainis KRKK juhataja, on  peaministril seni puudunud sobiv formaat riigikaitselise kõne pidamiseks, ning käesolev konverents (juhul kui see peaks muutuma traditsiooniks) võiks olla üks võimalik koht selllise kõne jaoks. Peaminister tegi oma kõnes üldistava kokkuvõtte päeva jooksul jutuks olnud teemadest ja ülevaate peamistest jutupunktidest, keskendudes mõnele ilmselt olulisemale, näiteks mitu erinevat laevastikku ja seirekeskust, mida ilmselt annaks edaspidi optimeerida.

Kokkuvõtteks oli huvitav ja viljakas üritus, pakkudes lisaks uutele teadmistele ja mõtteainele ka võimalust sotsialiseerumiseks, vanade tuttavate ja kursusekaaslastega suhete värskendamiseks ning uutegi leidmiseks. Jääb üle vaid loota, et konverents muutub tulevikus vähemalt mingi regulaarsusega toimuvaks traditsiooniks.

Lõpetuseks mainiks veel, et huvitava ja üsna omapärase lähenemisnurgaga ülevaate konverentsil toimunust ning jutuks olnud teemadest kirjutas julgeolekuekspert Erkki Koort ning see ilmus 07.10 Postimehes üle kahe lehekülje (lk 18.-19.). Suurematel huvilistel soovitaksin kindlasti ka sellega tutvuda, vanu ajalehti saab vajadusel kasvõi raamatukogus vaadata. Veebiversioon asub aadressil https://leht.postimees.ee/6796097/luuraja-aruanne-keskusele-eesti-uhiskond-valmistub-kriisiks-jargmisel-eelarveperioodil, ent nagu tänapäeval tavaks, on see n-ö maksumüüri taga ning tasulise veebisisuga tutvumiseks tuleb osta eraldi juurdepääs lühemaks või pikemaks ajaks.