Afganistanist naasnud meedikud on valmis sinna taas minema

Afganistanis Camp Bastioni baasis sõjategevuses haavatasaanuid ning õnnetusse sattunud tsiviiliskuid ravinud Eesti meedikud saabusid eile tagasi koju, kuid vajaduse korral on kõik nad valmis ka uuesti sinna minema.

231537_02Afganistanis Camp Bastioni baasis sõjategevuses haavatasaanuid ning õnnetusse sattunud tsiviiliskuid ravinud Eesti meedikud saabusid eile tagasi koju, kuid vajaduse korral on kõik nad valmis ka uuesti sinna minema.

Kolm kuud kestnud missioonil osales neli Eestist pärit arsti ja õde. See oli esimene kord, kui Afganistanis käis missioonil terve Eesti tohtrite grupp, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Afganistani konfliktis tekivad kõige raskemad vigastused isevalmistatud lõhkekehadest.
Ja kui inimene selle otsa astub, siis paremal juhul kaotab ta jalad, aga võib kaotada ka käed ja kogu elu,” nentis kirurgist major Jaan Tepp.

Anestesioloog, leitnant Lauri Kõrgvee lisas, et nende päevad olid üsna ühetaolised ja üliraskeid haigeid oli päevas keskmiselt kahest viieni.

Maailma üheks parimaks traumahaigalaks ja suurima koormusega sõjahaiglaks peetavas Camp Bastioni raviastutuses on patsientidest umbes üks kolmandik tsiviilisikud, kellest paljud on omakorda lapsed.

“Kindlasti on lastega juhtuvad õnnetused emotsionaalselt raskemad. Aga kui sa tööd teed, siis palju emotsioonideks ei ole aega,” ütles Tepp.

Psüholoogiliselt peavad arstid raskeks just vabadel hetkedel vahelduse puudmist, mitte tööpostil juhtunut. Üürike puhkeaeg, mis meedikutel oli, veedeti spordisaali või saunas. Elati telgis.

Keskmiselt said kirurgid magada 35 tundi nädalas, anestesioloog Lauri Kõrgvee veelgi vähem. Kuid üksluisest rutiinist äratas arstid ülesse raketituli.

“Üle kolme aasta rünnati Camp Bastioni baasi rakettidega ja meil oli juhus olla ka ise sellel ajal haiglas tööl. See võib-olla oli kõige ärevust tekitavam moment, kui me kõik koos seal haigla põrandal maas olime,” lausus Kõrgvee.

Kui muidu suheldi haiglas afgaanidega tõlkide abil, siis üks kord tuli meedikutel patsienditega rääkida ka eesti keeles. Nimelt saadeti kaks kergemini haavata saanud Eesti kaitseväelast just kaasmaalastest tohtrite juurde.

“Kui meie poistel on kohustus seal põllul teenida, siis ma arvan, et meie arstide aukohus on leida enda seast inimesed , kes neid seal vastavalt võimalustele aitaksid,” leidis Kõrgvee.

Arstid ütlesid kui ühest suust, et kui vaja, siis minnakse Afganistani uuesti. Kuna tagaside Eesti meedikute tööle on olnud ainult positiivne, siis ilmselt toimub sarnane missioon juba järgmisel kevadel.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling