Täna sai alguse kahepäevane õpetajate sügiskool, mis sel korral keskendub sisejulgeolekule väljakutsetele ning arengutele.

Koolitus leiab aset koostöös Sisekaitseakadeemia, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ning Friedrich Eberti Fondiga. Sügiskooli eesmärk on tutvustada laiemalt siseturvalisuse valdkondi, et tõsta õpetajate ja nende kaudu noorte teadlikkust Eesti riigikaitses.

#EATA

Koolitus leiab aset koostöös Sisekaitseakadeemia, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ning Friedrich Eberti Fondiga. Sügiskooli eesmärk on tutvustada laiemalt siseturvalisuse valdkondi, et tõsta õpetajate ja nende kaudu noorte teadlikkust Eesti riigikaitses.

#EATA



Konverents “Eesti julgeolek 2015: minu panus” 16.10.2015

Samuti räägiti laiapindsest riigikaitsest ja Kaitseliidu rollist. Kaitseliit on juba 97 aastat koondanud tavalisi Eestis elavaid inimesi eesmärgiga kaitsta ja säilitada Eesti riiki ja kohalikke kogukondi. Kaitseliit on alati koosnenud vabatahtlikest aga vabatahtlikke tuleb ka motiveerida. Samuti peab organisatsioon ajaga kaasas käima ja arenema nii, nagu ka ülejäänud Eesti ühiskond areneb. Riigijuhid on seadnud eesmärgiks kasvatada Kaitseliidu liikmeskonda 30,000 inimeseni ja seda eesmärki ei ole võimalik saavutada käsukorras, vaid selleks peab Kaitseliit Eesti riigi abiga suurendama oma atraktiivsust, eelkõige rahvuselt mitte-eestlaste seas. Täna esindab küll Kaitseliit läbilõiget Eesti ühiskonnast, kuid seda eelkõige liikmete elukutse poolest – mitte veel rahvusliku kuuluvuse poolest. Konverentsil pakuti välja, et organisatsiooni koduleht, mis täna on eesti ja inglise keeles võiks olla kättesaadav ka vene keeles. Küsimuste ja vastuste voorus märgiti ära lojaalsus – nähtust, mida ei saa tekitada käsukorras, vaid mis tuleb välja teenida.

Kolmandas paneelis käsitleti ühiskonna sidusust. Sidususe näol on taas tegemist nähtusega, mida riigijuhid ei saa käsukorras tugevdada. Selleks peab suurendama terve Eesti atraktiivsust, et inimestel oleks hea siin elada. Ühiskonna sidususe tugevdamine on keeruline, kuna eeldab senisest suuremat sallivust kõikide inimeste suhtes, kes Eestis elavad. Kui see aga õnnestub, siis on ka lihtsam vastu seista autoritaarsete välisriikide propagandale. Võimaliku positiivse arengusuunana pakuti välja kaksikidentiteedi loomist – et Eesti elanikud ei peaks olema sunnitud valima kas olla eestlane või venelane, vaid mõlemat: olla eestivenelane. Uuringud on näidanud, et tugev rahvuslik identiteet ja rahuolu riigiga käivad käsikäes. Ehkki erinevatel rahvustel on sageli erinev suhtumine Eesti ajaloosse jt teemadesse, siis tuleks keskenduda positiive ühisosa leidmisele.

Konverentsi korraldasid Eesti NATO Ühing, Kaitseliit, SA Unitas, korporatsioon Vironia, korporatsioon Amicitia, Sinu Riigi Kaitse, Kodanikukaitse MTÜ ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus koostöös Riigikogu Riigikaitsekomisjoni, Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kaitseministeeriumiga.
Konverents toimus eesti keeles sünkroontõlkega vene keelde.

Fotod: Sigrid Hartman

Lisaks vaata pilte: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/Komisjonid/XIII+Riigikogu/Riigikaitsekomisjon/15102015/

#EATA

Konverentsi põhiteemaks oli elanike kaasamine Eesti riigikaitsesse. Esimeses paneelis räägiti Eesti strateegilisest kommunikatsioonist ja Venemaa propagandast. Esinejad kirjeldasid kuidas idanaaber üritab mõjutada Eestis elavaid inimesi, mitte üksnes poliitikuid, vaid ka tavalisi elanikke. Käimasolev propaganda sõda käib üksikisikute ajude ja südamete peale. Sellises olukorras lasub igal inimesel vastutus suhtuda kaine mõistuse ja kriitilise pilguga nn tõdedesse, mida meile serveeritakse. Mõistagi ei tasu alati uskuda ka kõike seda mida Eesti poliitikud ütlevad, kuid oluliselt kriitilisemalt tuleb suhtuda sellesse, mida öeldakse Eesti kohta välismaal. Sotsiaalmeedias peaks inimene valima oma sõpru, reageerima taunivalt valele käitumisele ning suhtuma hoolivalt nii teistesse inimestesse kui ka oma riiki. Ühiskonnas saab usaldust suurendada läbi koostegutsemise igapäevases elus. Igasugune tegevus, mis killustab Eesti ühiskonda, Euroopa riike ja meie liitlasi suurendab meie haavatavust.

 

Samuti räägiti laiapindsest riigikaitsest ja Kaitseliidu rollist. Kaitseliit on juba 97 aastat koondanud tavalisi Eestis elavaid inimesi eesmärgiga kaitsta ja säilitada Eesti riiki ja kohalikke kogukondi. Kaitseliit on alati koosnenud vabatahtlikest aga vabatahtlikke tuleb ka motiveerida. Samuti peab organisatsioon ajaga kaasas käima ja arenema nii, nagu ka ülejäänud Eesti ühiskond areneb. Riigijuhid on seadnud eesmärgiks kasvatada Kaitseliidu liikmeskonda 30,000 inimeseni ja seda eesmärki ei ole võimalik saavutada käsukorras, vaid selleks peab Kaitseliit Eesti riigi abiga suurendama oma atraktiivsust, eelkõige rahvuselt mitte-eestlaste seas. Täna esindab küll Kaitseliit läbilõiget Eesti ühiskonnast, kuid seda eelkõige liikmete elukutse poolest – mitte veel rahvusliku kuuluvuse poolest. Konverentsil pakuti välja, et organisatsiooni koduleht, mis täna on eesti ja inglise keeles võiks olla kättesaadav ka vene keeles. Küsimuste ja vastuste voorus märgiti ära lojaalsus – nähtust, mida ei saa tekitada käsukorras, vaid mis tuleb välja teenida. Kolmandas paneelis käsitleti ühiskonna sidusust. Sidususe näol on taas tegemist nähtusega, mida riigijuhid ei saa käsukorras tugevdada. Selleks peab suurendama terve Eesti atraktiivsust, et inimestel oleks hea siin elada. Ühiskonna sidususe tugevdamine on keeruline, kuna eeldab senisest suuremat sallivust kõikide inimeste suhtes, kes Eestis elavad. Kui see aga õnnestub, siis on ka lihtsam vastu seista autoritaarsete välisriikide propagandale. Võimaliku positiivse arengusuunana pakuti välja kaksikidentiteedi loomist – et Eesti elanikud ei peaks olema sunnitud valima kas olla eestlane või venelane, vaid mõlemat: olla eestivenelane. Uuringud on näidanud, et tugev rahvuslik identiteet ja rahuolu riigiga käivad käsikäes. Ehkki erinevatel rahvustel on sageli erinev suhtumine Eesti ajaloosse jt teemadesse, siis tuleks keskenduda positiive ühisosa leidmisele. Konverentsi korraldasid Eesti NATO Ühing, Kaitseliit, SA Unitas, korporatsioon Vironia, korporatsioon Amicitia, Sinu Riigi Kaitse, Kodanikukaitse MTÜ ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus koostöös Riigikogu Riigikaitsekomisjoni, Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kaitseministeeriumiga. Konverents toimus eesti keeles sünkroontõlkega vene keelde. Fotod: Sigrid Hartman Lisaks vaata pilte: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/Komisjonid/XIII+Riigikogu/Riigikaitsekomisjon/15102015/ #EATA



Eesti NATO Ühingu nõukogu esimees ning riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson

#EATA

Eesti NATO Ühingu nõukogu esimees ning riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutas tänast julgeolekukonverentsi avades, et Eesti julgeolek on seda paremini kaitstud kõikvõimalike kaasaegsete ründe- või mõjutusilmingute eest, mida teadlikum on meie kodanikkond ning mida sidusam on ühiskond tervikuna. Vaata ülekannet konverentsist ning oma küsimused edasta läbi Twitteri, kasutades märksõna #minupanus

 

#EATA





14.10.2015 Ühingut külastas Atlantic Council of Georgia vanemteadur Medea Rosebashvili

Täna oli Eesti NATO Ühingul külas Atlantic Council of Georgia vanemteadur Medea Rosebashvili, et arutada koostöövõimalusi. Kohtusime riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga, Idapartnerluse Keskuse direktori Marge Mardisalu Kahariga, Gruusia suursaadiku Tea Akhvledianiga ning Ühingu liikmetega.

Täna oli Eesti NATO Ühingul külas Atlantic Council of Georgia vanemteadur Medea Rosebashvili, et arutada koostöövõimalusi. Kohtusime riigikaitsekomisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga, Idapartnerluse Keskuse direktori Marge Mardisalu Kahariga, Gruusia suursaadiku Tea Akhvledianiga ning Ühingu liikmetega.



Juba homme toimub Riigikogu konverentsisaalis aastakonverents “Eesti julgeolek 2015: minu panus”.

Konverentsil osalejate arv on kahjuks juba täis, kuid kõigil huvilistel on võimalik järgida otseülekannet nii Postimehe vahendusel kui Riigikogu kodulehel!
Konverentsi põhiteemad on hübriid- ja infosõda, ühiskonna enesepildi mõju julgeolekule ning kodanike panus sõjalisse riigikaitsesse. Konverentsi eesmärk on sisuliselt vaadelda Eesti riiklikku julgeolekut mõjutavaid tegureid ja leida paremaid lahendusi kodanike kaasamiseks.
Konverentsi korraldavad Eesti NATO Ühing, Kaitseliit, SA Unitas, korporatsioon Vironia, korporatsioon Amicitia, Sinu Riigi Kaitse, Kodanikukaitse MTÜ ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus koostöös Riigikogu Riigikaitsekomisjoni, Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kaitseministeeriumiga.

#EATA #minupanus

Konverentsil osalejate arv on kahjuks juba täis, kuid kõigil huvilistel on võimalik järgida otseülekannet nii Postimehe vahendusel kui Riigikogu kodulehel!
Konverentsi põhiteemad on hübriid- ja infosõda, ühiskonna enesepildi mõju julgeolekule ning kodanike panus sõjalisse riigikaitsesse. Konverentsi eesmärk on sisuliselt vaadelda Eesti riiklikku julgeolekut mõjutavaid tegureid ja leida paremaid lahendusi kodanike kaasamiseks.
Konverentsi korraldavad Eesti NATO Ühing, Kaitseliit, SA Unitas, korporatsioon Vironia, korporatsioon Amicitia, Sinu Riigi Kaitse, Kodanikukaitse MTÜ ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus koostöös Riigikogu Riigikaitsekomisjoni, Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kaitseministeeriumiga.

#EATA #minupanus



9.-12. oktoober leidis aset NATO Parlamentaalse Assamblee 61 istung Norras, Stavangeris.

Seekord pöörati istungil tähelepanu ka ÜRO resolutsioonile 1325 “naised, rahu ja julgeolek”. Läbiviidud uuring liikmesriikide parlamentide seas tõi välja, et Eesti on täitnud resolutsiooni eesrindlikult, ära oli mainitud ka Eesti NATO Ühingu tegevus.
Täna toimunud Assamblee istungil esines ka NATO peasekretär hr Jens Stoltenberg ja Norra peaminister pr Erna Solberg. Peasekretär rõhutas, et kui maailm muutub, peab muutuma ka NATO, arvesse võttes uusi ohte ja väljakutseid.
Muret tekitavad Venemaa õhurünnakud Süürias, selle asemel, et konflikti kontrolli alla saada, suureneb risk halvenemise suunas.
2016 aastal langetatakse otsus kas lõpetada Afganistani missioon. See ei tähendaks Afganistani abistamine lõppu, vaid plaanis on jätkata partneritena. Afgaanid peavad hakkama vastutama ise oma julgeoleku eest !
NATO eesmärgiks on ennetada sõda, kuid kui Türgil on NATO abi vaja oma piiride kaitsmisel, siis NATO appi ka läheb. Sama kehtib kõikide liikmesriikide kohta !

NATO Parlamentaarse Assamblee kohta täpsem info kättesaadav
http://www.nato-pa.int/

9.-12. oktoober leidis aset NATO Parlamentaalse Assamblee 61 istung Norras, Stavangeris. Eesti delegatsiooni kuuluvad Ants Laaneots (esimees), Marko Mihkelson, Kadri Simson ja Sven Mikser (asendusliige). Vaatlejana osales Eesti NATO Ühingu juhatuse esimees Krista Mulenok. Nädalavahetusel alanud arutelud komiteedes vormistati soovitusteks NATO-le, mida võiks arvestada Varssavi tippkohtumise ettevalmistamisel. Püütakse leida lahendusi hübriidsõja ja terrorismi vastu võitlemiseks ning pagulaskriisi ja kliimamuutustega toimetulekuks. Parandada tuleb nii poliitiliste otsuste langetamise kiirust kui ka kiirreageerimisvõimekust, samuti jätkata õppuste läbiviimist. Praegu on käimas NATO ajaloo suurim õppus “Trident Juncture 2015”.

 

Seekord pöörati istungil tähelepanu ka ÜRO resolutsioonile 1325 “naised, rahu ja julgeolek”. Läbiviidud uuring liikmesriikide parlamentide seas tõi välja, et Eesti on täitnud resolutsiooni eesrindlikult, ära oli mainitud ka Eesti NATO Ühingu tegevus. Täna toimunud Assamblee istungil esines ka NATO peasekretär hr Jens Stoltenberg ja Norra peaminister pr Erna Solberg. Peasekretär rõhutas, et kui maailm muutub, peab muutuma ka NATO, arvesse võttes uusi ohte ja väljakutseid. Muret tekitavad Venemaa õhurünnakud Süürias, selle asemel, et konflikti kontrolli alla saada, suureneb risk halvenemise suunas. 2016 aastal langetatakse otsus kas lõpetada Afganistani missioon. See ei tähendaks Afganistani abistamine lõppu, vaid plaanis on jätkata partneritena. Afgaanid peavad hakkama vastutama ise oma julgeoleku eest ! NATO eesmärgiks on ennetada sõda, kuid kui Türgil on NATO abi vaja oma piiride kaitsmisel, siis NATO appi ka läheb. Sama kehtib kõikide liikmesriikide kohta ! NATO Parlamentaarse Assamblee kohta täpsem info kättesaadav

http://www.nato-pa.int/



Eesti NATO Ühingu eestvedamisel toimus järjekorras juba kolmeteistkümnes ÜRO resolutsioonile 1325 pühendatud ümarlaud, mis sel korral käsitles resolutsiooni mõju võrdsema ühiskonna loomisel.

Paneeldiskussioonis osalesid NATO Peasekretäri eriesindaja Marriëte Schuurman, Soome Suursaatkonna minister Heli Kanerva, ja Gruusia IDP Naiste Assotsiatsiooni „Nõustumine“ esinaine Julia Karashvili. Debatti juhtis Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Elling.

Fotod: Annika Haas

#EATA

Paneeldiskussioonis osalesid NATO Peasekretäri eriesindaja Marriëte Schuurman, Soome Suursaatkonna minister Heli Kanerva, ja Gruusia IDP Naiste Assotsiatsiooni „Nõustumine“ esinaine Julia Karashvili. Debatti juhtis Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Elling.

Fotod: Annika Haas

#EATA