Afganistanis teeninud üksused saabuvad koju

Homme hommikul saabuvad Eestisse tagasi üle poole aasta rahutus Helmandi provintsis teeninud Eesti jalaväekompanii Estcoy-12 ja logistiline toetuselement NSE-11.

229562_01Homme hommikul saabuvad Eestisse tagasi üle poole aasta rahutus Helmandi provintsis teeninud Eesti jalaväekompanii Estcoy-12 ja logistiline toetuselement NSE-11.

Helmandi väekoondise ülem brigaadikindral Patrick Sanders kiitis lõpurivistusel Eesti sõdureid ning ütles, et tegu on parimate liitlastega keda enda kõrvale soovida. „Te olete paindlikud ja tugevad ning pole seadnud oma üksuse kasutamisele mingisuguseid piiranguid. Teie saavutuste statistika on tõeliselt muljetavaldav.“ Brigaadikindrali sõnul loetakse eestlaste tegevust Luy Mandah Kalay küla regioonis üheks ISAFi edulooks.

Estcoy-12 tegi kuue kuu jooksul kahjutuks 106 isevalmistatud lõhkekeha, mis on koalitsioonijõudude üksuste absoluutne rekord ühe rotatsiooni jooksul. Kompanii kaitseväelased avastasid mitu peidikut, mis sisaldasid relvastust, laskemoona ja isevalmistatud lõhkekehade valmistamise vahendeid ning arreteerisid kümme tagaotsitavat mässulist. Kuue kuu jooksul oli kompaniil 50 tulekontakti vastasega.

Jalaväekompanii peamisteks ülesanneteks oli hoida oma vastutusala ja kaitsta kohalikku elanikkonda, hoida ala puhtana isevalmistatud lõhkekehadest ja vastase võitlejatest, toetada ülesehitustöid ning vastutuse üleandmist kohaliku armee ja politsei üksustele.

Estcoy-12 ülem major Martin Kukk iseloomustab oma kompaniid kui ühethoidvat meeskonda. “Meie kompanii suutis juba väljaõppe ajal saavutada ühtekuuluvustunde, mida õnnestus üleval hoida missiooni lõpuni. Meeskonna tugi aitas meil kõigi ülesannetega hästi hakkama saada ja ka raskustega toime tulla.“

Estcoy-12 osales kahes brigaadi ja mitmes lahingugrupi operatsioonides ning viis läbi erinevaid kompanii ja rühma taseme operatsioone. Kuue kuu jooksul andis Estcoy-12 kolmes kontrollpunktis vastutuse üle kohaliku armee ja politsei üksustele.

Patrullbaasis Wahid jätkab teenistust major Kaido Kivistiku juhitav Estcoy-13, mida toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-12 kapten Ramil Lipp’i juhtimisel. Lisaks jalaväekompaniile teenivad Afganistanis Eesti kontingendi koosseisus lähikaitsemeeskond ja staabiohvitserid. Eesti kontingendi ülem on 2012. aasta kevadeni kolonelleitnant Antti Viljaste.

Estcoy-12 ja NSE-11 kaitseväelased saabuvad esmakordselt koju otse Camp Bastionist transpordilennuki C17 pardal, mis on soetatud NATO liitlaste omavahelises koostöös strateegilise õhutranspordi võimekuse programmi raames.

Programmiga on liitunud 12 NATO riiki (Bulgaaria, Eesti, Ungari, Leedu, Holland, Norra, Poola, Rumeenia, Sloveenia, USA) ning kaks NATO rahupartnerlusprogrammi riiki (Soome ja Rootsi). Programmi eesmärgiks on hankida ühiselt pika aja peale kolm C-17 lennukit ning neid ühiselt kasutada.

Allikas: Eesti Kaitsevägi



Kõrgema sõjakooli lõpetab esimene lend õhuväeohvitsere

Täna lõpetab kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli esimene õhuväe ohvitseride lend.

239663_02Täna lõpetab kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli esimene õhuväe ohvitseride lend.

Õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar annab nooremleitnandi auastmetunnused kaheksale esimese õhuväe põhikursuse lõpetajale, teatas kaitseväe peastaap.

Kolme ja poole aasta jooksul said värsked lõpetajad rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises õhuväe erialal ning radari- ja sideohvitseri ettevalmistuse.

Radari- ja sideohvitser toetab õhuväe radarite, sidesüsteemide või maandumis- ja navigatsioonisüsteemidega seotud allüksuste tegevust ning vastutab nende süsteemide tõrgeteta toimimise eest. Samuti aitab ta kaasa õhuruumi puutumatuse järelevalve tagamisele. Värskete ohvitseride teenistus jätkub õhuseiredivisjonis ja lennubaasis.

Kõrgem sõjakool õpetab õhuväeohvitsere välja koostöös Eesti lennuakadeemiaga.

Ohvitseride neljatasemelise väljaõppesüsteemi esimene aste on kõrgema sõjakooli põhikursus, mille lõpetajad saavad sõjaväelise juhtimise rakenduskõrghariduse. Pärast kolmeaastast edukat teenistust kaitseväes on võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel ehk magistriõppes.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Kaplan: heategevus aitab seaduseaukudest üle

Alati ei kata seadus välismissioonidel osalenud kaitseväelasi tabanud kõiki traagilisi juhtumeid ja sellisel puhul on heategevus parim abi, nentis kaitseväe vanemkaplan kapten Gustav Kutsar.

239563_02Alati ei kata seadus välismissioonidel osalenud kaitseväelasi tabanud kõiki traagilisi juhtumeid ja sellisel puhul on heategevus parim abi, nentis kaitseväe vanemkaplan kapten Gustav Kutsar.

Kaitseväe vanemkaplan kapten Gustav Kutsar rääkis intervjuus ETV saatele “Terevisioon”, et aja jooksul, mil Eesti kaitseväelased on osalenud välismissioonidel, on välja töötatud kindlad protseduurireeglid, tugistruktuurid ja võrgustikud traagiliste juhtumite puhuks. Need täidavad oma eesmärki ja neid uuendatakse vajadustest lähtuvalt pidevalt, kuid alati ei suuda seadused katta kõiki olukordi ja juhtumeid.

“Ja ongi hea öelda, et see, mis me teeme – heategevus -, see ongi kõige parem kanal, mille kaudu me saame jõuda nende pisiküsimusteni, erandlike juhtumiteni, kus ei saa seadust muuta, aga saab konkreetsele inimesele, konkreetsele perekonnale või perekonnaliikmele, lapsele vajalikku abi osutada,” ütles vanemkaplan.

Homme toimub Nokia kontserdimajas heategevuskontsert, millega kogutakse raha langenud või haavata saanud sõdurite laste toetuseks. Põhjamaade esmaettekandele tuleb monumentaalteos “Queen Symphony”. Kontserdi korraldab tänavu asutatud Carolin Illenzeeri fond, mille asutajateks on Eesti NATO Ühing, reservohvitseride kogu ning kristlikke ohvitsere ühendav mittetulundusühing.

Eesti välismissioonidel on alates 2004. aastast langenud 11 kaitseväelast: Afganistanis 9 ja Iraagis 2. Vigastada on neis kriisikolletes aastate jooksul saanud ligi sadakond kaitseväelast.

Kutsari sõnul on esmatähtis langenute või raskelt vigastada saanute pereliikmete, kelle elu on traagiline sündmus totaalselt muutnud, moraalne toetamine. Ta ütles, et see võib kesta kaua, ja mõne perekonnaga on jäädud seotuks pikkadeks aastateks.

“Materiaalne abi alati ei lahenda küsimusi, mis on hingelised, materiaalne abi kunagi ei lahenda küsimusi, mis on seotud perekondlike sidemetega. Kui sa oled kaotanud perekonnas poja, siis materiaalselt ei saa seda ju kuidagi heastada, aga kui igal sinu poja hukkumise surma-aastapäeval tuleb üksus väga suures koosseisus kohale haua peale mälestusteenistusele, pärast perekonnaga koos istuvad kohvilauas, tekib perekondlik vestlus – sest kaitseväelane, kui ta on missioonil, tema ümber on kamraadid, kes on tema jaoks vennaskond,” rääkis Kutsar.

Vanemkaplan ütles, et relvavendade meenutused langenust lasevad tema vanematel näha oma poega otsekui uuesti, relvavendade keskel täiskasvanuks saanuna, sellisena, nagu nad ise ei olnud teda näinud.

Samuti antakse langenute perekondadele nõu, kuidas uues olukorras hakkama saada ja oma elu ümber korraldada. Ei unustata ka vigastada saanud kaitseväelasi.

“Me oleme suutnud vigastada saanud kaitseväelasi koondada sellistesse organisatsioonidesse, nagu Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühing, on olemas veel Reservkorpus, on olemas konkreetselt need institutsioonid, kes osalevad heategevusfondi korraldamises: kristlikke ohvitsere ühendav organisatsioon, reservohvitseride kogu, Eesti NATO Ühing. Ja järjest enam nad suudavad just tänu oma laiale kandepinnale ja mõjule ühiskonnas tuua sellele meile vajalikule teemale rohkem tähelepanu,” rääkis Kutsar. Ta meenutas, et president Toomas Hendrik Ilvese kutsel aprillis toimunud heategevuslikul õhtusöögil koguti 22 000 eurot langenud sõjameeste laste toetuseks.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



NATO peasekretär avaldas raporti teemal „Rahu, naised ja julgeolek“

Üksteist aastat tagasi võttis ÜRO julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 1325 (UNSCR 1325), mis pööras tähelepanu sõdade ja konfliktide ebaproportsionaalsele mõjule naistele ja lastele.

20110307_110308-women-624x320_rdax_276x142Üksteist aastat tagasi võttis ÜRO julgeolekunõukogu vastu resolutsiooni 1325 (UNSCR 1325), mis pööras tähelepanu sõdade ja konfliktide ebaproportsionaalsele mõjule naistele ja lastele. Nüüdseks on NATO liitlased oma Euro-Atlandi partneritega aastaid koostööd teinud selles valdkonnas ning arendanud vajalike meetmete kasutuselevõtuks rakendamispoliitikat.

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen avaldas 17. novembril 2011 oma esimese iga-aastase raporti, mis hõlmab endas detaile NATO tööst resolutsiooni 1325 rakendamiseks.

Raportis on välja toodud NATO liitlaste ja partnerite panus resolutsiooni 1325 põhimõtete muutmisel täisväärtuslikuks osaks nende igapäeva tegevustes, k.a. nende poliitilistes ning tsiviil- ja militaarstruktuurides, operatsioonides ja missioonides. See keskendub kuue-astmelisele lähenemisele, milles lepiti kokku Lissaboni tippkohtumisel 2010. aastal.

Raport sisaldab detaile kõigis kuues valdkonnas tehtud progresside kohta: operatsioonid; UNSCR 1325 integreerimine poliitikasse; programmid ja dokumentatsioon; koostöö teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, valitsusväliste organisatsioonidega ja kodanikuühiskonnaga; haridus ja väljaõpe; avalikud suhted; rahvuslikud initsiatiivid.

Raportit saab lugeda siit.

Allikas: NATO peakorter



Sõjamuuseumis näeb taasloodud kaitseväe arengut

Homme, 18. novembril avavad kaitseminister Mart Laar ja kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots Eesti Sõjamuuseumis kaitseväe taasloomise 20. aastapäevale pühendatud näituse „Kakskümmend“.

img.phpHomme, 18. novembril avavad kaitseminister Mart Laar ja kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots Eesti Sõjamuuseumis kaitseväe taasloomise 20. aastapäevale pühendatud näituse „Kakskümmend“.

Kaitseväe ja sõjamuuseumi koostöös valminud näitus kajastab kaitseväe arengut aastatel 1991 – 2011 ja koosneb peamiselt fotodest, kuid muuseumis saab näha ka valikut kaitseväes kasutusel olnud relvadest, vormidest ja teistest varustuselementidest.

„Kakskümmend aastat ei ole suure ajaloo taustal kuigi pikk aeg, aga just viimase kahe kümnendi jooksul on pühendunud kaitseväelased jõudnud ära teha suure töö, milleks meie liitlastel on olnud kümneid kordi rohkem aega,“ ütles Eesti Sõjamuuseumi direktor Kristjan Luts. „Homme avatav väljapanek näitabki, kuidas mitmete inimeste panuse kaudu on kaitsevägi arenenud sellele tasemele, mille üle me kõik võime uhked olla.“

Kaitsevägi ja sõjamuuseum kuulutasid suve lõpus välja fotokonkursi tähistamaks 20 aasta möödumist kaitseväe taasloomisest. Näituse avamisel auhinnatakse konkursi parimaid töid, mis leiavad oma koha väljapanekul teiste piltide seas.

31. oktoobril 1991 algas Kaitsejõudude Peastaabi kui kaitseväe kõige esimese struktuuri praktiline asutamine ja nii sai alguse kaitseväe taastamine. Valitsus oli juba 14. oktoobril määranud kaitseväe praeguse juhataja kindral Ants Laaneotsa toona veel olematu Kaitsejõudude Peastaabi ülema kohusetäitjaks. Taastatav kaitsevägi vajas oma ülesannete täitmiseks ohvitsere ja nii alustas juba 1991. aasta detsembris esimene ohvitseride kursus.Taasloodud kaitseväe esimesed ajateenijad teenisid Kaitsejõudude Peastaabi juurde loodud kompaniis. Valitsus taastas oma määrusega esimeste väeosadena 18. märtsil 1992 Kuperjanovi ja Kalevi pataljonid. 1995. aastal alustas kaitsevägi osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja praeguseks on erinevatel operatsioonidel osalenud üle 2100 kaitseväelase.

Kaitsevägi moodustati 1918. aasta 16. novembril, kui Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus otsustas, et riigi kaitseks kutsutakse kokku vabatahtlikest koosnev rahvavägi. Samas kuulutati välja ohvitseride, arstide ja sõjaväeametnike sundmobilisatsioon. See otsus oli kõige esimeseks käsuks vaba Eesti kaitsejõududele.

Eesti Sõjamuuseum asub Viimsis, Mõisa tee 1. Näitus „Kakskümmend“ jääb avatuks 2012. aasta maikuuni.

Kaitseväe Peastaabi pressiteade

Allikas: Postimees



Energy security is a common goal of Lithuania and Estonia

President Dalia Grybauskaitė agreed with President Toomas Hendrik Ilves of Estonia, currently on a visit in Lithuania, to strengthen joint efforts in promoting energy security of the Baltic region, reported Press Service of the President of Lithuania.

estijos-prezidentas-img_3591-470x313President Dalia Grybauskaitė agreed with President Toomas Hendrik Ilves of Estonia, currently on a visit in Lithuania, to strengthen joint efforts in promoting energy security of the Baltic region, reported Press Service of the President of Lithuania.

According to Dalia Grybauskaitė, successful development of Lithuania, Estonia and the region as a whole, as well as the well-being of the people in these countries, largely depend on energy security and on ending the Baltic States’ energy isolation. Achieving of this goal is possible only via strategically significant power interconnections with Sweden and Poland, Visaginas NPP projects, and alternative gas supplies by land and sea, as well as by diminishing the dependence on the single supplier.

“The ensuring of energy security will also guarantee the political and economic security and will help create general well-being for the Lithuanian and Estonian people. We have agreed to cooperate further to achieve the ending of the energy isolation of our countries. Working together we will build a safe, strong and competitive region,” President Dalia Grybauskaitė said.

The Estonian President congratulated Lithuania on choosing the Japan Corporation Hitachi as the strategic investor for the Visaginas nuclear power plant and expressed the political support of its country to this project. Estonia is ready to participate in the development of the Visaginas NPP and specific terms will be a matter of further negotiations, he said.

The Presidents of Lithuania and Estonia have informed that both countries are going to build the liquefied gas terminals. According to Dalia Grybauskaitė, the possession of its own terminal will mean for each country less dependence on the single supplier of gas and lower prices for consumers.

President Dalia Grybauskaitė said that the liquefied gas terminal was an economically viable project which did not require large investments for its development and, therefore, after several years already we could have an alternative gas supply by sea.

The Presidents agreed to coordinate the activities of the Lithuanian-based Energy Security Center and the Cyber Security Center in Estonia. The Estonian President upheld our country’s aspiration for the Energy Security Centre’s becoming the NATO center of excellence.

Dalia Grybauskaitė and Toomas Hendrik Ilves also agreed to seek in the NATO summit in Chicago the extension of NATO’s air police mission in the Baltic States.

Source: Baltic Review



Kübersõda – järgmine piir

Peaaegu iga aspekt modernses elus on sõltuv arvutite võrgustikest – meie pangakontod, meie sotsiaalvõrgustike profiilid ning meie terviseregistrid, rääkimata äritegevusest, riigivalitsemist ning sõjavägedest. Kolonel Ilmar Tamm, NATO Küberkaitsekeskuse juht, analüüsib väljakutseid kübersõjamaailmas.

laptop-internet-card-paymentKolonel Ilmar Tamm, NATO Küberkaitsekeskuse juht, analüüsib väljakutseid kübersõjamaailmas.

Peaaegu iga aspekt modernses elus on sõltuv arvutite võrgustikest – meie pangakontod, meie sotsiaalvõrgustike profiilid ning meie terviseregistrid, rääkimata äritegevusest, riigivalitsemist ning sõjavägedest. Ligipääs Internetile on saanud määravaks selles osas, kuidas me töötame, meelt lahutame ning õpime maailmas toimuva kohta.

Kuid hoolimata sellest, et arvuti on toonud meie eludesse pretsedenditut mugavust, kaasnevad sellega ka ohud. Me saame läbi oma nutitelefonide kontrollida oma pangakontot ning sõjaväed saavad juhtida luurelennukeid eemalt, ilma baasist lahkumata. Kas see on siis üllatus, et kurjategijad, vaenulikud riigid ja terrorirühmitused kasutavad seda sama imetabast tehnoloogiat sama kergelt selleks, et meie elutegevust segada?

On mitmeid viise, kuidas meid küberruumis rünnata, kuid on mõned kindlat tüüpi rünnakud, mida me näeme pidevalt – igasuguste andmete varastamine, arvutitesse ja võrkudesse sisse murdmine ning veebilehtede sisu muutmine, eriti valitsuste ja poliitiliste parteide lehti ideoloogiliste vastaste poolt. Kuigi häkkerid on eksisteerinud sama kaua kui arvutid, on kübersõja oht ilmsiks tulnud alles viimastel aastatel. 2007. aasta küberrünnakud Eestis – kui häkkerid paiskasid segi Eesti pankade, ajalehtede, ministeeriumite ja parteide veebilehti ja muutsid nende sisu – oli üks esimesi suuremaid juhtumeid, mis oli suunatud riigi kui terviku vastu ning oli poliitiliselt motiveeritud.

Loe edasi artiklist kübersõja ohtudest ja väljakutsetest siit.

Allikas: Publicservice.co.uk



Heategevuskontsert “The Queen Symphony”

Heategevuslik KontsertCarolin Illenzeeri Fond kutsub Teid, neljapäeval, 24. novembril kell 19.00 Nokia Kontserdimajas toimuvale heategevuskontserdile “The Queen Symphony*”, millega toetate teenistuses surnud või raskelt vigastada saanud kaitseväelaste laste haridusteed.

Esmakordselt Eestis kõlava “The Queen Symphony” suurteose esitavad: Kaitseväe ning Politsei- ja Piirivalveameti ühendorkester, viiulisolist Johannes Põlda, klaverisolist Rain Rämmal, ansambel C-Jam, 140-liikmeline ühendkoor (koormeister Veronika Portsmuth),Tantsuakadeemia tantsijad Märt Agu juhendamisel ning Kaie Kõrbi Balletistuudio lapsed.

Dirigent: Peeter Saan

Pileteid on kahes hinnaklassis:
12 EUR (tavahind), müügil Piletilevist ja TicketPro`st
32 EUR (sisaldab vastuvõttu enne kontserti, pileteid saab ainult Fondist (6 840 681)). Oma tulekust palume teatada hiljemalt 21. novembriks e-posti aadressil info@eata.ee või telefonil 6840 681. Kontserdil osalemine kinnitatakse pärast ülekande laekumist. Fondi arveldusarvele Nordea pangas 17002982685.

SA Carolin Illenzeeri Fond patrooniks on Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Rokkiidoli Freddy Mercury ja ansambli The Queen surematule muusikale loodud „The Queen Symphony” on reekviemilaadne kuueosaline sümfoonia instrumentaalsolistidele, koorile ja orkestrile. Teose autor Tolga Kashif (1962) on Briti dirigent, helilooja, produtsent ja arranžeerija. Tal kulus tervelt kaks aastat teose loomisele. Esmaettekanne leidis aset 6. novembril 2002 autori juhatusel. Teoses on ta kasutanud tosinat tuntud Mercury teemat, sealhulgas “Bohemian Rhapsody”, “We Will Rock You”, “We Are the Champions”, “Who Wants to Live Forever” jt. Algselt sümfooniaorkestrile seatud muusika on saanud tänaseks seade ka sümfoonilisele puhkpilliorkestrile.

Lisainfo

6 840 681

53 425 127



Afgaanid üleminekuperioodil

Afganistan on nüüd üleminekulainel, kuna Ühendriigid ja tema NATO liitlased annavad vastutuse riigi julgeoleku eest üle afgaanidele endile eesmärgiga lõpetada see protsess 2014. aastaks. USA välisminister Hillary Clinton ütleb, et sellel perioodil rakendatakse strateegiat „võitle, räägi, ehita.“

Hamid-Karzai_0Afganistan on nüüd üleminekulainel, kuna Ühendriigid ja tema NATO liitlased annavad vastutuse riigi julgeoleku eest üle afgaanidele endile eesmärgiga lõpetada see protsess 2014. aastaks. USA välisminister Hillary Clinton ütleb, et sellel perioodil rakendatakse strateegiat „võitle, räägi, ehita.“

Mida arvavad afgaanid sellisest strateegiast? The Asia Foundation’i poolt läbi viidud hiljutine uuring annab mõned vastused (saadaval fondi kodulehel).

Juulis küsitleti Afganistanis ligi 6500 afgaani 34 provintsist. Demograafia on oluline: 78% küsitletutest olid maapiirkondadest ning 22% linnadest; 57% olid mehed ja 43% naised. Tõenäosusviga on 4,1%.

See oli seitsmes küsitlus, mida fond on läbi viinud alates aastast 2004, pakkudes väärtuslikku ülevaadet afgaanide meelestatusest läbi aastate.

Kokkuvõte: vaatamata hirmuäratavatele julgeolekualastele, majanduslikele ja poliitilistele väljakutsetele, millega Afganistan silmitsi seisab, ütlevad ligi pooled vastanutest (46%), et riik liigub õiges suunas – statistiliselt sama, mis aastal 2010. Paraku aga nende osakaal, kes ütlevad, et riik liigub vales suunas, on viimase aasta jooksul 8% tõusnud, 27%-lt 35%-le. Afganistani optimistid hoiavad oma kohti, kuid pessimistide hulk suureneb.

Loe edasi ka afgaanide suhtumisest Clintoni kolmeastmelisse strateegiasse siit.

Allikas: The New York Times



Poola ja USA liitusid NATO küberkaitsekeskusega

Eile õhtul allkirjastasid kaheksa NATO küberkaitse kompetentsikeskuse liikmesriiki Norfolkis USA-s ametliku liitumiskirja, millega võeti keskuse liikmeteks Poola ja USA.

239112_02Eile õhtul allkirjastasid kaheksa NATO küberkaitse kompetentsikeskuse liikmesriiki Norfolkis USA-s ametliku liitumiskirja, millega võeti keskuse liikmeteks Poola ja USA.

Koos Poola ja USA-ga on keskusel nüüd kümme liikmesriiki, mis osalevad keskuse igapäevatöös ja juhtimises. Liikmesriigid saadavad keskusesse tööle oma riigi eksperdid ja teadlased, samuti osalevad nad keskuse tööplaani koostamisel ning panustavad keskuse eelarvesse, teatas küberkaitsekeskuse pressiesindaja Kristiina Pennar.

Lisaks Poolale ja USA-le on keskuse liikmeteks Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Slovakkia ja Hispaania.

2008. aastal asutatud NATO küberkaitse kompetentsikeskus on Tallinnas asuv rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mille missiooniks on parendada NATO liikmesriikide ja keskuse partnerite suutlikkust, koostööd ja infovahetust küberkaitse teemadel.

Ametlik liputseremoonia Tallinnas asuvas kompetentsikeskuses, millel osaleb ka Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, leiab aset homme.

Tseremoonial osalevad veel kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots, NATO küberkaitse kompetentsikeskuse direktor kolonel Ilmar Tamm, USA suursaadik Michael C. Polt ja Poola suursaadik Grzegorz M. Poznański.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Kindral Laaneots: Eesti on sõjaliselt kaitstud

Kindral Ants Laaneots rõhutas eile õhtul kaitseväe 93. aastapäeval peetud kõnes, et Eesti on välja arendanud tervikliku ja tasakaalustatud riigikaitse süsteemi ning Eesti riik ja rahvas on sõjaliselt usutavalt kaitstud.

3573_pic1Kindral Ants Laaneots rõhutas eile õhtul kaitseväe 93. aastapäeval peetud kõnes, et Eesti on välja arendanud tervikliku ja tasakaalustatud riigikaitse süsteemi ning Eesti riik ja rahvas on sõjaliselt usutavalt kaitstud.

„Täna, 20 aastat pärast kaitsejõudude taasloomist võin kinnitada, et Eestil on olemas toimivad kaitsejõud. Meie Kaitsevägi ja Kaitseliit kujutavad endast terviklikku sõjalise kaitse süsteemi,“ ütles kindral Ants Laaneots. “On välja töötatud rahu- ja sõja-aja operatiivkavad ning tegevusplaanid, on olemas vajalik seadusandlus, pika-, keskpika- ja lühiajalised arengukavad.“

Kindral Laaneotsa sõnul on kaitseväe ülesehitamine segakomplekteerituse põhimõttel end õigustanud, arvestades meie võimalusi, ning Eesti jätkab nii professionaalsete üksuste kui üksusepõhise reservi arendamist. Samuti rõhutas ta 22 000 liikmelise Kaitseliidu erilist ja kasvavat rolli.

Kaitseväe juhataja kinnitas, et Eesti on integreeritud NATO kaitseplaanidesse ning Eesti kaitseväelaste maine NATO-s ja Euroopa Liidus on kõrge. „Eesti sõdurid on tõestanud ennast lahingutes Iraagis ja Afganistanis kui eeskujulikult välja õpetatud, hästi varustatud ning kõrge moraaliga külmaverelised sõjamehed.“

Kaitseväe juhataja tänas oma kõnes ka kaitseväe taasloojaid: „Eesti turvalisele julgeolekukeskkonnale panid aluse tänased kaitsejõudude veteranid, kes julgesid eelmise sajandi pöördelistel üheksakümnendatel asuda looma taasiseseisvunud Eesti oma sõjaväge. Tänan teid selle julguse ja entusiasmi eest! Iga kaitseliitlase, ajateenija, reservväelase, kaadrikaitseväelase, kaitseväeametniku ja ametniku, nagu ka iga kodaniku panus riigikaitsesse on olnud Eestile väga oluline,“ ütles kindral Laaneots. „Eesti iseseisvus on meie ühine saavutus, mida tuleb kaitsta. Kaitstes Eesti riiki, kaitseme oma kodu ja lähedasi, meie vabadust, elustiili ja väärtusi, mida me kalliks peame. Meie kaitsevõime aluseks on kodanike kaitsetahe ja usk Eesti riiki.“

Kindral Laaneots andis Estonia kontserdisaalis koos ettevõtjate ja reservohvitseride major Toomas Lumani ja kapten Neinar Seliga Riigikaitse Arendamise Sihtasutusest üle aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri preemiad.

Aasta ohvitseriks nimetati miinijahtija Ugandi komandör vanemleitnant Villu Klesmann, aasta allohvitseriks sai Scoutspataljoni vanemveebel Jaanus Kundla. 3200 euro suurust preemiat finantseerib Riigikaitse Arendamise Sihtasutus.

650 euro suuruse ergutuspreemia vääriliseks tunnistati ohvitseridest Scoutspataljoni operatiivsektsiooni ülem major Tarmo Kundla, Õhuväe tagalatoetusgrupi kapten Avo Träss, Kuperjanovi jalaväepataljoni kompaniiülem leitnant Rivo Aavel ja Vahipataljoni rühmaülem nooremleitnant Robert Kase.

Allohvitseridest said 650 euro suuruse ergutuspreemia vanemveebel Tõnu Tuul Kuperjanovi jalaväepataljonist, veebel Margus Bergmann Kalevi jalaväepataljonist, veebel Reemo Raag Vahipataljonist ja veebel Petri Tedrekull Õhutõrjepataljonist.

Aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri valimine on seni suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Statuudi kohaselt võib iga kaitseväelane teha ettepanekuid oma kolleegide, ülemate ja alluvate hea teenistuse tunnustamiseks.

Kaitsevägi loodi 1918. aasta 16. novembril, mil Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus otsustas, et riigi kaitseks kutsutakse kokku vabatahtlikest koosnev rahvavägi. Samas kuulutati välja ohvitseride, arstide ja sõjaväeametnike sundmobilisatsioon. See otsus oli kõige esimeseks käsuks vaba Eesti kaitsejõududele.

Allikas: Eesti Kaitsevägi



USA ekspert: Baltimaad on Venemaa vaenlaste nimistus

Vene võimud on kandnud Baltimaad vaenulike riikide nimistusse ning üritavad neis ellu viia oma geopoliitilisi projekte, leiab postsovetliku ruumi uurija Edward Walker. California Ülikooli Ida-Euroopa ja Euraasia instituudi ekspert Edward Walker kinnitas usutluses BNSile, et ehkki Baltimaade liikmesus Euroopa Liidus ja NATOs eraldab neid psühholoogiliselt teistest postsovetlikest vabariikidest, ei saa nad tunda samasugust turvatunnet nagu Poola.

321981t20h5881Vene võimud on kandnud Baltimaad vaenulike riikide nimistusse ning üritavad neis ellu viia oma geopoliitilisi projekte, leiab postsovetliku ruumi uurija Edward Walker.

California Ülikooli Ida-Euroopa ja Euraasia instituudi ekspert Edward Walker kinnitas usutluses BNSile, et ehkki Baltimaade liikmesus Euroopa Liidus ja NATOs eraldab neid psühholoogiliselt teistest postsovetlikest vabariikidest, ei saa nad tunda samasugust turvatunnet nagu Poola.

«Arvan, et venelased hindavad NATO-liikmesust väga tõsiselt. See poliitiline ja psühholoogiline fakt, et Balti riigid on ELi ja NATO liikmed, tähendab, et nende (venelaste) mõtetes asuvad need väikesed riigid erinevalt teistest postsovetlikest riikidest väljaspool nende mõjutsooni,» selgitas Walker.

«Ent see ei tähenda, et venelastel pole häid geopoliitilisi sihte ja projekte. Balti riikides üritavad nad teha sama, mida teevad igal pool oma piiride lähistel – ostavad strateegilisi objekte. Samuti on neil märkimisväärne venekeelne vähemus, mis annab neile võimaluse teha erinevaid räpaseid trikke, pidada kübersõda jms,» osutas ta.

«Baltimaad on haavatavamad kui näiteks Poola. Nad on väiksemad, asuvad Venemaale lähemal, olid Nõukogude Liidu osa ning neis elab palju venelasi. See pole Poola, Poola on ammu kaotatud,» lisas teadlane.

Walkeri hinnangul ei ürita Vladimir Putini juhitav Venemaa Euroopa riigiks saada.

«Ma ei arva, et nad muudavad oma suurriiklikku ideoloogiat. Ma ei arva, et me kuuleme Putini juhtimise ajal: saagem Euroopa osaks, hakakem rääkima euroopalikult. Ma peaaegu ei kujuta endale ette, et Venemaa praegune poliitiline eliit suudaks kunagi õppida euroopalikult rääkima. See oli raske poolakatele, aga venelastele on 20 korda raskem,» kinnitas Walker.

Teisalt avaldas professor arvamust, et tuleks arvestada Moskva kartusi NATO ohu kohta.

«Kui me, ma pean silmas läänt, saaksime koos Venemaaga maha istuda ning nõustuda mõnedega nende kartustest julgeoleku vallas, sisuliselt NATO laienemise küsimuses, siis oleks see algus,» viitas ta.

«Minu hinnangul on see hädavajalik samm, väga keeruline – raske on ette kujutada, kuidas seda poliitilises mõttes teha – ent see on hädavajalik eeltingimus suhete normaliseerimiseks Venemaaga,» selgitas Walker.

«Ma usun, et Ühendriigid oleksid samamoodi mures, nähes Mehhiko osalemist Varssavi paktis,» märkis ta.

Allikas: Eesti Postimees



Laar ja Parts arutasid sadamate ühendamist

Laar ja Parts tutvusid nii Mereväe Miinisadamas kui ka Veeteede Ameti Hundipea sadamates olevate hoonete ja kaidega ning arutasid sadamarajatiste võimalikku ühist kasutamist.

img.phpLaar ja Parts tutvusid nii Mereväe Miinisadamas kui ka Veeteede Ameti Hundipea sadamates olevate hoonete ja kaidega ning arutasid sadamarajatiste võimalikku ühist kasutamist.

Kaitseministeeriumi juhtimisel analüüsivad Siseministeerium ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium praegu võimalusi, kuidas koondada tulevikus ühte riigisadamasse kokku Mereväe ning Politsei- ja Piirivalveameti laevad ja kaldabaasid ning tihendada koostööd Miinisadama ja Hundipea sadama vahel. Analüüs valmib 2011. aasta lõpuks, misjärel esitatakse vastavad ettepanekud Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.

Kaitseminister Laari sõnul ei ole Eesti-suurusel väikeriigil mõistlik arendada kolme paralleelset riigile kuuluvat sadamat ning tulevikus võiksid nii Merevägi, Piirivalve kui ka Veeteede Amet paikneda ühises riigisadamas. „Ühise taristu arendamine säästaks maksumaksja raha ning betooni asemel saaksime rohkem investeerida inimestesse ja sisulistesse võimetesse,“ ütles Laar.

Majandusminister Partsi sõnul on Veeteede Ameti ja Mereväe vahel juba täna tihe koostöö ning üksteise laevad kasutavad vajadusel mõlema asutuse sadamakaisid. „See on hea näide riiklikust ja säästlikust mõtlemisest ning sadamate ühendamine oleks eeskujuks ka teistele riigiasutustele,“ ütles Parts.

Laari ja Partsi saatsid tänasel külaskäigul Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske, Veeteede Ameti peadirektor Andrus Maide ja Mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Jüri Saska.

Allikas: Eesti Kaitseministeerium