Kriisid, mis muutsid maailma – Kosovo

Eesti NATO Ühing kutsub Teid 06. oktoobril kell 18:00 Kino Artis toimuvale filmi „View from the bridge“ linastusele ja Kosovo teemalisele arutelule. Ümarlaul esinevad Kristina Herodes (EULEX Kosovo endine pressiesindaja), Liia Hänni tbc. (endine Kosovo Assamblee juhi nõunik), n-ltn Toomas Karting (ESTRIF-5 ülem) ja Mart Nutt (ekspert).

Screen-shot-2011-09-21-at-9.49.28-AM-200x200Eesti NATO Ühing kutsub Teid 06. oktoobril kell 18:00 Kino Artis toimuvale filmi „View from the bridge“ linastusele ja Kosovo teemalisele arutelule.  Ümarlaul esinevad Kristina Herodes (EULEX Kosovo endine pressiesindaja), Liia Hänni tbc. (endine Kosovo Assamblee juhi nõunik), n-ltn Toomas Karting (ESTRIF-5 ülem) ja Mart Nutt (ekspert).

Ümarlaul esinevad  <strong>Kristina Herodes</strong> (EULEX Kosovo endine pressiesindaja), <strong>Enn Eesmaa</strong> (Riigikogu liige) ja <strong>n-ltn Toomas Karting tbc.</strong> (ESTRIF-5 ülem) </strong>.
<br /><br />
Pakutakse head jooki ja suupisteid.Ümarlaul esinevad  Kristina Herodes (EULEX Kosovo endine pressiesindaja), Enn Eesmaa (Riigikogu liige) ja n-ltn Toomas Karting  (ESTRIF-5 ülem) .

Pakutakse head jooki ja suupisteid.

Saali kohtade arv piiratud, mis tõttu oma osalemise kinnitamiseks palun registreeruda aadressil info@eata.ee, hiljemalt 4. oktoobriks.

Programmi “Kriisid, mis muutsid maailma” toetavad:  Konrad Adenauer Stiftung, NATO Peakorter ja Välisministeerium.

Vaata ka ürituse lehte Facebookis.



Afganistani eliit kahtleb Talibaniga läbirääkimiste mõttekuses

Afganistani poliitiline eliit seadis kohtumisel president Hamid Karzaiga kahtluse alla Talibaniga peetavate rahuläbirääkimiste mõttekuse ning süüdistas Pakistani ebastabiilsuse õhutamises.

235641_02Afganistani poliitiline eliit seadis kohtumisel president Hamid Karzaiga kahtluse alla Talibaniga peetavate rahuläbirääkimiste mõttekuse ning süüdistas Pakistani ebastabiilsuse õhutamises.

Karzai, kes on pikka aega kaitsnud püüdlusi Afganistani sõja lõpetamiseks läbirääkimiste teel, korraldas kohtumise, et arutleda läbirääkimiste tuleviku üle seoses kõrgeima rahunõukogu esimehe ja endise presidendi Burhanyuddin Rabbani mõrvaga, vahendas Reuters.

“Meie kolm aastat kestnud pingutuste ajal on Taliban märtrisurma saatnud meie usujuhte, hõimuvanemaid, naisi, lapsi, vanu ja noori,” tsiteeris Karzai kantselei kokkutulnud poliitikute ja religioossete liidrite sõnu.

Avalduse kohaselt leiti kohtumisel, et Talibani juhid ei ole isiklike otsuste tegemiseks sõjategevuse osas piisavalt sõltumatud, seetõttu peaks võib-olla läbi rääkima hoopis Pakistani võimudega.

Paljud afgaanid on juba pikemat aega süüdistanud Pakistani ja selle peamist luureagentuuri ISI-t mässulisterühmituste toetamises, et Islamabadi huve kaitsta, ent Pakistani võimud on seda eitanud.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Kosovo-Serbia piiril on olukord taas pinev

Kosovo-Serbia piiril on pinevad ajad, eile õhtul sai 16 inimest vigastada, kui serblased üritasid minema ajada Jarinje tollikontrollipunkti.

235522_02Kosovo-Serbia piiril on pinevad ajad, eile õhtul sai 16 inimest vigastada, kui serblased üritasid minema ajada Jarinje tollikontrollipunkti.

Seekordse konflikti põhjuseks on Kosovo võimude otsus luua septembri keskel tollikontrollpost Jarinjesse ehk piirkonda, kus elavad enamjaolt serblased. Viimased ehitasid teetõkke ja rajasid kontrollpostist mööduva tee, et Kosovo võime igapäevasel ülepiiriliikumisel vältida. KFOR ajas barrikaadi laiali, kuid see ei meeldinud serblastele taas kord, vahendasid ERRi teleuudised.

NATO rahuüksused ehk KFOR pidi puhkenud vastasseisus kasutama tulirelvi ja pisargaasi. Mitrovicasse viidi 16 vigastatut, kellest kuuel on tõsised kuulihaavad.

Belgrad otsustas kokkupõrgete pärast tühistada kõnelused Kosovoga, kus pidi arutatama inimeste vaba liikumist, kaubavahetust, kinnisvaraõigusi ja isikudokumentide tunnustamist. Belgrad kasutab olukorda ära, sest tegelikkuses ei ole piiri äärsetel aladel tegemist mitte etnilise kokkupõrkega, vaid suuresti illegaalse kaubanduga, kus rahvust ei tunta, küll aga raha.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Mart Laar: riigikaitse neli väljakutset

752956t20h9ac3Kaitseministeeriumis koostatakse kaitseväele riigikaitse järgmise kümne aasta arengukava. Kaitseminister Mart Laar (IRL) nimetab eesmärkidena dubleerimise ja asjatu bürokraatia lõpetamist, jõuametkondade efektiivsemat koostööd ning erasektori tuge.

Eesti sõjalise kaitse senised põhialused säilivad loomulikult ka edaspidi. Meie riigikaitse jääb endiselt toetuma ühelt poolt NATO kollektiivkaitsele ja teisalt esmase iseseisva kaitsevõime arendamisele, mille keskseks osaks on üldisel ajateenistusel põhinev reservarmee.

Uue kümneaastase arengukava detaile hakkavad nüüd kokku leppima oma ala parimad eksperdid. Küll aga on juba praegu selge, et tulenevalt möödunud aastate majanduslangusest on Eesti sõjaliseks kaitseks üle miljardi euro vähem, see tähendab kolmandiku võrra vähem, kui me seda 2008. aastal, eelmist pikaajalist plaani koostades ette nägime.

Kuigi kaitse-eelarve suureneb järgmisel aastal lõpuks kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust, tuleb meil oma prioriteetide – sealhulgas soomusmanöövervõime, luure- ja sidesüsteemide ja Kaitseliidu eelisarendamise – saavutamiseks leida teiste vahendite kõrvalt lisaraha bürokraatia, dubleerimise ja administreerimiskulude vähendamise arvelt.

Sellest lähtudes olen andnud kaitseministeeriumile ja kaitseväele korralduse analüüsida uut kümneaastast arengukava koostades järgmisi põhimõttelisi probleeme, leidmaks valitsemisalast lisaraha sõjaliste võimete loomiseks ning kasvatamiseks.

1
Bürokraatia vähendamine

Paljusid kaitseväe tegevusi dubleerivad praegu samade ülesannetega kaitseministeerium või kaitseressursside ameti osakonnad. Paljus kattuvad sellised toetavad funktsioonid nagu varustushangete läbiviimine, ehituse planeerimine, avalike ja välissuhete korraldamine ning infotehnoloogia haldamine.

Kaitseministeerium on tänavu vähendanud ministeeriumis ametikohti ligi 15 protsendi võrra ning vähendanud välisesindatust 20 protsenti. Edasiliikumiseks peame leidma võimalusi funktsioone ühendada, et vabastada kaitsevägi võimalikult suurel määral sõjalise kaitsega mitte seotud ülesannetest.

Ohvitser, kes on aastaid õppinud sõjakoolis seda, kuidas läbi viia sõjalisi operatsioone, ei pea ka rahuajal tegelema saabaste hankimise, kasarmu projekti koostamise või soomustransportööri remontimisega. Selliste asjadega peavad tegelema ühte kompetentsikeskusesse koondatud eksperdid, kes küsivad ohvitseridelt nõu vaid selle kohta, milliste omadustega saabast, automaati või soomukit tal sõjapidamiseks tarvis.

Seeläbi saavad ka ohvitserid keskenduda sellele, mida neile sõjakoolides on õpetatud ehk sõjalisele väljaõppele ja lahinguplaanide koostamisele. Ka meist palju suuremates riikides on sellised toetavad tegevused koondatud ühte kohta kokku ning aastal 2011 võiks see olla nii ka Eesti-suuruses väikeriigis.

Ka ei ole mõistlik, et relvastuse ja varustuse hankeid viivad läbi nii ministeeriumi kui kaitseväe eri struktuurid: see on ebaefektiivne, dubleeriv ja jätkusuutmatu. Ning nagu kaitseministeeriumi ja kaitseväe siseaudiitorid on paraku tuvastanud, lõppeb see kõik kokkuvõttes vildakate riigihangete ja seaduserikkumistega. Hankimisega peavad tegelema asjatundjad ühes kohas, nii nagu ka infotehnoloogiline arendus ja tugi peavad olema korraldatud ühtselt. Selliseid näiteid võib tuua veel teisigi.

Olgu siinkohal kinnitatud, et eelnev ei tähenda mingil juhul kaitseministeeriumi ja kaitseväe peastaabi ühendamist või peastaabi kaotamist. Sellist poliitikat ma ei toeta, see poleks mõistlik. Küll on vajalik nende tihedam koostöö, millele võiks kaasa aidata ka peaministri välja pakutud ministeeriumi kolimine peastaabi vahetusse lähedusse.

2
Kaitseväe staapide arvu vähendamine

Kaitseväes on praegu 26 staapi, koos Kaitseliiduga on staape kokku 42. 2011. aasta aprilli seisuga töötab kaitseväe staapides ligi 600 kaadrikaitseväelast ja üle 200 tsiviilisikust ametniku.

Kokku töötab staapides üle 800 inimese, kusjuures iga staabis töötava isiku kohta on kaitseväes vaid kolm allüksustes teenivat kaadrikaitseväelast, kes õpetavad vahetult välja ajateenijaid ja kaitseliitlasi, osalevad välismissioonidel, mehitavad mereväe laevu või Ämari lennubaasi ja õhuväe radariposte. Reservarmee puhul on see näitaja rahu ajal osalt põhjendatud, kuna kaitseväe suurus kasvab mobilisatsiooni korral mitu korda. Sellegipoolest tuleb kindlustada, et kokkuhoid algaks administratiivfunktsioonidest, mitte kaitseväe reaalsest võitlusvõimest.

Vaatamata staapides juba praegu töötavale tohutule arvule inimestele on kõik meie 42 staapi alamehitatud ning administreerimisega ülekoormatud. Suur osa administreerimiskoormusest tuleb ebaefektiivsest juhtimisstruktuurist ja staapide endi suurest arvust. On arusaadav, et mõnel määral tuleneb bürokraatide suur hulk kaitseväe eripärast, kuid nii suure erinevuse taustal peame endalt ausalt küsima, kas me pole mitte sooritamas administratiivset enesetappu.

Olukorra parandamiseks tuleks kaaluda laiemaid struktuurilisi muudatusi, et  vähendada staabiohvitseride osakaalu ning muuta rahuaegne juhtimisstruktuur sarnaseks sõjaaja juhtimisstruktuuriga. Arengukava koostajailt ootan konkreetseid ettepanekuid staapide arvu ja kaitseväe administratiivkoormuse vähendamiseks. Muidu saab meie kaitseväest suure peaga äbarik, mida keha ei suuda enam üleval hoida.

3
Müüride lammutamine ministeriaalsete vürstiriikide vahel

Juba ammu on kõigile selge, et väikeriigil pole otstarbekas pidada üleval mitut laevastikku, lennuväge, riigisadamat või mereseirekeskust. Nende võimete arendamine tuleb korraldada riigilaiuselt. Tahame pakkuda kodanikele võimalikult head teenust, mitte tugevdada ministeriaalseid vürstiriike. Merehädas laevnik, meditsiiniabi vajav saarlane või korda tagav politseinik soovivad riigilt lendavat helikopterit, neile pole oluline, millise ministri haldusalasse see kopter kuulub.

Praegu neis valdkondades toimuv dubleerimine või isegi mitmekordne dubleerimine kulutab ebamõistlikult maksumaksja raha ning vähendab kaitseväe ja tsiviilasutuste suutlikkust pakkuda kodanikele kvaliteetset teenust.

Oma sadam on praegu nii politsei- ja piirivalveametil, kaitseväel kui veeteede ametil, kuigi laevastike suurust arvestades oleks võimalik neid teenindada ka ühest kohast. Kuigi merel toimuva jälgimine on vajalik nii veeteede ametile, politsei- ja piirivalveametile kui kaitseväele, ei pea seetõttu Tallinnas tegutsema kolm mereseirekeskust, mis igaüks on ööpäev ringi mehitatud. Helikoptereid vajavad nii politsei- ja piirivalveamet kui kaitsevägi, kuid seetõttu ei pea Eesti arendama kaht teineteisest lahutatud süsteemi, vaid kasutama riigi raha ühiselt.

4
Aktiivsem koostöö erasektoriga

Amortiseerunud või puudulikult arendatud kinnisvara on juba praegu parajaks veskikiviks kaitseväe kaelas. Just seetõttu oleme koostanud plaani, kuidas Tallinnas kitsastes tingimustes paiknevad väeosad kolida uude ja nüüdisaegsesse, linna lähistel asuvasse Jägala linnakusse. Kui kõik läheb hästi, saame juba järgmisel aastal seal ehitusega alustada.

Küll aga tuleb tõsiselt läbi mõelda, kuidas rahastada Jägala linnaku ehitamist nii, et see valmiks kiiresti ja kaitse-eelarvet võimalikult vähe koormates.

Seni on kaitseministeerium kõiki suuremaid ehitusprojekte rahastanud otse riigi eelarvest, mis kümneid miljoneid eurosid maksva Jägala linnaku puhul tähendaks kas igasuguse muu ehitustegevuse peatumist pikkadeks aastateks või siis linnaku ehitamise venimist terve aastakümne peale. Paraku ei kannata Tallinna lagunevates kasarmutes elavad ajateenijad enam veel ühte kümnendit oodata.

Seetõttu tulebki meil kaitseväe uute linnakute ja ladude rajamiseks leida põhimõtteliselt uus rahastamisskeem paljudes teistes riikides end tõestanud avaliku ja erasektori koostööprojektide näol.

See tähendab piltlikult, et linnaku ehitamiseks teeb algse rahalise investeeringu erasektor, mille eest maksab riik hiljem igal aastal suhteliselt väikseid rendimakseid. See võimaldab ajateenijatel uude linnakusse kolida lühikese ajaga ning vabastab samal ajal kaitse-eelarve relvastuse ja varustuse hankimiseks.

Kindlasti on oluline arendada koostööd ka kaitse alal tegutsevate ettevõtjatega. See võimaldaks ühelt poolt toetada Eesti ettevõtluse arengut, saades samal ajal meie oludele sobivat toodangut, mille tootmis- ja remondibaas asub Eestis.

Loomulikult pole need neli ainukesed väljakutsed, mis meie riigikaitsel ees seisavad. Tõstan neid nelja esile peamiselt seetõttu, et neist on lihtsalt vähem räägitud, kuid samas peitub just neis oluline pidur nüüdisaegse kaitseväe väljaarendamisele. Kui soovime anda Eestile rahu ja kindlust, peame suutma vastata 21. sajandist vastu vaatavatele väljakutsetele. Vastasel korral pole me ise oma saatuse peremehed, vaid sõltume teiste tahtmistest.

Allikas: Eesti Postimees



Gaddafi kantsis käivad ägedad lahingud

Liibüas kolonel Muammar Gaddafi kodulinnas Sirtes käivad vihased lahingud üleminekuvõimude relvastatud toetajate ja Gaddafile lojaalsete jõudude vahel.

235475_02Liibüas kolonel Muammar Gaddafi kodulinnas Sirtes käivad vihased lahingud üleminekuvõimude relvastatud toetajate ja Gaddafile lojaalsete jõudude vahel.

BBC teatel tulistavad pooled üksteist kuulipildujatest, kasutusel on ka raketid ja suurtükid, taevas lendavad aga NATO sõjalennukid. Sadamast on kostunud plahvatusi, vahendas BBC.

Sirte on koos sellest 250 kilomeetrit lääne pool asuva Bani Walidiga üks viimaseid Gaddaffi toetajate kantse. Linna on Reutersi teatel tunginud sadu üleminekunõukogu sõjaväelasi, kuid snaiprid takistavad neid kesklinna jõudmast.

“Gaddafi väed on paigutanud ringtee ümber palju snaipreid ja kuni neist lahti ei saada, on meil väga raske edasi tundida,” ütles kohalik mässuliste võitleja Ahmed Saleh.

Pealinnast Tripolist itta jäävasse Sirtesse on jäänud mitu tuhat elanikku ja humanitaarabi organisatsioonid muretsevad nende olukorra pärast, kuna lõppemas on ravimi- ja toidutagavarad.

Sirtes viibiva BBC korrespondendi sõnul võivad linna kaitsjad surmani võidelda, kuna tunnevad, et neil ei ole enam midagi kaotada.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



USA keskväejuhatuse ülem tõstis esile Eesti kaitseväelaste teenistust Afganistanis

Täna kaitseväe juhatajaga kohtunud Ameerika Ühendriikide keskväejuhatuse ülem kindral James Mattis tunnustas Eesti kaitseväelaste teenistust Afganistanis ja tundis huvi Eesti panuse vastu sõjalistesse operatsioonidesse.

3515_pic1Täna kaitseväe juhatajaga kohtunud Ameerika Ühendriikide keskväejuhatuse ülem kindral James Mattis tunnustas Eesti kaitseväelaste teenistust Afganistanis ja tundis huvi Eesti panuse vastu sõjalistesse operatsioonidesse.

Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots andis kindral Mattis’ele ülevaate Eesti kaitsejõudude arenguplaanidest, hetkeseisust ning panusest rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse. Kindral Mattis tundis eriti huvi Eesti osaluse vastu NATO operatsioonil Afganistanis.

„Äsja Afganistanist naasnud Ameerika Ühendriikide keskväejuhatuse ülem märkis, et Eesti isevalmistatud lõhkeseadeldiste demineerimismeeskond on teinud väga head tööd ning seda võib pidada NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude üheks paremaks demineerimismeeskonnaks,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots. „Meie demineerimismeeskond on viimase kuuga leidnud ja kahjutuks teinud ligi sada isevalmistatud lõhkeseadeldist.“

Eestis kahepäevasel visiidil viibinud kindral Mattis kohtus peaminister Andrus Ansipi, kaitseminister Mart Laari ja kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsaga ning osales Tallinnas sel nädalal toimuva kaitsepoliitika konverentsi ABCD (Annual Baltic Conference on Defence) raames seminaril, kus käsitleti käimasolevat Afganistani operatsiooni, NATO tulevikku ja küberkaitsega seotud küsimusi.

Kohtumisel peaminister Ansipiga tõstis kindral Mattis tõstis esile Eesti kaitseväelaste head ettevalmistust ja eeskujulikku teenistust välisoperatsioonidel ning kinnitas oma riigi jätkuvat toetust Eesti riigikaitse arendamisele ja ühisele koostööle. Kindral sedastas, et relvavendlus ja teineteise mõistmine on väärtused kogu eluks.

Ameerika Ühendriikide keskväejuhatuse ülem kindral James Mattis külastas Eestit teist korda. 2008. aasta juunis käis ta siin NATO arendusväejuhatuse ülemana.

Ameerika Ühendriikide keskväejuhatuse pädevusse kuuluvad sõjalised operatsioonid Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja Kesk-Aasias, kaasaarvatud Afganistanis ja Iraagis.

Allikas: Eesti Kaitsevägi



NATO loodab lõpetada Liibüa missiooni kolme kuuga

NATO on kindel, et suudab Liibüa missiooni uue kokkulepitud ajakava järgi täita järgmise 90 päevaga.

235093_02NATO on kindel, et suudab Liibüa missiooni uue kokkulepitud ajakava järgi täita järgmise 90 päevaga.

“Ma olen väga kindel, et me lõpetame selle missiooni hästi NATO pakutud aja jooksul,” vahendas Reuters NATO Liibüa operatsiooni komandöri, kindralleitnant Charles Bouchardi sõnu.

Bouchard ütles, et NATO missioon kestab seni, kuni kohalikele tsiviilelanikele oht püsib.

NATO liikmesriigid leppisid kolmapäeval kokku, et pikendavad alliansi senist mandaati Liibüas, mis pidi lõppema 27. septembril, veel 90 päeva võrra. Tegemist oli juba teise missiooni ajapikendusega. Esimest korda pikendati operatsiooni 31. märtsil.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Valitsus ootab ettepanekuid Eesti ELi poliitika kujundamiseks

Valmis on saanud Eesti Euroopa Liidu poliitika aastatel 2011-2015 eelnõu ning nüüd ootab valitsus inimeste ettepanekuid selle täiustamiseks.

235102_02Valmis on saanud Eesti Euroopa Liidu poliitika aastatel 2011-2015 eelnõu ning nüüd ootab valitsus inimeste ettepanekuid selle täiustamiseks.

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar rääkis Vikerraadio saates “Uudis+”, et valitsus kujundab iga kord riigikogu valimiste ajal endale uue Euroopa Liidu poliitikaraamistiku.

Äsjavalminud dokument on tema sõnul esialgne ning valitsus otsustas täna alustada konsultatsioone avalikkusega selle üle, millised on Eesti eesmärgid, seisukohad ja põhimõtted ELis järgmise nelja aasta lõikes.

Lepassaar ütles, et homme kell 12 pannakse eelnõu üles Osalusveebi ning avalikkus saab kaasa rääkida kõikides teemades oktoobri alguseni.

Praegu on Lepassaare sõnul Euroopa Liidus huvitavad ajad – liit laiemalt on pidevas arengus, aga täna on ühelt poolt ELis piirkonnad, mis kasvavad, ning teiselt poolt on piirkonnad, mis ei kasva.

“Küsimus ongi praegu selles, mida teha, et probleemides riigid tuleksid neist välja ja me looksime aluse uuele jätkusuutlikule majanduskasvule ja tööhõive suurenemisele ELis. Mõtteid keerleb päris palju ringi alates sellest, et tuleks luua Euroopa Ühendriigid kuni selleni, et Euroopa Liit kukub kohe kokku,” rääkis ta.

Valitsuse hinnangul peituvad lahendused enamustele probleemidele suuremas lõimumises. “Euroopa Liidus on killustatud valdkondi, mis ei aita kaasa majanduskasvule ega tööhõivele. Nende küsimustega tuleb tegeleda ja Eestil on järgmise nelja aasta perspektiivid nii teenuste turu teemad kui ka siseturu teemad. Erinevate Euroopa osade füüsiline lõimumine – energia, infotehnoloogia ja transpordi taristud, ja ka Euroopa Liidu kui terviku tugevdamine on vähemalt esialgu Eesti olulisemad märksõnad,” selgitas Lepassaar.

Tema sõnul loodab valitsus, et tagasiside dokumendile muudab selle paremaks kui see praegu on.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Kaitseväelased tegid Helmandis kahjutuks 17 isevalmistatud lõhkekeha

Afganistanis Helmandi provintsis teenivad Eesti kaitseväelased leidsid ja tegid kahjutuks viimasel kahel päeval lõppenud operatsioonide käigus 17 isevalmistatud lõhkekeha. „Statistiliselt pole Eesti kaitseväelased kunagi poole aasta jooksul sellises koguses lõhkekehi kahjutuks tehtud,“ ütles Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Anto Kergand.

230064_01Afganistanis Helmandi provintsis teenivad Eesti kaitseväelased leidsid ja tegid kahjutuks viimasel kahel päeval lõppenud operatsioonide käigus 17 isevalmistatud lõhkekeha.

„Statistiliselt pole Eesti kaitseväelased kunagi poole aasta jooksul sellises koguses lõhkekehi kahjutuks tehtud,“ ütles Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Anto Kergand. „Leitud ja kahjutuks tehtud lõhkekehade arv näitab ühest küljest Eesti kaitseväelaste tublit tulemuslikku tööd, teisalt aga selle ala ohtlikkust, kus Eesti kaitseväelased tegutsevad.“

Estcoy-12 kaitseväelased on mais alanud teenistuse jooksul leidnud 97 isevalmistatud lõhkekeha ning kolm suuremat ja kaks väiksemat lõhkekehade valmistamise vabrikut.

Eesti jalaväekompanii peamised ülesanded on domineerida oma vastutusalal, kindlustada kohaliku kogukonna turvalisus ning jätkata koostööd Afganistani julgeolekujõudude ja valitsusega.

Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast, staabiohvitseridest ja staabiallohvitseridest. Kokku teenib Afganistanis ligi 165 kaitseväelast.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas: Eesti Kaitsevägi



Kaitseministri nõukoda juhib Leo Kunnas

Eile kogunes oma esimesele istungile kaitseminister Mart Laari poolt kokku kutsutud kaitseministri nõukoja uus koosseis. Laar nimetas nõukoja juhatajaks reserv-kolonelleitnant Leo Kunnase. Nõukoja eesmärk on analüüsida erinevaid valdkondi Eesti kaitse- ja julgeolekupoliitikas, nõustada kaitseministrit ning seeläbi kaasata riigikaitse arendamisse erinevaid inimesi ja mõtteviise.

indexEile kogunes oma esimesele istungile kaitseminister Mart Laari poolt kokku kutsutud kaitseministri nõukoja uus koosseis. Laar nimetas nõukoja juhatajaks reserv-kolonelleitnant Leo Kunnase.

Nõukoja eesmärk on analüüsida erinevaid valdkondi Eesti kaitse- ja julgeolekupoliitikas, nõustada kaitseministrit ning seeläbi kaasata riigikaitse arendamisse erinevaid inimesi ja mõtteviise.

„Eesti riigikaitses toimuvad praegu põhimõttelised muudatused, kus lisaks Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe ekspertiisile tasub nõu küsida ka nii-öelda süsteemivälistest spetsialistidelt. Seetõttu pean sellist nõuandvat organit ministrile tema töös vajalikuks,” ütles kaitseminister Laar.
Nõukotta kuuluvad Mati Raidma, Leo Kunnas, Iivi Anna Masso, Leo Mõtus, Erik Reinhold, Erik Männik, Aivar Riisalu, Hannes Toomsalu, Toomas Luman, Toomas Peek, Jaak Valge, Eerik-Niiles Kross, Toomas Hiio, Raivo Tamm, Tõnu Tannberg, Lauri Mälksoo, Vello Väinsalu ja Martin Hurt.
Sarnane koostöökoda tegutses alates 2008. aastast ka tollase kaitseministri Jaak Aaviksoo nõuandva institutsioonina.


NATO lennukiprogramm tõstab Eesti sõdurite koju toomise hinda

2008. aastal NATO lennukiprogrammiga ühinenud Eesti pole tänavu ühtki 45-st lennutunnist, mis maksavad kokku aastas 1,2 miljonit eurot, kasutanud. Nüüd on plaanis tunnid ära kulutada sõdurite kojutoomisele.

234966_022008. aastal NATO lennukiprogrammiga ühinenud Eesti pole tänavu ühtki 45-st lennutunnist, mis maksavad kokku aastas 1,2 miljonit eurot, kasutanud. Nüüd on plaanis tunnid ära kulutada sõdurite kojutoomisele.

Eelmisel kahel aastal võõrandas Eesti oma lennutunnid Hollandile, saades selle eest odavamalt kaitseväe sõidukeid, kuid tänavu pole suudetud neid maha müüa, kirjutas Postimees.

Tänu C-17 programmis osalemisele peaks praegu Afganistanis teeniv kompanii tavapärase Küproselt või Inglismaalt Brize Nortoni baasist tsiviillennukile ümberistumise asemel saama otse Tallinnasse. Samas maksab see reis ajalehe andmeil Eesti riigile aga tavapärase kuni 40 000 euro asemel üle 200 000 euro.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Eesti ei toeta Palestiinale riigistaatuse andmist ÜRO-s

Välisminister Urmas Paet ütles eile New Yorgis Euroopa Liidu välisministrite Lähis-Ida-teemalisel kohtumisel, et Eesti ei toeta Palestiinale riigistaatuse andmist ÜRO-s.

234972_02Välisminister Urmas Paet ütles eile New Yorgis Euroopa Liidu välisministrite Lähis-Ida-teemalisel kohtumisel, et Eesti ei toeta Palestiinale riigistaatuse andmist ÜRO-s.

“Kõige olulisem on Iisraeli ja Palestiina vaheliste otseläbirääkimiste taastamine. Ainult see võimaldab jõuda kahe riigi lahenduseni ehk Iisraeli ja Palestiina riigi heanaaberliku kooseksisteerimiseni,” vahendas välisministeerium Paeti sõnu.

Paet märkis, et ühepoolsed sammud teevad nii ÜRO-s kui mujal Lähis-Ida rahuprotsessi veelgi problemaatilisemaks ning lahenduse leidmise keerulisemaks.

“Ühepoolsed sammud ei aitaks kaasa Iisraeli ja Palestiina vaheliste rahuläbirääkimiste taasalustamisele, regionaalsele stabiilsusele ning lõppkokkuvõttes elujõulise Palestiina riigi loomisele. Seega ei saa neid toetada,” märkis ta.

Paeti sõnul on Lähis-Ida rahuprotsessi edasiseks efektiivseks toetuseks vajalik Euroopa Liidu jätkuv ühine positsioon ja tegevus.

Täna algab New Yorgis ÜRO Peassamblee 66. istungjärk, millele saabunud riigijuhtide ja välisministrite seas ongi kõige kuumemaks kõneaineks palestiinlaste soov, et ÜRO nende riiki tunnustaks, vahendasid ERRi teleuudised.

Kui USA on teatanud, et vetostab ÜRO julgeolekunõukogus palestiinlaste katse oma riigile tunnustuse saamiseks, siis Euroopa Liidu välisministrid jätkasid eile arutelusid, mida antud küsimuses teha.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Jaapani relvatootja langes küberrünnaku ohvriks

Jaapani ettevõte Mitsubishi Heavy Industries (MHI) kinnitas, et sattus küberrünnaku ohvriks, väidetavalt oli rünnak suunatud rakettide, allveelaevade ja tuumajaamade andmete saamiseks.

234926_02Jaapani ettevõte Mitsubishi Heavy Industries (MHI) kinnitas, et sattus küberrünnaku ohvriks, väidetavalt oli rünnak suunatud rakettide, allveelaevade ja tuumajaamade andmete saamiseks.

MHI teatas, et augustis leiti viirused rohkem kui 80 ettevõtte serverist ja arvutist, vahendas BBC.

Valitsuse andmetel ei ole ilmselt mingit tundlikku informatsiooni lekkinud, kuid kaitseministeerium andis MHI-le käsu viia läbi ulatuslik uurimine. “Ministeerium jätkab probleemi jälgimist ja viib läbi uurimise, kui vaja,” märkis minister Yasuo Ichikawa.

Kõigil valitsuse partneritel on kohustus teavitada ministeeriume koheselt igasuguse tundliku või salajase informatsiooni lekkimise avastamisest. “Kaitseministeeriumi otsustada on see, kas informatsioon on tähtis või mitte. See ei ole MHI otsustada,” märkis ministeeriumi pressiesindaja täna varem.

MHI teatel pärines rünnak, mis oli arvatavalt esimene selletaoline Jaapani kaitsetööstuse vastu, väljastpoolt ettevõtte arvutivõrku. Viirus sattus MHI süsteemi läbi e-kirjade, milles paluti inimestel külastada liba-veebilehte ning reeta seeläbi oma sisselogimise andmed.

Nii Jaapani valitsus kui ka MHI ei ole öelnud, kes võib olla rünnaku eest vastutav. Ühe Jaapani ajalehe andmetel võib see pärineda Hiinast. Viimane on aga kahtlusi tõrjunud, öeldes, et Hiina ise on üks peamisi küberrünnakute ohvreid.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Transatlantic Trends 2011

Transatlantic Trends 2011 on laiahaardeline iga-aastane Ameerika ja Euroopa avaliku arvamuse uuring. Küsitlus viidi läbi TNS Opinioni poolt 25. maist kuni 17. juunini 2011 USA-s, Türgis ja 12 EL liikmesriigis: Bulgaarias, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hollandis, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriikides.

TT2011_release_graphicTransatlantic Trends 2011 on laiahaardeline iga-aastane Ameerika ja Euroopa avaliku arvamuse uuring. Küsitlus viidi läbi TNS Opinioni poolt 25. maist kuni 17. juunini 2011 USA-s, Türgis ja 12 EL liikmesriigis: Bulgaarias, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hollandis, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriikides.

Sisukokkuvõte:

Globaalsete väljakutsete ületamise kontekstis paljastas uuring märkimisväärsed avastused. Teiste seas paistavad eriti välja neli: ameeriklaste kasvav huvi Aasia vastu; EL-ist pärit vastajate järjepidev toetus Euroopa Liidule kriisi keskel; kasvav transatlantiline koondumine julgeolekupoliitikas; ning et Rootsi vastajate vaated, kaasatud esmakordselt Transatlantic Trends’i, erinevad oluliselt teiste eurooplaste vaadetest.

Aasia: Enamik ameeriklastest oli seisukohal, et nende rahvuslikud huvid seostuvad pigem Aasia riikidega, nagu Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea kui Euroopa Liidu liikmesriikidega. Vastupidiselt sellele väitsid aga enamus Euroopa Liidu riikidest pärit küsitletavatest, et USA on nende rahvuslike huvide jaoks olulisem kui Aasia riigid.

Euroopa Liit: Eurokriis ei tundu mõjutanud olevat usku Euroopa Liitu kui majanduslikku üksusesse. Enamik Euroopa Liidus elavatest inimestest tundis, et Euroopa Liidu liikmelisus on aidanud nende riigi majandust. Sellest hoolimata olid paljud või suurem osa Euroopa Liidu riikidest, kui Saksamaa välja jätta, vastu Euroopa Liidule rahvuslike eelarvete ja finantside üle suuremat kontrolli andma. Samal ajal, kui Euroopa Liitu vaadeldakse küllaltki positiivselt, nõustusid enamus Euroopa Liidu vastanutest, et euro on olnud või muutub tulevikus nende riigi majandusele kahjulikuks.

Julgeolekupoliitika: Selleaastane uuring näitas võrdset enamust Ameerikas ja Euroopa Liidus pooldamas vägede arvu vähendamist või üldse kõikide vägede väljatõmbamist Afganistanist. Samuti pidas nii Ameerikas kui Euroopa Liidus enamik vastanutest NATO-t enda riigi julgeolekule vajalikuks ning paljud Euroopa Liidus ja USA-s soovivad, et nende valitsused säilitaksid kaitsekulutuste praeguse taseme.

Rootsi: Rootsi esimene osalusaasta uuringus tõi ilmsiks selle, et riigi avalik arvamus erineb teistest Euroopa Liidu liikmeriikidest mitmetes küsimustes. Võrreldes teiste eurooplastega olid rootslased rohkem valmis hoidma vägesid Afganistanis, toetasid rohkem Liibüa interventsiooni ning pooldasid tõenäolisemalt demokraatia edendamist Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Samal ajal jaotusid rootslased võrdselt pooleks küsimuses, kas NATO on vajalik nende enda julgeolekule.

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika: Kui ameeriklased jäid piiriülesel demokraatia edendamisel ettevaatlikuks, siis eurooplased üldiselt pooldasid seda ideed.

USA: Uuring näitas väga tugevat erakondlikku jagunemist suhtumises Barack Obama rahvusvaheliste poliitikate käsitlemisse. Isegi tugevam jagunemine puudutas aga tema majanduspoliitika käsitlust.

Türgi: Trüklased vaatavad endiselt USA ja Euroopa Liidu poole ebasoosivalt. Palju türklased arvasid, et Lähis-Ida riikidega töötamine on nende majanduslikele ja julgeoleku huvidele olulisem kui Euroopa Liidu riikidega töötamine. Samal ajal tundsid vähem kui pooled Euroopa Liidu vastanutest, et Türgi sisenemine Euroopa Liitu tooks kaasa majandusliku kasu või edendaks rahu ja stabiilsust Lähis-Idas.

Raportit saad lähemalt lugeda siit.

Allikas: German Marshall Fund of the United States



Kaitseminister lõi nõuandva komisjoni kaitseväe juhataja kandidaadi leidmiseks

Kaitseminister Mart Laar moodustas täna nõuandva komisjoni, mis peab ministrile esitama omapoolse soovituse uue kaitseväe juhataja kandidaadi leidmiseks. Komisjon peab 26. septembriks esitama kaitseministrile omapoolse soovituse uue kaitseväe juhataja kandidaadi osas, kes vahetaks välja aasta lõpus ametist lahkuva kindral Ants Laaneotsa.

Laar_vaikeKaitseminister Mart Laar moodustas täna nõuandva komisjoni, mis peab ministrile esitama omapoolse soovituse uue kaitseväe juhataja kandidaadi leidmiseks.

Komisjon peab 26. septembriks esitama kaitseministrile omapoolse soovituse uue kaitseväe juhataja kandidaadi osas, kes vahetaks välja aasta lõpus ametist lahkuva kindral Ants Laaneotsa. Vastavalt rahuaja riigikaitse seadusele nimetab kaitseväe juhataja ametisse Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul.

Komisjoni koosseisu kuulub Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, praegune kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots, Teabeameti peadirektor Rainer Saks, Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsleri kohusetäitja Jonatan Vseviov ning Kaitseministeeriumi nõunik reservkindralleitnant Johannes Kert.

Kaitseminister Laari sõnul on senise 20 aasta jooksul Eestis puudunud selged paikapandud kriteeriumid, millele kaitseväe juhataja kandidaadid vastama peavad. „Loodan, et seekordne kaitseväe juhataja leidmise protsess ning kandidaatidele esitatavad nõudmised muutuvad edaspidi rutiinseks tavaks,“ ütles Laar.

„Kaitseväelased, kelle seast komisjon uue kaitseväe juhataja kandidaadi peab leidma, on kõik tegevteenistuses olevad kõrgemad ohvitserid, Kaitseväe Peastaabi ülem ja väeliikide ülemad ning Eesti sõjaline esindaja NATO juures,“ ütles kaitseminister Laar.

„Samuti peavad järgmisel kaitseväe juhatajal olema laialdased teadmised Eesti julgeolekupoliitikast ja selle kujundamisest ning Kaitseväest ja sõjalise kaitse korraldusest, samuti rahvusvahelise töö kogemus mõnest rahvusvahelisest staabist või välismissioonilt,“ ütles kaitseminister.

Praeguse kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa viieaastane ametiaeg lõpeb selle aasta detsembris.

Allikas: Eesti Kaitseministeerium



Eesti nõuab Valgevenelt poliitvangide vabastamist

Välisminister Urmas Paet ütles täna Tallinnas Euroopa riikides ja USAs elavate valgevenelaste kongressil, et Eesti on mures inimõiguste rikkumise ning demokraatia ja õigusriikluse puuduliku olukorra pärast Valgevenes.

paet-200pxVälisminister Urmas Paet ütles täna Tallinnas Euroopa riikides ja USAs elavate valgevenelaste kongressil, et Eesti on mures inimõiguste rikkumise ning demokraatia ja õigusriikluse puuduliku olukorra pärast Valgevenes. „Poliitvangid tuleb vabastada ja nad rehabiliteerida. Mõistame hukka kodanikuühiskonna esindajate represseerimise ja tagakiusamise, poliitilised kohtuprotsessid opositsiooni vastu ning meediavabaduse piiramise Valgevenes,” ütles Paet.

Eesti välisministri sõnul ei ole ka Euroopa Liidul Valgevene suunal Idapartnerluse raames enne võimalik ühtki sammu astuda, kui Valgevenes pole kõik poliitvangid vabastatud.

Paet märkis, et Valgevene edasise demokraatliku arengu saab tagada vaid kodanikuühiskonna ja õigusriigi põhimõtete tugevdamise abil. „Seetõttu on inimõigusi ja kodanikuvabadusi piirava Valgevene režiimi suhtes kehtestatud ka rahvusvahelised sanktsioonid. Need sanktsioonid on suunatud siiski vaid režiimi, mitte kodanike vastu,” sõnas ta.

Eesti püüab omalt poolt igati kaasa aidata Valgevene kodanikuühiskonna arengule. Alates 2008. aastast on Eesti toetanud üliõpilasi, kes poliitilistel põhjustel on kaotanud võimaluse õppida Valgevene ülikoolides. „Oleme toetanud Valgevene Euroopa Humanitaarülikooli ning arendanud ka Eesti ja Valgevene ülikoolide vahelisi kontakte,“ märkis Paet. Ta lisas, et Eesti toetab Valgevene kodanikuühiskonda ka Tallinnas tegutseva Idapartnerluse Keskuse kaudu. „Valgevene inimeste reisimise lihtsustamiseks ja inimestevaheliste kontaktide süvendamiseks oleme Valgevene kodanikud vabastanud ka pikaajalise viisa riigilõivu tasumise kohustusest,“ ütles Paet.

Täna Tallinnas toimuvat Euroopa riikide ja USA Valgevene diasporaa 4. kongressi „Valgevene ja Põhjala vahelise solidaarsuse silla loomine“ korraldab MTÜ Valgevene Uus Tee. Üritus toimub koostöös MTÜ Valgevene Uus Tee partneritega rahvusvahelise projekti „Show Europe, Show Belarus“ raames. Tegu on iga-aastase üritusega, millest võtavad osa Valgevene diasporaa esindajad Euroopa Liidust ja Ameerika Ühendriikidest ning kodanikuühiskonna ja opositsiooni esindajad. Igal aastal toimub üritus erinevas Euroopa linnas, seekord Tallinnas.

Allikas: Eesti Välisministeerium



“Balti rahvusvahelise õiguse aastaraamat”

Suvel ilmus „Balti rahvusvahelise õiguse aastaraamat“ (Vol. 10, 2010)

byil

Suvel ilmus „Balti rahvusvahelise õiguse aastaraamat“ (Vol. 10, 2010)

„Balti rahvusvahelise õiguse aastaraamat“ liitus õiguslike väljaannete perekonnaga 2001. aastal. Tegemist on iga-aastase väljaandega, mis sisaldab artikleid rahvusvahelist õigust ja sellega seotud valdkondi puudutavatel päevakajalistel teemadel, mis haakuvad Balti suhetega. Iga aastaraamat keskendub teemadele, mis on iseäranis oluline rahvusvahelise õiguse arenemisele. Aastaraamat on tähtis informatsiooniallikas Läti, Leedu ja Eesti rahvusvahelise õiguse praktikate kohta, mida mujalt ei leia.

Raamat on inglise keeles ning sisaldab järgmisi artikleid:

  • Tanel Kerikmäe, Katrin Nyman-Metcalf, & Mari-Liis Põder, The August 2008 Russian-Georgian War: Issues of International Law
  • Dovydas Špokauskas, Suspension of the Operation of an International Treaty: Analysis of the Decision by the Russian Federation to Suspend the Implementation of Its Obligations under the Treaty on Conventional Armed Forces in Europe
  • Arnis Lauva, Why Soldiers Have to Perform Combat Tasks: Latvian Perspective
  • Jo Stigen, The Right or Non-Right of States to Prosecute Core International Crimes under the Title of “Universal Jurisdiction”
  • Carl Lebeck, Consensus not Constitutionalism: Fundamental Rights in EU law after Kadi
  • Christoph Schewe, Legal Aspects of the Baltic Sea Strategy – International Law in a European Macro-Region

Allikas: Brill



EATA alustas projektiga Georgias

Picture 1Eesti NATO Ühing on alustamas uue projektiga – „Heade Kodanike Kool“ – mille üheks eesmärgiks on suurendada integratsiooni ja aktiivsemat kodanikuühiskonna osalemist Georgia arengutes, laiendades kohalike omavalitsuste ja noorte (sh vähemuste) teadmisi ning oskusi aktiivseks kodanikust olemisest.

5.-10. septembril toimus projekti esimene õppevisiit, kus kohtuti erinevate koostööpartneritega, sh nii huvirühmade, kohalike omavalitsuste esindajate kui ka noortega. Ümarlaudade ning arutelude raames kaardistati detailsemalt vajadused ning võimalikud tegevused. Järgnevate tegevuste kohta leiab jooksvalt infot meie kodulehel.

Projekti rahastab: Eesti Välisministeerium



Eesti sõlmib Prantsusmaaga kaitsekoostöö kokkuleppe

Kaitseminister Mart Laar allkirjastab täna Pariisis oma Prantsuse kolleegi Gérard Longuet’ga uue valitsustevahelise kaitsekoostöö kokkulepe.

234365_02Kaitseminister Mart Laar allkirjastab täna Pariisis oma Prantsuse kolleegi Gérard Longuet’ga uue valitsustevahelise kaitsekoostöö kokkulepe.

See hõlmab muuhulgas koostööd nii planeerimise, relvastushangete, kaitseväelaste väljaõppe kui ka küberkaitse alal, vahendasid ERRi teleuudised.

Leping vahetab välja 1994. aastast pärineva kokkuleppe. Kohtumisel võetakse jutuks ka Balti riikide õhuturbe tulevik, küberkaitse teemad ning Eesti kaitseväelaste osalemine koos prantslastega piraatluse-vastasel operatsioonil Somaalia rannikul. Praegune laevakaitsemeeskond teenib seal novembrini Prantsuse fregatil Le Nivôse.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Scoutspataljon harjutab Ida-Virumaal Afganistani operatsiooniks

Scoutspataljon viib alates tänasest Ida-Virumaal Sirgalas läbi kahenädalase õppuse BAM-11, mille eesmärk on valmistada ette järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduv kontingent.

imagesScoutspataljon viib alates tänasest Ida-Virumaal Sirgalas läbi kahenädalase õppuse BAM-11, mille eesmärk on valmistada ette järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduv kontingent.

„Õppus BAM annab kompaniile esimest korda pärast senist väljaõppe perioodi võimaluse tegutseda situatsioonis, mis on võimalikult sarnane Afganistanis olevale,“ ütles Estcoy-13 kompaniiülem kapten Kaido Kivistik. „Tegutsedes õppusel reaalses operatsioonitempos mitmeid päevi järjest, saab näha väljaõppe tulemuslikust ja vajadusel veel kitsaskohti parandada.“

13.-23. septembrini läbi viidav õppus on järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduva Eesti kontingendi väljaõppeharjutus, mille kaudu kinnistavad kaitseväelased välisoperatsiooniks vajalikke oskusi, sealhulgas patrullide läbiviimist, tegevust kontrollpunktides ja ohtlikul alal ning tegevust isevalmistatud lõhkekehade avastamisel ja käsitlemisel. Õppuse käigus harjutavad jalaväekompanii Estcoy-13 ja rahvuslik toetuselement NSE-12 koostööd. Õppuse stsenaariumi aluseks on Afganistanis Helmandi provintsis enimlevinud taktikalised situatsioonid.

Scoutspataljoni sõidukite kolonnid liiguvad õppusele kolmes grupis, marsruudil Paldiski-Tallinna ringtee-Narva maantee-Sirgala harjutusväli. Esimene ja teine grupp alustavad liikumist 13. septembri hommikul kell 10 ja jõuavad Sirgalasse pärastlõunal. Kolmas grupp liigub samal marsruudil alates 14. septembri hommikust. Kaitsevägi palub nendel marsuutidel sõitvatel autojuhtidel varuda aega ja loodab liiklejate mõistvale suhtumisele.

Lisaks Scoutspataljonile võtavad harjutusest osa õhuväe kopterimeeskond, tagalapataljoni, pioneeripataljoni ja Kaitseväe Logistikakeskuse kaitseväelased.

Õppusel osaleb ligi 350 kaitseväelast.

Allikas: Eesti Kaitsevägi



Kaitseliit saab uue seaduse

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile uue Kaitseliidu seaduse tervikteksti, mis korrastab Kaitseliidu tegevust ning annab kaitseliitlastele senisest selgemad õigused ja tagatised.

imagesKaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile uue Kaitseliidu seaduse tervikteksti, mis korrastab Kaitseliidu tegevust ning annab kaitseliitlastele senisest selgemad õigused ja tagatised.

Kaitseminister Mart Laari sõnul ei muuda uus seadus Kaitseliidu senist põhiolemust. „Kaitseliit jääb ka edaspidi vabatahtlikuks ja relvastatud riigikaitseorganisatsiooniks, mis moodustab kogu Eestit katva turvavaiba,“ kinnitas kaitseminister.

Küll on aga Laari sõnul võrreldes 1999. aastast pärineva eelmise Kaitseliidu seadusega muutunud vahepeal nii ühiskond, Eesti õigusruum kui ka Kaitseliit ise. „Seetõttu saavad kaitseliitlased endale nüüd uue ja värske seaduse, mis paneb selgelt paika nii nende ülesanded, õigused kui ka sotsiaalsed tagatised,“ ütles kaitseminister Laar.

Uus Kaitseliidu seadus paneb selgelt paika Kaitseliidu ülesanded, milledeks on riigi sõjaline kaitsmine, kaitsetahte kasvatamine, elanike turvalisuse suurendamine, sõjalise väljaõppe läbiviimine, riigikaitseliste objektide valvamine ning päästetöödel ja küberkaitses osalemine.

Samuti kehtestatakse uue seadusega kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised juhtudeks, kui kaitseliitlane saab teenistuskohustusi täites vigastada, kusjuures tagatised on samaväärsed kaadrikaitseväelaste tagatistega. Seni tuli kaitseliitlaste sotsiaalseid tagatisi otsida nii kaitseväeteenistuse seadusest kui ka Kaitseliidu seadusest.

Uue Kaitseliidu seadusega soovitakse anda ka kõikidele Kaitseliidu tegevliikmetele võimaluse saada aastas viis palgalist ja viis palgata vaba päeva, et osaleda Kaitseliidu õppustel. Seni oli selline võimalus vaid riigiametites töötavatel kaitseliitlastel, mis oli aga ebavõrdne erasektoris töötavate kaitseliitlaste suhtes.

Samuti korrastab uus seadus Kaitseliidu käsuliine ning sätestab Kaitseliidu eriorganisatsioonid – Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred – selgemalt Kaitseliidu osana.

Uue Kaitseliidu seaduse valmistas ette Kaitseministeeriumi, Kaitseliidu ja Kaitseväe esindajatest koosnev laiapõhjaline töögrupp. Samuti tutvustati seaduseeelnõu projekti viimase poole aasta jooksul kõikides Kaitseliidu malevates, milles käigus saadi tagasisidet seaduse täiendamiseks.

Uue Kaitseliidu seaduse eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis »

Allikas: Eesti Kaitseministeerium



Välisminister Paet: Euroopa Liit peab tugevamalt keskenduma majandus- ja eelarvepoliitika edendamisele

Euroopa Liit peab jätkama majandus- ja eelarvepoliitikate tugevamat edendamist ning karmistama eelarvepoliitikate järelevalvet ütles välisminister Urmas Paet tänasel Euroopa Liidu üldasjade nõukogul Brüsselis.

paet-200pxEuroopa Liit peab jätkama majandus- ja eelarvepoliitikate tugevamat edendamist ning karmistama eelarvepoliitikate järelevalvet ütles välisminister Urmas Paet tänasel Euroopa Liidu üldasjade nõukogul Brüsselis.

Välisminister Paeti sõnul toetab Eesti Euroopa majandus- ja rahaliidu tugevdamiseks loodud koostöövormide rakendamist ning soovib kuuest eelnõust koosneva majandusjuhtimise paketi kiiret vastuvõtmist. „Eelnõud käsitlevad eelarveküsimusi ja on seotud makromajandusliku tasakaalustamatuse allutamisega järelevalvele. Sellega kaasneb ka sanktsioonide kohaldamise automaatsemaks muutmine,“ lisas ta.

Paeti sõnul on ettepanekute eesmärk tagada, et Euroopa Liidu liikmesriikide eelarvepoliitikad võimaldaksid koguda reserve halbadeks aegadeks ning likvideerida kiiresti kõrvalekalded eelarve eesmärkide täitmisest. „Oleme valmis tegema samme, mis tõstavad euroala ja ühtse turu konkurentsivõimet, tagavad tugeva ja kestva eelarvepoliitika liikmesriikides ning europiirkonnas tervikuna. Samuti toetavad need sammud finantsstabiilsust euroalal,“ lisas ta.

Paketile, mille eesmärk on oluliselt tugevdada Euroopa Liidu eelarve- ja makromajanduslike poliitikate järelevalvet, on andnud heakskiidu rahandusministrid ja valitsusjuhid, kokkulepe on vaja veel saavutada Euroopa Parlamendiga.

Välis- ja Euroopa asjade ministrid arutasid ka Euroopa Liidu finantsraamistikku aastateks 2014–2020. Välisminister Paeti sõnul peab Eesti praeguse finantsraamistiku mahtu optimaalseks ka järgmiseks perioodiks ja toetab finantsraamistiku kinnitamist seitsmeks aastaks.

Ministrid kinnitasid Brüsselis ka lõplikult, et Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste valdkonna IT-agentuuri peakorter tuleb Tallinna.

Allikas: Eesti Välisministeerium



Taliban on tugev ka kümme aastat hiljem

Afganistan 2011. aastal on kaugel sellest, kuidas sealsed Ameerika sõja arhitektid seda 10 aastat tagasi ette kujutanud olid. Talibani liikumine, mis tundus väikese vastupanu korral 2001. aastal pildilt kaduma, on ellu jäänud ning domineerib nüüd suurt osa Afganistani maapiirkondadest.

AFGHANISTAN FOURTH OF JULYAfganistan 2011. aastal on kaugel sellest, kuidas sealsed Ameerika sõja arhitektid seda  10 aastat tagasi ette kujutanud olid. Talibani liikumine, mis tundus väikese vastupanu korral 2001. aastal pildilt kaduvat, on ellu jäänud ning domineerib nüüd suures osas Afganistani maapiirkondadest.

2009. aastast, julgeoleku intsidendid – improviseeritud lõhkeseadmed, varitsused, enesetapurünnakud ja atentaadid – on tihti ületanud tuhandet korda ühes kuus. Kümnend peale USA-juhitud sekkumist on jäänud püsima tõsine humanitaarkriis.

Rohkem kui viis miljonit Afganistani päritolu pagulast on peale Talibani režiimi kukutamist tagasi kodumaale pöördunud. Ikka veel näevad nad aga riiki, kus hoolimata kümnete miljardite dollarite suuruse abiraha sissevoolust elab rahvas allpool või vaevu üle suhtelise vaesuspiiri.

Vaid veerandil rahvastikust on ligipääs puhtale veele. ÜRO andmete kohaselt kannatab 60% Afganistani naistest füüsilise ja psühholoogilise vägivalla all. Afganistan asub maailmas teisel kohal emapoolse suremuse ning kolmandal imikupoolse suremuse poolest. Sel aastal on võitlus Afganistanis nõudnud umbkaudu 1500 tsiviilisiku elu ning paisutanud riigi sees ümberpaigutatud isikute arvu paarisaja tuhandeni.

Loe edasi USA tehtud vigadest ja Talibani tugevnemisest Afganistanis siit.

Allikas: Aljazeera



Kümme aastat sõda terrorismi vastu

Eksperdid usuvad, et uus «11. september» ei ole enam võimalik, kuid sõda terrori vastu on toonud kaasa pöördumatuid tagajärgi, mis jätavad maailma sündmustele ilmselt pitseri ka uuel aastakümnel.

wtc-9-11Eksperdid usuvad, et uus «11. september» ei ole enam võimalik, kuid sõda terrori vastu on toonud kaasa pöördumatuid tagajärgi, mis jätavad maailma sündmustele ilmselt pitseri ka uuel aastakümnel.

Maailm on turvalisem, kuid bin Laden jääks ikkagi rahule

Kas maailm on praegu turvalisem kui kümme aastat tagasi? Jah, sest Al-Qaeda ja teised suured terrorirühmitused on nõrgemad kui 2001. aasta rünnakute järel, kinnitasid sel nädalal Euroopa Liit ja NATO.

Viimase kümne aasta jooksul toimunud muutusi arvestades tundub võimatu, et 19 inimesest koosnev rühmitus saaks arutada mastaapse rünnaku plaane Hamburgi mošees, omandaks väljaõppe Afganistanis ja läheks tagatipuks USAs piloodikursustele ilma, et luureagentuurid neile jälile jõuaks.

ELi terrorismivastase võitluse koordinaator Gilles de Kerchove ütles, et Al-Qaeda allakäigust annavad tõestust kaks hiljutist sündmust: Osama bin Ladeni tapmine Pakistanis USA eriüksuslaste poolt 2. mail ja tõsiasi, et araabia maades puhkenud ülestõusudes ei mängi bin Ladeni mõttekaaslased mingit rolli.

De Kerchove sõnul on organisatsioon Afganistani sõja tõttu väsinud. Al-Qaeda on oma kunagisest pelgupaigast välja tõrjutud ja sunnitud tegutsema Pakistani hõimualal, kus CIA droonirünnakud nende juhtfiguure halastamatu järjekindlusega likvideerivad. Eelmisel kuul sai sellisel viisil surma Atiyah Abd al-Rahman, kes äsja oli tõusnud Al-Qaeda tähtsuselt teisele kohale.

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen meenutas, et 9/11 järel rakendas allianss esimest korda artiklit 5 ehk alustas kollektiivkaitse põhimõttel sõda Afganistanis. «Täna on maailm turvalisem kui kümne aasta eest,» ütles Rasmussen. «Üldiselt on rahvusvahelised terrorivõrgustikud pärast 2001. aastat märkimisväärselt alla käinud.»

Samas kujutavad varasemast suuremat ohtu Al-Qaeda «frantsiisid» – emaorganisatsioonist innustust saanud võrgustikud Aafrikas ja Araabia poolsaarel, kus nad kontrollivad muu hulgas arvestatavat osa Somaaliast ja Jeemenist.

The Economist kirjutas eelmisel nädalal, et Osama bin Laden tunneks teises ilmas praegu ilmselt rahulolu, kui ta analüüsiks 9/11 laiemaid järelmeid. Tal õnnestus täita üks oma peaeesmärke: meelitada USA «veritsevatesse» konfliktidesse islamimaades.

Näiteks Afganistanis on sõda, mis algas oktoobris 2001 kiire ja eduka operatsiooniga, praeguseks vindunud nii kaua, et enamik seal võitlevatest võõrsõduritest olid 9/11 ajal koolilapsed. Sõda on ainuüksi USA-le maksma läinud 444 miljardit dollarit, elu on kaotanud üle 1750 ameeriklase. Kui lisada ka teised võõrväed (sh kaheksa eestlast), Afganistani sõjaväelased, tsiviilisikud ja mässulised, on Browni ülikooli andmetel surma saanud ligi 34 000 inimest.

Vastutasuks on Kabulis siiani võimul Hamid Karzai korruptiivne valitsus ning analüütikud peavad tõenäoliseks, et kui võõrväed 2014. aastal lahkuvad (nagu praegu plaanitakse), puhkeb riigis kodusõda ja halvemal juhul tuleb Taliban tagasi võimule.

Iraak seevastu on paremas seisus, kui keegi suutnuks eeldada veel nelja-viie aasta eest, mil riik oli üks maailma veriseimate tapatalgute tanner, kus kohalikud tapsid üksteist ja võõrvägesid. Saddam Husseini režiim on asendunud demokraatiaga, kuid jätkuvad konfliktid usuvoolude vahel seavad riigi tuleviku kahtluse alla.

Enamiku ameeriklaste jaoks on need sõjad nüüdseks muutunud teisejärguliseks mureks. Olulisem on kõrge töötus ja riigi tohutu võlakoorem. Üha sagedamini kuuleb üleskutseid, et USAl on aeg keskenduda omaenda kodanike aitamisele.

Terrorivastane võitlus maailmas: iga päev lisandub kümme uut terroristi

Kümne aasta jooksul pärast 11. septembri terrorirünnakuid on maailmas terroristidena süüdi mõistetud vähemalt 35 000 inimest. Sellise tulemuseni jõudis uudisteagentuur AP, mis koostas terroriaktide ümmarguse aastapäeva puhul väidetavalt kõigi aegade esimese ülevaate sellest, kui palju on riigid terrorismivastase võitluse raames inimesi arreteerinud ja süüdi mõistnud.

Enam kui sajas riigis korraldatud uurimus – võimudele esitati teabenõudeid ja korraldati sadu intervjuusid – leidis, et kui 9/11-le eelnenud kümnendil mõisteti maailmas terrorismis süüdi mõnisada inimest aastas, siis nüüd on nende hulk vähemalt kümnekordistunud.

Uurimus näitas, et 66 riigis, mis katavad kokku 70 protsenti maailma rahvastikust, on terrorismivastase võitluse raames arreteeritud 119 044 ja süüdi mõistetud 35 117 inimest.

Kui arvate, et enamik tabatud terroriste on seotud lääneriikide võitlusega nn islamofašistide vastu, eksite sügavalt. Kuigi Ühendriigid on viimase kümne aasta jooksul vahistanud ligi 3000 ja süüdi mõistnud üle 2500 terroristi – seda on kaheksa korda rohkem kui aastatel 1991–2001 –, on kõige aktiivsemad terrorismivastased võitlejad Türgi ja Hiina.

Türgi ja Hiina on ka näited riikidest, kes inimõiguslaste sõnul on terrorivastase võitluse sildi all tegelikult teisitimõtlejaid taga kiusanud. Aastakümneid kurdi separatistidega verist võitlust pidanud Türgi võttis viie aasta eest vastu uued ja karmimad terrorismivastased seadused, misjärel on süüdimõistetute arv kasvanud mitukümmend korda.

AP toob näiteks ühe kurdi naise, kes mõisteti mullu seitsmeks aastaks vangi, kuna  ta hoidis meeleavaldusel loosungit sõnumiga «Vaba juhtkond või vaba identiteet – vastasel juhul vastupanu ja kättemaks lõpuni». Naine ise ei oska lugedagi ja on otsuse edasi kaevanud.

Hiina seevastu on terroriohtu kasutanud ettekäändena uiguuride – Xinjiangi provintsis iseseisvust nõudva rahvusvähemuse – vaigistamiseks. Peking defineerib terrorismi võrdlemisi ähmaselt – riigi julgeoleku ohtu seadmisena –, mis lubab võimudel trellide taha saata üsna omapäraseid «terroriste».

Paari aasta eest mõisteti vangi uiguuri ettevõtja, kes palus oma veebisaidi külastajatel mitte postitada poliitilisi avaldusi. Üks isik aga kutsus seal rahvast üles meelt avaldama. Ehkki ettevõtja kustutas kommentaari ja teavitas sellest politseid, võeti ta vahi alla ja mõisteti viieks aastaks vangi.

Ka mitmed Lähis-Ida jõhkramad režiimid on tänavuse araabia kevade ajal meeleavaldajaid süüdi mõistnud just terrorismivastaste seaduste abil.

Kuigi need seadused, mida 9/11 järel karmistas enamik riike, on praegu rangemad kui kunagi varem, ei ole need maagiline relv, mis automaatselt terroriakte ära hoiaks.

Kaks vastupidist näidet on Pakistan ja Hispaania. Esimeses on 9/11 järel terrorismiga seoses arreteeritute arv kasvanud kõige kiiremini maailmas, kuid ometi tuleb sealt peaaegu iga päev uudiseid järjekordsest terroriaktist. Hispaanias aga korraldas baski separatistlik rühmitus ETA vanasti iga kuu mõne pommirünnaku, kuid on nüüd tänu karmistunud seadustele suure surve all. Viimati korraldasid nad surmaga lõppenud rünnaku pooleteise aasta eest.

Ülepingutatud turvameetmed pole alati tõhusad

USA on pärast 11. septembrit kulutanud hiiglaslikke summasid, et ära hoida uusi mastaapseid terrorirünnakuid Ühendriikide pinnal. See eesmärk on siiani õnnestunud, ent on kaasa toonud ka süüdistusi ülereageerimises, mis on kohati omandanud tragikoomilised mõõtmed.

Ühendriigid on viimase kümne aasta jooksul kulutanud nii kodus kui võõrsil riigi julgeoleku suurendamise peale tohutu summa – ühe värske hinnangu järgi võib see ulatuda kaheksa triljoni dollarini.

See raha on muu hulgas läinud sõdadeks Afganistanis ja Iraagis, sealhulgas Al-Qaeda ja nende mõttekaaslaste jälitamiseks, kuid ka lennuliikluse julgeoleku suurendamiseks ja USA riigipiiride kaitseks. Lisaks CIA-le, FBI-le ja teistele eriteenistustele on loodud massiliselt uusi ameteid, millel kõigil ühine peaeesmärk: kaitsta ameeriklasi terroristide eest.

9/11 järel korraldati kogu USA luurestruktuur täielikult ümber ning selle eelarve on suurenenud enam kui kaks korda. Tohutu luureinfo töötlemiseks, mida ameeriklased koos teiste riikidega üle maailma koguvad, on juurde palgatud tuhandeid analüütikuid, kes väidetavalt töötavad salajastes maa-alustes hoonetes Washingtonis ja mujal.

See superbürokraatia loodi, et ära hoida sellist fiaskot, nagu juhtus 9/11 eel – nii CIA-l kui FBI-l oli infot lennukikaaperdajate kahtlase käitumise kohta, kuid nad ei soovinud seda teineteisega jagada.

Ent nagu näitas 2009. aasta jõulude ajal Nigeeria «aluspüksiterrorist» Umar Farouk Abdulmutallab, pole ka uus luurestruktuur sääraste eksimuste eest kaitstud. Võimudel oli juba varem teada noormehe kahtlane käitumine, kuid ometi pääses ta Detroiti suunduva reisilennuki pardale. Ränk terroriakt suudeti ära hoida, sest Abdulmutallab ei suutnud pommi lõhata.

Ekspertidele valmistab muret ka tõsiasi, et siiani pole rakendatud kõiki soovitusi, mille tegi 2004. aastal 11. septembri komisjon. Traagilise päeva sündmusi uurinud komisjon andis hulga soovitusi, kuidas muuta USAd turvalisemaks, tugevamaks ja targemaks.

Enamik neist on nüüdseks ellu viidud, kuid näiteks New Yorgis ei saa politseinikud ja tuletõrjujad endiselt – nii nagu kümne aasta eest – katastroofi korral üksteisega vahetult infot jagada, sest nende raadiolained on  eri sagedustel.

Praegu tundub narr meenutada aega, mil lennujaama turvakontroll seisnes metallidetektori läbimises ja vastustes küsimustele nagu «Kas olete jätnud oma koti järelevalveta?». Tollal ei sundinud keegi võtma jalast ära kingi või ära viskama poolikut limonaadipudelit. Samuti ei tundnud keegi vajadust privaatsust ohustavate keha­skannerite järele.

Nüüd võrreldakse USAs reisijate nimesid terrorismis kahtlustatavate isikute andmebaasiga, pärast Abdulmutallabi nurjunud rünnakut katsuvad, et mitte öelda käperdavad, turvatöötajad USA lennujaamades kõik reisijad ülihoolikalt läbi.

See on tekitanud paljudes ka pahameelt. Märtsis näiteks levis internetis video, kuidas turvatöötaja otsis 40 sekundit läbi kuueaastast tüdrukut.

Allikas: Eesti Postimees



Küber vaikuse oht

Need ei ole mitte valjud häkkerite gruppide väljakuulutamised ega silmnähtavad teenust keelavad rünnakud, mis küberjulgeoleku eksperte hirmutavad. See on hoopis vaikus.

indexNeed ei ole mitte valjud häkkerite gruppide väljakuulutamised ega silmnähtavad teenust keelavad rünnakud, mis küberjulgeoleku eksperte hirmutavad. See on hoopis vaikus.

Üha kasvavas võitluses küberründajate vastu on fookus olnud uuel julgeoleku tarkvaral ja küberhügieenil, kuid üks tugevamaid relvi „vastase“ suhtes on küllaltki madaltehnoloogilise lähenemisega informatsiooni jagamine rünnakute kohta.

Sellest hoolimata jäävad rünnakutega tegelejad suletud suudega paljude sissetungide puhul – viidates kohustusele – luues sel viisil vaakumi, mis vähendab nende võimekust rünnakutega võidelda. USA Kaitseministeerium jätkab viiside otsimist, kuidas suurendada aruandmist, kui nii salastatud kui avalikud andmed on ohustatud.

„Kurjategijad on kiired; neil ei ole intellektuaalse omandi piire ega reegleid, nad lihtsalt hukkavad ning kogu selle rahastusega on nad võimelised meid tapma, kui me ei suuda hästi informatsiooni jagada,“ ütles Phyllis Schneck McAfee, Security asepresident. „See on nagu ilmaennustus; mida rohkem andmeid sul on, seda rohkem elusid saad sa päästa, kui sa suudad ennustada tornaadot või orkaani. „

Loe edasi, miks informatsiooni jagamist oluliseks peetakse ning millised on võimalikud efektiivsed viisid selleks artiklist siit.

Allikas: DefenceNews



Türgi kinnitab tugevaid sidemeid NATO-ga

Türgi otsust lubada enda territooriumile USA-sponsoreeritud raketikilbi radar, tuleb võtta kui poliitilist otsust kinnitamaks Ankara ja NATO vahelisi sidemeid. See otsus tuleb ajal, mil allianss on hakanud tajuma Türgi välispoliitika eesmärke kõrvalekaldunutena ülejäänud lääne riikidest. Üks lääne ametnik kommenteeris Türgi nõusolekut raketitõrje radarit enda territooriumil hoidma selliselt, et „Türgi on tagasi klubis.“

1938Turkish_flagTürgi otsust lubada enda territooriumile USA-sponsoreeritud raketikilbi radar, tuleb võtta kui poliitilist otsust kinnitamaks Ankara ja NATO vahelisi sidemeid. See otsus tuleb ajal, mil allianss on hakanud tajuma Türgi välispoliitika eesmärke kõrvalekaldunutena ülejäänud lääne riikidest. Üks lääne ametnik kommenteeris Türgi nõusolekut raketitõrje radarit enda territooriumil hoidma selliselt, et „Türgi on tagasi klubis.“

Vastupidiselt väidetele, ei karda Ankara tegelikult eriti, et Iraan võiks enda läänenaabrit rünnata. Ankara võttis USA pakkumise vastu hoopis seetõttu, et näidata enda lääne partneritele, et ta peab kinni NATO põhimõtetest, eeldades, et NATO kaitseb Türgi rahvuslikke huve. Radari paigaldamine Türki langeb Türgi huvidega mitmel viisil kokku.  Üks nendest on see, et Türgi kaasamine USA- juhitud NATO vihmavarju alla paigutatud raketikilbi projekti võimaldab Türgi aktiivset osalust alliansi käimasolevas raketitõrjesüsteemi projektis. Teiseks, Türgi saadab NATO-ga sidemeid tugevdades kõikidele võimalikele vaenulikele naabritele sõnumi, et tal on NATO, kelle poole pöörduda.

Loe ka Iraani seisukohtadest antud küsimuses ning Türgi julgeoleku aspektist artiklit edasi siit.

Allikas: Today’s Zaman



Reservväelased harjutavad virtuaalkeskkonnas

Esimest korda Eesti kaitseväe ajaloos kasutavad reservväelased õppekogunemisel ka arvutisimulaatorit, mis kiirendab ja tõhustab väljaõppeprotsessi. Lõuna kaitseringkonna õppekogunemisele on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskuse instruktorid ja arvutioperaatorid toonud programmi Virtual Battlespace 2 (VBS2).

land_125a_011Esimest korda Eesti kaitseväe ajaloos kasutavad reservväelased õppekogunemisel ka arvutisimulaatorit, mis kiirendab ja tõhustab väljaõppeprotsessi.

Lõuna kaitseringkonna õppekogunemisele on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskuse instruktorid ja arvutioperaatorid toonud programmi Virtual Battlespace 2 (VBS2).

„Simulatsiooniprogrammi kasutavad reservõppekogunemisele tulnud tulejuhid ja miinipildujapatarei arvestusmeeskonnad, kes harjutavad sellel koostööd ja tulejuhtimisprotseduure,” ütles matkekeskuse VBS väljaõppegrupi ülem kapten Meelis Sõukand.

VBS2-te kasutatakse õppekogunemisel tulejuhtide õppeks, kes peavad lahingus tellima kaudtulerelvade, näiteks kilomeetrite kaugusel asuvate miinipildujate, tuld kindlasse kohta maastikul. Õppes osalevad ka arvestusmeeskonnad, kes teevad vajalikud arvutused ja edastavad vastase asukoha oma relvaüksustele. Programmi on salvestatud erinevad stsenaariumid, mis matkivad lahingutes esineda võivaid olukordi mitmesugusel maastikul.

Sama simulatsiooniprogrammi kasutab Kuperjanovi jalaväepataljon ajateenijate väljaõppes, ka on simulaatoril harjutanud politsei ja päästeameti pommigrupp. Simulatsioonidel harjutamine hoiab kokku aega, sest tekkinud vigu on võimalik parandada paari hiireklikiga ja harjutavale üksusele on võimalik anda kiirelt tagasisidet. Samuti võimaldab simulaatori kasutamine säästa raha, mis kuluks maastikule sõidule ja laskemoonale.

Programm Virtual Battlespace 2 on pärit Ameerika Ühendriikidest, seda kasutavad väljaõppes paljude riikide sõjaväed. VBS2 on lahinguvälja simulaatori VBS1 järglane. Programm on arendatud Ameerika Ühendriikide merejalaväe, Austraalia kaitseväe ja teiste sõjaväe esindajate poolt ning see võeti kasutusele 17.aprillil 2007.

Allikas: Eesti Kaitsevägi



Estcoy-12 teenib uue pataljoni koosseisus

Alates eilsest teenivad Estcoy-12 kaitseväelased Helmandis Kuningliku Merejalaväe 45. Commando pataljoni alluvuses. Eestlaste vastutusala läheb üle 45. Commando koosseisu, vastusalas muutusi ei tule – Estcoy-12 põhibaasiks jääb patrullbaas Wahid. Eesti jalaväekompanii ülesanded jäävad samaks: domineerida oma vastutusalal, kindlustada kohaliku kogukonna turvalisus ning jätkata koostööd Afganistani julgeolekujõudude ja valitsusega.

229562_01Alates eilsest teenivad Estcoy-12 kaitseväelased Helmandis Kuningliku Merejalaväe 45. Commando pataljoni alluvuses.

Eestlaste vastutusala läheb üle 45. Commando koosseisu, vastusalas muutusi ei tule – Estcoy-12 põhibaasiks jääb patrullbaas Wahid. Eesti jalaväekompanii ülesanded jäävad samaks: domineerida oma vastutusalal, kindlustada kohaliku kogukonna turvalisus ning jätkata koostööd Afganistani julgeolekujõudude ja valitsusega.

Eestlaste senise pataljoni 42. Commando ülema kolonelleitnant Ewen Murchison’i sõnul on eestlased andnud märkimisväärse panuse vastutusalal saavutatud edusse ja tõestuseks nende professionaalsusest on suur kahjutuks tehtud improviseeritud lõhkekehade hulk. „On olnud tõeline privileeg töötada koos Eesti kompaniiga viimase viie kuu jooksul. Operatsiooni OMID HAFT ajal vastusalal tehtud töö pakub turvalisust kohalikule kogukonnale ja on andnud eelduse järgmisele suurele ettevõtmisele – turuplatsi taastamine,“ ütles kolonelleitnant Murchison.

Estcoy-12 on osalenud kuuel suurel operatsioonil 42. Commando koosseisus ning toetanud mitmeid operatsioone. Koostöös kohaliku armeega on osaletud kahes operatsioonis ning viidud läbi mitmeid ühispatrulle.

Estcoy-12 kaitseväelased on mais alanud teenistuse jooksul leidnud ligi 70 isevalmistatud lõhkekeha ja kolm suuremat ning kaks väiksemat lõhkekehade valmistamise vabrikut.

Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast, staabiohvitseridest ja staabiallohvitseridest. Kokku teenib Afganistanis ligi 165 kaitseväelast. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas: Eesti Kaitsevägi



Gaddafi on tõenäoliselt Liibüast lahkunud

Liibüa kukutatud liider Muammar Gaddafi on arvatavasti talle lojaalsete hõimude abiga lahkunud riigi lõunaosas asuvast Bani Walidi linnast Tšaadi või Nigerisse, ütles riigi uue juhtkonna kõrge ametnik.

233930_02Liibüa kukutatud liider Muammar Gaddafi on arvatavasti talle lojaalsete hõimude abiga lahkunud riigi lõunaosas asuvast Bani Walidi linnast Tšaadi või Nigerisse, ütles riigi uue juhtkonna kõrge ametnik.

Hisham Buhagiar, kes juhib Gaddafi jälitamist, ütles, et viimaste teadete kohaselt oli Gaddafit nähtud Tripolist umbes 950 kilomeetrit lõuna pool asuvas Ghwati külas. Sealt jääb 300 kilomeetrit Nigeri piirini, vahendas Reuters.

Buhagiari sõnul arvatakse, et Gaddafi püüab jõuda Tšaadi või Nigerisse, mida on väitnud mitu allikat.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Valgevene juht lubab vabastada kõik poliitvangid

Valgevene president Aljaksandr Lukašenka lubab vabastada veel selle kuu jooksul kõik poliitvangid, oodates vastutasuks Euroopa Liidult majandusabi.

233768_02Valgevene president Aljaksandr Lukašenka lubab vabastada veel selle kuu jooksul kõik poliitvangid, oodates vastutasuks Euroopa Liidult majandusabi.

Viimased päevad ja nädalad on Valgevenes toonud rõõmusõnumi vähemalt 13 inimesele, kes eelmise aasta detsembris pärast valimisi kinni võeti. Sageli täiesti ootamatult on valvur nad koos asjadega kongist välja käsutanud ja vanglaväravast vabadusse saatnud, vahendasid ERRi raadiouudised.

Presidendi amnestia laieneb ametlikult neile, kes oma süüd tunnistavad ja kahetsevad, kuid tegelikult lastakse vabaks ka neid, kes sellest keelduvad.

Lukašenka lubas poolsalajasel kohtumisel Bulgaaria välisministri Nikolai Mladenoviga, et vabastab ka allesjäänud 20 poliitvangi, nende seas ka viieks aastaks trellide taha mõistetud endise presidendikandidaadi Andrei Sannikovi ja seda juba oktoobriks. Vastutasuks aga ootab ta Euroopa Liidult normaalsete suhete taastamist.

Põhjusi, miks on muutunud detsembris välisvaatlejate silme all valimisi võltsinud ja hiljem protestijaid vangistanud Lukašenka suhtumine, pole vaja kaugelt otsida. Riiki lämmatab üliterav majanduskriis. Kuu keskel peaks keskpank laskma täielikult vabaks Valgevene rubla kursi, mis tähendab ilmselt kohe umbes paarikümne protsendilist kukkumist, et jõuda praeguse musta turu tasemeni. Valgevenel on oma igapäevaste kohustuste täitmiseks kohe vaja miljardeid dollareid.

Eelmisel kuul nõustus Minsk astuma sammu, millest oli siiani kogu jõust hoidunud, ehk müüma Gazpromile oma riiki läbivad gaasitorud. Ent rahvusvahelistelt organisatsioonidelt nagu IMF pole riigil loota mitte midagi senikaua, kuni Lukašenka hoiab kinni poliitvange.

Sel nädalavahetusel mitteametlikult kohtunud Euroopa Liidu välisministrid tervitasid Lukašenka algatust väga ettevaatlikult, sest pole selge, kas ta oma lubadust täidab ja samuti ei taha keegi jätta muljet nagu oleks tegemist pantvangide väljaostmisega. Kui Lukašenka siiski kõik vangid lahti laseb, siis võidakse temaga hakata vähemalt läbi rääkima.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Kaitseväe ja Eesti Sõjamuuseumi fotokonkurss

Kaitsevägi ja Eesti Sõjamuuseum kuulutavad välja fotokonkursi tähistamaks 20 aasta möödumist kaitseväe taasloomisest 1991. aasta sügisel. „Kakskümmend aastat tagasi pidi koos Eesti riigiga uuesti alustama ka kaitsevägi. Möödunud aastate jooksul on riigikaitse arengusse oma panuse andnud palju erinevaid inimesi, nii kaadrikaitseväelastena kui ka ajateenijatena,“ ütles Eesti Sõjamuuseumi direktor Kristjan Luts.

3486_pic1Kaitsevägi ja Eesti Sõjamuuseum kuulutavad välja fotokonkursi tähistamaks 20 aasta möödumist kaitseväe taasloomisest 1991. aasta sügisel.

„Kakskümmend aastat tagasi pidi koos Eesti riigiga uuesti alustama ka kaitsevägi. Möödunud aastate jooksul on riigikaitse arengusse oma panuse andnud palju erinevaid inimesi, nii kaadrikaitseväelastena kui ka ajateenijatena,“ ütles Eesti Sõjamuuseumi direktor Kristjan Luts. „Kindlasti on inimestel kodus fotosid, mis jutustavad meile loo, kuidas kaitsevägi on jõudnud oma esimestest uutest sammudest tänapäeva. Kutsume inimesi kaitseväe ajalugu meiega jagama, et väärtustada nende endi ja nende teenistuskaaslaste panust kaitseväe arengusse.“

Fotokonkursile on oodatud nii paber- kui ka digitaalfotod kaitseväe tegemistest aastatel 1991 – 2011. Näiteks fotod, mis kajastavad inimeste tegev- või ajateenistust, aga ka kaitseväelaste osalemist avalikel üritustel ja Eesti Vabariigi aastapäeva paraadidel.

Fotonäitus teemal kaitsevägi 1991 – 2011 avatakse Eesti Sõjamuuseumis novembri keskpaigas. Konkursile saadetud töödest valib žürii välja kolm parimat fotot, mis pannakse üles näitusele ja mille autoreid premeeritakse.

Konkursil osalemiseks tuleb fotod saata e-posti aadressile konkurss@esm.ee või postiaadressile Eesti Sõjamuuseum, Mõisa tee 1, EE 74001, Viimsi, Harjumaa. Fotod tuleb varustada autori nime ja pildistamise kuupäevaga ning lühikese kirjeldusega foto sisu kohta. Konkursil osalemise tähtaeg on 31. oktoober 2011.

Allikas: Eesti Kaitsevägi