Afganistanist naasnud meedikud on valmis sinna taas minema

Afganistanis Camp Bastioni baasis sõjategevuses haavatasaanuid ning õnnetusse sattunud tsiviiliskuid ravinud Eesti meedikud saabusid eile tagasi koju, kuid vajaduse korral on kõik nad valmis ka uuesti sinna minema.

231537_02Afganistanis Camp Bastioni baasis sõjategevuses haavatasaanuid ning õnnetusse sattunud tsiviiliskuid ravinud Eesti meedikud saabusid eile tagasi koju, kuid vajaduse korral on kõik nad valmis ka uuesti sinna minema.

Kolm kuud kestnud missioonil osales neli Eestist pärit arsti ja õde. See oli esimene kord, kui Afganistanis käis missioonil terve Eesti tohtrite grupp, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Afganistani konfliktis tekivad kõige raskemad vigastused isevalmistatud lõhkekehadest.
Ja kui inimene selle otsa astub, siis paremal juhul kaotab ta jalad, aga võib kaotada ka käed ja kogu elu,” nentis kirurgist major Jaan Tepp.

Anestesioloog, leitnant Lauri Kõrgvee lisas, et nende päevad olid üsna ühetaolised ja üliraskeid haigeid oli päevas keskmiselt kahest viieni.

Maailma üheks parimaks traumahaigalaks ja suurima koormusega sõjahaiglaks peetavas Camp Bastioni raviastutuses on patsientidest umbes üks kolmandik tsiviilisikud, kellest paljud on omakorda lapsed.

“Kindlasti on lastega juhtuvad õnnetused emotsionaalselt raskemad. Aga kui sa tööd teed, siis palju emotsioonideks ei ole aega,” ütles Tepp.

Psüholoogiliselt peavad arstid raskeks just vabadel hetkedel vahelduse puudmist, mitte tööpostil juhtunut. Üürike puhkeaeg, mis meedikutel oli, veedeti spordisaali või saunas. Elati telgis.

Keskmiselt said kirurgid magada 35 tundi nädalas, anestesioloog Lauri Kõrgvee veelgi vähem. Kuid üksluisest rutiinist äratas arstid ülesse raketituli.

“Üle kolme aasta rünnati Camp Bastioni baasi rakettidega ja meil oli juhus olla ka ise sellel ajal haiglas tööl. See võib-olla oli kõige ärevust tekitavam moment, kui me kõik koos seal haigla põrandal maas olime,” lausus Kõrgvee.

Kui muidu suheldi haiglas afgaanidega tõlkide abil, siis üks kord tuli meedikutel patsienditega rääkida ka eesti keeles. Nimelt saadeti kaks kergemini haavata saanud Eesti kaitseväelast just kaasmaalastest tohtrite juurde.

“Kui meie poistel on kohustus seal põllul teenida, siis ma arvan, et meie arstide aukohus on leida enda seast inimesed , kes neid seal vastavalt võimalustele aitaksid,” leidis Kõrgvee.

Arstid ütlesid kui ühest suust, et kui vaja, siis minnakse Afganistani uuesti. Kuna tagaside Eesti meedikute tööle on olnud ainult positiivne, siis ilmselt toimub sarnane missioon juba järgmisel kevadel.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Eesti noori oodatakse kandideerima tööle ÜROsse

Eesti osaleb sel aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) noorte ametnike programmis, mille kaudu värvatakse maailma ühte suurimasse rahvusvahelisse organisatsiooni tööle uusi töötajaid. Seekord soovib ÜRO leida erinevatele ametikohadele alla 32-aastaseid kõrgharidusega noori maailma eri riikidest, sealhulgas ka Eestist.

8637645f821974dfe9_3Eesti osaleb sel aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) noorte ametnike programmis, mille kaudu värvatakse maailma ühte suurimasse rahvusvahelisse organisatsiooni tööle uusi töötajaid. Seekord soovib ÜRO leida erinevatele ametikohadele alla 32-aastaseid kõrgharidusega noori maailma eri riikidest, sealhulgas ka Eestist.

Maailmaorganisatsiooni saavad tööle kandideerida kõik Eesti kodanikud, kes on sündinud pärast 1. jaanuari 1979. Kandideerimise eelduseks on ka vähemalt kõrgkooli esimese astme diplomi olemasolu ja inglise või prantsuse keele valdamine. Eelnev töökogemus ei ole vajalik. Sel aastal saab kandideerida tööle ametikohtadele, mis on seotud halduse, humanitaarküsimuste, avaliku info ja statistika valdkonnaga.

Avaldusi saab esitada kuni 10. septembrini 2011. Pärast avalduste läbivaatamist kutsutakse sobivad kandidaadid eksamile ja intervjuule. Kirjalik eksam toimub 7. detsembril 2011. Parimad eksami sooritajad saavad kutse intervjuuvooru, mille edukale läbimisele järgnebki tööpakkumine ÜRO sekretariaadis, allorganisatsioonides, fondides või missioonide juures.

Eesti välisministeerium ja Eesti alaline esindus ÜRO juures soovitavad kõigil noortel, kes on huvitatud tööst ÜROs, kindlasti esitada oma sooviavaldus kandideerimiseks. Viimane kord avanes selline võimalus 15 aasta eest.

Lisainfo ÜROsse kandideerimise kohta:

https://careers.un.org/lbw/home.aspx?viewtype=NCE

http://www.facebook.com/UN.Careers

http://twitter.com/un_careers

http://linkd.in/un_careers

http://www.youtube.com/watch?v=k-MEIkzPMmE

http://www.youtube.com/watch?v=Z0pmqenzppc

Allikas: Eesti Välisministeerium



Kõrgemat Sõjakooli juhib uus ülem

Alates tänasest asub Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülema ametikohale kolonelleitnant Mati Tikerpuu. „Soovin kanda edasi ja arendada sõjakooli traditsioone ning kasvatuspõhimõtteid nii, et kooli lõpetajad oleksid tugevad nii kehalt kui ka vaimult,“ ütles kolonelleitnant Tikerpuu, pidades oluliseks ka koostöö jätkumist kaitseväe teiste struktuuriüksuste ja allüksustega.

3443_pic1Alates tänasest asub Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülema ametikohale kolonelleitnant Mati Tikerpuu.

„Soovin kanda edasi ja arendada sõjakooli traditsioone ning kasvatuspõhimõtteid nii, et kooli lõpetajad oleksid tugevad nii kehalt kui ka vaimult,“ ütles kolonelleitnant Tikerpuu, pidades oluliseks ka koostöö jätkumist kaitseväe teiste struktuuriüksuste ja allüksustega.

Kolonelleitnant Tikerpuu teenib kaitseväes alates 1993. aastast. Ta on lõpetanud Eesti Riigikaitse Akadeemia, õhutõrjeohvitseri baas- ja edasijõudnute kursuse Ameerika Ühendriikides ning Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseri kursuse.

Alates 1997. aastast on ta teeninud erinevatel ametikohtadel Õhutõrjedivisjonis – olnud rühma-, patarei- ja operatiivsektsiooni ülem ning Õhutõrjekooli ülem. Aastatel 2006 kuni 2008 teenis kolonelleitnant Tikerpuu Maaväe Staabis väljaõppeosakonnas staabiohvitserina ning operatiivosakonnas õhutõrjeinspektorina. Alates 2009. aastast teenis kolonelleitnant Tikerpuu Kirde Kaitseringkonna Õhutõrjepataljoni ülemana.

Kolonelleitnant Tikerpuud on tunnustatud Kaitseväe teenetemärgiga riigikaitseliste teenete eest, Maaväe Ohvitseri Kuldristiga ning Kaitseväe teeneteristiga eeskujuliku teenistuse eest.

Õhutõrjepataljoni uue ülemana alustab teenistust pataljoni senine staabiülem major Harles Kosk.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.

Allikas: Eesti Kaitsevägi



NATO ja Venemaa: pettumusele määratud?

James Sherr Chatcham House’st väidab, et erinevad arusaamad NATO-Venemaa suhte mõlemal poolel viivad ikka ja jälle soovimatute tulemusteni. Kuni üks pool ei aktsepteeri teise poole arusaama julgeolekust, on tegemist korduva probleemiga.

1625_tnJames Sherr Chatcham House’st väidab, et erinevad arusaamad NATO-Venemaa suhte mõlemal poolel viivad ikka ja jälle soovimatute tulemusteni. Kuni üks pool ei aktsepteeri  teise poole arusaama julgeolekust, on tegemist korduva probleemiga.

Viimaste aastate jooksul on paljud õigustatult küsinud, kas NATO-Vene partnerlus saab lõpuks tähenduslikuks mõisteks. Paus laienemisprotsessis, NATO-Vene Nõukogu taaselustamine, USA-Venemaa suhete parenemine, uue START-lepingu kooskõlastamine ning koostöö tõhustamine Afganistanis on andnud aluse taolisteks lootusteks.

Kuid see ei ole mingi saladus, et midagi on sellest suhtest puudu. Brüsseli jaoks on puuduvaks lüliks usaldus. Moskva jaoks on see võrdsus.

Need on väga erinevad aistingud ning peaksid ootusi kahandama. Vaatamata arengutele, on NATO-l ja Venemaal otsustavalt erinevad nägemused sellest, mis tagab Euroopa julgeoleku ning mis seda ohustab. Nad kannavad ka edasi erinevat julgeoleku kultuuri. Seni, kuni need asjad on tõesed, on Venemaal keeruline NATO-t usaldada ning NATO liitlased on äärmiselt vastumeelsed lubamaks Venemaal sellist võrdsust, mida ta taotleb. Nendes parameetrites on produktiivne ja koostööle suunatud suhe võimalik. Harmoonia ei ole.

Fundamentaalsel tasandil pole NATO kunagi kahelnud Venemaa võrdsuses. Venemaa on NATO tähtsaim partner. Ükski liitlane ei soovi tema autonoomiat kahandada või eelisõigust piirata. NATO-Venemaa alusleping tühistab vetoõiguse teise tegude üle või igasuguse keelu NATO või Venemaa õigusele iseseisvale otsustamisele ja tegevusele.

Kuid Venemaa jaoks tähendab võrdsus kaasjuhtimist; Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Konstantin Kosachevi sõnul: „lõpuni välja arendatud vastuvõtt „Euro-Atlandi Klubisse“ ning reaalne mõju otsustusprotsesside üle. Riigijuhtide sõnul on Venemaal loomulik õigus sellisele võrdsusele tulenevalt tema panusest Külma sõja lõpetamisse ning  Varssavi Lepingu Organisatsiooni laialiminekusse ja üldisele strateegilisele olulisusele.

Samal ajal ütles Putin, olles president, et Venemaa on „teeninud välja õiguse oma huvidele.“ Ta soovib olla võrdne, kuid erinev – välisministri Lavrov’i sõnul autonoomne „väärtuste keskus.“ Moskva nägemus on see, et kui neid nõudeid eirata, suunates sõjalist infrastruktuuri Vene piiride suunas ning keeldudes loobumast võimalikust laienemisest tulevikus, taaselustab NATO Euroopa jagunemist.

Alliansi-siseselt vaadeldakse Venemaad sarnastel tingimustel. 1994. aasta Budapesti Deklaratsiooniga ning 1997. aasta asutamislepinguga kinnitas Venemaa, et „austab kõikide riikide suveräänsust, iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust ning nende jagamatut loomupärast õigust valida vahendeid julgeoleku tagamiseks.“

Sisemises ja bilateraalses poliitikas on Venemaa positsioon märksa jõulisem. 1992. aasta poliitikadokumendiga lähisnaabrite suunal kuulutas Venemaa, et tal on õigus piirata naaberriikide suveräänsust. Sellist ise loodud õigust on ta rakendanud tugevalt näiteks Ukraina peal.

Eelnevast võib teha viis järeldust.

Esiteks, me ei tohiks eeldada, et hiljutised arengud suhetes lepitavad Venemaad NATO kohaga maailmas. Venemaa viimane sõjaline doktriin määratleb NATO-t kui suurimat sõjalist ohu, millega riik silmitsi seisab. See on täielikus ebakõlas NATO Strateegilise Kontseptsiooniga, mis ütleb, et NATO ja Venemaa julgeolek on omavahel põimunud.

Teiseks, me ei tohiks eeldada, et koostöö on kumulatiivne või et üks kokkulepe loob impulsi teiste suunas. Uus START lepe ei ole loonud progressi raketitõrje läbirääkimistes. Moskva vaatenurgast on läbirääkimised ja ühised jõupingutused vaid rahvuslike huvide läbisurumised. Koostöö mõningates valdkondades Afganistanis (nt varustamine ja transiit) ei tee olematuks konfliktseid lähenemisi teistes valdkondades (nt regionaalne julgeolek).

Kolmandaks, me ei tohiks eeldada, et vajadus moderniseerumise ja välisinvesteeringute järgi muudavad kuidagi Venemaa suhtumist NATO-sse. On tajutavad seosed ressursside piiratuse, administratiivse võimetuse ja Venemaa tavarelvastusjõu puudujääkide vahel. Kuid kaitseminister Serdyukov’i riigikaitsereformi tagasilöögid on vaid tugevdanud Venemaa vastumeelsust NATO raketitõrje ja tuumarelvastuse vähendamise vastu.

Neljandaks, me ei tohiks alahinnata meie vastastike väärtuste ja traditsioonide mõju. Kolm generatsiooni on Lääne demokraatiates mõtlemist ja nägemusi kujundanud konsensuslikkus, kollektiivne otsustusprotsess ning koostööharjumused, mille eesmärgiks on lepitada rahvuslikud ja ühised huvid. Täna on NATO ja EL keskendunud Külma sõja järgsele julgeolekukorrale, mis ei ole määratletud joontega kaardil, vaid riikide vabadusega valida endale partnereid ning arenemisviisi. Nad usuvad, et on ka olukordi, kus universaalseid väärtusi tuleb kaitsta ka väljaspool nende piire. Venemaa ei jaga seda arvamust. Ta on ühemõtteliselt modernne riik ilma post-modernsete täiendusteta. Ta säilitab halastamatult geopoliitilise arusaama julgeolekust, järeleandmatu uskumise suveräänsusesse jne.

Viiendaks, me peaksime olema valmis aktsepteerima seda, et mõned meie kõige südamelähedasemad poliitikad on konfliktis Venemaa oma õiglus- ja õigustundega. Venemaa naabrite valikuvabaduse toetamine võib Euroopale kasulik olla, kuid see on vastuolus Venemaa huvidega, kuna Venemaa määratleb neid hetkel ise. NATO vägede kohalolek Vene piiride läheduses kujutab sõjalist ohtu vastupidiselt meie tegelikele kavatsustele.

Nende järelduste põhjal võib öelda, et NATO peaks veelgi tugevdama enda koostööd Venemaaga valdkondades, kus eksisteerivad ühised huvid ning piirama koostööd nendes, kus valitsevad fundamentaalsed erimeelsused.

Allikas: NATO Review



Türgit kimbutab raketioht

Hiljutised sõjamängud Iraanis on taas tõmmanud tähelepanu Islami Vabariigi pühendumusele laiendada enda praeguseid ballistiliste rakettide varusid ning arendada suundrakette, et saada jagu olemasolevatest ballistiliste rakettide tõrjest.

imagesHiljutised sõjamängud Iraanis on taas tõmmanud tähelepanu Islami Vabariigi pühendumusele laiendada enda praeguseid ballistiliste rakettide varusid ning arendada suundrakette, et saada jagu olemasolevatest ballistiliste rakettide tõrjest.

„Iraani pikamaaraketid on Ankarat muretsema pannud juba rohkem kui kümnendi,“ ütles Sebnem Udum, Hacettepe ülikooli rahvusvaheliste suhete kaasprofessor, lisades, et ballistiliste rakettide tõrjesüsteem on muutunud Türgi tuleviku kaitseplaanide jaoks olulisemaks.

Samal ajal, „Ankara ei soovi saata Iraanile valesid signaale,“ ütleb ta.

Sel põhjusel seisis Türgi ka läbirääkimistel NATO liikmetega 2010. aastal selle vastu, et käsitleda Iraani ja Süüriat kui erilist ohtu alliansile, kartes, et see kannustaks Iraani ja Süüriat kiirendama enda raketiprogramme.

„Türgi liidrid eelistavad probleeme lahendada julgeolekukoostöö raamistikus, mis põhineb läbirääkimistel, paranenud suhetel ja kaubandusel,“ ütleb Udum.

NATO nõustus lõpuks eemaldama Iraani ja Süüria lõplikust spetsiifiliste ohtude deklaratsioonist, kompromissi tulemusena nõustus Türgi võõrustama üht radari installatsiooni alliansi raketitõrje kaitsekilbi jaoks.

Vaatamata kaitsekilbiga nõustumisele, on Türgi näidanud kavatsust soetada iseseisvat raketitõrje võimekust.

Võimalikul iseseisval raketitõrjesüsteemil on aga potentsiaalsed tagasilöögid, nagu väidab Dennis Gormley, julgeolekuõpingute professor Pittsburgi Ülikoolist ning „Missile Contagion“ autor.

„Türgil ei pruugi hakata olema ligipääsu ballistilise raketi hoiatusinformatsioonile nagu ka mitte eelist töötada NATO partneritega taktika ning protseduuride treeningutel, mis on seotud raketitõrje operatsioonide täiustamisega,“ ütles ta.

Gormley väitel ei tohiks ei Türgi ega NATO keskenduda ballistilistele rakettidele teiste riskide eest kaitsmise arvelt. „Maapealsete suundrakettide rünnakute oht kasvab samuti ning nõuab palju rohkem kui kaitse lennukite vastu,“ arvas Gormley.

Suundraketid on olemuslikult väikesed mehitamata lennukid, mis on disainitud ründemissioonideks. Nende madal trajektoor, võime maskeeruda maastikule vastavalt ning 360-kraadine ründeraadius muudavad praegustele raketitõrjesüsteemidele raskeks neid sihtmärke jälitada ning identifitseerida. Vaatamata teoreetilisele võimekusele madalalt lendavaid suundrakette kinni püüda, „on vajalik lendavate sensorite märkimisväärne arendamine ning radari andmete jagamine, et tagada kaitsevõimet,“ jätkas Gormley.

Iraan on kuulduste järgi importinud 2001. aastal 18 Kh-55 suundrakette ulatusega 3000 km ning arendab Hiina Siidiussil põhinevat suundraketti, mis võib mõeldavasti kanda 105 km hästi kavandatud tuumalõhkepead, Nuclear Threat Initiative järgi.

Türgi ei ole teinud ühtegi teadaannet, mis viitaks tema ettevalmistusele suundrakettide kasvava ohu suhtes, soovides keskenduda vaid ballistilistele rakettidele.

Hilisemad reaktiivlennukid, nagu näiteks F-35 Joint Strike Fighter, on võimelised suundrakettide eest kaitsma, kuid adekvaatseks kaitseks suundrakettide rünnaku eest on vaja teha täiustusi.

Türgi on USA juhitud lennuki ehitamise konsortsiumi liige ning näidanud võimekust osta järgmise 15 aasta jooksul 100 F-35.

„Selline võimekus oleks hea väikesemahuliste rünnakute puhul, kuid lennuki limiteeritud radari raadius tekitaks probleeme suuremate rünnakute korral,“ ütles Gormley.

Allikas: The Journal of Turkish Weekly



Kaitseväe kirurgid naasevad Afganistanist

Täna, 12. juulil saabub koju Afganistani Helmandi provintsi Camp Bastioni välihospidalis teeninud Eesti kaitseväe kirurgide meeskond. „Nii suurt hulka oskusi ja praktikat nagu seal meie kirurgid said, pole meedikul võimalik tavaoludes saada. See on panus sõja-aja ja katastroofi meditsiini arendamiseks Eesti tervishoius,“ ütles kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea.

imagesTäna, 12. juulil saabub koju Afganistani Helmandi provintsi Camp Bastioni välihospidalis teeninud Eesti kaitseväe kirurgide meeskond.

„Nii suurt hulka oskusi ja praktikat nagu seal meie kirurgid said, pole meedikul võimalik tavaoludes saada. See on panus sõja-aja ja katastroofi meditsiini arendamiseks Eesti tervishoius,“ ütles kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea. „Oluline on veel, et need kirurgid on Eesti eri haiglatest ning nüüd naastes külvavad väärtusliku kogemuse kodumaale.“

Kolonelleitnant Lea sõnul oldi Eesti meedikute tööga Afganistanis väga rahul ning praegu on brittidega kokkulepe, et koostöö jätkub ka tulevikus.

Kaitseväe esimesse Afganistani lähetatud kirurgide meeskonda kuuluvad anestesioloog leitnant Lauri Kõrgvee Tartu Ülikooli Kliinikumist, traumatoloog-ortopeed leitnant Alo Kullerkann Ida-Tallinna Keskhaiglast, õde nooremveebel Annika Noorkõiv Tartu Ülikooli Kliinikumist ja kirurg major Jaan Tepp Põhja-Eesti Regionaalhaiglast. Viimane vahetas välja Eesti kirurgide meeskonna ülemana alustanud kirurg kaptenmajor Jaan Kirsi Ida-Viru Keskhaiglast.

Reservväelastest meedikud läbisid enne teenistuse algust Afganistanis koostööharjutuse Ühendkuningriigi meedikutega. Kolmekuulisel missioonil töötasid arstid ja õde koos brittide ja ameeriklastega võrdväärsetena ning said kogemusi lahingvigastustega kannatanutega tegelemiseks haigla erakorralise meditsiiniosakonnas ning intensiivraviosakonnas.

Camp Bastioni haiglasse tuuakse ravile Helmandi provintsi lahingutes haavata saanud Rahvusvaheliste Julgeolekutagamisjõudude kaitseväelasi, Afganistani julgeolekujõudude sõdureid ja politseinikke ning kohalikke elanikke.

Camp Bastioni laiendatud välihospidal on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkeseadeldiste plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi. Haiglas on teenistuses ligi nelisada meedikut.

Varasematel aastatel on Camp Bastioni haiglas teeninud Eesti reservohvitseridest kirurgid major Tiit Meren ja kaptenmajor Jaan Kirss.

Kaitseväe suurimal ja raskeimal välisoperatsioonil Afganistanis teenib ligi 165 kaitseväelast. Suurem osa Eesti kontingendist tegutseb Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis.

Allikas: Eesti Kaitsevägi



Gadaffi ähvardab Euroopat enesetapurünnakutega

Liibüa liider Muammar Gadaffi ütleb ühes oma provokatiivses kõnes, et „sajad Liibüa märtrid saabuvad peagi Euroopasse. „ Ta tegi samasisulise ähvarduse ka enda 1. juuli teadaandes.

23456302727640-09135049Liibüa liider Muammar Gadaffi ütleb ühes oma provokatiivses kõnes, et „sajad Liibüa märtrid saabuvad peagi Euroopasse. „ Ta tegi samasisulise ähvarduse ka enda 1. juuli teadaandes.

Juba teist korda ühe nädala jooksul on Muammar Gadaffi ähvardanud Euroopasse saata sadu enesetapupommitajaid, et maksta kätte NATO rünnakute eest tema režiimi suhtes.

„Sajad Liibüa märtrid tulevad Euroopasse,“ ütles Gadaffi reede õhtul provokatiivses kõnes Tripoli Rohelisel väljakul tuhandete liibüalaste ees. „Ma ütlesin teile, et see on silma silma ja hammas hamba vastu.“

Hiljutised ähvardused tulid siis, kui valitsusväed alustasid vasturünnakut mässajate vastu, kes liikusid Tripoli suunas. Mässajate eestkõneleja Benghazis ütles, et vähemalt 7 mässuliste võitlejat said surma ning 17 haavata.

Laupäeval viis NATO lennuk läbi täpsusrünnaku hävitamaks valitsuse raketialust, mis oli peidetud talumajade vahele Misuratast veidi eemal. „Raketialust kasutati valimatuteks rünnakuteks Liibüa tsiviilisikute, kaasarvatud Misurata sadama ja linna suunas,“ teatas NATO.

„Gadaffi režiim on näidanud taaskord hoolimatust Liibüa tsiviilelanike heaolu suhtes, kasutades tsiviilpiirkondi militaarsetel eesmärkidel,“ ütles Kanada õhuväe kindralleitnant Charles Bouchard, NATO Liibüa sõjakäigu komandör.

Kõigepealt ähvardas Gadaffi lindistatud sõnumis, mis mängiti ette 1. juulil rallil Tripolis, Euroopat rünnata. Ta hoiatas eurooplasi Liibüa ründajate eest, „kes sihivad nende kodusid, kontoreid ja perekondi.“

Gadaffi on kujutanud NATO missiooni kui Lääne ebaseaduslikku invasiooni muslimi rahva sekka.

Mässajate eestkõneleja Benghazis Muhamed Kesh ütles, et „ta lihtsalt suurutseb.“ „Kui ta saaks seda teha, siis ta oleks seda juba teinud ilma sellest rääkimata.“

Allikas: Los Angeles Times



Laar: Tartu ülestõus oli valguskiir kahe okupatsiooni vahel

Kaitseminister Mart Laar avas täna Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone seinal mälestustahvli, millega mälestatakse kaitseliitlasi, kes 1941. aasta 10. juulil alustasid Riia mäel asunud toonase Kaitseliidu maja hõivamisega Tartu vabastamist Nõukogude okupatsioonivägedest.

230892_02Kaitseminister Mart Laar avas täna Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone seinal mälestustahvli, millega mälestatakse kaitseliitlasi, kes 1941. aasta 10. juulil alustasid Riia mäel asunud toonase Kaitseliidu maja hõivamisega Tartu vabastamist Nõukogude okupatsioonivägedest.

Kaitseminister Laar ütles mälestustahvli avamisel, et Tartu ülestõus oli otsekui valguskiir kahe totalitaarse okupatsiooni vahel. “Tartus võideldi 1941. aasta suvel Eesti vabaduse ja mitte millegi muu eest. Meenutame kõiki, nii partisane, tuletõrjujaid kui ka koolipoisse, kes andsid selles võitluses kõige kallima – oma elu.”

Mälestustahvli õnnistas sisse Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere, samuti kõneles avamisel endine poliitvang ja vabadusvõitleja Enn Tarto.

Sel suvel möödub 70 aastat 1941. aasta suvesõjast, mil mitmes Eesti piirkonnas kukutasid kaitseliitlased ja metsavennad Nõukogude okupatsioonivõimu ning taastasid enne sõda kehtinud Eesti võimu veel enne pealetungivate Saksa vägede saabumist. Eestlaste lootused omariikluse taastamisele siiski ei täitnud ja sügiseks asendus Nõukogude okupatsioon kogu Eestis uue, Saksa okupatsiooniga.

Allikas: Eesti Kaitseministeerium



USA vähendab järsult Pakistanile antavat sõjalist abi

USA peatab 800 miljoni dollari suuruse sõjalise abi andmise Pakistanile, kuna kahe riigi suhted on pingestunud. Valge Maja personaliülem Bill Daley ütles telekanalile ABC, et Pakistan on astunud samme, mis sunnivad Ühendriike abi andmisest loobuma, vahendas BBC.

231404_02

USA peatab 800 miljoni dollari suuruse sõjalise abi andmise Pakistanile, kuna kahe riigi suhted on pingestunud.

Valge Maja personaliülem Bill Daley ütles telekanalile ABC, et Pakistan on astunud samme, mis sunnivad Ühendriike abi andmisest loobuma, vahendas BBC.

Daley sõnul mõjus esiterrorist Osama bin Ladeni tapmine USA eriüksuste poolt tänavu mais kahe riigi suhetele negatiivselt, kuid ta avaldas lootust, et aja jooksul suhted siiski paranevad.

800 miljonit dollarit on umbes üks kolmandik USA poolt Pakistanile antavast iga-aastasest abist.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Ilmus taas Riigikaitse erileht

7. juulil ilmus julgeolekut ja riigikaitset kajastav ajaleht Riigikaitse.

Toivo-Tänavsuu-Afganistanis-150x1507. juulil ilmus julgeolekut ja riigikaitset kajastav ajaleht Riigikaitse, mille seekordseteks teemadeks on:

Meie särgiootel pojad

Kas meil on juba aeg Afganistanist koju tulla?

Eestlased Afganistanis: mida teeme ja kuidas ohtu tajume?

Afganistani võiks juhtida nagu juhitakse Kasahstani

Tervikversiooni väljaandest ja vanemaid artikleid saate lugeda siit.

Riigikaitse ilmub kuus korda aastas.