NATO: Al-Qaeda pealik number kaks on tapetud

Afganistanis asuvad rahvusvahelised väed teatasid, et neil õnnestus tappa tähtsuselt teine mässaja, al-Qaeda pealik Abdul Ghani.
Saudi-Araabia kodanikust Ghani sai NATO teatel surma kahe nädala eest toimunud õhurünnakus Pakistani-lähedases Kunari provintsis.

220px-Bandera_OTANAfganistanis asuvad rahvusvahelised väed teatasid, et neil õnnestus tappa tähtsuselt teine mässaja, al-Qaeda pealik Abdul Ghani.

Saudi-Araabia kodanikust Ghani sai NATO teatel surma kahe nädala eest toimunud õhurünnakus Pakistani-lähedases Kunari provintsis.

Abdul Ghani, keda tunti ka Abu Hafs al-Najdi nime all, juhtis treeninglaagreid ning planeeris rünnakuid kohalike hõimujuhtide ning välismaalaste pihta. Abdul Ghanit süüdistatakse terve hulga kõrge profiiliga rünnakute korraldamises. Nende hulgas on ka president Hamid Karzaile lähedal seisnud hõimupealik Malik Zarini surmanud suitsiidirünnak. Zarin ja veel üheksa inimest hukkusid samal hommikul kui Ghani ise.
NATO hinnangul tegutseb Afganistanis 100 al-Qaeda liiget. Alliansi sõnul on nad viimase kuu jooksul tapnud üle 25 al-Qaeda juhi ja võitleja.

NATO on jahtis teda 2007. aastast alates.

Allikas: Eesti Päevaleht



Merevägi saadab teele teise laevakaitsemeeskonna

Homme, 27. aprillil saadab Merevägi teele järjekorras teise laevakaitsemeeskonna Euroopa Liidu mereväeoperatsioonile Atalanta.
Pidulik tseremoonia algab Mereväebaasis staabi- ja toetuslaeva Admiral Pitka pardal kell 11. Meeskonna saadab teele Mereväe staabiülem kaptenmajor Ivo Värk. Laevakaitsemeeskonna ülem on leitnant Ivari Sarapuu.

pitkaHomme, 27. aprillil saadab Merevägi teele järjekorras teise laevakaitsemeeskonna Euroopa Liidu mereväeoperatsioonile Atalanta.

Pidulik tseremoonia algab Mereväebaasis staabi- ja toetuslaeva Admiral Pitka pardal kell 11. Meeskonna saadab teele Mereväe staabiülem kaptenmajor Ivo Värk. Laevakaitsemeeskonna ülem on leitnant Ivari Sarapuu.

Atalanta on Euroopa Liidu mereväeoperatsioon, mille eesmärgiks on eelkõige Maailma Toiduabi ja Aafrika Ühenduse Somaalia abiprogrammide laevade kaitsmine Aafrika idarannikul ja India ookeanis, piraatluse takistamine ning võitlus organiseeritud kuritegevusega.

Esimene Eesti laevakaitsemeeskond lõpetas missiooni 15. märtsil. Meeskond teenis Saksa fregatil Hamburg Somaalia ranniku lähistel.

Teine laevakaitsemeeskond asub teenistusse mai algul Prantsuse Mereväe alusel. Missioon Aafrika idarannikul kestab novembri lõpuni.

Allikas: Eesti Kaitsevägi



Süüria armee ründab ülestõusnuid

Süüria lõunaosas Deraa linnas ründavad valitsusväed tankide toetusel ülestõusnuid ning ühtlasi sulgesid võimud kõik piiripunktid Jordaaniaga, et kodanikud ei saaks riigist põgeneda.
Täna hommikul sisenes Jordaania piiri ääres asuvasse Deraasse umbes 3000 sõdurit.

227805_02Süüria lõunaosas Deraa linnas ründavad valitsusväed tankide toetusel ülestõusnuid ning ühtlasi sulgesid võimud kõik piiripunktid Jordaaniaga, et kodanikud ei saaks riigist põgeneda.

Täna hommikul sisenes Jordaania piiri ääres asuvasse Deraasse umbes 3000 sõdurit. Ühe aktivisti sõnul “tulistasid nad igas suunas” ning vähemalt viis inimest on tapetud. Pealtnägijad on räälinud ka tulistamisest Damaskuse äärelinnas, vahendasid BBC jt.

Teadete kohaselt tapeti pühapäeval vähemalt 13 inimest riigi loodeosas asuvas Jabla linnas, kus reedel sai surma kümneid inimesi.

Deraas hakkasid meeleavaldajad märtsis nõudma poliitilisi reforme. Nüüd nõuavad paljud president Bashar al-Assadi tagasiastumist.

Ülestõusnute sõnul on sõjaväelased Deraas kehtestanud komandanditunni, mille aega ei ole täpsustatud.

Üks aktivist rääkis BBC-le, et Deraa vanalinnas on tankid ümber piiranud al-Omari mošee ning et julgeolekujõud kannavad sealt välja laipu. Uudisteagentuur AFP viitas ühele aktivistile, kes rääkis, et snaiperid tulistavad inimesi katustelt.

Reedest alates on Süürias hukkunud umbes 130 inimest.

Välismaiseid ajakirjanikke Süüriasse ei lasta, mille tõttu on informatsiooni raske kontrollida.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Eesti toetab lapssõdurite värbamise vastast tegevust Somaalias

Välisminister Urmas Paeti sõnul eraldab välisministeerium humanitaarabiks ette nähtud vahenditest 30 000 eurot, et kaitsta Somaalias lapsi värbamise eest relvastatud konfliktidesse. Projekti viib läbi ÜRO lastefond.

paet-200pxVälisminister Urmas Paeti sõnul eraldab välisministeerium humanitaarabiks ette nähtud vahenditest 30 000 eurot, et kaitsta Somaalias lapsi värbamise eest relvastatud konfliktidesse. Projekti viib läbi ÜRO lastefond.

Välisministri sõnul kestab 10 miljoni elanikuga Somaalias 1991. aastast kodusõda, mille tõttu valitseb riigis humanitaarkatastroof ning ümber on asunud üle poole miljoni inimese ja abi vajab ligi neli miljonit. „Kuid rahvusvahelise abi jõudmine Somaaliasse on takistatud, humanitaarabitöötajaid ja abiveoseid rünnatakse ning röövitakse,“ ütles Paet.

„Somaalias on levinud 14-18 aastaste, aga ka nooremate lapssõdurite värbamine,“ sõnas Paet. Välisminister lisas, et lapssõdureid värvatakse ka piraatideks. „Pooled maailmas registreeritud piraatluse juhtumitest on toimunud Somaalia ranniku lähistel,” märkis Paet.

Allikas: Välisministeerium



Afganistani vanglast põgenes umbes 500 kinnipeetavat

Afganistani lõunaosas asuvast Kandahari vanglast põgenes tunneli kaudu umbes 500 kinnipeetavat, kellest enamus olid Talibani mässulised, teatasid kohalikud võimud.
Talibani teatel põgenes 541 vangi 320 meetri pikkuse tunneli kaudu, mille rajamiseks kulus viis kuud, vahendasid Reuters ja BBC.

227785_02Afganistani lõunaosas asuvast Kandahari vanglast põgenes tunneli kaudu umbes 500 kinnipeetavat, kellest enamus olid Talibani mässulised, teatasid kohalikud võimud.

Talibani teatel põgenes 541 vangi 320 meetri pikkuse tunneli kaudu, mille rajamiseks kulus viis kuud, vahendasid Reuters ja BBC.

Kuid Kandahari provintsi kuberneri Tooryalai Wesa sõnul pääses põgenema 478 vangi.

Wesa sõnul selgus tunneli kontrollimisel, et see sai alguse vangla lähedal asuvast majast.

Tegemist on teise suurpõgenemisega Kandahari vanglast viimase kolme aasta jooksul. 2008. aastal põgenes sealt umbes 900 vangi, kes kasutasid ära vangla väravas korraldatud enesetapurünnaku.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Kaitseliidu juures alustab küberjulgeoleku mõttekoda

Kaitseliidu ülema juures moodustati Küberjulgeoleku mõttekoda, mille idee seisneb erinevate ministeeriumite, nende allasutuste ja erasektori juhtivplaneerijate küberjulgeolekualase koostöö soodustamises regulaarsete kooskäimiste kaudu.

640_2011-04-24_raulrikkKaitseliidu ülema juures moodustati Küberjulgeoleku mõttekoda, mille idee seisneb erinevate ministeeriumite, nende allasutuste ja erasektori juhtivplaneerijate küberjulgeolekualase koostöö soodustamises regulaarsete kooskäimiste kaudu.

Mõttekoja tegevust korraldab Kaitseliidu ülema küberjulgeoleku nõunik Raul Rikk.

Riki sõnul on mõttekoja eesmärgiks ideede ja lahenduste genereerimine, mis aitaksid rahvuslikku potentsiaali võimalikult hästi ära kasutada riikliku ja rahvusvahelise küberjulgeoleku võime tõstmiseks.

Mõttekoja tegevusse kaasatakse isikuid personaalsete oskuste, teadmiste ja omaduste põhjal. Samuti peetakse silmas oluliste valdkondade esindatust:

1. Riigikantselei
2. Siseministeerium
3. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
4. Politsei- ja piirivalveamet
5. Kaitsepolitseiamet
6. Kaitseministeerium
7. Kaitsevägi
8. Kaitseliit
9. Teabeamet
10. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
11. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
12. Välisministeerium
13. Justiitsministeerium
14. Haridusministeerium
15. Akadeemilised organisatsioonid
16. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
17. Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskus
18. Ettevõtted

“Mõttekoja aruteludesse kaasatakse eksperte erinevatest valdkondadest nagu julgeolek, tehnoloogia, haridus, õigus, rahvusvahelised suhted jne,” selgitas Rikk.

Mõttekoja tegevust finantseerib Kaitseliit ning korraldab Kaitseliidu ülema küberjulgeoleku nõunik, esialgu saadakse kokku kord nädalas. Mõttekoja tegevus on iseloomult vaba ilma siduvate kohustusteta.

Reservmajor Raul Rikk on Kaitseliidu ülema vabatahtlik küberjulgeoleku nõunik. Rikk on teeninud 15 aastat Kaitseväes, sealhulgas Kaitseväe peastaabi infoturbe jaoskonna juhatajana, NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse ülema kohusetäitjana ja Kaitseväe Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskuse ülemana. Hetkel on ta Trustcorp OÜ E-riigi ja küberjulgeoleku osakonna juhataja.

Allikas: Kaitseliit



Kaitseväe kirurgid alustasid teenistust Camp Bastioni haiglas

Sel nädalal alustas Afganistani Helmandi provintsi Camp Bastioni välihospidalis teenistust Eesti kaitseväe kirurgide meeskond.
„Camp Bastioni kolmanda taseme haigla on olnud viimase viie aasta jooksul sõjakollete haiglatest kõige intensiivsem, teda peetakse maailma parimaks traumahaiglaks,“ ütles meeskonna ülem üldkirurg kaptenmajor Jaan Kirss.

3325_pic1Sel nädalal alustas Afganistani Helmandi provintsi Camp Bastioni välihospidalis teenistust Eesti kaitseväe kirurgide meeskond.

„Camp Bastioni kolmanda taseme haigla on olnud viimase viie aasta jooksul sõjakollete haiglatest kõige intensiivsem, teda peetakse maailma parimaks traumahaiglaks,“ ütles meeskonna ülem üldkirurg kaptenmajor Jaan Kirss. „Tähtis on, et Eesti suurimad haiglad on siin meie meeskonna näol esindatud ja me viime väärtusliku kogemuse hiljem kodumaale.“

Kaitseväe esimesse Afganistani lähetatud kirurgide meeskonda kuuluvad üldkirurg kaptenmajor Jaan Kirss Ida-Viru Keskhaiglast, anestesioloog leitnant Lauri Kõrgvee Tartu Ülikooli Kliinikumist, traumatoloog-ortopeed leitnant Alo Kullerkann Ida-Tallinna Keskhaiglast ja õde nooremveebel Annika Noorkõiv Tartu Ülikooli Kliinikumist. Hiljem liitub meeskonnaga üldkirurg major Jaan Tepp Põhja-Eesti Regionaalhaiglast.

Reservväelastest meedikud läbisid enne teenistuse algust Afganistanis koostööharjutuse Ühendkuningriigi meedikutega. Kolmekuulise missiooni jooksul saavad arstid ja õde kogemusi lahingvigastustega kannatanutega tegelemiseks haigla erakorralise meditsiiniosakonnas ning intensiivraviosakonnas.

Anestesioloog leitnant Lauri Kõrgvee sõnul võetakse Eesti meedikuid Camp Bastioni haiglas võrdsete partneritena. „Töötame õlg õla kõrval Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide relvajõudude meedikutega,“ ütles Kõrgvee.

Camp Bastioni haiglasse tuuakse ravile Helmandi provintsi lahingutes haavata saanud Rahvusvaheliste Julgeolekutagamisjõudude kaitseväelasi, Afganistani julgeolekujõudude sõdureid ja politseinikke ning kohalikke elanikke.

Camp Bastioni laiendatud välihospidal on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkeseadeldiste plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi. Haiglas on teenistuses ligi nelisada meedikut.

Varasematel aastatel on Camp Bastioni haiglas teeninud Eesti reservohvitseridest kirurgid major Tiit Meren ja kaptenmajor Jaan Kirss.

Kaitseväe suurimal ja raskeimal välisoperatsioonil Afganistanis teenib ligi 165 kaitseväelast. Suurem osa Eesti kontingendist tegutseb Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis.

Allikas: Eesti Kaitsevägi



2010. aastal läks aega teenima 3017 kutsealust

Kaitseminister Mart Laar esitas täna valitsusele aruande kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest 2010. aastal. Aruandes tehakse ülevaade ajateenistuskohustuse täitmisest, reservväelaste õppekogunemistel osalemisest ning kutsealustega seotud statistikast ja tervisenäitajatest.

Laar_vaikeKaitseminister Mart Laar esitas täna valitsusele aruande kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest 2010. aastal. Aruandes tehakse ülevaade ajateenistuskohustuse täitmisest, reservväelaste õppekogunemistel osalemisest ning kutsealustega seotud statistikast ja tervisenäitajatest.

Aruande kohaselt astus 2010. aastal ajateenistusse kokku 3017 kutsealust ehk 11 protsenti plaanitust enam. Samuti suurenes 2010. aastal nende kutsealuste arv 1475-ni, kes esitasid avalduse vabatahtlikult ajateenistusse asumiseks. 2009. aastal esitati selliseid avaldusi 1141. Veelgi paranes ajateenijate haridustase – näiteks 2010. aasta juulis ajateenistust alustanud enam kui 1000-st kutsealusest olid 99,2% vähemalt keskharidusega.

Kaitseminister Mart Laari sõnul on ajateenistus Eesti-suguse väikeriigi jaoks ka edaspidi oluline reservüksuste mehitamiseks. „Seetõttu on positiivne ja julgustav, et ka Eesti noored ise hindavad ajateenistust üha enam kui normaalset osa kodanikuks olemisest, peegeldub selgelt selles positiivses statistikas,“ ütles Laar.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt säilib ajateenistus ka sel aastakümnel reservüksuste peamise mehitamisvahendina. Samuti suurendatakse reservõppekogunemiste mahtu ning korrastatakse reservi arvestus- ja formeerimissüsteemi.

Allikas: Kaitseministeerium



President Ilves kohtus Afganistani suunduvate kaitseväelastega

8929_small“Tänan teid, et olete valinud elukutselise sõjaväelase ameti. Õigem oleks küll öelda elukutselise sõjaväelase elu, sest teie töö on teenida oma riiki, oma rahvast ja neid eesmärke, millele Eesti riik toetub. Selles teenistuses ei saa tihtipeale vaadata kella. Nii kasutaksingi pigem sõna “elu” kui “amet”,” ütles president Toomas Hendrik Ilves kohtumisel peagi Afganistani suunduva jalaväekompanii ESTCOY-12 ja toetusüksuse NSE-11 kaitseväelaste ja nende pereliikmetega.

Riigipea nimetas Eesti sõdurite teenistust Afganistanis ohtlikuks, raskeks ja keeruliseks, lisades: “Riigi ülesanne on tagada teile parim võimalik väljaõpe, varustus ja relvastus. Ükski, olgu kui tahes tugev soomuk või kaasaegne relv ei muuda ohtusid olematuks, küll aga aitab see kõik oluliselt riske vähendada.”

President Ilves pidas tähtsaks välismissioonidel teeninud kaitseväelaste sotsiaalsete tagatiste tõhusat korraldust, mis on just riigi kehtestada. Ta tunnustas, et lisaks riigile on sellele hakanud aktiivselt mõtlema ka meie kodanikuühiskond ning näiteks eelmisel nädalal toimunud heategevuslik õhtusöök välismissioonidel langenud või raskelt vigastada saanud või Eestis surnud kaitseväelaste laste haridustee toetamiseks õnnestus suurepäraselt.

“See on märk, et mitte ainult riik, vaid ühiskond laiemalt mõistab sõjaväelase töö erilisust. Ärimehed, ajakirjanikud, poliitikud ja lihtsalt tublid inimesed otsustasid õla alla panna. Ligi 22 000 eurot ehk ligi 350 000 krooni on rohkem kui korraldajad lootsid ja pole esimese ürituse kohta üldse paha tulemus,” ütles president Ilves.

Riigipea meenutas rahvusvahelist suurt pilti, ehk põhjusi, miks Eesti kaitseväelased on Afganistanis.

“Isiklikult olen veendunud, et meie missioon on vajalik ja põhjendatud,” kinnitas president Ilves. “Me oleme Afganistanis, et see maa ja see regioon muutuks stabiilseks, et sealt ei lähtuks ohtu ei terrorirünnakute ega narkootikumide näol. Peame endale ausalt tunnistama, et Eesti või teiste lääneriikide taolist demokraatiat Afganistanist ei saa, aga see polegi meie eesmärk. Meie, see tähendab Eesti ja kogu NATO, siht on nii oma kodanikele kui ka ümbritsevale rahulik, edukas ja stabiilne Afganistan.”

Meie huvi on saavutada regioonis stabiilsus ja kindlustada selle kaudu nii Eesti riigi kui Eesti kodanike julgeolekut, rõhutas riigipea: “Mõelgem kas või seitsme meie kaasmaalase peale, kes Liibanonis rööviti ja kelle saatuse kohta meil paraku seniajani väga täpset infot pole.”

President Ilves pidas võimalikuks edu ja stabiilsuse saavutamist Afganistanis, mida tõestab ka viimane aasta sõjatandril, sest Afganistani valitsus on oma maa rahulikumates osades kontrolli ISAF-ilt tasapisi üle võtnud.

Kaitseväelastele sõduriõnne soovides tänas riigipea ka nende lähedasi toetuse ja mõistmise eest, mis on oluline igale missioonil teenivale sõdurile.

Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229



USA üritab Liibüas optimismi säilitada

Ehkki näib, et Gaddafi kukutamine on osutunud esialgu arvatust keerukamaks teeb USA jätkuvalt optimistlikku nägu ja väidab, et on seni Liibüas saavutatuga üldjoontes rahul.
“NATO senine tegevus on mulle olnud väga muljetavaldav ja olen rahul, et oleme suutnud teha just seda, mida lubasime teha – võtta operatsioonis juhirolli asemel toetava rolli,” lausus president Barack Obama.

227488_02Ehkki näib, et Gaddafi kukutamine on osutunud esialgu arvatust keerukamaks teeb USA jätkuvalt optimistlikku nägu ja väidab, et on seni Liibüas saavutatuga üldjoontes rahul.

“NATO senine tegevus on mulle olnud väga muljetavaldav ja olen rahul, et oleme suutnud teha just seda, mida lubasime teha – võtta operatsioonis juhirolli asemel toetava rolli,” lausus president Barack Obama.

Ühendriikide ajakirjanduse sõnul soovib osa Ameerika NATO liitlasi, et USA võtaks Liibüa operatsioonis ohjad taas enda kätte, kuid Washingtonist märgitakse, et mingisuguseid ametlikke palveid selleks ei ole seni saabunud. Ühendriikide juhtkond loodab samas, et Muammar Gaddafi päevad Liibüa liidrina on loetud.

Eilne New York Times kirjutas esiküljel, et USA teeb praegu jõupingutusi, leidmaks Muammar Gaddafile paika pagulaspõlveks. Vaikselt, avalikkuse tähelepanu alt eemal on sellest räägitud mitmete Aafrika riikidega. Seega eeldab Ameerika, et Gaddafi lahkub Liibüast varem või hiljem.

Selles, et Gaddaffi vaatamata viimastele võidukatele avaldustele siiski üsna pea ametist lahkuma sunnitakse, näib olevat veendunud ka president Obama.

“Silmus on kitsenemas ja Gaddafi on üha isoleeritum ning ma eeldan, et kui jätkame surve avaldamist ja tsiviilelanike kaitsmist, mida NATO väga võimekalt teeb, siis Gaddafi lahkub ja me oleme edukad,” kinnitas ta.

USA välisministri Hillary Clintoni sõnul kaalub Washington jätkuvalt ka opositsiooni senisest otsesema toetuse andmist.

“Opositsioon vajab ulatuslikku abi, nii organisatsioonilise, humanitaarse kui ka sõjalise poole pealt. Oleme arutanud, kuidas abi kõige paremini anda, kes on seda nõus andma. Otsime ka teid, kuidas opositsiooni rahastada, et nad saaksid ise enda eest hoolt kanda. Lisaks võimaluste otsimisele, kuidas vabastada osa Liibüa külmutatud varadest, et opositsioon neid kasutada saaks, arutame sedagi, kuidas saaks opositioon müüa nende käes olevatelt aladelt ammutatavat naftat,” rääkis Clinton.

USA juhtkonna ametlikele ja opositsiooni edu suhtes optimistlikele avaldustele vaatamata teeb USA valitsuse analüütikutele muret Gaddafi vastaste jõudude killustatus ja konkreetse opositsiooni juhi puudumine.

Ameerika luure hinnangul võib Liibüas opositsiooni organiseerumiseks, relvastamiseks ja treenimiseks kuluda tegelikult aastaid.

Üsna mitmed Ameerika ja ka Euroopa ametiisikud on viimastel päevadel meediale öelnud, et kõige reaalsem võib Liibüas olla siiski pikajaline patiseis NATO toetusel tegutsevate valitsusvastaste ja Gaddafi jõudude vahel.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Eesti toetab Ukrainat Tšernobõli tuumajaama õnnetuse kahjustuste likvideerimisel

Välisministeerium toetab Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupanga Tšernobõli sarkofaagi fondi kaudu 25 000 euroga Tšernobõli tuumajaama 4. reaktori sarkofaagiga seotud projekte ning ümbruse keskkonnaohutuse tõstmist. Käesoleval aastal möödub 25 aastat Tšernobõli tuumajaamas toimunud õnnetusest.

paet-200pxVälisministeerium toetab Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupanga Tšernobõli sarkofaagi fondi kaudu 25 000 euroga Tšernobõli tuumajaama 4. reaktori sarkofaagiga seotud projekte ning ümbruse keskkonnaohutuse tõstmist. Käesoleval aastal möödub 25 aastat Tšernobõli tuumajaamas toimunud õnnetusest.

Välisminister Urmas Paeti sõnul muutis 25 aastat tagasi Tšernobõli tuumajaama 4. reaktoris toimunud katastroof suhtumist tuumaenergiaga seotud küsimustesse kogu maailmas. „Eesti toetus Ukraina valitsusele Tšernobõli tuumajaama õnnetuse kahjustuste likvideerimisel aitab parandada piirkonna ja lähiriikide keskkonnatingimusi,“ rõhutas välisminister Paet.

G7 riigid ja Euroopa Komisjon lõid koostöös Ukrainaga 1997. aastal Tšernobõli sarkofaagi fondi toetamaks Tšernobõli tuumajaama ümbruse ohutuse taastamist keskkonnasõbralikule tasemele. Fondi haldab Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank. Praeguseks on Tšernobõli tuumajaamaga seotud projekte Tšernobõli sarkofaagi fondi kaudu toetanud Euroopa Liit ja lisaks veel 29 riiki.

Fondide abil on kindlustatud tuumajaama reaktori lagunevat sarkofaagi ja ehitatud kasutatud tuumakütuse hoidla, mis on vajalik Tšernobõli tuumajaama sulgemiseks. Sarkofaagi kindlustamist ja tuumakütuse hoidla ehitamist on toetatud 1,2 miljardi euro väärtuses. Tööde lõpetamiseks on vajalik lisafinantseering 740 miljoni euro väärtuses.

Nii G8 riigid kui ka Euroopa Liidu liikmesriigid on teatanud oma valmisolekust jätkata Tšernobõli tuumajaamaga seotud fondide toetamist.

Allikas: Välisministeerium



Valga- ja Võrumaal algas Tormihoiatus

Kuperjanovi jalaväepataljon korraldab 17.-21. aprillini Võru- ja Valgamaal õppuse Tormihoiatus.
Tormihoiatuse põhitegevus jääb Jõgeveste, Kuigatsi, Priipalu Lota,
Tsirguliina, Sooru, Hummuli, Uniküla ja Õruste ning nende vahelisele maa-alale.

3322_pic1Kuperjanovi jalaväepataljon korraldab 17.-21. aprillini Võru- ja Valgamaal õppuse Tormihoiatus.

Tormihoiatuse põhitegevus jääb Jõgeveste, Kuigatsi, Priipalu Lota,
Tsirguliina, Sooru, Hummuli, Uniküla ja Õruste ning nende vahelisele maa-alale.

„Valgamaa elanike toetus ja luba lasta kaitseväel oma elukohas harjutada on väga positiivne, see näitab, et nad hoolivad oma riigi kaitsest,“ ütles õppuse korraldaja, Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Maidu Allikas. „Tänan kohalikke elanikke ja luban, et hoiame keskkonda.“

Tormihoiatusel kontrollib Kuperjanovi jalaväepataljon oma allüksuste valmisolekut maikuus algavaks kaitseväe suurimaks õppuseks Kevadtorm.
Õppusel hinnatakse allüksusi kaitsel ja rünnakul, samuti rännakul ja muudes tegevustes. Koos Kuperjanovi jalaväepataljoni sõduritega osaleb harjutusel ka jalaväekompanii Vahipataljonist.

Üksused kasutavad õppusel nii teid kui maastikke. Tormihoiatuse läbiviija arvestab aastaajast tingitud maastike ja teede seisukordadega ning vajadusel muudab üksuste tegevust selliselt, et kaitsta kohalikke teid ja loodust.

Õppusel osalevad üksused kasutavad oma tegevuses imitatsioonivahendeid – paukpadruneid ja suitsuküünlaid. Kaitsevägi koristab alati kõik kasutatud alad.

Allikas: Eesti Kaitsevägi



Uued Pasi soomukid ootavad Afganistanis koolitatud kaitseväelasi

Kuigi juba möödunud aasta lõpus jõudsid Eesti kaitseväelasteni Afganistanis 13 turvalisemat Pasi soomukit, kasutavad sõdurid siiani oma vanu soomukeid, kuna sõdurite väljaõpe nende kasutamiseks on alles pooleli.

227442_02Kuigi juba möödunud aasta lõpus jõudsid Eesti kaitseväelasteni Afganistanis 13 turvalisemat Pasi soomukit, kasutavad sõdurid siiani oma vanu soomukeid, kuna sõdurite väljaõpe nende kasutamiseks on alles pooleli.

Maaväe ülema kolonel Indrek Sireli sõnul on asja venimise põhjus proosaline: meeste väljaõpe uute soomukite kasutamiseks alles käib. Kuigi esmapilgul tundub, et uuel ja vanal masinal pole mingisugust vahet – istu aga sisse ja sõida –, siis päris nii see tegelikult pole. Praegu ehitavad Eesti spetsialistid Afganistanis Camp Bastionis masinaid ümber – neisse paigaldatakse sidevahendeid, kirjutas Eesti Päevaleht.

Mai alguses Afganistani minev Estcoy-12 võtab Sireli sõnul aga kasutusele ameeriklastelt saadud varasemast turvalisemad soomusautod (MRAP).

Kokku soetab kaitsevägi kuni 2015. aastani 20,5 miljoni euro eest 81 uhiuut Soome päritolu soomustransportööri Sisu XA-188 (Patria Pasi).

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Eesti toetab julgeolekuvastutuse üleandmist Afganistanile endale

Välisminister Urmas Paet ütles Berliinis Afganistani missioonil osalevate riikide kohtumisel, et julgeolekuvastutuse üleandmine Afganistanile 2014. aasta lõpuks saab toimuda eeldusel, et kõik riigid täidavad oma lubadused Afganistani arengusse panustamisel.

paet-200pxVälisminister Urmas Paet ütles Berliinis Afganistani missioonil osalevate riikide kohtumisel, et julgeolekuvastutuse üleandmine Afganistanile 2014. aasta lõpuks saab toimuda eeldusel, et kõik riigid täidavad oma lubadused Afganistani arengusse panustamisel.

Paeti sõnul on otsus lisada Helmandi provintsi pealinn Lashkar Gah ühena esimestest Afganistanile julgeolekuvastutuse üleandmise piirkondadest tunnistus sellest, et ka väga keerulises julgeolekusituatsioonis on edasiminekud võimalikud. „Eesti, Briti ja Taani vägede tegevus Helmandis ja Lashkar Gahs on olnud selle tunnistuseks,“ lisas ta.

Välisminister märkis, et Mazar-e-Sharifis – kus samuti esimeses järgus julgeolekuvastutuse üleandmine aset leiab – toimunud rünnak ÜRO esinduse vastu näitab, kui keeruline on eesseisev tee. „See instident tõestab, et üleminekuprotsess on tingimuslik,“ ütles ta.

Paeti sõnul on julgeolekuvastutuse üleandmisel oluline säilitada solidaarsus. „ISAFi missioon on tähendanud pikaaegselt ühise eesmärgi nimel tegutsemist ja see peab ka jätkuma. Otsese panustamise lõpetanud riigid peaksid leidma uue väljundi näiteks väljaõppe läbiviimises või panustama muul moel,“ ütles ta. Paet rõhutas, et väga oluline on ka tugevdada Afganistani enda rahvuslikke julgeolekujõude.

Paeti sõnul jätkab Eesti sõjalise panustamisega Helmandi provintsis senisel tasemel ja piiranguteta seni, kuni see on vajalik. „Lisaks olemasolevale 160 kaitseväelasele lähetatakse aprillis neljaks kuuks sinna viieliikmeline kirurgide rühm,“ sõnas Paet. Välisminister lisas, et Eesti panustab Afganistani politsei väljaõppesse kaheksa politseiinstruktoriga. „Ka järgnevatel aastatel on Afganistan Eesti arengukoostöö prioriteet. 2011. aastal on plaanitav toetus Afganistanile üle 400 000 euro,“ lisas ta.

Allikas: Välisministeerium



Suitsiiditerrorist tappis Afganistanis kümme sõdurit

Afganistani julgeolekujõudude vormi kandnud Talibani suitsiiditerrorist õhkis Afganistani idaosas sõjaväebaasis pommi, tappes viis Rahvusvaheliste Julgeolekuabijõudude (ISAF) ja viis Afganistani sõjaväelast.
Neli Afganistani sõdurit ja neli tõlki said haavata. Jalalabadi lähedal Laghmani ja Nangahari provintsi piiril asuvas Gamberi sõjaväebaasis toimunud rünnak oli välisvägedele viimaste kuude üks ohvriterohkemaid, vahendas ERR.

170982Afganistani julgeolekujõudude vormi kandnud Talibani suitsiiditerrorist õhkis Afganistani idaosas sõjaväebaasis pommi, tappes viis Rahvusvaheliste Julgeolekuabijõudude (ISAF) ja viis Afganistani sõjaväelast.

Neli Afganistani sõdurit ja neli tõlki said haavata. Jalalabadi lähedal Laghmani ja Nangahari provintsi piiril asuvas Gamberi sõjaväebaasis toimunud rünnak oli välisvägedele viimaste kuude üks ohvriterohkemaid, vahendas ERR.

Taliban teatas, et rünnaku korraldas nn magav agent, kes oli enne pommi õhkimist vähemalt kuu aega armees teeninud. Afganistani ametiisikud lükkasid aga selle väite öeldes, et terrorist kandis küll sõjaväevormi, kuid ei olnud sõjaväelane.

Koalitsioon kinnitas välismaalastest sõdurite hukkumist, kuid ei teatanud nende kodakondsust.

Allikas: Eesti Päevaleht



Euroopa Liit ja USA korraldavad ühise küberõppuse

Tänavu toimuv õppus keskendub internetiühenduste ja elektritootmise töökindlusele.
Reedel Ungaris lõppenud rahvusvahelisel küberturvalisuse konverentsil leppisid Euroopa Liit ja USA kokku koostöö tihendamises küberkuritegevuse vastu võitlemisel ja ühise küberõppuse korraldamises, teatas majandusministeerium.

109365Tänavu toimuv õppus keskendub internetiühenduste ja elektritootmise töökindlusele.

Reedel Ungaris lõppenud rahvusvahelisel küberturvalisuse konverentsil leppisid Euroopa Liit ja USA kokku koostöö tihendamises küberkuritegevuse vastu võitlemisel ja ühise küberõppuse korraldamises, teatas majandusministeerium.

Euroopa Komisjoni siseküsimuste voliniku Cecilia Malmströmi ja USA sisejulgeoleku ministri Janet Napolitano kokkuleppe kohaselt viiakse küberõppus läbi 2011. aasta jooksul. Koostöö fookuses saab olema turvalise internetiühenduse ja tööstuslike kontrollsüsteemide, nagu elektritootmise töökindluse tagamine. Küberturvalisuse suurendamise koostöösse kaasatakse ka erasektor.

Esimene Euroopa Liidu ekspertidele suunatud küberõppus toimus eelmisel aastal Eestis. Selle eesmärk oli testida, kui suur on võimekus kaitsta Euroopa Liidu liikmesriikides olulisi teenuseid ja neid tagavaid infotehnoloogia vahendeid. USA on küberõppusi korraldanud juba mitme aasta jooksul.

Samuti rõhutati kohtumisel Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastase konventsiooni olulisust ja kutsuti riike nii EL-i siseselt kui ka väliselt konventsiooniga ühinema. Tänaseks on konventsioon jõustunud 30 riigis. 16 riiki on küll alla kirjutanud, kuid täieõiguslikuks liitumiseks vajavad lepingute ratifitseerimist.

14.-15. aprillil Ungaris toimunud rahvusvahelisel küberturvalisuse konverentsil oli peakõneleja majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Eestil on Euroopa Liidu küberturvalisuse poliitika kujundamisel juhtiv roll.

Allikas: Eesti Päevaleht



NATO välisministrite kohtumine Berliinis

14.-15. aprillil toimus NATO välisministrite kohtumine Berliinis. Kokku tulid 28 NATO välisministrit ja üle 20 partnerriigi esindaja.

20110414_110414e-011_rdax_276x18414.-15. aprillil toimus NATO välisministrite kohtumine Berliinis. Kokku tulid 28 NATO välisministrit ja üle 20 partnerriigi esindaja.

Tähtsamad otsused ja kokkulepped, milleni kohtumisel jõuti on sellised-

– NATO ja Afganistan arutasid, kuidas töötada üheskoos ülemineku protsessi ajal ning peale 2014. aastat. Afganistani ja NATO välisministrid leppisid kokku peamistes tegevustes ja programmides, et praktilist koostööd teha.

– NATO jätkab operatsiooni Liibüas seni, kuni rünnakud ja ohud tsiviilisikute ja – alade suhtes on lõppenud.
– NATO välisministrid olid uue partnerlussuhete poliitika rakendamise poolt. Uue poliitika järgi laiendab       NATO poliitilist dialoogi ja praktilist koostööd ükskõik, millise rahvaga üle maailma, mis jagab alliansi huve rahvusvahelises rahus ja julgeolekus.
– Berliini kohtumine pakkus ministritele võimaluse arendada poliitilist ja praktilist koostööd Gruusia, Ukraina ja Venemaaga. Muuhulgas arutati ka üldiselt NATO-Ukraina koostööd ning kiideti Gruusia julgeolekureformi edenemist
– Ministrid võtsid vastu uue NATO-Vene terrorismivastase võitluse tegevusplaani.

Allikas: NATO



Surnud ja haavatud kaitseväelaste lastele koguti pea 22 000 eurot

_DSC0196Eile, 14. aprillil toimunud heategevuslikul õhtusöögil kogus Carolin Illenzeeri Fond 21 900 eurot (üle 340 000 krooni) teenistuses surnud või raskelt vigastatud kaitseväelaste laste toetamiseks. Fondi põhikirja kohaselt kasutatakse annetusi koolituskulude või huvitegevuse rahastamiseks.

“Teadmine, et ühiskond hoolib surnute ning raskelt haavatute peredest, et neid ei jääta üksi, annab Eesti kaitsmise kutse valinutele kindluse. Nii julgetakse kaitseväe kutse valida, nii julgetakse välismissioonile minna,” lausus Carolin Illenzeeri Fondi juht Victoria Punga.

Õhtusöögi patroon Toomas Hendrik Ilves rõhutas, et vaatamata võimalikele sisepoliitilistele aruteludele välismissioonide üle peab Eesti kaitseväelastele kuuluma kogu Eesti toetus.

Heategevuslikule fondile nime andnud Carolin Illenzeer on operatsioonil „Iraagi Vabadus“ 2004. aastal langenud vanemveebel Arre Illenzeeri tütar. Isa nägi Carolini vaid üks kord, 2004. aasta suvel pärast tütre sündi operatsioonipiirkonnast kodus puhkusel käies.

Täna on Eesti teenistuses 6000 kaitseväelast, välisoperatsioonidel on alates 1995. aastast Eesti julgeolekuhuve taganud üle 2000 Eesti sõduri, allohvitseri ja ohvitseri. Teenistuses raskelt vigastada saanud kaitseväelastel on kokku 31 last, 5 lapse vanem on langenud välisoperatsioonil Eesti eest.

Carolin Illenzeeri Fond on heategevuslik sihtasutus, mis toetab teenistuses surnud või raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelaste lapsi tasudes nendekoolituskulud ja toetades huvitegevust. Fondi asutasid sel aastal MTÜ Eesti NATO Ühing, MTÜ Reservohvitseride Kogu ja MTÜ OSMTH (kristlikke ohvitsere ühendav organisatsioon).

Heategeva õhtuöögi esinejad ja eestvedajad ei saanud selle eest tasu. Korraldamise eest vastutas NATO Ühingu tegevbüroo, vabatahtlikena aitasid kaasa Lenna Kuurmaa ja tema ansambel ning suhtekorraldusettevõte Meta Advisory Group. Toetas Carpe Vinum.

NB! Annetusi saab teha fondi arvelduskontole 17002982685 (Nordea pank).

Lisainfo:
Victoria Punga
Carolin Illenzeeri Fondi juhataja
Eesti NATO Ühingu tegevjuht
+37253425127
victoria@eata.ee
www.eata.ee



Riigikogus moodustati Kaitseliidu toetusrühm

Esimest korda taasiseseisvunud Eestis moodustas Riigikogu uus koosseis Kaitseliidu toetusrühma.
Esimesel töönädalal loodud ühendusse kuulub 16 Riigikogu liiget, selle esimees on Aivar Riisalu, aseesimehed Andres Anvelt, Mati Raidma ja Ülo Tulik.

640_2011-04-15_RiigikoguEsimest korda taasiseseisvunud Eestis moodustas Riigikogu uus koosseis Kaitseliidu toetusrühma.

Esimesel töönädalal loodud ühendusse kuulub 16 Riigikogu liiget, selle esimees on Aivar Riisalu, aseesimehed Andres Anvelt, Mati Raidma ja Ülo Tulik.

Kaitseliidu toetusrühma esimees reservleitnant Aivar Riisalu ütles, et ühenduse peamine ülesanne on tagada poliitiline konsensus Kaitseliidu oleviku ja tuleviku osas. „Me tahame kinddlustada Kaitseliidule tasakaalustatud arengu ning riigi igakülgse toetuse vabatahtlikule riigikaitseorganisatsioonile tema ülesannete täitmiseks”, lisas Riisalu.

Riigikogu liikmed moodustavad vastavalt seadusele toetusgruppe ja ühendusi nii sise-kui välispoliitilistel eesmärkidel. Kõrvuti Kaitseliidu toetusrühmaga on loodud regioonide arengu toetusrühmad, Muinsuskaitse Ühendus, kodanikuühiskonna toetusrühm ja paljud teised saadikute ühendused.

Allikas: Kaitseliit



Lõppes tervishoiutöötajate riigikaitseseminar

Võrus päädis tervishoiutöötajatele korraldatud seminar, mille eesmärk oli arutada tervishoiusüsteemi valmisolekut reageerimaks ohu- ja kriisiolukordadele.
Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler kaptenleitnant Lauri Tumm tõdes seminari avades, et 2010. aastal Vabariigi Valitsuses heakskiidu saanud Riigikaitse strateegia kohaselt tuleb riigikaitset käsitleda palju laiemalt kui pelgalt sõjaline tegevus.

Lauri TummVõrus päädis tervishoiutöötajatele korraldatud seminar, mille eesmärk oli arutada tervishoiusüsteemi valmisolekut reageerimaks ohu- ja kriisiolukordadele.

Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler kaptenleitnant Lauri Tumm tõdes seminari avades, et 2010. aastal Vabariigi Valitsuses heakskiidu saanud Riigikaitse strateegia kohaselt tuleb riigikaitset käsitleda palju laiemalt kui pelgalt sõjaline tegevus. „Riigi kohustus on tagada tervishoiusüsteemi toimimine nii tavatingimustes kui ohu- ja kriisiolukordades. Eesti nappe ressursse arvestades saab seda teha ainult laiapõhjalise koostöö kaudu,“ sõnas Tumm. „Hea näide tänasel päeval juba toimuvast koostööst tsiviil- ja kaitseväemeditsiini vahel on vigastatud kaitseväelaste taastusravi Ida-Tallinna Keskhaiglas,“ lisas ta.

Kolmepäevasel kokkusaamisel esinesid teiste seas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem, Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea, Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste ja Lõuna-Afganistanis sõjakirurgina missioonil viibinud reservmajor doktor Tiit Meren.

Seminaril osales ligi poolsada inimest Siseministeeriumist, Sotsiaalministeeriumist, haiglatest, verekeskustest, meditsiini erialaliitudest, Tartu Ülikooli arstiteaduskonnast ja tervishoiukõrgkoolidest, Kaitseväest ning Kaitseministeeriumist. Lisaks loengutele ja grupitöödele külastati Kuperjanovi Jalaväepataljoni, kus tutvuti kaitseväemeditsiini vahendite ning võimalustega.

Allikas: Kaitseministeerium



Välisminister Urmas Paet osaleb NATO välisministrite kohtumisel

Homme ja ülehomme, 14.-15. aprillil osaleb välisminister Urmas Paet Berliinis NATO välisministrite kohtumisel.
Välisministrid arutavad NATO Liibüa operatsiooniga seonduvat. Samuti kõneldakse viimastest arengutest Afganistanis, peatutakse NATO uuel partnerluspoliitikal ning arutatakse ka Lissaboni tippkohtumise järgseid ülesandeid.

paet-200pxHomme ja ülehomme, 14.-15. aprillil osaleb välisminister Urmas Paet Berliinis NATO välisministrite kohtumisel.

Välisministrid arutavad NATO Liibüa operatsiooniga seonduvat. Samuti kõneldakse viimastest arengutest Afganistanis, peatutakse NATO uuel partnerluspoliitikal ning arutatakse ka Lissaboni tippkohtumise järgseid ülesandeid. Välisministrite kohtumise raames toimuvad Vene, Gruusia ja Ukraina koostöönõukogud.

Välisminister Paet käsitleb kolleegidega ka Liibanonis Eesti kodanike röövimisega seonduvat.

Neljapäeval, 14. aprillil võtab välisminister Urmas Paet osa Berliinis toimuvast Gruusia sõprade grupi kohtumisest, millel osaleb ka Gruusia välisminister.

Reedel, 15. aprillil osaleb välisminister Urmas Paet Berliinis toimuval Ameerika Akadeemia (American Academy in Berlin) poolt korraldataval Richard Holbrooke’i mälestusüritusel.

Allikas: Välisministeerium



USA sõjalaevastik katsetas edukalt lasersuurtükki

Ühele USA sõjalaevale paigaldatud laseriga California ranniku lähedal esimest korda tehtud katsel õnnestus süüdata märklauaks olnud aluse mootorid.

_52106927_shiplaserÜhele USA sõjalaevale paigaldatud laseriga California ranniku lähedal esimest korda tehtud katsel õnnestus süüdata märklauaks olnud aluse mootorid.

Sarnaseid süsteeme on varem katsetatud maismaal, kuid merel mõjutab laseri kasutamist niiske õhk, mis vähendab impulsi võimsust. Nüüd aga on jõutud nii kaugele, et laserid võetakse sõjalaevade arsenali kaitseks väiksemate ründealuste vastu, vahendasid BBC jt.

Ühendriikide relvajõududes on laserite kasutamist uuritud juba 1970. aastatest saadik, keskendudes raketitõrjele ja maismaal asuvate sihtmärkide hävitamisele. Eelmisel aastal võeti kasutusele nähtavat laserikiirt tekitav relv, mis vastase ajutiselt pimestab. Seda kasutatakse kaubalaevadel Somaalia piraatide tõrjumiseks.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Viru Kevad hindab Viru pataljoni ajateenijate oskusi

Täna algas Ida-Virumaal, Mäetaguse vallas iga-aastane Viru jalaväepataljoni taktikaline õppus Viru Kevad 2011, millest võtab osa üle 400 kaitseväelase ning ligi 100 transpordivahendit.

viru_1Täna algas Ida-Virumaal, Mäetaguse vallas iga-aastane Viru jalaväepataljoni taktikaline õppus Viru Kevad 2011, millest võtab osa üle 400 kaitseväelase ning ligi 100 transpordivahendit.

„Õppus on rühmakursuse kulminatsioon, mis annab meile võimaluse hinnata nii jalaväerühmade kui tankitõrje raketijagude oskusi. Samuti annab see hinnangu kaadrikaitseväelaste tööle, sest ajateenijate oskused sõltuvad suurel määral nende ülemate läbi viidud väljaõppest,“ rääkis Viru jalaväepataljoni ülem major Janno Märk.

Õppuse eesmärk on harjutada eri tasandi juhtide tegevust lahingu juhtimises viivituslahingus ja vasturünnakul, ning hinnata jalaväerühma ja tankitõrjejagude väljaõppe taset. Vastast mängivad õppusel Scoutspataljoni kaitseväelased ja jaanuaris teenistust alustanud Viru pataljoni ajateenijad.

„Vastane on tugev, kuid ka Viru ajateenijate tase ning võitlustahe on kõrged, mida näitasid eelnevalt toimunud jaotestimise õppused. Olen kindel, et ajateenijad saavad vastasega hakkama,“ tõdes major Märk.

Viru Kevad kestab Mäetaguse valla territooriumil neljapäeva õhtuni. Õppusel kasutatakse imitatsioonivahendeid – paukpadruneid, lõhkepakette ja suitsugranaate. Viru pataljon loodab Mäetaguse valla elanike mõistvale suhtumisele ja vastutulelikkusele.

Jõhvis paiknev Viru jalaväepataljon annab väljaõpet jalaväe ja tanktõrje õppesuunal. Jalaväe õppesuunal koolitatakse laskureid, sanitare, kergmiinipilduja meeskonnaliikmeid ja tankitõrje granaadiheitureid. Tankitõrje õppesuunal õpetatakse kesk – ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmeid. Samuti õpetatakse Viru jalaväepataljonis samade erialade nooremallohvitsere ning allüksuste autojuhte.

Allikas: Eesti Kaitsevägi



Eesti soovib Ukraina ja Moldova kiiret lähenemist Euroopa Liidule

Tänastel kohtumistel Luksemburgis Ukraina ja Moldova välisministriga rõhutas välisminister Urmas Paet, et Eesti toetab Ukraina ja Moldova kiiret lõimumist Euroopa Liiduga ning peatset viisavabadust nende riikidega.

paet-200pxTänastel kohtumistel Luksemburgis Ukraina ja Moldova välisministriga rõhutas välisminister Urmas Paet, et Eesti toetab Ukraina ja Moldova kiiret lõimumist Euroopa Liiduga ning peatset viisavabadust nende riikidega.

Euroopa Liidu Ukraina sõprade grupi kohtumisel Ukraina välisministri Konstantin Grištšenkoga ütles välisminister Paet, et Eesti toetab viisadialoogi jätkamist Euroopa Liidu ja Ukraina vahel eesmärgiga viia protsess nii ruttu kui võimalik lõpuni ehk kehtestada viisavabadus. „Juba kuus aastat kehtib viisavaba pääs Ukrainasse Euroopa Liidu kodanikele ning peatselt tuleks kehtestada ka Ukraina kodanikele viisavabadus Euroopa Liitu reisimisel,” sõnas ta.

Paeti sõnul on ELi-Ukraina assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleppe läbirääkimised võimalik lõpetada juba käesoleval aastal. „Vabakaubanduslepingu osas peaks Euroopa Liit jätkama võimalikult laialdase liberaliseerimise taotlemist Ukrainalt, kuid pakkuma sama ka omalt poolt,” ütles ta.

Moldova sõprade grupi kohtumisel Moldova välisministri Iurie Leancăga rõhutas välisminister Paet, et Eesti toetab Moldova püüdlusi alustada vabakaubanduslepingu läbirääkimistega käesoleva aasta suvel. „Läbirääkimisprotsessi alustamine aitaks ergutada Moldova valitsust ja kogu ühiskonda reformide läbiviimisele,” märkis Paet. Eesti toetab viisadialoogi jätkamist Euroopa Liidu ja Moldova vahel eesmärgiga kehtestada viisavabadus nii kiiresti kui võimalik.

Rääkides Transnistria konfliktist rõhutas Paet, et Euroopa Liit peab võtma suurema rolli konflikti lahendamisele kaasa aitamisel. „Moldova atraktiivsemaks muutmine, sealhulgas Euroopa Liidu toel infrastruktuuri arendamise, inimeste vabama liikumise ja viisavabaduseni jõudmise läbi, on Transnistria konflikti lahendamiseks parim võimalus,” lisas ta. Välisminister Paeti sõnul on Eesti jätkuvalt valmis panustama valdkondades, kus Eestil on pakkuda kasulikke kogemusi reformide läbiviimisel. „Näiteks korraldab Eesti idapartnerluskeskus Transnistria küsimusega tegelevate Moldova ametnike konfliktiläbirääkimiskursuse,” ütles Paet.

Allikas: Välisministeerium



Prantsusmaa kritiseeris NATO liitlasi

Prantsusmaa välisministri Alain Juppé hinnangul pole NATO panus Liibüas piisav, et ära hoida valitsusvägede rünnakuid tsiviilelanike vastu.

«NATO peab oma rolli täitma täielikult ja praegu pole see piisav,» ütles välisminister AFP vahendusel, viidates ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1973, mis lubab liikmesriikidel rakendada kõiki meetmeid tsiviilelanike ja nendega asustatud alade kaitsmiseks.

555647t41hf2f4Prantsusmaa välisministri Alain Juppé hinnangul pole NATO panus Liibüas piisav, et ära hoida valitsusvägede rünnakuid tsiviilelanike vastu.

«NATO peab oma rolli täitma täielikult ja praegu pole see piisav,» ütles välisminister AFP vahendusel, viidates ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1973, mis lubab liikmesriikidel rakendada kõiki meetmeid tsiviilelanike ja nendega asustatud alade kaitsmiseks.

Prantsuse raadiokanalile antud intervjuus lubas Juppé tõstatada teema tänasel Euroopa Liidu ministrite kohtumisel ning neljapäeval Berliinis toimuval alliansi kohtumisel.

Juppé sõnul pole NATO panus piisav, et Liibüa liidrile Muammar Gaddafile lojaalseid vägesid mässuliste kontrollitavate linnade lähedalt tagasi tõrjuda, mistõttu jätkavad valitsusväed mitme linna piiramist, mis muudab eriti keeruliseks tsiviilelanike olukorra.

Ka leidis välisminister, et 31. märtsil Ühendriikide juhitud liitlasvägedelt Liibüa-operatsiooni juhtimise üle võtnud NATO peaks pöörama suuremat tähelepanu valitsusvägede raskesõjatehnika hävitamisele.

Allikas: Postimees



NATO: Gaddafi pole seni rahulubadustest kinni pidanud

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmusseni sõnul ei ole Liibüa president Muammar Gaddafi siiani vaherahulubadustest kinni pidanud ning NATO jätkab Gaddafi vägede pommitamist, kuni need ohustavad tsiviilisikuid.

227130_02NATO peasekretär Anders Fogh Rasmusseni sõnul ei ole Liibüa president Muammar Gaddafi siiani vaherahulubadustest kinni pidanud ning NATO jätkab Gaddafi vägede pommitamist, kuni need ohustavad tsiviilisikuid.

Aafrika Liit peab läbirääkimisi nii Liibüa mässuliste kui ka Muammar Gaddafiga ning teatas, et viimane nõustus vaherahuga. Zuma usub, et NATO õhurünnakute peatamine aitaks vaherahul sündida, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Rasmusseni sõnul võtab NATO Aafrika Liidu pingutused teadmiseks. Samas lisas ta, et Gaddafi ei ole seni vaherahulubadustest kinni pidanud.

“Igasugune vaherahu peab olema usutav ja tõendatav. Nagu ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon ütleb, vägivald peab olema täielikult lõppenud,” rääkis peasekretär.

Alates laupäevast on allianss teinud Liibüa kohal 300 ründelendu. Hävitatud on 49 Gaddafi tanki, 9 soomukit, 3 õhutõrjerelva ja 4 suurt relvapeidikut. Rasmussen tunnistas, et vaherahu jälgimiseks tuleb üles seada vaatlusmehhanism.

“Me oleme näinud arvukalt vaherahukokkuleppeid, mida ei ole reaalselt täidetud. Sellel põhjusel peame me üles seadma tõhusa jälgimismehhanismi selleks, et vaherahu oleks usutav ja täidaks ÜRO resolutsiooni tingimusi,” selgitas Rasmussen.

Kolmapäeval kohtub Kataris kontaktgrupp, et otsida Liibüa konfliktile poliitilist lahendust. Kui seni on liitlased hoidunud režiimimuutusest kõnelemisest, siis USA välisminister Hillary Clinton teatas, et Muammar Gaddafi peab nii võimult kui ka Liibüast lahkuma.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Esimene laevakaitsemeeskond sai missioonimedalid

3314_pic1Kaitseminister Mart Laar ja mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede andsid täna Admiral Pitka pardal esimesele laevakaitsemeeskonnale rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medalid.

„Eesti jaoks on oluline olla tõsiseltvõetav partner ka Euroopa Liidu julgeolekukoostöö vallas,“ ütles kaitseminister Mart Laar. „Esimene laevakaitsemeeskond oli Euroopa kaitsekoostöös Eesti kaitseväe visiitkaardiks, Saksamaa valmisolek jätkata ühistegevust Eesti meeskonnaga 2012. aastal kinnitab koostöö kvaliteeti.“

„Mereväe jaoks tähendab laevakaitsemeeskond lisaks traditsioonilisele miinitõrjele ühe lisavõimekuse välja arendamist. Laevakaitsemeeskonna liikmete näol on Eesti saanud juurde kõrgetasemelise väljaõppe ja rahvusvahelise kogemusega kogenud kaitseväelased,“ ütles Schvede.

Kümneliikmeline laevakaitsemeeskond lõpetas üle nelja kuu kestnud
missiooni operatsioonil Atalanta 15. märtsil. Meeskond tegutses Adeni lahes Somaalia ranniku lähedal Saksa fregati Hamburg pardal, kellega koos viis läbi toiduabilaevade konvoioperatsioone ning illegaalses tegevuses ja piraatluses kahtlustatavate aluste kontrolli.

Atalanta on Euroopa Liidu mereväeoperatsioon, mille eesmärgiks on eelkõige Maailma Toiduabi ja Aafrika Ühenduse Somaalia abiprogrammide laevade kaitsmine Aafrika idarannikul ja India ookeanis, piraatluse takistamine ning võitlus organiseeritud kuritegevusega.

Atalanta alustas 2008. aastal. Praegu osalevad operatsioonil Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Soome ja Ühendkuningriigi alused. Atalanta operatsioonipiirkond on üle kahe miljoni ruutmiili (nelja miljoni ruutkilomeetri) suurune ala, mis ulatub Punase mere lõunaosast Adeni lahe ja India ookeani lääneosani. Atalanta tegutsemisajal pole ühtegi humanitaarabi laeva selles piirkonnas rünnatud.

Järgmine Eesti laevakaitsemeeskond asub Atalanta missioonile maikuus Prantsuse Mereväe fregatil Courbet.

Allikas



Mart Laar: Eesti kaitseb end ka ülekaaluka vaenlase vastu

555437t20h3752Kaitseminister ning Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar kinnitas, et kui Eesti riigil on vaen­lasi, siis oleks temast kui kabinetiliikmest rumal nende nimed avalikult välja öelda.

Kuidas on olla taas valitsuses, pea kümme aastat pärast eelmist korda?

Ilmselt on valitsustes tekkinud teatud järjepidevus ja viimase nelja aasta jooksul käisin valitsuse istungitel suhteliselt palju. Midagi üllatavat ei ole. Briifing uutele ministritele oli umbes samasugune, nagu ma ise omal ajal ministritele andsin. Valitsuse elektroonilisse istungisüsteemi sain sisse nii, nagu ma selle omal ajal ise ka lõin.

Selle valitsuse laua taga on kolm praegust või endist peaministrit. Kuidas ära mahute?

Tundub, et mahume suhteliselt ilusasti. Siin on ka teatav naasmine tava juurde. Omal ajal Eesti Vabariigis oli suhteliselt tavaline, et riigivanemad olid ministrikohtadel ning ühte ja samasse valitsusse mahtus neid korraga mitu tükki. Mulle tundub, et oleme naasnud teatavasse poliitilisse stabiilsusse, nagu see peabki ühele tavalisele riigile iseloomulik olema.

Eelmise parlamendi heaks kiidetud põhiseaduse muudatus on kohe taas riigikogu ees. See kaotab presidendi rolli riigikaitse kõrgeima juhina ning saan aru, et kaitseväe juhataja nimetab edaspidi valitsus. Sisuliselt teist ju saabki uus riigikaitse kõrgeim juht.

Liigume siin edasi järk-järgult. On veel palju küsimusi, mida otsustada. Kõigepealt langetab riigikogu algaval nädalal otsuse, kas kiita heaks see põhiseaduse muudatus, mida eelmine koosseis toetas. Et see otsus teoks saaks, ei piisa ainult koalitsiooni häältest, vaid see peab olema laiapõhjalisem.

On hea, kui muutusel saab olema lai kandepind, sest riigikaitse ongi küsimus, mis peaks ületama ühe või teise erakonna ja ka valitsuskoalitsiooni piirid. See on meie kõigi ühine asi.

Need järgnevad otsused pannakse paika seadustes, mis tuleb vastu võtta üsna lühikese aja – mõne kuu jooksul. Neid on kaitseministeeriumis juba ette valmistatud ja nendega tullakse pärast põhiseaduse muudatuse vastuvõtmist ka välja. Detailid saavad lahendatud seaduste ja nende põhjal tehtavate otsustega. Seega, kaitseministeeriumil seisab ees väga tõsine seadusandlik tegevus.

Põhimõtteline muudatus – kaob armee kui iseseisev suurus riigis, temast saab lihtsalt üks riigiasutus. Kas see on ikkagi tekitanud paksu verd?

Ma ei ütleks, et see kusagile kaob. Mis on kahtlemata positiivne, et selle muudatuse osas on ühiskonnas ja sealhulgas kaitsejõududes saavutatud väga lai konsensus.

Seda on arutatud, seda on räägitud ja põhjendatud üht- ja teistpidi. Praegu on see konsensus olemas. Kindlasti tuleb veel vaidlusi nende täiendavate seaduste üle, aga ka neid hakkame lahendama nii, nagu seda on tehtud põhiküsimuses.

Ega põhiseaduse muutmine tähenda ju kohe automaatselt, et näiteks kindralleitnant Ants Laaneots tuleb välja vahetada.

Ei, kindlasti mitte. Isikute osas see muudatusi kaasa ei too, küll aga hakatakse järgnevate seadustega paika panema, kuidas toimuvad teatud protseduurid.

Kas kohe esimestel päevadel hakkate kogu riigikaitsesüsteemi ümber tegema?

Tegelikult on sellele alus juba pandud ning minu ülesanne on jätkata järjepidevalt, nii nagu seda ministeeriumi töös on poliitiliste otsuste ja kokkulepete alusel rakendatud.

Võib-olla on olnud ettekujutus, et kaitseministri töö on tegelda praktiliste asjadega, hankida ja korraldada. Lähemate kuude jooksul aga tuleb tegelda väga tõsiselt seadusandlusega, hõlmates ekspertide gruppe ja informeerides avalikkust. Sest riigikaitset ei saa omistada üksnes ministeeriumile ja kaitseväele, see haarab meid kõiki.

Võimuleppes on ka selline punkt: tuleb tagada, et sõjaline kaitse ei areneks ülejäänud ühiskonnast eraldiseisvalt. Mida see tähendab? Kas Eestis on oht, et sõjavägi irdub rahvast?

Ei, selle punkti all ei ole mõeldud rääkida ainult sõjaväest, vaid selle mõte on, et riigikaitse ei ole üksnes riigi sõjaline kaitse. Tänapäeval tähendab see väga tugevat tsiviilsektori toetust, inimeste toetust. Need on väga laialdased teemad.

Eesti võtab oma julgeoleku tagamist väga tõsiselt, me kaitseme end igal juhul, ükskõik kui ülekaaluka vaenlase vastu.

Võimuleppes on nähtud ka kuuekuulise ajateenistuse võimalust. Kas see pole hiiliv liikumine ajateenistuse kaotamise poole?

Seda kindlasti mitte. Eesti kaitsevägi jääb põhinema ajateenistusele, see on meie selge seisukoht ning võin kindlalt öelda, et ei maksa siin ühes või teises sammus näha mingeid kavatsusigi. Nähakse selle ettepaneku üht otsa – kuus kuud –, aga ei nähta teist otsa, millega mõne jaoks võib kaitseväeteenistus koguni pikeneda. Meie väljakutse on see, kuidas tõsta jätkuvalt väljaõppe kvaliteeti. Midagi pikemaks või lühemaks muuta pole omaette eesmärk.

Kõige olulisem paik meie jaoks on praegu vast Afganistani missioon. On teil aimu, millal see lõppeda võiks?

See oleks hea küsimus ka väga paljudele teistele kaitseministritele, peaministritele ja presidentidele – siin konkreetseid kuupäevi nimetades näitaksin ma üles täielikku ebakompetentsust.

Kindlasti on Afganistani teema väga oluline ning meil tuleb ka tõsine arutelu kaitseministeeriumis, loomulikult koos kaitseväega ja poliitilistel tasanditel. Seejärel saan öelda, millised on meie edasised plaanid ja kavad.

Hiljuti teatas president Hamid Karzai, et Afganistan on valmis võtma üle julgeolekuvastutuse Helmandi provintsi keskuses Lashkar Gah’s. Kas see ei viita, et mingi aja pärast meid enam seal piirkonnas ei vajata?

Selliste avalduste ilmumine on kindlasti märk sellest, et koalitsioon on õigel teel ja olukord on rohkem kontrolli all.

Eelmise kaitseministri Jaak Aaviksoo ühe ettekande ja selle põhjal Diplomaatias ilmunud artikli üle on käinud äge poleemika. Kas vale on relv Eesti Vabariigi arsenalis?

Teate, sel teemal on raske rääkida, sest enamik inimesi, kes seda teevad, ei ole – a) – kas seda artiklit läbi lugenud või – b) – saavad sellest omamoodi aru. Ning c) – igat konverentsiesinemist on tark vaadata selle konverentsi kontekstis. Selles suhtes on see dispuut küll intellektuaalselt huvitav, kuid, vabandust, just intellektuaalselt huvitav ja võib-olla mõned artiklid ka mitte seda.

Samal konverentsil esines ju näiteks ka kindralleitnant Ants Laaneots, kasutades selliseid termineid nagu «pete» ja «kontrapete». Sõjaolukorras on asi selge, kuid…

Soovitan ka igaühel, kes hakkab siin sõna võtma, lugeda läbi mõned raamatud moodsast infosõjast, sest kõiki neid arutlusi tuleb võtta selles kontekstis, mis maailmas reaalselt toimub.

Nägin väga lähedalt seda Venemaa rünnakul Gruusia vastu, kus inforünnak oli väga oluline osa kogu sellest operatsioonist. Samal ajal tankidega läks käima väga ulatuslik infosõda ning lisaks sõjalistele operatsioonidele ka küberrünnakud. See on paraku see moodne sõda, mis ilmselt 21. sajandit hakkab iseloomustama.

Siin ongi küsimus: kas meie demokraatliku riigina saame kasutada samu vahendeid?

Ega selleks ei pea kuidagi seadma kahtluse alla demokraatlikku ühiskonnakorraldust. See eeldab mitmeid muid tegevusi, milleks Eesti peab olema valmis. Kokkuvõttes jääb tõde alati peale, aga see võib võtta väga palju aega.

Infosõjas peab teadma, kuidas sinu vastu tegelikult valetama hakatakse ja kuivõrd ohtlikud need valed on. See on ülimalt oluline küsimus igale riigile: kuidas kaitsta end totaalse valetamise vastu?

Kas Eestil on vaenlasi?

Kui neid on, siis oleks rumal neid välja ütelda.

Koalitsioonileping lubab taas, et Eesti kulutab kaitsele kaks protsenti SKTst.

Seda lubadust on tõesti pidevalt antud, mille tulemus on see, et iga kord lubatakse uuesti üle. Ma loodan, et ei eksi, kui ütlen, et seekord tehakse see tõesti ära, ja mitte 2015. aastaks, vaid juba 2012. aasta eelarves. Vajalikud arvutused on tehtud, koalitsioonileppe teiste punktide läbivalgustamisel oli see üks osa arvestusest.

Kas kasutate ministrina ära ka võimalust panna selga laiguline kostüüm ning võtta kätte püss?

Minu militaarsed huvid on kõigile teada, olen reservohvitser ja kaitseliidu liige. Aga kui ma olen kaitseminister, siis mul on oma töö, kõike seda toetada ja arendada. Minu kohus lähema nelja aasta jooksul kahjuks ei ole meeldivalt püsida laigulises kostüümis.

Mart Laar
Haridus

•    2005 TÜ, filosoofiadoktor
•    1995 TÜ, filosoofiamagister
•    1983 TRÜ, ajalugu
Töö
•    2002–2011 riigikogu liige
•    1999–2002 peaminister
•    1995–1999 riigikogu liige
•    1992–1994 peaminister

Allikas: Postimees



Ilves: küberlöögid võivad olla sõjalistest rünnakutest ohtlikumad

USAs visiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves kutsus tihendama koostööd küberjulgeoleku valdkonnas nii Euroopa Liidu ja NATO vahel kui ka mõlema organisatsiooni siseselt.

227054_02USAs visiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves kutsus tihendama koostööd küberjulgeoleku valdkonnas nii Euroopa Liidu ja NATO vahel kui ka mõlema organisatsiooni siseselt.

Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia mõjukaid arvamusliidreid ühendava Trilateraalse Komisjoni aastakonverentsi küberjulgeoleku sessioonil eile õhtupoolikul Euroopa Liidu liikmesmaa riigijuhina kõnelenud president ütles, et küberkuritegevus, olgu poliitiline või kriminaalne, ei toimu tavaliselt ühe riigi sees, mistõttu vastupanu sellisele tegevusele saab olla ainult rahvusvaheline, demokraatlike riikide ühistöös.

President meenutas, et küberrünnakute tõrjumise või leevendamise tehnilised lahendused ei ole enam ületamatult keerulised, keeruline on aga jõuda igapäevase, koordineeritud ja usaldusliku koostööni nii riikide sees kui ka riikide vahel.

“Meil kõigil tuleb mõista: küberlöögid võivad olla ohtlikumad sõjalistest rünnakutest ja küberjulgeolek on lahutamatu osa 21. sajandi üldisest julgeolekust,” sõnas president Ilves. “Me oleme juba näinud, kuidas riiklikult toetatud küberrünnakud ei ole sihitud mõne maa sõjalise taristu vastu, vaid nende sihiks on halvata tsiviilvõrke.”

Eesti riigipea pidas oluliseks Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastast konventsiooni, kuid avaldas kahetsust, et vaid 26 riiki on selle praeguseks ratifitseerinud ja nende seas ei ole näiteks Venemaa ja Hiina.

President Ilves, kes rõhutas küberjulgeoleku saavutamisel tihedat riigisisest ja rahvusvahelist koordineeritust, tõi näiteks Eestis moodustatud küberkaitseliidu. See on kogemus, mille vastu mitmed riigid juba tõsist huvi tunnevad.

“Riigi poolt toetatud küberkaitseliit, mis toetub riigist hoolivate kodanike soovile muuta oma maad turvaliseks ja kaitstumaks, näitab, kuidas avaliku võimu ja kodanikuühiskonna püüdlusi ühendades võib jõuda hea tulemuseni,” ütles Eesti riigipea. “See saaks olla üks meie relvi võitluses vastasega, kes tolereerib küberkuritegevust ja rakendab seda ärisaladuste varastamiseks või veel enam, õhutab poliitiliselt motiveeritud rünnakuid teiste riikide vastu, kasutades selleks küberkurjategijaid.”

Trilateraalse Komisjoni kutsel nende aastakonverentsi küberjulgeoleku sessioonil osalenud president Ilvese partnerite seas olid ka Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Julgeolekuagentuuri NSA direktor ja USA küberväejuhatuse CYBERCOM ülem kindral Keith B. Alexander, USA endise rahvusliku julgeoleku direktor, admiral Dennis C. Blair, Austraalia rahvusvaheliste suhete instituudi president Ian Dudgeon ja tarkvara turvalisega tegeleva rahvusvaheliselt ühe juhtfirma McAfee juht David DeWalt.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Lõuna-Aafrika: Gaddafi nõustus relvarahu plaaniga

Liibüa liider Moammar Gadhafi on Lõuna-Aafrika presidendi Jacob Zuma sõnul aktsepteerinud Aafrika Liidu pakutud plaani relvarahu sõlmimiseks mässulistega.

227081_02Liibüa liider Moammar Gadhafi on Lõuna-Aafrika presidendi Jacob Zuma sõnul aktsepteerinud Aafrika Liidu pakutud plaani relvarahu sõlmimiseks mässulistega.

Zuma ja teised Aafrika riikide liidrid kohtusid Gaddafiga eile Tripolis, vahendasid ERR-i teleuudised.

Täna sõidetakse edasi Benghazisse, et tutvustada mässulistele nn teekaardi plaani, mis kutsub üles kohesele relvarahule ja näeb ette humanitaarabi kanalite avamist ja läbirääkimisi valitsuse ja mässuliste vahel.

Zuma sõnul kavatsetakse pöörduda ka NATO poole palvega lõpetada õhurünnakud.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Tallinnas toimub esinduslik Balti-Vene foorum

imagesTallinnas leiab sel nädalal aset Balti-Vene Noorte Liidrite Foorum 2011, mis toob ühe laua taha 45 hoolikalt valitut tulevast otsustajat Läänemere regioonist ning Venemaalt.

Foorum on kohtumispaigaks oma aktiivsetele tegutsevatele noortele liidritele, mis aitab luua hea põhja tulevasele koostööle selles piirkonnas. Arutelu keskendub teravatele rahvusvahelistele küsimustele nagu Euroopa ja piirkondlik julgeolek, millel põhineb NATO, EL-i ja Venemaa areng.

„Ükski riik ei ela eraldatult, kui rahvusvahelisel areenil osutatakse pidevat tähelepanu julgeolekule, demokraatiale ja rahvusvahelisele koostööle. Foorum annab koha konstruktiivseks aruteluks noortele liidritele, kelle oleme valinud Baltikumi ja Venemaa MTÜ-dest, mõttekodadest ning uurimisinstituutidest,” ütles Victoria Punga, ürituse peakorraldaja ning Eesti NATO Ühingu juhataja. Ta rõhutas, et arutelud ühendavad, mis omakorda aitab kaasa julgeolekule kogu Euroopas.

„Me mõistame, et ühe üritusega ei ole võimalik muuta osalejate seisukohti, kuid saame anda teadmisi. Koostöö ja omavaheline suhtlus on oluline usalduse ja mõistmise tekkimiseks. Uute, eelarvamusteta juhtide väljaõpetamine on ainus viis panna alus tulevasele koostööle Läänemere piirkonnas,” selgitas Punga, miks on oluline muuta kohtumine iga-aastaseks sündmuseks.

Foorumil kõnelevad Riigikogu liige Sven Mikser, Alar Olljum Euroopa Liidu välisteenistusest, Paavo Palk Euroopa Komisjoni esindusest Eestis, samuti Andis Kudors Läti Ida-Euroopa Poliitiliste Uuringute Keskusest ning Hermann Bünz Friedrich Eberti Fondist. Dr. Maria Mälksoo ja Dr Richard Caddell Tartu ja Swansea ülikoolidest vastavalt lisavad arutelule akadeemilise vaatenurga.

BRYLF Agenda

NB! Ajakirjanikel on võimalus intervjueerida osalejaid kõikvõimalikes küsimustes, huvi korral palun võtke ühendust Victoria Pungaga.

Victoria Punga

Balti-Vene Noorte Liidrite Foorumi korraldaja

Eesti NATO Ühingu juhataja

+37253425127

victoria@eata.ee

www.eata.ee

Anu Eslas

Balti-Vene Noorte Liidrite Foorumi korraldaja

Forum

+372 5666 8297

anu@eata.ee

www.eata.ee



Riigikaitse tundides võib nüüd õpilastele ka relvi näidata

Kaitseminister Jaak Aaviksoo allkirjastas sel nädalal määruse muudatuse, mille alusel võib edaspidi tutvustada kaitseväe ja kaitseliidu relvi ning laskemoona riigikaitseõpetuse tundides.

minister7Kaitseminister Jaak Aaviksoo allkirjastas sel nädalal määruse muudatuse, mille alusel võib edaspidi tutvustada kaitseväe ja kaitseliidu relvi ning laskemoona riigikaitseõpetuse tundides.

Vastava järelvalve all ja ohutuseeskirjadest lähtuvalt lubab uus määrus riigikaitseõpetuse tundide raames läbi viia lasketiirudes ning välilaagrites ka relva- ja laskeväljaõpet, teatas kaitseministeerium

Samuti võimaldab määrus lisaks sõjalis-sportliku suunitlusega üritustele laenutada sõjaväerelvi ja laskemoona näituste, riigikaitsepäevade ning muude relvade esitluste, samuti filmivõtete ja etenduste korraldamiseks.

Varasemalt võisid sõjaväerelvi kanda ainult kaitseväelased, sõjaväerelva valdava asutuse teenistujad või kaitseliidu tegevliikmed.

Allikas: Eesti Päevaleht