NATO vajab paremaid mittesõjalisi võimalusi

Jätkuvas Araabia maailma keerises on selge, et USA ja tema liitlased vajavad mittesõjalistes vastustes julgeoleku väljakutsetele hädasti paremat koordinatsiooni.

172233Jätkuvas Araabia maailma keerises on selge, et USA ja tema liitlased vajavad mittesõjalistes vastustes julgeoleku väljakutsetele hädasti paremat koordinatsiooni.

Kui NATO avaldas eelmisel novembril Lissabonis oma uue strateegilise kontseptsiooni, ei olnud seal üllatusi, vaid ehk hoopis mõned pettumused. See dokument oli laiamõõtmeliste konsultatsioonide tulem mitte lihtsalt valitsuste vahel, vaid sisendit saadi ka ekspertaruteludest ning avalikest foorumitest. Pärast suurejoonelist avalikustamist imestasid mõned, kuidas nii palju aega ja jõudu on kulutatud status quo kirjapanemiseks, selle asemel, et kujutada põnevat rada NATO tuleviku suunal.

2010. aasta projekt ei olnud võimeline astuma järgmist sammu – uute koostöövõimaluste tegelik arendamine, et astuda vastu tuleviku väljakutsetele, alustades terrorismist ja Lähis-Ida ebastabiilsusest, lõpetades energiajulgeolekuga.

Viimasel kümnendil  on mõistetud, et sõjaline jõud üksi ei ole piisav, et neile väljakutsetele vastata. See tähendab, et diplomaatia, sõjaline planeerimine, luureinfo jagamine, arengu assisteerimine, finantskoostöö, politsei ja julgeoleku kollaboratsioon ning teised mittesõjalised vahendid peaksid olema omavahel kombineeritud, et ennetada kriiside muutumist vägivaldseks ning et tegeleda nendega, kui nad siiski muutuvad.

Katsed ühendada kahe kõige tähtsama Euro-Atlandi institutsiooni – NATO ja Euroopa Liidu – ressursse ning ÜRO agentuuride ja valitsusväliste organisatsioonide tööd Afganistanis või üldisemalt, seisavad vastamisi tõsiste poliitiliste takistustega. Näiteks, Euroopa Liit oli vastumeelne ulatusliku sekkumise osas Afganistani.

Loe edasi algallikast: DefenseNews

Stanley R. Sloan, Atlantic Community Initiative asutaja, külalisõppejõud Middlebury College’s ning National Defense University Center for Transatlantic Security Studies konsultant



Süüria valitsus astus tagasi

Süüria valitsus otsustas teisipäeval seoses riigis jätkuvate rahutustega tagasi astuda, teatas Süüria riiklik telekanal.

226461_02Süüria valitsus otsustas teisipäeval seoses riigis jätkuvate rahutustega tagasi astuda, teatas Süüria riiklik telekanal.

President Bashar al-Assad rahuldas tagasiastumispalve ning määras senise peaministri Muhammad Naji Otari kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni valitsusjuhi kohusetäitjaks. Uus valitsus määratakse ametisse lähima ööpäeva jooksul, vahendas BBC.

Valitsuse tagasiastumine on veel üks samm, millega püütakse vaigistada Süürias juba üle nädala kestvaid valitsusvastaseid massirahutusi.

President Bashar al-Assad on silmitsi oma valitsusaja sügavaima kriisiga. 11 aastat võimutsenud mees toetub šiiitidest vähemusele alaviitidele. Riigipea on keerulises olukorras, sest sõjavägi koosneb enamjaolt kutsealustest, kes on sunniidid ja kes peavad vägivalda kasutama oma hõimlaste vastu.

Mõni päev tagasi toimunud valitsusvastase meeleavalduse mahasurumise käigus hukkus ametlikel andmeil 13, aktivistide teatel 25 inimest.

Sotsiaalvõrgustikus Facebook on kutsutud kõiki üle riigi meelt avaldama. Keskvõim on proovinud aga tundeid rahustada, vabastades 260 vangi. Samuti on Bashar al-Assad lubanud tühistada 49 aastat kestnud eriolukorra ning vabamat meedia- ja parteiseadust. Selle otsuse võib president langetada juba täna.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Генеральный секретарь НАТО приветствует объявление о переходе в Афганистане

20101120_101120f-002_rdax_276x184Президент Карзай только что назвал первые районы и провинции Афганистана, в которых в ближайшие месяцы произойдет переход к ведущей роли афганской стороны. Я хочу поздравить президента с принятием такого важного решения, которое позволит афганцам самим распоряжаться своей судьбой.

Это представляет следующий этап на пути Афганистана. И каждый шаг по этому пути будет определяться условиями на местах.

Я понимаю, что с началом перехода на политических лидеров будет оказываться давление, чтобы они навсегда вернули свои войска домой. Никто не хочет, чтобы наши войска участвовали в боевых действиях даже на один день дольше, чем необходимо. Но очень важно, чтобы мы сохранили солидарность и преемственность, чтобы обеспечить необратимость перехода. И особенно, чтобы постепенно наши войска перешли от боевых действий к своей роли в учебной подготовке.

Мы должны использовать эту возможность, чтобы наращивать количество и качество афганских сил, которые все больше принимают на себя ответственность за обеспечение безопасности страны.

В рамках миссии ИСАФ наш подход остается неизменным – «вместе пришли, вместе уйдем». Мы взяли на себя обязательство не оставлять никакого вакуума безопасности, в котором мог бы возникнуть экстремизм. Мы ждем этот Новый год в Афганистане с уверенностью и надеждой.

http://www.nato.int/cps/ru/natolive/news_71681.htm



Обама: операцию в Ливии возглавит самый эффективный альянс

547571t41h7652Передача от США к НАТО полномочий по защите мирного населения в Ливии состоится в среду, сказал в обращении к нации в понедельник президент США Барак Обама. Об этом сообщает РИА Новости.

“Наш самый эффективный альянс, НАТО, взял на себя полномочия по обеспечению эмбарго на поставки оружия и обеспечению бесполетной зоны над Ливией. Вчера вечером НАТО решила взять на себя дополнительную ответственность по защите мирного населения Ливии. Передача полномочий от США к НАТО состоится в среду”, – сказал Обама.

СБ ООН 17 марта принял резолюцию, предусматривающую введение бесполетной зоны над Ливией и возможность проведения иностранной военной операции против сил ливийского диктатора Муамара Каддафи. В операции, получившей условное наименование “Одиссея Рассвет”, участвуют, в частности, Великобритания, Франция, США, Канада, Бельгия, Италия, Испания, Дания.

“Таким образом, полномочия по обеспечению бесполетной зоны и защите мирных жителей перейдут к нашим союзникам и партнерам. Я уверен в том, что наша коалиция будет продолжать оказывать давление на остающиеся войска Каддафи”, – отметил президент США.

“Помимо наших обязанностей как члена НАТО, мы будем работать с международной общественностью над предоставлением помощи народу Ливии, которому нужна еда для голодных и медицинская помощь для раненых. Мы сохраним более 33 миллиардов долларов ливийского правительства, которые мы “заморозили”, чтобы они пошли на восстановление Ливии. В конце концов, эти деньги не принадлежат ни Каддафи, ни нам. Они принадлежат ливийскому народу, и мы удостоверимся в том, что он их получит”, – сказал Обама.

США в конце февраля ввели односторонние финансовые санкции в отношении ливийского диктатора Муамара Каддафи, членов его семьи и правительства.

Редактировал Postimees.ru



Euroopa haridusministrid tähtsustavad kodanikuharidust

Täna algab Ungari pealinnas Budapestis Euroopa Liidu haridusministrite mitteametlik kohtumine, mille peateemaks on kodanikuhariduse edendamine. Eestit esindab Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe.

EL_logo_370x251Täna algab Ungari pealinnas Budapestis Euroopa Liidu haridusministrite mitteametlik kohtumine, mille peateemaks on kodanikuhariduse edendamine. Eestit esindab Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe.

Praeguse Euroopa Liidu eesistujariigi Ungari ettepanekul keskendub diskussioon kodanikupädevuse ja aktiivse kodaniku kujundamisele, ettevõtlikkuspädevusele ja finantskirjaoskusele ning kodanikuharidusele koolides.

Eesti noorsootöö seadus loob alused noorte aktiivseks osaluseks kogukonna elus, seda osaluskogude ja noorteühing ute kaudu. Noorsootöö strateegias on kõiki noorsootöö valdkondi läbiva meetmena esile toodud kodanikukasvatuse suurendamine ning mitmekultuurilisuse väärtustamine. Noorsootöö kaudu toetatakse Eestis ettevõtlikkuspädevuse väljakujunemist, mitteformaalne haridus võimaldab ka tõrjutuse riskis olevate noorte kaasamist. Sotsiaalset dimensiooni toetab Eestis olulisel määral ka noortekeskuste tegevus, mis loob uusi koostöömehhanisme kohaliku kogukonna, sh kooli, noorte, tööandjate jt vahel.

Üldhariduse riiklikes õppekavades tähtsustatakse põhi- ja gümnaasiumihariduse alusväärtustena üldinimlikke väärtusi ja ühiskondlikke väärtusi, tähelepanu keskmes on ettevõtlikkuse ja finantskirjaoskuse arendamine. Viimaseid ei suuda kujundada kool üksinda, vaid üksnes koostöös pere ja finantsasutustega. Viimasel ajal on mitmed Eesti finantsasutused üles näidanud huvi finantskirjaoskuse edendamise vallas, mille tulemusena on valminud või käivitun ud e-õpikud, interneti mängukeskkonnad, õppematerjalide konkursid jne.

Allikas: EMSL



Liibüa mässulised on oma positsioone tugevdanud

Liibüas on Gaddafi-vastased jõud suutnud liitlasvägede õhurünnakute toel oma positsioone tugevdada ning võita tagasi mitu linna.

226358_02Liibüas on Gaddafi-vastased jõud suutnud liitlasvägede õhurünnakute toel oma positsioone tugevdada ning võita tagasi mitu linna.

Mässulistel on õnnestunud oma kontrolli alla võtta olulisi naftaterminale Ida-Liibüas ning tungida edasi Bin Jawadi linnani. Mässuliste esindaja teatel on nad praeguseks saavutanud kontrolli ka Gaddafi kodulinnas Sirtes, millest 150 kilomeetri kaugusel asub ka üks oluline sõjaväebaas, vahendasid ERRi teleuudised.

Uudisteagentuuri Reuters korrespondendi teatel on olukord linnas rahulik, ent paljud tsiviilisikud on linnast pagemas. Linnast on lahkumas nähtud ka sõjaväe autode konvoid.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Lääneriigid panevad Liibüa operatsiooni juhtimise NATO-le

Seni justkui ilma keskse koordineerimiseta toimunud Gaddafi vastane operatsioon läheb NATO juhtimisele.

172233Ameerika Ühendriikide president Barack Obama, Suurbritannia peaminister David Cameron ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy jõudsid kokkuleppele, et NATO hakkab Liibüa lennukeelutsooni operatsioonis mängima võtmerolli, teatas Al Jazeera.

Suurriikide otsus langes vahetult peale seda, kui oluline NATO liige Türgi oli teatanud, et on vastu NATO vastutusele, kui sõjaline operatsioon peaks väljuma ÜRO poolt seatud lennukeelutsooni tagamisest.

NATO juhtiva rolli üle on samas algatatud ebaselge sõnademäng. Prantsusmaa välisminister Alain Juppe väitis, et kuna operatsioonis ei osale kõik NATO riigid, siis pole tegemist ka NATO operatsiooniga. Samas kasutavad liitlased Juppe selgitusel NATO planeerimis ja ründevõimalusi.

Allikas: Eesti Päevaleht



Gaddafi peakorter purustati, liitlasvägede õhulöögid jätkuvad

Gaddafi väed on kahe õhurünnaku järel kaotanud märgatava osa oma sõjatehnikast.

178518„Viimse meheni, viimse naiseni, viimse lapseni,” loetles Liibüa diktaator Muammar Gaddafi veel üleeile neid, kes väidetavalt olevat valmis tema võimu nimel surema. Eile kõlasid küll vastuolulised teated, justkui oleks ta erivägede komandörist poeg Khamis Gaddafi hukkunud USA raketilöögist Gaddafi-meelsete vägede peakorterile Tripolis. Kinnitust sellele teatele siiski ei saadud. Aga see õhulöök oli Gaddafile juba niigi valus kanda.

Gaddafi katse 17. veebruaril alanud revolutsiooni tankide jõul maha suruda on lõppemas täieliku taganemisega. Tankikolonn, mis oli juba teel Benghazit ülestõusnute käest tagasi võtma, taganes eile korratuses, sest Prantsuse Mirage-hävitajad olid terve hulga sealseid soomukeid puruks lasknud. Lääneriikide sekkumine lõi kõikuma tema võimu viimsedki alused, sest ennast imperialismi ohvrina esitlev liider on kaotanud ka islamimaailma toetuse.

USA ja Briti sõjalaevadelt teele saadetud 124 Tomahawk-raketti oli laupäeval purustanud Liibüa õhutõrje. Missourist Whitemani õhujõudude baasist käisid Liibüa kohal pomme alla heitmas B-2 tüüpi superpommitajad, Briti õhujõud saatsid aga Norfolkist Liibüa kohale Tornado-hävitajad. Liibüa õhuruumis käisid patrullimas ka esimesed Itaalia õhujõudude Tornadod. Neli Taani õhujõudude F-16 lennukit jõudis juba Liibüast tagasi, Kanada on saatnud ka oma sõjalennukid Itaaliasse.

Igal riigil oma operatsioon

Itaalia oli liitlasriikide õhujõududele avanud Sitsiilias asuvad lennuväljad, et neil oleks lähem tankida ja varusid täiendada. Briti SAS-eriüksused olid Liibüas maa peal ka õhulöökide sihtmärke kaardistamas, kuigi Gaddafi kukutamine peabki jääma ligemale 8000 kohalike opositsioonivägede sõduri kanda. Lääneriigid sekkuvad praegu vaid õhulöökidega, et nurjata Liibüa enda õhuväe tegutsemist. Neil on ka voli puruks lasta Liibüa sõjaväekolonnid maa peal.

Kuna Liibüa kohal kehtestatud lennukeelutsooni ei valva mitte NATO, vaid omal algatusel hulk selle liikmeid, siis puudub sellel sõjategevusel ka ühine koondnimetus. USA õhujõudude operatsiooni nimeks on „Odüsseia koidik”, Briti õhujõud käivitasid operatsiooni „Ellamy”, prantslased operatsiooni „Harmattan” ja kanadalased operatsiooni „Mobile”. Ka osa islamiriike on lubanud liituda lääneriikide õhujõududega Liibüa kohal.

Liibüa ranniku suunas on teel USA lennukikandja USS Enterprise ja Prantsuse lennukikandja Charles de Gaulle, lisaks terve hulk allveelaevu ja muid sõjalaevu. Kuigi NATO ei osale Liibüa interventsioonis organisatsioonina, koordineeritakse liikmesriikide koostööd nähtavasti just Napolis asuva liitlasvägede ülemjuhatuse kaudu. Liibüa kohal toimuva õhusõja tegelikuks juhiks on USA admiral Samuel Locklear.

Liibüa opositsiooniväed tervitasid välisriikide õhujõude, kuid kinnitasid, et maa peale välisvägesid vaja ei ole, sest nad kavatsevad ise Tripoli ära võtta. Eile polnud küll näha, et neil tegelikult selleks jõudu oleks. Veel kuu aega tagasi allusid nad Gaddafi käskudele, kuid alates sellest ajast, kui Gaddafi asus rahumeelseid meeleavaldajaid tapma, on enamik armeest ja ka ametnikkonnast liidrile selja keeranud.

Eile oli Gaddafi kontrolli all veidi enam kui kolmandik riigist, kuid tema tegelik jõud kahaneb iga puruks lastud tankiga. Veel kuni eelmise nädalani arvestati Gaddafile lojaalsete vägede suuruseks ligemale 12 000, opositsiooni poolel olevate vägede suuruseks aga 8000 meest ja naist. Sõjatehnikat on Gaddafil olnud siiani rohkem, kuid nüüd võib pilt vägagi järsult muutuda.

Gaddafi haaras Liibüas võimu sõjalise putšiga 1969. aastal ja on sealt alates veriselt maha surunud kõik katsed tema võimu vaidlustada. Opositsiooniliidreid on vanglais surnuks piinatud ja neid on üles poodud, mistõttu pole siiani selge, kes isiklikult võiks uue Liibüa etteotsa tõusta. Praegune opositsioonivägede juhtkond koosnebki peamiselt endistest Gaddafi lähikondlastest. Gaddafi on lubanud maksta üle 400 000 dollari sellele, kes aitab vangistada praegu opositsioonijõude juhtiva endise justiitsministri Mustafa Abdul-Jalili.

Toetust leiab Gaddafi praegu vaid mõnelt lähimalt sõbralt Aafrikas ja loomulikult Hugo Chavezelt Venezuelast.

Liibüa pööre ajab ka Jeemeni võimu lõhki

•• Vaheldumisi reforme ja meeleavaldajatega verist arveteõiendamist lubanud Jeemeni president Ali Abdullah Saleh on hakanud Liibüa kriisi ajal järjest toetajaid kaotama. Kaks kindralit teatas, et on läinud üle presidendi tagandamist nõudvate meeleavaldajate poolele, mille peale valitsus koondas tanke presidendipalee kaitsele. Kuid presidendile on selja keeranud juba ka mitu ministrit, suursaadikut ja parlamendiliiget.

•• Veel eelmisel nädalal avasid Jeemeni sõdurid tule demokraatiat nõudvate meeleavaldajate pihta, tappes 50 inimest. Saleh on küll lubanud 2013. aastal riigipeaks uuesti mitte kandideerida, kuid keeldub ka ametit enneaegu maha panemast. Pühapäeval lasi ta aga lahti terve valitsuskabineti.

•• Süürias kestsid juba kolmandat päeva meeleavaldused pärast seda, kui sealsed eriväed samuti meeleavaldajate sekka tulistasid. Viie hukkunud meeleavaldaja matustest kujunesid tuhandete osavõtjatega protestimarsid president Bashar Assadi diktatuuri vastu. Süüria võimud tõid tänavaile tankid, et protestijaid tõrjuda.

Bahreini kuninga vandenõuteooria

•• Bahreini kuningas Hamad tänas eile Saudi Araabiat selle eest, et sealt saadetud sõdurid olevat aidanud Bahreinis nurjata välismaise vandenõu.

•• Bahreinis on demokraatiat nõudnud peamiselt šiiidid, kes on riigis enamuses, kuid senine valimissüsteem hoiab võimu sunniitliku vähemuse käes. Otseseid tõendeid, nagu Iraan oleks Bahreini šiiitide protesti tagant õhutanud, ei ole Bahreini võimud esitanud. Iraan on ka ise demokraatiat nõudvate meeleavaldajatega hädas.

•• Eelmisel nädalal ajasid Bahreini võimud jõuga šiiitide meeleavaldused laiali, ning vahistasid peami­si opositsiooniliidreid, saades tuge just Saudi Araabialt. Saudi Araabia on oma riigis kõik meeleavaldused keelanud ja kõik katsed opositsioonijõudude koondamiseks on lõppenud vahistamistega.

•• Protestimeeleavaldused ja nende vägivaldne mahasurumine Bahreini võimude poolt jättis riigi ilma ka tänavusest vormel 1 avaetapist. Just Saudi Araabia toetus on võimaldanud Bahreinil poliitilisi reforme edasi lükata.

Allikas: Eesti Päevaleht



Liibüa kohal otsustati kehtestada lennukeelutsoon

ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas pärast pikki kõnelusi kehtestada Liibüa kohal lennukeelutsooni ja võtta kasutusele “kõik vajalikud meetmed”, et kaitsta rahvast Liibüa liidri Muammar Gaddafi jõudude vastu.

225846_02ÜRO Julgeolekunõukogu otsustas pärast pikki kõnelusi kehtestada Liibüa kohal lennukeelutsooni ja võtta kasutusele “kõik vajalikud meetmed”, et kaitsta rahvast Liibüa liidri Muammar Gaddafi jõudude vastu.

Otsuse poolt hääletas 15 liikmesriigist kümme, vahendas Reuters.

Resolutsiooni suhtes jäid erapooletuks viis riiki – Venemaa, Hiina, Saksamaa, India ja Brasiilia.

Asjaolu, et kaks julgeolekunõukogu alalist liiget Venemaa ja Hiina jäid erapooletuks, näitab vaatlejate sõnul Muammar Gaddafile, et rahvusvahelises üldsuses ei valitse Liibüa suhtes üksmeelt, rääkis ERR-i korrespondent Neeme Raud.

Prantsusmaa, Suurbritannia, Liibanoni ja USA koostatud resolutsiooni vastu ei hääletanud keegi.

Resolutsioon võeti vastu New Yorgi aja järgi kell 18.30 (Eesti aja järgi pool tundi pärast südaööd).

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Pentagon: USA küberkaitse on “väga õhuke”

USA sõjaväel ei ole piisavalt inimesi ega ressursse, et riiki vajalikul määral küberrünnakute eest kaitsta, ütles Pentagoni küberväejuhatuse ülem.

225808_01USA sõjaväel ei ole piisavalt inimesi ega ressursse, et riiki vajalikul määral küberrünnakute eest kaitsta, ütles Pentagoni küberväejuhatuse ülem.

“Oleme väga õhuke ning kriis võib meie küberjõud kiiresti rivist välja viia,” rääkis kindral Keith Alexander kongressile. Sõjaväelaste andmeil rünnatakse USA valitsussüsteeme miljon korda päevas, vahendas BBC.

Vastuolud kongressis eelarve osas takistavad uue küberkaitsesüsteemi väljatöötamist, mille algatas sisejulgeoleku ministeerium. Mõnede USA seadusandjate arvates on kübersõdade oht kõvasti ülepaisutatud.

Kindral Alexander püüdis skeptikuid veenda. “Me ei saa lubada, et küberruum oleks varjupaik, kus meie reaalsed ja potentsiaalsed vaenlased saaksid koondada jõude meie ja meie liitlaste vastu. See ei ole hüpoteetiline, vaid reaalne oht,” ütles ta.

Ameerika juhtiv küberjulgeoleku ekspert Bruce Schneier rääkis aga hiljuti BBC-le, et emotsionaalne retoorika kübersõja teemal ei ole tegelikkusega kooskõlas.

“See, mida me näeme, ei ole kübersõda, vaid laienev sõjalaadse taktika kasutamine, mis meid heidutab. Meil ei ole head määratlust kübersõja kohta ega selle kohta, kuidas see välja näeb ja kuidas seda pidada,” rääkis Schneier.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



NATO veab Liibüa kriisi sekkumist

535087t41h636eKuigi NATO kaitseministrite kohtumine oli kavas juba enne, kui olukord Põhja-Aafrikas veriseks pööras, tuli alliansil oma siseprobleeme puudutavate arutelude asemel keskenduda hoopis Liibüa sündmustele.

Küberkaitse, Lissabonis vastu võetud strateegilise kontseptsiooni ellurakendamine ja Afganistan jäid päevaplaani küll alles, kuid tähelepanu neile NAT­O enda tegemisi puudutavatele küsimustele oli minimaalne.

Alliansi peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni eilse pressikonverentsi alguses teatati koguni, et ta vastab ainult Liibüat puudutavatele küsimustele.

Kuigi Liibüa pole varem kuulunud alliansi huviorbiidis seisvate riikide tippu, vaatas suur osa maailmast tõsisemate otsuste ootuses just NATO poole. Eile siiski väga radikaalseid teateid alliansi peakorterist ei saabunud.

Ettevaatlik hoiak

«Praegu on selguseta, millise kursi selle riigi tulevik võtab,» nentis Rasmussen eile pärast ministrite arutelu. «Rahvusvaheline kogukond on ühtne Liibüa rahva vastase meeletu ja süstemaatilise vägivalla hukkamõistmisel ning meie esmane mure on tsiviilelanikkonna täbar olukord.»

«Tuleb olla valmis kõikvõimalikeks arenguteks,» resümeeris eilse arutelu tulemusi Postimehele kaitseminister Jaak Aaviksoo. «Planeerida nii võimalikku humanitaarabi turvamist kui ka relvaembargo jälgimist ja vajadusel ka kehtestamist.»

«Üldiselt on hoiak ettevaatlik, teiste sõnadega peab NATO sekkumiseks olema selge vajadus ehk piisavalt palju peab olema kurja tehtud ja kogu rahvas peab sellest aru saama, et NATO peab sinna minema,» nentis Aaviksoo.

«Teiseks peab olema õiguslik baas ehk on vaja ÜRO Julgeolekunõukogu uut otsust kas või relvaembargo kehtestamiseks,» jätkas ta. «Ja kolmandaks, et kohalikud sõbrad – Araabia Liiga ja Aafrika Liit – peaksid olema pardal ning paluma.»

Rasmussen tõi välja ka selle, et NATO otsustas suurendada oma mereväelaste kohalolekut Vahemerel. «Need laevad parandavad NATO teadmisi olukorrast – see on praeguses olukorras hädavajalik – ning nad panustavad meie vaatlus- ja jälgimisvõimekusse, sealhulgas ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1970 kehtestatud relvaembargot puudutavas,» märkis peasekretär.

USA kaitseminister Robert Gates jäi oma pressikonverentsiltagasihoidlikumaks. «Minu mulje kohaselt ei räägi me niivõrd laevade arvu suurendamisest, kuivõrd piirkonnas juba olemasolevate laevade ümberpaigutamisest,» lausus ta.

Aaviksoo iseloomustas eilsel kohtumisel esitatud erinevate maade seisukohti järgmiselt: «Mõned riigid on natuke äkilisemad, teised vähem, aga valdav on positsioon, et ei taheta ettevaatamatult tormata ebamäärase väljundiga protsessi.»

Gatesi jutust jäi aga ennekõike kõlama tõdemus, et praeguses olukorras on NATO käed üpris seotud. Tema hinnangul on põhiline piirav faktor ÜRO Julgeolekunõukogu Liibüa kohta langetatud resolutsioon 1970. «See ei anna isegi embargo kindlustamiseks luba,» märkis Gates.

Julge Prantsusmaa

Aaviksoo lausus praeguse resolutsiooni kohta, et ta ei ütleks niivõrd, et see nõrk on, kuivõrd praegune olukord on ka natuke närvide mäng. «Küsimus käib selle ümber, kuidas rahvusvaheline toetus Gaddafi ümbert ära kaob,» rääkis ta. «Ma arvan, et on olemas arusaamine, et kui ta jääb üksi, siis on pidu läbi niikuinii. Milleks minna jõuga sekkuma, kui sa saad inimese lihtsalt ära hirmutada.»

Aaviksoo tunnistas, et Pariisi otsus tunnustada esimese riigina Liibüa opositsiooni on huvitav ja kõva käik, mida on raske tagasi võtta. Selle kohta, kuidas Prantsuse värske kaitseminister Gérard Longuet oma riigi eilseid samme NATO kolleegidele põhjendas, märkis Aaviksoo aga, et talle tundub, et seda küsimust tuleks esitada pigem Élyséele kui kaitseministrile. «Ma arvan, et sellest on ehk homme võib-olla rohkem kuulda,» lisas ta.

«Sarkozy on olnud tasemel, ta on toonud Prantsusmaa julgeolekukaardile,» kiitis Aaviksoo. «Aga mida see täpsemalt tähendab, on raske öelda – vaatame-kuuleme.»

EL ei tõtta Liibüa üleminekuvalitsust tunnustama

Kuigi Euroopa Parlament kutsus eile ühenduse liikmesriikide valitsusi üles järgima Prantsusmaa eeskuju ja tunnustama Liibüa üleminekuvalitsust, ei toetanud enamik Euroopa Liidu välisministritest Pariisi positsiooni.

Prantsusmaa tegi eile hommikul enne NATO kaitseministrite ja ELi välisministrite kohtumisi avalduse, milles teatas, et tunnustab esimese riigina opositsioonilise Liibüa Rahvusnõukogu valitsust. President Nicolas Sarkozy sõnul käsitleb Pariis rahvusnõukogu nüüd Liibüa seadusliku võimu kandjana.

«Prantslased ütlesid, et see on täiendav Gaddafi mõjutamise vahend,» selgitas Eesti välisminister Urmas Paet Postimehele põhjendust, mille Pariis erakorralisel kohtumisel esitas. «Valdav seisukoht oli, et on vaja selgemat pilti, kes seal mida esindab. Neid opositsioonilisi liikumisi on seal ju mitu,» täpsustas Paet ELi välisministrite reaktsiooni. «Prioriteet on ikka see, et seal kodusõda lõpeks.»

Paeti sõnul jäi välisministrite kokkusaamisel põhiteemana kõlama, kuidas tagada Gaddafi valitsusele kehtestatud sanktsioonidest kinnipidamine. Neist tähtsaim on relvamüügikeeld ja selle kindlustamine, et üle Vahemere ei pääseks Liibüasse relvalastiga laevad. Ida-Liibüas Benghazis baseeruva rahvusnõukogu kõneisik Mustafa Gheriani tervitas Prantsusmaa sammu, avaldades lootust, et see murrab jää ja ka teised ELi valitsused valivad sama tee.

Täna arutab Brüsselis Liibüa küsimust veel kolmas Eesti valitsuse liige – peaminister Andrus Ansip, kes peab selle küsimuse üle oma kolleegidega aru erakorralisel ELi ülemkogul. Paet prognoosis eile, et väga suurt sammu võrreldes juba välisministrite koosviibimisel arutatuga ei tule, pigem oodatakse positsiooni NATO-lt.

Uudistevõrgu AFP allikate eilse info kohaselt aga soovitab Liibüa küsimuses initsiatiivi haaranud Sarkozy ülemkogule alustada õhurünnakuid Liibüale.

Samuti tahtvat prantslased, et segataks Gaddafile lojaalsete vägede kommunikatsioonisüsteeme. Sarkozy enda kantselei seda infot siiski ametlikult ei kinnitanud.

Allikas: Postimees



Serbia ja Kosovo peavad kõnelusi

Serbia ja Kosovo esindajad peavad esimesi kõrgetasemelisi otsekõnelusi.

225385_02Serbia ja Kosovo esindajad peavad esimesi kõrgetasemelisi otsekõnelusi.

Serbia ja Kosovo esindajad on täna teist päeva koos Brüsselis, tegemist on esimese nii kõrgetasemelise otsekontaktiga pärast Kosovo iseseisvumist kolm aastat tagasi, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Euroopa Liidu vahendatud kõnelustel keskendutakse Kosovo igapäevaeluks vajalike teenuste loomise võimalustele.

Kõnelustel osalemine on üks euroliidu nõudmistest Serbiale viimase teel Euroopa Liiduga ühinemiseks.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Jaak Aaviksoo osaleb NATO kaitseministrite kohtumisel Brüsselis

Täna ja homme osaleb kaitseminister Jaak Aaviksoo Brüsselis NATO kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, mis keskendub NATO edasisele arengule.

minister7Täna ja homme osaleb kaitseminister Jaak Aaviksoo Brüsselis NATO kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, mis keskendub NATO edasisele arengule.

NATO kaitseministrite kohtumisel räägitakse arengutest NATO-s pärast Lissaboni tippkohtumist, küberkaitsest ning olukorrast Põhja-Aafrikas.

Kohtumise raames toimub ka Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrite kohtumine, kus arutatakse Balti riikide õhuturbe tulevikku. Samuti leiab aset arutelu Põhjala, Balti ja Suurbritannia kaitseministrite vahel seoses kaitsealase koostööga.

Reedel toimub kohtumine NATO kaitseministrite ja teiste Afganistani operatsiooni panustavate riikide esindajate vahel.

Kaitseministrit saadavad kohtumisel kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Sven Sakkov.

Allikas: Kaitseministeerium



Suur tsiviilohvrite arv pani afgaanid meelt avaldama

Afganistani pealinnas Kabulis kogunesid täna tänavatele sajad inimesed, et protesteerida tsiviilohvrite arvu suurenemise vastu rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) rünnakutes.

225140_02Afganistani pealinnas Kabulis kogunesid täna tänavatele sajad inimesed, et protesteerida tsiviilohvrite arvu suurenemise vastu rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) rünnakutes.

“Surm Ameerikale”, karjusid läbi Kabuli kesklinna tänavate marssivad inimesed, kes kandsid loosungeid, millel kujutati verega kaetud surnud lapsi, vahendas Reuters.

“Me ei andesta kunagi verd, mida on pidanud valama süütud afgaanid, kelle tapjaks olid NATO väed,” lausus protestist osa võtnud üliõpilane Ahmad Baseer.

Meeleavaldajate seas oli ka palju naisi, mis on Afganistanis väga haruldane, kuna naised ei võta tavaliselt avalikust elust osa.

Mõned naised hüüdsid ruuporitesse: “Me ei taha ameeriklasi, me ei taha Talibani, me tahame rahu!”

Neljapäeval esines ISAFi juht Afganistanis kindral David Petraeus erakordse avaliku vabandusega Afganistani õhurünnakute käigus teisipäeval ekslikult üheksa lapse tapmise eest.

Ka USA president Barack Obama avaldas juhtunu üle sügavat kahetsust, ÜRO tegi aga avalduse, et edaspidi peab tegema kõik võimaliku, et selliseid asju enam ei juhtuks.

Tsiviilohvrite suurt arvu on korduvalt kritiseerinud ka Afganistani president Hamid Karzai.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Jaak Aaviksoo: Liibüa kui sõda meie piiri taga

Egiptusest mõne aja eest alanud revolutsioonide laine araabia riikides on tulnud üllatusena ja tõestusena tänapäeva maailma ettearvamatusest. Raudse haardega Muammar Gaddafi valitsetud Liibüa on langemas kodusõtta, kus valitsusväed pommitavad õhust ülestõusnute tugipunkte. Mis on sel pistmist Eestiga? Eesti julgeolekuga?

minister7Egiptusest mõne aja eest alanud revolutsioonide laine araabia riikides on tulnud üllatusena ja tõestusena tänapäeva maailma ettearvamatusest. Raudse haardega Muammar Gaddafi valitsetud Liibüa on langemas kodusõtta, kus valitsusväed pommitavad õhust ülestõusnute tugipunkte. Mis on sel pistmist Eestiga? Eesti julgeolekuga?

Itaaliale kuuluva Lampedusa saarest on Aafrika rannikuni 113 kilomeetrit. Sealt vahelt läheb Euroopa Liidu ja NATO piir ja sestap on Liibüa sõda sõda meie piiri taga. Sõda on alati humanitaarkatastroof ja tähendab sõjapõgenikke, seni kümnetes tuhandetes, mis võib kasvada miljonitesse. See ei ole üksnes Itaalia probleem, vaid kogu Euroopa probleem, mis Eesti kohta arvestades tähendab põgenikke kümnetest tuhandeteni. See ei saa meid jätta ükskõikseks ja püstitab küsimuse, kuidas toimida. Täpsemalt – kas, millal ja kuidas sekkuda?

Kui üleskutsed vägivalla lõpetamiseks ja kaudsed meetmed keeldude ja embargodena vilja ei kanna, tuleb kaaluda ka jõu kasutamist. See eeldab suurt rahvusvahelist konsensust ja toetust, sest iga väline sekkumine kätkeb ohtu konflikti eskalatsiooniks. Samas täieliku konsensuse otsimine võib alati ka nurjuda. On hea ja igati tervitatav, et lisaks Araabia Liiga, Aafrika Riikide Organisatsiooni, ÜRO ja teiste rahvusvaheliste ühenduste aruteludele on kogunenud ka NATO, arutamaks Liibüa konflikti mõju meie ühisele julgeolekule. NATO, lisaks omapoolsele üleskutsele vägivald lõpetada, peab mõistlikult valmistuma kõikvõimalikeks arenguteks. Sealhulgas olema vajadusel ja piisava rahvusvahelise toetuse olemasolul võimeline sekkuma, eelkõige lennukeelu kehtestamise läbi Liibüa õhuruumis.

Tuleb mõista, et lennukeelu kehtestamine, eelkõige lõpetamaks ülestõusnute ründamist õhust, tähendab esmajoones sõjalist rünnet Liibüa õhutõrjesüsteemide vastu. Loodame, et välisjõud, sealhulgas NATO, saab sõjalisest sekkumisest hoiduda, aga seda ei saa kahjuks välistada.

Eelnev pole oluline mitte ainult tänast konflikti silmas pidades – maailm on raskesti ettearvatav ja välistada ei saa vägivalla puhkemist ükskõik millise NATO liikmesriigi koduuksel. Targem on olla selleks valmistunud.

Allikas: Postimees



Estonian Foreign Minister visits Afghanistan, January 2011.

Foreign Minister Urmas Paet traveled to Afghanistan this January. He met with Afghan Foreign Minister Zalmai Rassoul and Helmand Governor Gulab Mangal in Kabul before visiting Estonian troops stationed in southern Afghanistan.

Paet visits Estonian soldiers in Afghanistan.Foreign Minister Urmas Paet traveled to Afghanistan this January. He met with Afghan Foreign Minister Zalmai Rassoul and Helmand Governor Gulab Mangal in Kabul before visiting Estonian troops stationed in southern Afghanistan.  (MFA)

While meeting with International Security Assistance Force (ISAF) leader General David Petraeus, Paet argued that NATO members ought to make the decision to withdraw from Afghanistan together.

“The nations that are responsible for areas in which responsibility will be transferred to the Afghans sooner shouldn’t necessarily leave, but rather continue contributing in other regions or increase their contributions to training,” he said.

General Petraeus commended Estonia’s contributions to ISAF, adding that, “Taking into account the size of Estonia’s population, Estonia is one of our most significant partners.” (MFA)

The Ministry of Foreign Affairs has issued the following press releases on Paet’s visit:



Eesti jääb NATO-ga Liibüa osas solidaarseks, sõjast veel ei räägita

Ühendriikide laevastik suundub Liibüa lähistele ning võimalikule sõjalisele sekkumisele kriisi lahendamiseks on viitanud ka mitmed teised NATO riigid. ÜRO-s Liibüa vastaseid sanktsioone toetanud Eesti jääb edasiste arengute osas pigem äraootavale seisukohale.

177943Välisministeeriumist teatati, et Eesti mõistab hukka vägivalla Liibüas ning teeb koostööd oma partneritega rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas ÜROs ja NATOs, selle nimel, et vägivalla kasutamine Liibüas lõppeks.

Eesti toetas ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni kiiret vastuvõtmist sanktsioonide rakendamiseks Liibüa juhtide suhtes, kes on vastutavad meeleavaldajate tapmise ja nendevastase vägivalla eest.

ÜRO 192 liikmesriiki otsustasid ühehäälselt Gaddafi režiimi välja heita organisatsiooni inimõiguste nõukogust.

Välisministeeriumi andmetel jälgib NATO olukorda Liibüas tähelepanelikult, kuid hetkel on põhiline raamistik Liibüa olukorra lahendamiseks ÜRO.

„Eesti peab väga oluliseks NATO riikide solidaarsust, kuid küsimustele, kas Eesti oleks valmis sõjaväge Liibüasse saatma, ei ole võimalik vastata, sest see on hetkel liiga teoreetiline,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Minna-Liina Lind.

Kaks Ühendriikide sõjalaeva läbisid täna Suessi kanali ning võtsid suuna Liibüa ranniku lähisetele, vahendas Reuters.

Dessantlaev USS Kearsarge, mis võib pardale võtta kuni 2000 merejalaväelast ja USS Ponce jõuavad täna Vahemerele.

Ühendriikide hävitaja USS Barry läbis Suessi kanali juba esmaspäeval. Punasel merel viibib ka lennukikandja USS Enterprise.

Lääneriigid rakendavad Muammar Gaddafi võimult tõrjumiseks jätkuvalt nii diplomaatilist kui ka sõjalist survet. Lisa ameeriklastele on ka britid mõista andnud, et vajadusel ollakse valmis kasutama sõjalist jõudu.

Allikas: Eesti Päevaleht



Afganistan nõuab NATOlt tsiviilohvrite kohta selgitusi

Afganistani võimud nõuavad, et USA ja NATO väejuhid jagaksid nende parlamendi ees selgitusi, miks tsiviilohvrite arv on nii suur, rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) esindaja keeldus aga kommenteerimast, kas kutse vastu võetakse.

224932_01Afganistani võimud nõuavad, et USA ja NATO väejuhid jagaksid nende parlamendi ees selgitusi, miks tsiviilohvrite arv on nii suur, rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) esindaja keeldus aga kommenteerimast, kas kutse vastu võetakse.

Afganistan mõistis vihaselt hukka kaks hiljutist juhtumit idaprovintsis Kunaris, kus võimude teatel hukkus üle 75 tsiviilisiku, kellest pooled olid lapsed, ning kutsus ISAFi juhti kindral David Petraeust üles selgitusi jagama, vahendas Reuters.

“Me ei ole argpüksid, peame rahumeelselt USA saatkonda marssima või kutsuma Petraeuse enda ette, et ta selgitaks, miks tema väed tapavad süütuid afgaane,” rääkis parlamendi ees 2009. aastal presidendiks kandideerinud Ramazan Bashardost.

“Tapmised peavad lõppema, vastasel juhul hakkavad inimesed välismaalastele vastu ja meie toetame neid,” nentis ta.

Tsiviilohvrite suur arv on saanud pingeallikaks president Hamid Karzai ja Washingtoni vahel, kuigi USA andmetel on enam kui kolme neljandiku ohvrite hukkumise taga mässulised.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



NATO eesotsas Ühendriikidega valmistub Liibüas jõudu kasutama

USA liigutab oma sõjalaevu lähemale Liibüale, et valmis olla võimalikuks sõjaliseks sekkumiseks, ütles pentagoni kõneisik kolonel David Lapan CNNile.

177920USA liigutab oma sõjalaevu lähemale Liibüale, et valmis olla võimalikuks sõjaliseks sekkumiseks, ütles pentagoni kõneisik kolonel David Lapan CNNile.

Ameeriklastel on Punasel merel tegutsemisvalmis lennukikandja USS Enterprise ja dessantlaev USS Kearsarge. Vajadusel oleks võimalik neid aluseid kiirelt Liibüa lähistele liigutada.

Lapan ei kommenteerinud, kas mõni Ühendriikide maismaaüksus on pandud kõrgendatud lahinguvalmidusse seoses Liibüaga.

EL otsustas keelata Liibüale relvastuse ning laskemoona müümimise. Samuti keelustati igasugune kaubavahetus Gaddafi režiimiga, mis võiks kaasa tuua liibüalaste edasise rõhumise.

Itaalia tühistas nädalavahetusel Liibüaga sõlmitud lepingu, mis välistas teineteise sõjalise ründamise. See samm omakorda sillutab teed võimalikule sõjalisele sekkumisele NATO ja Ühendriikide üksuste poolt. Itaalias asub ka USA kuuenda laevastiku kodubaas.

Endine Ühendriikide saadik NATO juures Kurt Volker nentis, et Itaalia otsus koostööleping Liibüaga formaalselt tühistada, ei tähenda veel seda, et sellest piisaks Liibüa vastu sõjalise jõu kasutamise õigustamiseks.

Suurbritannia valitsus on mõista andnud, et NATO liitlased planeerivad saata Liibüas Gaddafi vastu võitlevatele opositsionääridele relvastust ning vajadusel saata piirkonda ka oma relvaüksused.

Siiski ei ole kõik NATO liikmed valmis Liibüas toimuvasse sekkuma. Alliansi võimas liige Türgi teatas, et invasioon Liibüasse ei tohi tulla kõne allagi.

„Me oleme sellele vastu, sellist asja ei tohiks isegi arutada,” vahendas Turkish Press peaminister Recep Tayyip Erdoğani sõnu.

Veebruari keskel hakkas liibüa rahvas mässama üle 40-aasta võimul olnud diktaator Muammar Gaddafi vastu. Isevalitseja saatis opositsionääride vastu sõjaväe. Tänase seisuga on kokkupõrgetes hukkunud erinevatel andmetel 1000-3000 inimest, suur osa riigist on juba läinud opositsiooni kontrolli alla, kuid pealinn Tripoli püsib jätkuvalt Gaddafi käes.

Liibüa rahvaarv on umbes 6,5 miljonit. Riigis asuvad Aafrika mandri suurimad naftavarud, mille ekspluateerimisele on üles ehitatud praktiliselt kogu Liibüa majandus.

Allikas: Eesti Päevaleht



Populaarne protest Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas: Egiptus võidukas?

Egiptlaste väljakutse on nüüd viia üle tänava aktivism inklusiivseks demokraatlikuks institutsionaalseks poliitikaks, et populaarne protest, mis kulmineerus militaarse riigipöördega, ei lõpeks seal samas.

lgo_icgEgiptlaste väljakutse on nüüd viia üle tänava aktivism inklusiivseks demokraatlikuks institutsionaalseks poliitikaks, et populaarne protest, mis kulmineerus militaarse riigipöördega, ei lõpeks seal samas.

Aastaid levinud laiaulatuslik viha režiimi vastu, mida ei saanud ühegi arvestatava mehhanismi läbi väljendada, võttis protestiliikumiste ning tööliste rahutuste kuju.

Presidendi tagasiastumisega ei ole aga draama kaugeltki lõppenud. Sõjavägi on võimul. Streigid jätkuvad. Protestijad näitavad jätkuvat võimekust mobiliseerida sadu tuhandeid.

Mubaraki- järgne Egiptus kujundatakse tunnustega, mis iseloomustasid ülestõusu:

  • See oli populaarne mäss. Kuid selle lõpplahenduseks oli sõjaväeline riigipööre. Hierarhiline, stabiilsusele suunatud institutsioon, kes kaitseb enda huvisid ning spontaanne ja väheorganiseeritud populaarne liikumine seisavad silmitsi mitme küsimusega, nende seas: kes valitseb üleminekuperioodil ning millise pädevusega; kes kontrollib konstitutsiooni kirjutamist ning kui laialdane saab see olema; kes otsustab järgmiste valimiste reeglite üle ning millal need peetakse; ning kui palju muutub ja avaneb poliitiline keskkond enne seda?
  • Sõjavägi mängis keskset, otsustavat ning ambivalentset rolli. See oli mures ebastabiilsuse pärast ning polnud aldis nägema protesteeriva rahva poolt dikteeritud poliitilisi arenguid. See oli suunatud  kaitsma enda populaarset usaldusväärsust ning mitte vähem olulised olid ka äri- ja institutsionaalsed huvid. Sõdurid, kes täna valitsevad ilma parlamentaarse järelevalveta või opositsiooni sisendita, on need samad, kes töötasid lähedalt koos endise presidendiga. Näib, et nad justkui ei soovi jääda otseselt võimule, eelistades lahkuda nii pea kui võimalik ning pöörduda tahaplaanile, kus nad saavad nautida enda privileege . Sellest hoolimata soovivad nad muutuse ulatust ja tempot kontrollida.
  • Opositsioonil puudus kindel liider või esindajad ning enamasti koonduti ümber ühtse nõudmise- saada lahti Mubarakist. Protesti ajal tähendas see seda, et see võib ühendada sotsiaalsed, religioossed, ideoloogilised ning generatsioonilised lahkmed, tuues kokku nii lai rida majanduslikust spektrist, kui ka noored aktivistid ja traditsioonilise opositsiooni, Islami Vennaskonna. Pealmine inspiratsioon oli moraalne ja eetiline mitte programmiline.Kuna protsess liigub tänavalt võimukoridoridesse, võivad need tugevused saada koormavaks. Suure tõenäousega puhkevad taas erinevate sotsiaalsete gruppide huvide konflikti tõttu opositsiooni rivaliteedid. Nii volitatud esindajate puudumine kui ka ühise positiivse agenda puudumine kahjustab efektiivsust.  Peamine mõjuvõimu vorm – tänava protestid – on kahaneva väärtusega. Võtmeküsimuseks on, kas liikumine leiab viisi enda kohaloleku ning surve institutsionaliseerimiseks.
  • Läbi nende sündmuste oli avalik arvamus tihti kõhklev. Paljud väljendasid vastumeelsust režiimi suhtes, kuid oldi samuti mures protestijate põhjustatud ebastabiilsuse ning korratuse pärast. Kõige levinum oli püüd naasda tagasi normaalsuse juurde, arvestades ebastabiilsuse kõrget hinda. Kohati kandus see püüd ootustesse, et protestid lõpeksid, kohati aga soovi, et režiim lõpetaks vägivalla ja provotseerivad meetodid. See ambivalentsus mõjutab eesolevat perioodi. Väljakutseks on kombineerida funktsionseerivad, stabiilsed insititutsioonid poliitilise ja sotsiaal-majandusliku transformatsiooni protsessiga.
  • Lääne kommentaatorid jagunevad leeridesse: need, kes nägid Islami Vennaskonna sõrmejälgi üle terve ülestõusu ning need, kes nägid seda kui noorte, lääne haridusega põlvkonna triumfi, kes olid hüljanud islamistliku Ameerika-vastase maailmavaate. Mõlemad tõlgendused on ekslikud.
  • On saadud kaks õppetundi. Vennaskond on palju kainem ja mõistlikum kui arvatakse, eelistades investeerida pikaajalisusesse ning ei naudi kaugeltki enamuse toetust. Selle poliitilise osaluse suurenedes peab see silmitsi seisma pingetega, mida ülestõus süvendas.
  • Mubarak oli lääne liitlane; see kiirus, millega tähistati tema kukutamist kui demokraatia võidukäiku oli anomaalne kui mitte näotu. Egiptlased ei olnud vastuvõtlikud nõuannetele väljaspoolt ülestõusu ajal ning tõenäoliselt ei hooli sellest ka praegu. Egiptuse uued valitsejad on avalikule arvamusele, mis alistub vähem lääne nõudmistele, vastuvõtlikumad- see on hind, mida makstakse demokraatliku poliitika eest, mida USA ja Euroopa väidavad näha soovivat.

Transitsiooni aitaks kursil hoida:

  • Kui sõjavägi jagaks enda võimu tsiviiljõududega. Tuleks hakata põhiõigusi austama, kaasarvatud sõnaõigust, ühinemis- ja liitumisvabadust, ka iseseisvate ametiühingute õigusi.
  • Tuleb luua usaldusväärsed, eraldiseisvad organid, mis uurivad endise režiimi ametnike rikkumisi. Seejuures peab olema tagatud aus juriidiline protsess.
  • Demokraatlik liikumine oleks edukas, kui toimuks jätkuv koordinatsioon ja omataks konsensust kõige olulisemates positiivsetes ja strateegilistes poliitilistes nõudmistes. Sellele aitaks kaasa spetsiaalse organi loomine, mis avaldaks survet militaarvõimudele.

Mubaraki minemakihutamine oli suur samm. Mis sellele järgneb, on sama saatuslik.

Allikas: International Crisis Group

Kokkuvõtte tegi Eesti NATO Ühing



Põhja-Korea ähvardas lõunanaabrit rünnakuga

Põhja-Korea hoiatas, et nende sõjavägi avab Lõuna-Korea suunas riigipiiril tule, kui see ei lõpeta põhjanaabri vastu suunatud psühholoogilist kampaaniat.

224752_01 Pohja-KoreaPõhja-Korea hoiatas, et nende sõjavägi avab Lõuna-Korea suunas riigipiiril tule, kui see ei lõpeta põhjanaabri vastu suunatud psühholoogilist kampaaniat.

Lõuna-Korea sõjavägi on heitnud põhjanaabrite aladele lendlehti, millel teavitatakse elanikke Egiptuse protestidest, vahendas Reuters.

Samuti on Põhja-Koreasse saadetud toitu, ravimeid ja raadioid, et julgustada inimesi muutustele mõtlema.

Põhja-Korea ametlik uudisteagentuur KCNA vahendas võimude ametlikku teadet, et kui selline tegevus hoolimata hoiatustest jätkub, avab Põhja-Korea armee Rimjini paviljonis ehk kaht Koread eraldava demilitaritariseeritud tsooni lähedal asuva Lõuna-Korea ala suunas enesekaitseks tule.

Põhja-Korea on kõrgendatud valmisolekus ja ka seetõttu, et esmaspäeval algab Lõuna-Korea ja USA ühisõppus.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Olukord Liibüas ei näita rahunemise märke

Olukord Liibüas ei näita rahunemise märke ning paljude riikide välisministrid ning poliitilised liidrid kogunevad Šveitsi Genfi, et otsida lahendust humanitaarkriisi lahendamist kaosesse vajunud riigis.

224792_02 LiibuaOlukord Liibüas ei näita rahunemise märke ning paljude riikide välisministrid ning poliitilised liidrid kogunevad Šveitsi Genfi, et otsida lahendust humanitaarkriisi lahendamist kaosesse vajunud riigis.

Ajal kui Liibüa idaosa on juba ülestõusnute kontrolli all ning Muammar Gaddafi kukutamiseks üle kogu riigi laienenud vägivaldsed rahutused on jõudnud pealinna Tripoli külje alla, ähvardab liibüalasi üha enam nappus toidust, ravimeist ja kütusest, vahendasid ERR-i teleuudised Maailma Toiduprogrammi teadet, mis tugines riigist pagenute ütlustele.

Liibüa impordib suurema osa riigis vajaminevast teraviljast, ent eelmisel nädalal tekkis vilja transportimisel tõsiseid raskusi, sest paljud sadamad on suletud.

Samas kuigi põgenike väitel on olukord toidukaupade kättesaadavuse osas päris hull, väidavad mitmed Tripoli poemanikud vastupidist. “Minu poes on olemas enamik vajaminevatest toidukaupadest, nagu näiteks tomatid, toiduõli, piim ja suhkur,” kõneles poeomanik Tripolist Sadiq Ali. “Kõigil kaupmeestel on kaubad olemas,” kinnitas ta.

Tripoli on üha enam sattumas Gaddafi vastaste piiramisrõngasse. Mässuliste teatel on nad moodustanud oma liikumise poliitiliseks esinduseks rahvusliku nõukogu.

Ligi kaks nädalat kestnud rahutustes on inimõigusorganisatsioonide sõnul hukkunud vähemalt tuhat inimest.

ÜRO hinnangul on Liibüast vägivallalaine hirmus viimase nädala jooksul põgenenud umbes sada tuhat inimest.

ÜRO inimõiguste nõukogu on kogunemas Genfi, et leida lahendusi olukorrale Liibüas, mida ähvardab tõsine humanitaarkriis.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Eesti vabastab Valgevene kodanikud rahvuslike viisade tasudest

Täna otsustas valitsus, et Eesti loobub Valgevene kodanikelt riigilõivu võtmisest rahvusliku viisa taotlemisel Eesti välisesindustes alates märtsi algusest.

paet-200pxValitsus otsustas, et Eesti loobub Valgevene kodanikelt riigilõivu võtmisest rahvusliku viisa taotlemisel Eesti välisesindustes alates märtsi algusest.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on otsuse eesmärk avaldada toetust Valgevene kodanikuühiskonnale. „Reisimise lihtsustamine Euroopa Liidu riikidesse aitab Valgevenel tugevdada kodanikuühiskonda ja saada kogemusi Euroopa Liidust,“ ütles Paet. „Tegemist on solidaarsuse ja toetuse avaldusega valgevenelastele, kelle jaoks on reisimine Euroopa riikidesse praegu kulukas ning kes seetõttu ei ole tihti saanud oma koduriigist välja,“ lisas ta.

Riigilõivu võtmisest pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest Valgevene kodanikelt on hiljuti loobunud ka Poola ja Läti. „Loodame, et ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid leiavad võimalusi Valgevene kodanike reisimise lihtsustamiseks ning Euroopa Liit sõlmib nähtavas tulevikus Valgevenega viisalihtsustuse leppe, mis alandab Schengeni viisade hinda,“ sõnas välisminister Paet.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on otsuse eesmärk avaldada toetust Valgevene kodanikuühiskonnale. „Reisimise lihtsustamine Euroopa Liidu riikidesse aitab Valgevenel tugevdada kodanikuühiskonda ja saada kogemusi Euroopa Liidust,“ ütles Paet. „Tegemist on solidaarsuse ja toetuse avaldusega valgevenelastele, kelle jaoks on reisimine Euroopa riikidesse praegu kulukas ning kes seetõttu ei ole tihti saanud oma koduriigist välja,“ lisas ta.

Riigilõivu võtmisest pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest Valgevene kodanikelt on hiljuti loobunud ka Poola ja Läti. „Loodame, et ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid leiavad võimalusi Valgevene kodanike reisimise lihtsustamiseks ning Euroopa Liit sõlmib nähtavas tulevikus Valgevenega viisalihtsustuse leppe, mis alandab Schengeni viisade hinda,“ sõnas välisminister Paet.

Allikas: Välisministeerium



Egiptuse president Hosni Mubarak astus tagasi

Egiptuse asepresident Omar Suleiman tegi lühikese telepöördumise, milles teatas, et president Hosni Mubarak astub riigi heaolu nimel tagasi.

223979_01Egiptuse asepresident Omar Suleiman tegi lühikese telepöördumise, milles teatas, et president Hosni Mubarak astub riigi heaolu nimel tagasi.

Suleiman ütles Al Masriya telekanalis tehtud pöördumises, et president otsustas Egiptuse praeguse keerulise olukorra tõttu riigi presidendi ametist tagasi astuda ning anda riigi juhtimine üle sõjaväe kõrgeimale juhile.

“Aidaku meid jumal,” lausus Suleiman BBC teatel.

CNNi ja Reutersi andmetel on Kairo tänavatele kogunenud sajad tuhanded egiptlased, kes Mubaraki tagasiastumisest vaimustatuna lehvitavad lippe, nutavad ja juubeldavad: “Egiptus on vaba!”

Tahriri väljakul meelt avaldanud Gigi Ibrahim rääkis, et ei suuda juhtunut uskuda: “Me saime sellega hakkama, see on uskumatu! Mubaraki diktatuur on langenud ja Egiptuse rahvas on igaveseks vaba. Me oleme nii uhked ja õnnelikud. Oleme aastaid kannatanud ja viimaks oleme diktaatorist vabad. See päev jääb meile igaveseks meelde”.

BBC Kairo korrespondendi Jon Leyne sõnul tuli teade Mubaraki tagasiastumisest rahvale ootamatult. Tänavail liikuvad autod lasevad signaali, õhku tulistatakse aupauke. Samas jätab võimu üleandmine armeele tema sõnul mulje, et tegemist on riigipöördega.

“Põhiseadust on rikutud. Ametlikult peaks võim minema parlamendi spiikrile, selle asemel võtab selle aga armee juht. Egiptus liigub väga ebakindla tuleviku suunas,” nentis Leyne.

Egiptuse põhiseaduse kohaselt täidab presidendi tagasiastumise korral ajutiselt tema kohuseid rahvaassamblee spiiker. Uus president tuleb riigile valida 60 päeva jooksul.

Euroopa Liit on valmis Egiptust aitama

Euroopa Liidu välispoliitika juhi Catherine Ashtoni teatel aktsepteerib liit Mubaraki tänast otsust. Tagasi astudes kuulas president Ashtoni sõnul Egiptuse rahva häält ning avas tee kiirematele ja sügavamatele reformidele.

“Egiptuse tulevik on Egiptuse rahva kätes. Euroopa Liit on valmis igati abiks olema,” seisis ELi välispoliitika juhi teates.

Iisraeli võimude teatel on praegu vara öelda, kuidas Mubaraki taganemine Egiptust mõjutab. Riik loodab, et Egiptus saavutab demokraatia ilma vägivallata.

Saksamaa kantsler Angela Merkel nimetas tänast rõõmupäevaks. “Oleme tunnistajaks ajaloolisele muutusele. Jagan koos miljonite Egiptuse tänavatel olevate inimestega Egiptuse rahva rõõmu,” teatas Merkel.

ÜRO peasekretär Ban Ki-moon kutsus Egiptust üles võimu läbipaistvaks, korrakohaseks ja rahulikuks üleandmiseks. Ta avaldas lootust, et riigis tulevad vabad ja õiglased valimised.

USA president Barack Obama ütles Mubaraki otsuse järel tehtud pöördumises, et president vastas egiptlaste janule muutuste järele. “See aga ei tähenda Egiptuse ülemineku lõppu. See on algus. Ma olen kindel, et ees on keerulisi päevi ja mitmed küsimused jäävad vastuseta. Kuid ma olen kindel, et egiptlased suudavad leida vastused ning teha seda rahumeelselt, konstruktiivselt ja ühtsustundega, mis kirjeldab neid viimaseid nädalaid,” ütles Obama.

Ta lisas, et Egiptus ei saa enam kunagi olema endine ning egiptlased on teinud selgeks, et vaid puhas demokraatia viib võidule. Ta kutsus ka riigi sõjaväge lõpetama eriolukorda ning alustama ettevalmistusi vabadeks ja õiglasteks valimisteks.

Mubarak valitses Egiptust 30 aastat, meeleavaldused tema tagasi astumiseks on kestnud 18 päeva. Ehkki riigipea tegi kolmel korral telepöördumistes mitmeid järeleandmisi, ei rahuldanud need protesteerijaid.

Allikas: Eesti Rahvusringhääling



Eesti ja Rootsi sõlmisid kaitsekoostöö kokkuleppe

Kaitseminister Jaak Aaviksoo kohtus Tartus ühepäevasel töövisiidil oleva Rootsi kaitseministri Sten Tolgforsiga, kellega allkirjastati ka Eesti ja Rootsi vaheline kahepoolse kaitsekoostöö kokkulepe.

minister7Kaitseminister Jaak Aaviksoo kohtus Tartus ühepäevasel töövisiidil oleva Rootsi kaitseministri Sten Tolgforsiga, kellega allkirjastati ka Eesti ja Rootsi vaheline kahepoolse kaitsekoostöö kokkulepe.

Kokkulepe paneb paika Eesti ja Rootsi vahelise kaitsealase koostöö peamised suunad ja prioriteedid, milledest olulisemad on hangetelalane koostöö, kaitseväelaste haridus ja väljaõpe ning võimearenduse alane infovahetus.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti ja Rootsi vaheline kaitsealane koostöö ka seni sujunud äärmiselt hästi. ”Täna allkirjastatud kokkulepe annab kahe riigi vahelisele koostööle ka formaalse raamistiku,” ütles Aaviksoo.

Samuti arutasid kaitseministrid omavahelisel kohtumisel Põhjala- ja Balti riikide vahelise koostööga, Balti Kaitsekolledži arendamise, regionaalse julgeoleku, küber- ja energiajulgeoleku ja Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi seotud küsimusi.

„Kahepoolsel kohtumisel oli eelkõige arutelu all Balti Kaitsekolledži tulevik ning võimalik muutumine Põhja-Euroopa regionaalseks kaitsealaseks õppeasutuseks, kus kõrgema sõjaväelise hariduse saaksid nii ohvitserid NATO-st, Euroopa Liidust kui ka partnerriikidest,“ sõnas kaitseminister Aaviksoo.

Rootsi kaitseminister Tolgfors külastas ka Tartus asuvat Balti Kaitsekolledžit, kus kohtus kooli ülema brigaadikindral Meelis Kiiliga ning esines ettekandega kolledži õppuritele.

Rootsil ja Eestil on tihedad kaitsealased sidemed juba alates 1990. aastate esimesest poolest. Peamisteks koostöövaldkondadeks on kaitseväelaste väljaõpe, Balti Kaitsekolledži arendamine, mereseire-alane infovahetus, kaitsealane abi Lääne-Balkanil, Ukrainas ja Gruusias.

2011. aasta esimesel pool-aastal osaleb Eesti kaitsevägi Rootsi juhitud Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi koosseisus kuni 55 kaitseväelasega. Eelmisel suvel sõlmisid Eesti ja Rootsi kaitsealaste ühishangete raamlepingu, mis annab aluse võimalikeks relvastuse, varustuse ja laskemoona ühishangeteks. Samuti on Rootsi Eesti kaitseväele annetanud mitmesugust relvastust ja varustust.

Allikas: Kaitseministeerium



Ämari lennubaas saab kaasaegsed navigatsiooniseadmed

Kaitseministeerium sõlmis lepingu rekonstrueeritava Ämari lennubaasi jaoks kaasaegse navigatsioonisüsteemi hankimiseks, mis võimaldavad lennubaasi kasutada ööpäevaringselt ja halva ilmaga.

minister7Kaitseministeerium sõlmis lepingu rekonstrueeritava Ämari lennubaasi jaoks kaasaegse navigatsioonisüsteemi hankimiseks, mis võimaldavad lennubaasi kasutada ööpäevaringselt ja halva ilmaga.

Hanke käigus paigaldatakse Ämari lennubaasi raadionavigatsiooniseadmed, millega määratletakse lennuki asukoht lennuvälja suhtes, raadiomajakad, instrumentaalmaandumist võimaldav süsteem, suunamääraja ja meteoroloogiasüsteem. Samuti renoveeritakse baasi lennujuhtimistorn ning paigaldatakse sinna kaasaegsed töökonsoolid.

Projekti lõppedes vastavad Ämari lennuvälja navigatsiooni-, maandumis-, meteoroloogia- ja tornisüsteemid kõikidele kaasaegsetele nõuetele ning võimaldavad Ämaris lennukeid vastu võtta ka öösel ja väga kehvade ilmastikuoludega.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles, et võimaliku kriisi korral on Eesti julgeoleku ja heidutusvõime seisukohast ülioluline, et liitlasväed saaksid võimalikult kiiresti transportida Eestisse olukorrale vastavaid sõdureid ja tehnikat. „Kaasaegse navigatsioonisüsteemi rajamine on üheks olulisemaks eelduseks lennubaasi esmase tegutsemisvalmiduse saavutamisel, kuna seejärel saab baas meie liitlaste lennukeid vastu võtta igasugusel kellaajal ja igasuguse ilmaga,“ ütles Aaviksoo.

Riigihanke navigatsiooniseadmete valmistamiseks ja paigaldamiseks võitis Itaalia firma SELEX SI. Hanke kogumaksumuseks kujuneb ligi viis miljonit eurot, mis tasutakse aastatel 2011 ja 2012. Vastavalt hankelepingule peab uue navigatsioonisüsteemi paigaldamine olema lõpetatud selle aasta lõpuks.

Ämari lennubaasi rekonstrueeritakse alates 2008. aastast, et baas oleks vajaduse korral võimeline võtma vastu liitlasvägede transpordilennukeid ning toimima õhuturbehävitajate baasina. Pärast lõplikku valmimist on Ämari võimeline ööpäevas vastu võtma kuni 1000 tonni veoseid või 2000 sõdurit päevas.

Tänaseks on NATO kaasrahastamisel Ämaris valminud lennuliiklusala, samuti hoolduskompleks ning kütuserajatis. Esmase tegutsemisvalmiduse saavutab lennubaas pärast navigatsioonisüsteemi ja administratiivala rajamist.

Allikas: Kaitseministeerium