„Räägime NATO-st“ Audru Keskkoolis

natoflag17. veebruaril toimub loengusari „Räägime NATOst“ Audru Keskkoolis. Esinevad Ühingu aseesimees Kadri Simson ja Kaitseväe esindaja.

Loengud on mõeldud riigikaitsealase teadlikkuse tõstmiseks õpilaste hulgas. Ühing tutvustab kooliõpilastele NATO toimimise ja riigikaitse põhimõtteid.



„Kuidas näed tulevikku“ Narvas

170927Eesti NATO Ühingu esindajad kohtuvad 7. veebruaril Narva koolide õpilastega, et suurendada noorte teadmisi ühiskonna toimimise põhimõtetest. „Kuidas näed tulevikku“ kohtumised toimuvad 7. veebruaril algusega kell 10:05 Narva Kreenholmi Gümnaasiumis, 13:00 Narva Pähklimäe Gümnaasiumis  ja  kell 14:20 Narva 6. Keskkoolis.  Rohkem informatsiooni on leitav: http://noortefoorum.eata.ee/



Eesti NATO Ühing – 10 aastat asutamisest

2. veebruaril möödub 10 aastat Eesti NATO Ühingu asutamiskoosoleku ja I Üldkogu toimumisest.

eatalogo22. veebruaril möödub 10 aastat Eesti NATO Ühingu asutamiskoosoleku ja I Üldkogu toimumisest.

Eesti NATO Ühing asutati 2001. aastal üle poolesaja aktiivse inimese poolt, kes soovisid toetada Eesti Vabariigi jõupingutusi NATO-ga liitumisel. Ühingu juhatajaks aastatel 2001-2006 oli Jörgen Siil, kes hetkel töötab Euroopa Parlamendi Eesti Sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni nõunikuna.

Eesti NATO Ühingu esimesteks nõukogu liikmeteks olid: Kalev Stoicescu, Madis Mikko, Jaan Männik, Ingvar Pärnamäe, Peeter Tohver, Liis Klaar, Aivar Roop, Trivimi Velliste, Rein Helme, Vahur Made ja Toomas Kivimägi. Viimased kaks liiget soovisid ennast õige pea taandada ning uuteks nõukogu liikmeteks osutusid Kadri Jäätma ja Victoria Punga. 2011. aastal täitub ka Victoria Pungal 5 aastat ametiaega EATA juhatajana.

2011. aastal liidab EATA ligi kolmesadat inimest erinevatelt elualadelt, kelle üheks ühiseks eesmärgiks on toetada Eesti liikmelisust NATO-s.

Aitäh kõigile, kes te olete Eesti NATO Ühinguga olnud ning jõudu ka edaspidiseks!



Eesti õpilaste valmistatud mänguasjad jõudsid Afganistani lasteni

Jalaväekompanii Estcoy-11 kaitseväelased jagasid sel nädalal Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Daghighi küla lastele Rocca al Mare kooli õpilaste valmistatud ja kogutud mänguasju.

139580Jalaväekompanii Estcoy-11 kaitseväelased jagasid sel nädalal Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Daghighi küla lastele Rocca al Mare kooli õpilaste valmistatud ja kogutud mänguasju.

„Mänguasjade jagamisele oli kogunenud ligi 60 küla 4–16 aasta vanust last,“ ütles kontingendi kaplan kapten Endel Apsalon. „Oma kingitust oodates olid laste emotsioonid laes, nad olid väga rõõmsad mänguasju vastu võttes.“

Kaitseväelased jagasid lastele mitu suurt kastitäit mänguasju, milleks olid peamiselt loovust arendavad puust mängud ja pehmed kaisuloomad.

Rocca al Mare kooli 11. klassi õpilased Hannus Luure, Brent Mööl ja Alexander Vein andsid mänguasjad Scoutspataljonile üle möödunud aasta sügisel. Loovust arendavad mänguasjad valmisid kooli puu- ja käsitöötundides. Õpilased uurisid Afganistani ajalugu kui ka seda, millistes tingimustes elavad kohalikud lapsed. Mänguasjad valmistati põhimõttel, et nendega mängimiseks poleks vaja pikki ja keerulisi selgitusi.

Mänguasjade jagamine korraldati pärast Daghighi külas läbiviidud shurat, kus selgitati külarahvale rahvusvaheliste ja Afganistani julgeolekujõudude pingutusi julgeolekuolukorra parandamisel. Pärast shurat öeldi külaelanikele, et ühe Eesti kooli lapsed on saatnud Afganistani lastele mänguasju. Mänguasjade jagamisel olid suureks abiks Afganistani Rahvusliku Armee jalaväekompanii sõdurid, kes juhendasid lapsi ja hoidsid korda. Ühendkuningriigi kaitseväelased andsid kohalikule mullale erinevaid koolitarbeid, sealhulgas vihikuid ja pliiatseid.

Osa mänguasju antakse sel nädalavahetusel Helmandi provintsi pealinna Lashkar Gah naistekeskusele, mis korraldab ka nende jagamise.

Allikas: Päevaleht



Kert: väiksema küberüksuse võiks kaitseväes kohe käivitada

397700t20hb6a4Kuigi küber-kaitseväeteenistuse sisseviimiseks ei ole praegu veel kindlat tegevusplaani või ajakava, oleks väiksema küberkaitseüksuse loomine kaitseväe juurde juba praegu võimalik, leiab kaitseministeeriumi nõunik kindralleitnant Johannes Kert.

«Väiksema, peamiselt IT-tudengitest koosneva üksuse võiks põhimõtteliselt käivitada kas või kohe. Suurema üksuse või üksuste käivitamine sõltub vajaduste selgitamisest ja täpsustamisest,» rääkis Kert BNSile antud intervjuus.

Kerdi sõnul oleks ajateenijatest moodustatud küberüksused suurepärane valikukeskkond ka kaitseväe enda tulevikukaadri valimiseks ja motiveerimiseks. «Minu hinnangul on see raiskamine, kui näiteks IT-alade üliõpilased, parimad neist, peavad ajateenistuses tegelema millegagi, mis on nende õpitavast erialast väga kaugel.»

Kerdi kinnitusel täna siiski mingit mingit konkreetset tegevusplaani või ajakava küber-kaitseväeteenistuse sisseviimiseks ei eksisteeri. «See on visiooni staadiumis praegu.»

Ajateenistus küberväeosas sarnaneks Kerdi hinnangul sideväelaste väljaõppega. «Küberkaitse iseenesest ongi üks olulisi kaitseväe sidetagamise komponente,» rääkis Kert.

Kaitseväe kavandatavate küberüksuste kasutamine võimalike 2007. aastal toimunud küberrünnakute sarnaste küberkonfliktide korral sõltub Kerdi sõnul sellest, millises suunas arenevad Eesti seadused. «Kui Eesti seadusandja leiab, et kaitseväge võib rahuajal puhkevate kriiside lahendamiseks kasutada, siis jah.»

Kaitseminister Jaak Aaviksoo rääkis jaanuari algul USA meediaorganisatsioonile NPR antud intervjuus, et Eesti kaalub küberspetsialistide värbamist kaitseväkke, et tõsta riigi küberkaitsealast võimekust.

«Me kaalume küber-kaitseväeteenistuse sisseviimist,» rääkis Aaviksoo. «See on idee, millega me oleme mänginud. Meil ei ole praegu veel masinavärki ja seadusi paigas, kuid see võib olla üks võimalus.»

Allikas: Postimees



Balti ja Põhjamaade kaitsevägede juhatajad kohtuvad Tallinnas

file31755539_bcebae76Balti riikide ja Põhjamaade kaitsevägede juhatajad arutavad Tallinnas järgmisel nädalal toimuval kohtumisel julgeolekualaseid arenguid piirikonnas.

Järgmise nädala neljapäeval Tallinnas algavast kahepäevasest kohtumisest võtavad osa Eesti, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome ja Taani kaitsevägede juhatajad, vahendas BNS.

Kohtumise põhiteemadeks on julgeolekuarengud Põhjala-Balti regioonis ja Afganistani missiooniga seonduvad küsimused. Samuti tuleb kõne alla küberkaitse ning võimalik koostöö selles vallas NATO-s ja Euroopa Liidus.

Kaitseväe juhatajad tutvuvad ka NATO küberkaitsekeskuse tööga.

Allikas: DELFI



Kert: alanud aasta väljakutse on psühholoogiline kaitse

499023t41hf630Alanud aasta suurim julgeolakualane väljakutse Eesti jaoks on kaitseministeeriumi nõuniku kindralleitnant Johannes Kerdi hinnangul Eesti elanike psühholoogiline kaitsmine välisriikide manipulatsioonide eest.

Kerdi sõnul on suurimaks väljakutseks teiste Eesti elavate rahvaste julgeoleku ja kohaliku rahvusliku identiteedi tagamine. «Tuleb tagada see, et nad ei oleks manipuleeritavad,» ütles Kert BNSile antud usutluses.

Lisaks mitte-eestlastele tuleb tema kinnitusel psühholoogiliste manipulatsioonide eest kaitsta ka eestlasi endid. «See Kremlist lähtunud propaganda või informatsioonisõda on mõjutanud ka eestlaste maailmapilti ja minu hinnangul mitte vähem kui siin elavaid mitte-eestlasi,» leidis Kert.

Tema sõnul on propaganda tulemusena saavutatud olukord, kus eestlased vaatavad pahatihti igat võõrkeelset inimest siin kui viienda kolonni esindajat, mis ei vasta Kerdi kinnitusel tõele. «Siit tuleneb ka meie muulaste küsimus, et miks eestlased ei taha meiega suhelda ja miks eestlased on eemaletõmbunud,» rääkis Kert. Kerdi hinnangul oleks lühinägelik arvata, et Eesti vastu suunatud propagandasõja sihtgrupiks on ainult meie mitte-eestlastest elanikkond.

Lisaks psühholoogilisele kaitsele nimetas Kert alanud aasta suuremate julgeolekualaste väljakutsetena NATO operatsioonide tõhusat toetamist, küberkaitsevõime laiapõhjalist ja koordineeritud riiklikku arendamist, vastuluure tõhustamist ning riiklike kaitseplaanide ja NATO-le antud lubaduste järjepidevat täitmist.

«Kaks protsenti SKPst kaitsekulutusteks ei ole lihtsalt mingi abstraktne number, vaid see on panustamine NATO poliitlisse ühtsusesse,» rääkis Kert. «NATO poliitiline ühtsus on meie jaoks tähtis, sellega tuleb tõsiselt tegeleda.»

Kerdi kinnitusel ei ole Eesti enam ammu poliitilises ja sõjalises mõttes NATO nõrgim lüli. «Eesti poliitikat tuuakse Euroopas teistele eeskujuks,» kinnitas Kert.

Allikas: Postimees



Valitsus kiitis heaks riigikaitse strateegia

stenbockimaja1Valitsus kinnitas 30.detsembril Riigikaitse strateegia

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on tänapäevased julgeolekuohud oma olemuselt palju keerukamad, kui kitsalt klassikalised sõjalised konfliktid, mistõttu peavad nendeks valmistuma kõik olulisemad riigiasutused. „Asendades sõjalise kaitse strateegilise kava riigikaitse strateegiaga, võimaldab muudatus asuda realiseerima laiapõhjalist, erinevaid kaitsmist vajavaid valdkondi hõlmava strateegia koostamist, millesse on peale kaitseministeeriumi kaasatud ka teised ministeeriumid,“ selgitas Aaviksoo.
Riigikaitse strateegia vahetab välja senise Sõjalise kaitse strateegilise kava, mis keskendus eelkõige Eesti sõjalisele kaitsmisele. Uue strateegia kohaselt on riigi kaitsmine kõikide olulisemate Eesti riigiasutuste ülesanne, milleks tuleb valmistuda juba rahuajal.
Strateegia määratleb riigikaitse peamiste tegevussuundadena lisaks sõjalisele kaitsele ka tsiviilsektori toetuse sõjalisele kaitsele, rahvusvahelise tegevuse, sisejulgeoleku tagamise, ühiskonna elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamise ning psühholoogilise kaitse. Strateegia lähtub põhimõttest, et kõik asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna eest sõjaajal, peavad nende eest vastutama ka rahuajal. Seetõttu kaasatakse strateegiaga riigikaitse pika-ajalisse planeerimisse lisaks Kaitseministeeriumile ka kõik teised olulisemad riigiasutused.

Riigikaitse strateegia