Ministrite kaastundeavaldus: me ei unusta oma kangelasi

408829t9hcea9Peaminister, kaitseminister ja välisminister tegid täna õhtul ühisavalduse seoses nooremseersant Herdis Sikka langemisega Afganistanis, milles avaldasid lähedastele kaastunnet.

«Sõnum nooremseersant Herdis Sikka langemisest on ränk – võimatu on sõnadesse panna tema vanemate, õe ja vendade ning lähedaste kaotusevalu. See on ebaõiglane ja kohutav. Langetame täna leinas ühiselt pea ning oleme toeks Herdise perekonnale, sõpradele, kaitseväelastele ja kõigile Eesti inimestele,» seisis Ansipi, Aaviksoo ja Paeti avalduses.

«Nooremseersant Sikka oli vapper ja julge kaitseväelane, hinnatud ja oodatud kaaslane. Julmal kombel jättis täna sõduriõnn Herdise, lastes juhtuda midagi, mida juhtuma ei oleks pidanud. Lahingus langedes andis Herdis meie julgeoleku ning turvalisema ja rahulikuma tuleviku nimel kõige väärtuslikuma – oma elu.»

«Head omaksed, Teie poja ja venna töö on andnud hindamatu panuse Eesti turvalise tuleviku ehitamisse,» kinnitasid ministrid.

«NATO olulisim välismissioon Afganistanis on ka tolle riigi kõige keerulisematesse piirkondadesse toonud edumärke ja lootust.»

Just nooremseersant Sikka ja teiste jalaväekompanii Estcoy-10 sõdurite loodud turvatunne lubas ministrite sõnul Helmandi elanikel Wahidi patrullbaasi külje all taas korraldada turupäevi.

«Eesmärk, mille eest võitlevad Afganistanis koos koalitsioonivägedega ka Eesti sõdurid, on aidata Afganistan riigina jalule, see tähendab tagada afgaani rahvale turvaline elu, kättesaadav haridus ja arstiabi. Iga rahulik riik maailmas suurendab ka eestlaste turvatunnet kodumaal. Selle nimel seisis Afganistanis ka Herdis koos kümnete tuhandete teiste liitlassõduritega.»

«Teade sõduri surmast on raske ja valus. Nendel hetkedel on kogu Eesti rahvas leinas koos nooremseersant Sikka omastega. Me ei unusta oma kangelasi.»

Allikas: Postimees



Leping soomukite ostmiseks sõlmitakse lähinädalatel

148611t40h46b6Eesti sõlmib lähinädalatel Hollandiga lepingu Sisu XA-188 tüüpi soomukite ostmiseks.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet ütles BNS-ile, et Eesti ostab Hollandilt «üle 80 Sisu XA-188 tüüpi soomuki», ostetavate soomukite täpset numbrit ei soovinud ta välja öelda. Eesti ostab Hollandilt nii jalaväe- kui ka meditsiinisoomukeid ning juhtimispunktidena kasutatavaid masinaid.

Eesti maksab Hollandile soomukite eest vastavalt tarnetele aastatel 2011-2015 kokku üle 300 miljoni krooni.

Soomukeid on kavas kasutama hakata nii Eestis kui ka välismissioonidel. Esimesed soomukid peaks Eesti kätte saama veel tänavu, neid hakkab kasutama Afganistanis teeniv jalaväekompanii.

Tõenäoliselt arutab valitsus tehingut veel sel neljapäeval kabinetiistungil.

Praegu kasutab kaitsevägi Pasi soomukeid, mille ametlik nimi on Sisu XA-180EST. Sisu XA-188 on sama soomuki moodsam variant. Võrreldes praegu kaitseväe kasutuses olevate soomukitega on uutel soomukitel paksem ja seega paremat kaitset pakkuv soomus, võimsam mootor ning parem siseruum.

2004. aastal maksis Eesti 60 soomuki eest 112 655 miljonit krooni ning soomukite ümberehitus läks maksma 68,2 miljonit krooni. Ostetud soomukitest on praegu kasutusel 58.

Eesti soovis kahe aasta eest hankida Soomelt veel soomukeid, kuid tehing ei õnnestunud, kuna hind oli liiga kõrge, soomlased olid nõus soomukeid vaid liisima ning ei olnud nõus nende kasutamisega Afganistanis.

Allikas: Postimees



Baltimaade õhuturbe võtavad üle ameeriklased

422252t40hfc7a1. septembril annavad praegu Baltimaade õhuturvet teostavad poolakad teatepulga üle Ameerika Ühendriikide õhuväelastele.

Sel puhul toimub Balti õhuturbe baasiks olevas Šiauliais ka tseremoonia, millel Eestit esindab kolonelleitnant Roman Timofejev.

Kui 1. maist Balti õhuruumi turvavad poolakad teevad seda MiG-29A hävitajatega, siis ameeriklased peaksid tulema F-15ga.

NATO Balti õhuturbemissioon algas 2004. aasta 30. märtsil, kui Eesti, Läti ja Leedu liitusid alliansiga.

Praeguseks on sellele missioonile oma hävitajaid saatnud 14 riiki – Belgia, Hispaania Holland, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Türgi ja USA. Neist mitmed korduvalt. Kui poolakad just lõpetavad kolmandat korda Baltimaade taeva valvamise, siis ameeriklastel algab kolmas kord.

Allikas: Postimees



Riigikogu riigikaitsekomisjon ja Eesti Reservohvitseride Kogu algatavad korjanduse hukkunud kaitseväelastele mälestusmärgi püstitamiseks Afganistanis

resize_9dd4511d6bba293e4d59e3721a6283f6Eesti kaitseväelased on osalenud NATO Afganistani rahvusvahelisel julgeolekutagamise operatsioonil ISAF alates 2003. aastast. Rahvusvahelised jõupingutused Afganistani stabiliseerimiseks jätkuvad. Seitsme aasta jooksul oleme kandnud ka ränki kaotusi. Seitse Eesti kaitseväelast on jätnud oma elu sinna kaugesse kriisidest räsitud riiki. Lõuna-Afganistanis Helmandis asuvas liitlasvägede baasis Camp Bastionis, kus paikneb ka eestlaste baaslaager, on sündinud üllas traditsioon. Missioonil osalevate riikide laagrites on püstitatud mälestusmärgid oma hukkunud teenistuskaaslastele. Riigilipu all olev tagasihoidlik mälestusmärk, kuhu kantakse langenud kaitseväelaste nimed, on sõnumiks – me ei unusta oma võitluskaaslasi kunagi ja mälestus nendest elab meiega. Mälestusmärk on teisaldatav, liikudes kaasa kaitseväe baaslaagriga kui eestlased peaks suunduma teise piirkonda. Pärast Afganistani missiooni lõppu tuuakse mälestusmärk Eestisse. Mälestusmärgi eeldatavav maksumus on 100 000.- krooni. Hoidmaks meie hukkunud kaitseväelaste mälestust ning näitamaks oma sügavat austust meie kaitseväelaste missioonitunde ees algatame korjanduse, et taanlaste ja brittide kõrval ka eestlaste baaslaagris püstitataks mälestusmärk Afganistanis langenud lahingukaaslastele.

Spetsiaalne annetuskonto on 221049403340, Eesti Reservohvitseride Kogu, selgitus: Sihtannetus Mälestusmärk.

Mati Raidma                                                                 Toomas Peek

Riigikogu riigikaitsekomisjon esimees                  Eesti Reservohvitseride Kogu esimees

Allikas: Eesti Reservohvitseride Kogu



Vaene Afganistan kuulutas end tulevaseks naftariigiks

afghanistanPõhja-Afganistanis, Balkhi ja Shiberghani provintsi aladelt on avastatud hiiglaslik maa-alune naftaväli, kus arvatakse asuvat 1,8 miljardit barrelit musta kulda. Sellest teatas Afganistani kaevandusministeerium, viidates oma ja välismaiste geoloogide avastusele, kuigi põhilise töö sealsetel naftaotsingutel on nähtavasti teinud ameeriklased.

Afganistan on kõike muud kui naftariik. Kuigi must kuld avastati sealses maapõues juba 1959. aastal, oli seni varude suuruseks arvestatud vaid 150 miljoni barrelit. Hinnangus tugineti peamiselt Nõukogude geoloogide uurimismeetoditele. USA geoloogiateenistus (USGS) alustas Afganistani maapõue põhjalikumat uurimist 2003. aasta kevadel.

USA meedias on leidnud koha kahtlused, et Afganistani nafta võis olla üks põhjus, miks liitlasväed Afganistani viidi. Esialgu on naftatööstuse käivitamine seal ikka pigem tulevikumuusika. Kestev sõda Talibani vastu muudab investeeringud puurtornidesse riskantseks, pealegi on Afganistanil piisavalt põhjust Iraani eeskujul lääneriikide naftakontserne riigist eemal hoida.

Kuid nüüd arvestatakse, et Afganistani maapõues võib leiduda naftat vähemalt kolme triljoni dollari väärtuses. Muude maavarade esinemist pole korralikult isegi veel analüüsitud.

Ühe maailma vaesema riigi jaoks oleks see tohutu tuluallikas. Paraku on riigis, kus transpordikanalid puuduvad, naftatulust vara rääkida.

Allikas: Eesti Päevaleht



NATO surmas al-Qaida ühe mõjukaima liidri

file32624599_2cf3556eAfganistanis baseeruva NATO juhitav rahvusvahelised julgeolekujõud (ISAF) teatasid, et neil õnnestus hävitada üks islamistliku terrorirühmituse al-Qaida liidritest.

Koalitsiooni teatel anti õhulöök Kunduzi provintsi põhjaosas politseiga peetud tulevahetuse järel põgenenud veoki pihta. Rünnakus hukkus kaks mässulist, kellest ühes tunti ära Abu Baqir, teatab Associated Press.

Baqir oli Talibani välikomandör ja al-Qaida rakukese mõjukas liider, seisab ISAFi poolt levitatud kommünikees.

Dokumendis märgitakse, et meest kahtlustati nelja enesetaputerroristi varjamises, kes valmistasid ette rünnakuid koalitsioonivägede vastu.

NATO vägede sissetung Afganistani algas 7. oktoobril 2001 ning oli vastuseks 11. septembril 2001 toimunud New Yorgi ja Washingtoni terrorirünnakutele, mille taga oli väidetavalt al-Qaida terrorivõrgustik. Selles osaleb üle 40 NATO, EL ja muu riigi üle kogu maailma.

Allikas: Delfi



NATO: Afganistani relvajõudude arendamisega ollakse plaanist ees

416210t9h0b75NATO saavutas kolm kuud enne planeeritud tähtaega eesmärgi kasvatada Afganistani sõjaväelaste ja politseinike arv ühtekokku 240 000-le, mis oli üks liitlasjõudude võtmesihte, kirjutab ajaleht USA Today.

Kui mullu novembris teenis Afganistani armees 97 000 sõdurit, siis praeguseks on jõutud 134 000ni. Politseinike arv on sama aja jooksul tõusnud umbes 95 000-lt 109 000-le. Tuleval aastal kavatsetakse relvajõududes teenivate inimeste arvu veelgi suurendada.

USA Today viitab statistikale, mis näitab ka värvatavate sõdurite taseme tõusu. Mullu läbis relvatesti vaid 25 protsenti baastreeningu lõpetanud sõdureist. NATO treeningmissiooni NTM-A asejuhi Jack Kemi sõnul saab nüüd testist läbi 90-95 protsenti baaskursuse läbijaist.

Afganistani julgeolekujõudude suurus ja kvaliteet on üks põhilisi mõõdikuid Valge Maja detsembrikuises uues raportis selle sõja käigukohta.

Allikas: Postimees



2011. aastal osaleb missioonidel üle 200 kaitseväelase

imgKaitseministeerium saatis augusti alguses Riigikogu otsuste eelnõud, mis näevad 2011. aastal ette keskmiselt üle 200 Eesti kaitseväelase osalemise rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Afganistanis, Kosovos, Bosnias, Iraagis, Lähis-Idas ning Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi koosseisus.

Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab kaitseväe kasutamise rahvusvahelises sõjalises operatsioonis Riigikogu. Täna kooskõlastusringile saadetud otsuse-eelnõude vastuvõtmiseks on tarvis parlamendi häälte-enamust.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti tänane kaitsevõime üles ehitatud esmasele iseseisvale kaitsevõimele ja NATO kollektiivkaitsele. „Eesti osaleb rahvusvahelistel julgeolekutagamisoperatsioonidel lähtudes põhimõttest, et liitlastel tuleb üksteist sõjaliste või muude julgeolekualaste ohtude korral vastastikku abistada. Rahvusvahelistel missioonidel osaledes kasvatame läbi praktilise tegevuse operatsioonialadel ja koostöös liitlastega ka oma enda iseseisvat kaitsevõimet,“ ütles Aaviksoo.

Eesti kaitseväe suurimaks välismissiooniks jääb endiselt osalemine NATO juhitud julgeolekutagamisjõudude ISAF (International Security Assistance Force) koosseisus Afganistanis, kus eelnõu kohaselt teenib järgmisel aastal pidevalt 160-165 kaitseväelast. Praegu osaleb Eesti Afganistani operatsioonil jalaväekompanii, logistilise toetuselemendi, tuletoetusmeeskonna, improviseeritud lõhkekehade vastase meeskonna ning staabiohvitseride- ja allohvitseridega Lõuna-Afganistanis ning sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskonnaga Kabulis.

NATO juhitud Kosovo julgeolekutagamisjõudude KFOR (Kosovo Force) koosseisus jätkaks Eesti eelnõu kohaselt osalemist kuni kolme staabiohvitseri ja -allohvitseriga.

Bosnias ja Hertsegoviinas osaleks Eesti 2010. aastal endiselt kuni kolme staabiohvitseri ja -allohvitseriga sealse Euroopa Liidu väekontingendi EUFOR (European Military Force) staabis Sarajevos. Kuna praegune julgeolekutagamismissioon võib lähitulevikus muutuda nõustamis- ja väljaõppemissiooniks, võidakse seal teenivad Eesti staabiohvitserid järgmisel aastal asendada sama arvu instruktoritega.

Iraagis jätkaks kaitsevägi otsuse-eelnõude kohaselt osalemist NATO Iraagi väljaõppemissioonis (NATO Training Mission-Iraq, NTM-I) kuni kolme staabiohvitseriga. NTM-I peamiseks ülesandeks on Iraagi väljaõppeasutuste jälgimine ja nõustamine, otseste julgeolekutagamisoperatsioonidega sealseid staabiohvitserid ei tegele.

Lähis-Idas ÜRO sõjalisel vaatlusmissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organization) jätkaks Eesti 2011. aastal osalemist kuni kolme kaitseväelasega. UNTSO sõjaliste vaatlejate ülesandeks on jälgida rahukokkulepete kinnipidamist Lähis-Idas ning hoida ära konfliktide eskaleerumist, samuti aidata teisi piirkonnas paiknevaid ÜRO missioone.

Lisaks tavapärastele mandaatidele saadeti täna kooskõlastusringile ka Riigikogu otsuse eelnõu Eesti kaitseväe osalemiseks Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupis staabikaitserühma ja staabiohvitseridega – kokku kuni 55 kaitseväelasega. Rootsi, Norra, Soome, Iirimaa ja Eesti üksustest koosnev Põhjala Lahingugrupp on valmisolekus 2011. aasta esimesel pool-aastal.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.

Riigikogu otsuste eelnõude ja seletuskirjadega saab tutvuda portaalis eÕigus aadressil http://eoigus.just.ee/

Allikas: Kaitseministeerium



Meedia ja naised Afganistanis

Afgaanid kardavad järjest enam, et valitsus on heade suhete nimel Talibaniga valmis ohverdama ka põhiseaduses sätestatud õigusi, eriti naistesse puutuvaid.

Afgaani tüdrukud kooli avamiselAfgaanid kardavad järjest enam, et valitsus on heade suhete nimel Talibaniga valmis ohverdama ka põhiseaduses sätestatud õigusi, eriti naistesse puutuvaid. Kuid ehkki USAID käivitas hiljuti abiprogrammi, mille eesmärk on meedia kaudu hoiakuid kujundada, võib meedia tähelepanu teinekord tuua naistele hoopis ohtlikke tagajärgi, kirjutab Mike Amitay OSFi blogis.