Estonian Soldier Decorated with U.S. Bronze Star

Senior Master Sergeant Hillar Pliiats, a member of the Estonian Defense Forces since 1997, was awarded the U.S. Bronze Star Medal on June 28th by Major General Byron Bagby, Operations Director of Allied Joint Forces Command (JFC), Brunssum, Netherlands.

Senior Master Sergeant Hillar Pliiats, a member of the Estonian Defense Forces since 1997, was awarded the U.S. Bronze Star Medal on June 28th by Major General Byron Bagby, Operations Director of Allied Joint Forces Command (JFC), Brunssum, Netherlands.

In awarding the medal, Major General Bagby remarked that ” Senior Master Sergeant Pliiats has made an outstanding contribution to the success of the Iraqi Freedom operation. His acts are in the best military tradition and are a credit to him, to the Iraqi International Corps and the Estonian land forces.”

Continue reading…

Source:

US Embassy in Tallinn



USA autasustas Eesti allohvitseri Pronkstähega

NATO Brunssumi ühendväejuhatuses (JFC HQ Brunssum) Hollandis teeniv Eesti allohvitser vanemveebel Hillar Pliiats sai eile kätte Ameerika Ühendriikide maaväe Pronkstähe (Bronze Star) silmapaistva teenistuse eest operatsioonil Iraagi Vabadus.

NATO Brunssumi ühendväejuhatuse operatsioonide direktoraadi ülem kindralmajor Byron Bagby kinnitab vanemveebel Hillar Pliiatsi rinda PronkstäheNATO Brunssumi ühendväejuhatuses (JFC HQ Brunssum) Hollandis teeniv Eesti allohvitser vanemveebel Hillar Pliiats sai eile kätte Ameerika Ühendriikide maaväe Pronkstähe (Bronze Star) silmapaistva teenistuse eest operatsioonil Iraagi Vabadus.

Autasu andis vanemveebel Pliiatsile üle Brunssumi ühendväejuhatuse staabi operatsioonide direktoraadi ülem Ühendriikide kindralmajor Byron Bagby.

„Vanemveebel Pliiats on andnud silmapaistva panuse operatsiooni Iraagi Vabadus õnnestumisele. Tema teod järgivad parimaid sõjaväelisi traditsioone ja teevad au talle, Iraagi rahvusvahelisele korpusele (Multinational Corps-Iraq, MNC-I) ning Eesti maaväele,” ütles kindralmajor Bagby autasu üleandmisel.

Vanemveebel Hillar Pliiats on Iraagi missioonil osalenud kahel korral, ESTPLA-9 ja ESTPLA-16 koosseisus. Lisaks on ta osalenud kahel korral välismissioonil Bosnia-Hertsegoviinas ja ühel korral Kosovos. Vanemveebel Pliiats teenib kaitseväes 1997. aastast kui ta alustas teenistust Balti Pataljonis. Ta on teeninud ka Scoutspataljonis ning Kaitseväe Peastaabis. Alates 2008. aastast teenib vanemveebel Pliiats NATO Brunssumi ühendväejuhatuse operatsioonide direktoraadi administratiivsektsioonis. Instruktorina Brunssumi ühendväejuhatuse mobiilses treeningmeeskonnas on ta koolitanud mitmete riikide allohvitsere.

Pronkstähe medali loomise kinnitas Ameerika Ühendriikide president Franklin D. Roosevelt 1944. aastal. Sellega autasustatakse kaitseväelasi kangelaslike tegude eest maaväe lahingutes või silmapaistva panuse eest lahinguoperatsioonide läbiviimisel.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Kindral Stanley McChrystal läheb erru

Kindral Stanley McChrystal, kelle president Barack Obama möödunud nädalal Afganistanis tegutsevate USA üksuste juhi kohalt vabastas, lahkub Ühendriikide armee tegevteenistusest.

Stanely McChrystalKindral Stanley McChrystal, kelle president Barack Obama möödunud nädalal Afganistanis tegutsevate USA üksuste juhi kohalt vabastas, lahkub Ühendriikide armee tegevteenistusest.

USA armee esindaja kolonel Tom Collins ütles AP-le, et McChrystal on armeele teada andnud soovist erru minna, kuid pole veel esitanud ametlikku avaldust, vahendas BBC.

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Kes ütleb, et tal stressi pole, see valetab

Dr Lauri Lemming, ESTCOY-8 ja 9 liige, kontingendi arst ja Camp Bastioni haigla kirurg, räägib, et sõjast tulnud meestel tuleb äng peale, kui Eestis valitsevat tühja tõmblemist näevad.

Leitnant Lauri LemmingDr Lauri Lemming, ESTCOY-8 ja 9 liige, kontingendi arst ja Camp Bastioni haigla kirurg, räägib, et sõjast tulnud meestel tuleb äng peale, kui Eestis valitsevat tühja tõmblemist näevad.

Mis on meie poiste hädad, mida teil ravida tuleb?

Lahinguvigastused muidugi, õnnetused, traumad, äpardused tehnikaga. Siberi katk, raskekujulised soolenakkused, malaaria. Putukate poolt edasikantavad nakkused, mis jätavad kehale võikad armid.

Kui profid Eesti sõdurid muidu USA või Briti omadega võrreldes tunduvad?

Eesti sõdur on vana rahu ise, teda ei loksuta miski. Ja kui loksutab, peab olema midagi väga karmi juhtunud.


Loe edasi Eesti Ekspressist!

Allikas:

Eesti Ekspress



NATO kavandab Tallinnas kriisiohjet

Tänasest reedeni on Tallinnas NATO kriisiohjeõppuse CMX 2011 (Crisis Management Exercise) planeerimiskonverents. Planeerimiskonverents valmistab ette õppust järgmise aasta kevadel, mil NATO harjutab alliansi kriisiohjamise poliitilist, sõjalist ja tsiviilset korraldust ning protseduure, et toetada NATO konsultatsioone ja kollektiivset otsustusprotsessi kriisiolukorras.

Õppused CMXTänasest reedeni on Tallinnas NATO kriisiohjeõppuse CMX 2011 (Crisis Management Exercise) planeerimiskonverents. Planeerimiskonverents valmistab ette õppust järgmise aasta kevadel, mil NATO harjutab alliansi kriisiohjamise poliitilist, sõjalist ja tsiviilset korraldust ning protseduure, et toetada NATO konsultatsioone ja kollektiivset otsustusprotsessi kriisiolukorras.

Välisminister Urmas Paeti sõnul peab NATO julgeolekupoliitilises keskkonnas toimuvate pidevate muutuste tingimustes suutma kriisiolukorras kiirelt ja adekvaatselt reageerida. „Alliansi kriisireguleerimise võimekuse kindlustamiseks korraldab NATO kriisiohjeõppuseid. Konverentsi toimumine Tallinnas kinnitab Eesti aktiivsust NATO liikmena,“ märkis Paet. „NATO üks olulisemaid ülesandeid oma liitlaste julgeoleku tagamisel on julgeolekut ohustavate kriiside ärahoidmine. NATO põhimõtteid kinnitab allianssi liikmete praktiline koostöö, mille osaks on ka täna Tallinnas alanud kriisiohjeõppuse planeerimiskonverents,“ sõnas Paet.

Välisministeeriumi ja kaitseministeeriumi korraldataval konverentsil osalevad NATO liikmesriikide ning NATO tsiviil- ja sõjaliste struktuuride esindajad. Planeerimiskonverentsil töötatakse välja kriisiohjeõppuse CMX 2011 stsenaariumi põhijooned.

Allikas:

Välisministeerium



Obama vabastas kindral McChrystali ametist

USA president Barack Obama vabastas 23. juunil ametist Afganistanis USA vägesid juhtinud kindral Stanley McChrystali, tema asemele saab Iraagi operatsiooni läbimurde toonud kindral David Petraeus.

Stanley McChrystalUSA president Barack Obama vabastas 23. juunil ametist Afganistanis USA vägesid juhtinud kindral Stanley McChrystali, tema asemele saab Iraagi operatsiooni läbimurde toonud kindral David Petraeus.

«See on personalimuutus, mitte aga poliitika muutus,» kinnitas president Obama BBC Newsi vahendusel.

Teade kindrali ametist vabastamisest järgnes tema tänasele kohtumisele Barack Obamaga. Kindrali sõnul tuleneb tema lahkumine soovist näha missiooni õnnestumas. Obama sõnul ei suutnud kindral vastata väejuhatajale esitatud tingimustele. President kinnitas, et tema otsust ei tinginud eriarvamused poliitika ja sõja osas kindraliga, samuti mitte isiklikud solvangud.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Fotod: Võidpüha paraad Viljandis

Tund enne 23. juuni südapäeva rivistusid Viljandi kesklinna üles Kaitseliidu üksused – üheksa kompaniid, üks üksikrühm, kolm miinipildujarühma, kolm tankitõrjerühma, neli orkestrit, 13 lippu.

Foto: Kaitseväe peastaapEile ella kümnest hommikul hakkas Viljandi Vabaduse väljaku ääres meeleolu looma orkestrimuusika. Samal ajal algas Jaani kirikus Võidupüha jumalateenistus.

Tund enne 23. juuni südapäeva rivistusid Viljandi kesklinna üles Kaitseliidu üksused – üheksa kompaniid, üks üksikrühm, kolm miinipildujarühma, kolm tankitõrjerühma, neli orkestrit, 13 lippu.

Paraadi rivistaja oli Kaitseliidu Tartu maleva pealik major Ülar Vomm. Paraadi juhatas Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste. Kell 11.30 tervitas Kaitseliidu üksusi Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. President pidas kõne ning saadab maakondadesse teele võidutule.

Eesti NATO liikmelisust rõhutasid paraadi lõppedes üle linna lendavad Poola hävitajad.

Vaata Kaitseväe peastaabi fotosid paraadilt!

Allikas:

Kaitseliit



Kaitseväelased Afganistanis tähistasid võidupüha koos liitlastega

Afganistanis teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid täna võidupüha ja jaanipäeva piduliku söögi, rivistuse ja sportlike ettevõtmistega.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Afganistanis teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid täna võidupüha ja jaanipäeva piduliku söögi, rivistuse ja sportlike ettevõtmistega.

„Siin, kodust kaugel, lõõskava Afganistani päikese all võidupüha tähistades mõtleme jahedas ja vihmases Eestis olevatele lähedastele,“ ütles patrullbaasis Wahid läbiviidud rivistusel Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Riho Ühtegi. „Kodutunnet toovad

lähemale ka Eesti ettevõtjate ja koduväeosa poolt saadetud söögid-joogid, mis näitab, et meie teenistust Afganistanis toetatakse.“

Rivistuse ajal sooritas kompaniist kaks ülelendu Ameerika Ühendriikide õhujõudude pommituslennuk B1, et tervitada eestlasi pühade puhul.

Kõige rohkem teenib eestlasi patrullbaasis Wahid, mida mehitab jalaväekompanii Estcoy-10. Varahommikusel rivistusel luges kolonelleitnant Ühtegi ette kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa tervituse ning kaitseväelased mälestasid vaikusehetkega Afganistanis ja Iraagis langenud võitluskaaslasi. Täpselt kolm aastat tagasi langesid Afganistanis Eesti kaitseväelased seersant Kalle Torn ja nooremseersant Jako Karuks.

„Neljandik meie missioonist on seljataga, olete teinud tublit tööd. Üksus on oma ülesannetega hästi hakkama saanud,“ ütles Estcoy-10 ülem major Meelis Jõemaa. „Võidupüha üritus andis nii meile endile kui ka Wahidis teenivatele briti võitlejatele võimaluse osa saada eestlastele olulisest pidupäevast.“

Rivistuse järel võisteldi omavahel sellistel aladel nagu liivaga täidetud miinipilduja miinikastide tassimine ja soomustransportöör Pasi ratta kantimine. Lisaks eestlastele võtsid võistlustest osa ka Wahidis teenivate brittide meeskonnad.

Rivistuse ja võistluste järel asusid Estcoy-10 kaitseväelased maitsma Eestist saadetud head-paremat. AS A Le Coq saatis Afganistanis teenivatele eestlastele 300 liitrit naturaalset kalja ning 1. Jalaväebrigaad varustas Eesti kontingenti võidupüha ja jaanipäeva puhul erinevate grilltoodete, suitsuvorsti, karastusjookide ja maiustustega. Logistiline toetuselement NSE-9 tähistab võidupüha Camp Bastionis.

Jaanipäevale omaselt läks ka Afganistanis õhtul ilm pilviseks.

Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast ja staabiohvitseridest ning teenib NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.

Alates mai keskpaigast tagab Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Kapten Mart Sirel hoiatab liigse enesekindluse eest

Hoiak, et riiki enam oht ei varitse, võib anda ründajale vajaliku üllatusmomendi, lausus üllatusrünnakute uurimise eest Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste parima magistritöö preemia saanud kapten Mart Sirel.

Foto: Kaitseväe Ühendatud ÕppeasutusedHoiak, et riiki enam oht ei varitse, võib anda ründajale vajaliku üllatusmomendi, lausus üllatusrünnakute uurimise eest Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste parima magistritöö preemia saanud kapten Mart Sirel.

Isegi suured ja tugevad riigid satuvad aeg-ajalt üllatusrünnakute ohvriks. Miks nii?

Strateegiline üllatus on sõjakunsti tõeline meistriteos. See sisaldab nii teaduslikku poolt ehk teatud reegleid, mille järgi strateegilise üllatuse kujunemine toimub, kui ka väga suurel määral loomingulisust, mis muudab need reeglid ettearvamatuteks sündmusteks.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Aaviksoo andis üle Kaitseministeeriumi teenetemärgid

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis täna Võidupühale pühendatud pidulikul aktusel üle Kaitseministeeriumi teenetemärgid tulemusrikke tegevuse eest riigikaitse hüvanguks.

Foto: KaitseministeeriumKaitseminister Jaak Aaviksoo andis täna Võidupühale pühendatud pidulikul aktusel üle Kaitseministeeriumi teenetemärgid tulemusrikke tegevuse eest riigikaitse hüvanguks.

Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantslerit Martin Hurta autasustati Kaitseministeeriumi I klassi teeneteristiga erakordsete teenete eest Eesti riigikaitse arendamisel. Hurt on alates 2005. aastast kaitseinvesteeringute asekantslerina vastutanud kõikide suuremate relvastuse- ja varustusehangete ning ehitusinvesteeringute eduka elluviimise eest.

Kaitseministeeriumi II klassi teeneteristiga autasustas kaitseminister Aaviksoo erubrigaadikindral dr Klaus Wittmann’i Balti Kaitsekolledži 10. aastapäeva hindamisraporti rahvusvahelise töörühma juhtimise eest.

Kaitseministeeriumi III klassi teeneteristiga autasustati Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhatajat Kristjan Prikki erakordse pühendumuse eest rahvusvahelise koostöö edendamisel ning Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhatajat Martin Jaškot teenete eest kommunikatsioonivaldkonna edendamisel.

Samuti pälvisid III klassi teeneteristi Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur Anthony Lawrence Balti riikide ühise õhuturbeanalüüsi koostamise tulemusliku juhtimise eest ning erukontradmiral Claes Tornberg Balti Kaitsekolledži 10. aastapäeva hindamisraporti töörühmas osalemise eest.

Samuti said Kaitseministeeriumi kuld- ja hõberinnamärgi mitmed Kaitseministeeriumi ametnikud, kaitseväelased, kaitseliitlased ja riigikaitseõpetajaid.

Kaitseministeeriumi teeneterist asutati 1998. aastal 24. veebruaril kolmeklassilisena. Esimese klassiga autasustatakse erakordsete teenete eest Eesti Vabariigi kaitsmisel või riigikaitse ülesehitamisel ning kindlustamisel. Selle autasu on postuumselt saanud endine kaitseminister Ülo Uluots.

2004. aastal said kaitseministeeriumi kõrgeima aumärgi ka Eesti NATOga integreerumise protsessi pühendunult elluviimise eest president Lennart Meri, Siim Kallas, Mart Laar, Jüri Luik ja Margus Kolga. 2005. aastal sai I klassi teeneteristi brigaadikindral Märt Tiru, 2007. aastal endine kaitseminister Jürgen Ligi ning 2009. aastal kindralleitnant Johannes Kert.

Allikas:

Kaitseministeerium



Superhäkker: Ma teen ühe riigi vastase kübersõja 600 inimesega 49 mln dollari eest

Ühe riigi vastu tõsise kübersõja algatamine võtab aega kaks aastat ja see maksab ca 49 mln dollarit aastas, ütles Tallinnnas toimuval küberkonflikti konverentsil maailmakuulus häkker Charlie Miller.

Foto: CCDCOEÜhe riigi vastu tõsise kübersõja algatamine võtab aega kaks aastat ja see maksab ca 49 mln dollarit aastas, ütles Tallinnnas toimuval küberkonflikti konverentsil maailmakuulus häkker Charlie Miller.

Charlie Miller on matemaatikas Ph.D kraadi kaitsnud küberturbeekspert, “valge häkker”, kes on töötanud 5 aastat NSA-s ja korduvalt ennast tõestanud. Ta on mitu korda järjest kinni pannud nn häkkerite võistlusi, näiteks häkkinud end sisse Apple´i MacBook Air sülearvutisse alla 2 minutiga ja võtnud Maci arvuti Safari brauseri nõrkust kasutades enda kontrolli alla 10 sekundiga. Seda demonstreeris ta ka Tallinnas kolmapäeval alanud ja reedel lõppeval konverentsil (vt siit), kuhu on kokku tulnud küberturbe eksperdid üle maailma.

Loe edasi Eesti Ekspressist!

Allikas:

Eesti Ekspress



Eesti annab Kõrgõzstani konfliktis kannatanutele humanitaarabi

Välisministeerium abistab Kõrgõzstanis kodudest vägivaldsete etniliste kokkupõrgete tõttu lahkuma sunnitud inimesi ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ameti (UNHCR) vahendusel 1,5 miljoni krooniga. ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR) toetab abivajajaid nii Kõrgõzstanis kui ka neid, kes on pidanud suunduma Usbekistani.

VälisministeeriumVälisministeerium abistab Kõrgõzstanis kodudest vägivaldsete etniliste kokkupõrgete tõttu lahkuma sunnitud inimesi ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ameti (UNHCR) vahendusel 1,5 miljoni krooniga. ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet (UNHCR) toetab abivajajaid nii Kõrgõzstanis kui ka neid, kes on pidanud suunduma Usbekistani.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on sajad tuhanded inimesed saanud rängalt kannatada. „Nad on ilma jäänud kodust, halvemal juhul ka lähedastest. Nende ellujäämine ja edasine elu sõltub praegu ainult abist. Ja ka Eesti annab panuse nende inimeste abistamisse,“ lisas Paet.

Euroopa Liidu välisministrid on mõistnud hukka vägivalla Kõrgõzstanis ning kutsunud Kõrgõzstani tungivalt üles astuma samme vägivalla lõpetamiseks ja stabiilse valitsuse moodustamiseks. Välisminister Urmas Paeti sõnul on vägivaldsed etnilised kokkpõrked Kõrgõzstanis toonud kaasa massilise põgenike voolu riigi siseselt ja ka naaberriiki Usbekistani. „On oluline, et ka Kõrgõzstani naaberriigid aitaksid põgenikke ja annaksid panuse olukorra rahunemisele Kõrgõzstanis,“ rõhutas välisminister Paet. „Ka Euroopa Liit plaanib alustada koheselt humanitaarabi andmist,“ lisas ta.

Esialgsetel andmetel on Kõrgõzstani siseselt oma kodudest sunnitud lahkuma 400 000 elanikku, kellest ligi 100 000 elanikku on põgenenud Usbekistani. Põgenikest moodustavad suure osa naised, lapsed ja vanurid. Usbekistanis on enamik põgenikest koondunud Andizhani maakonna 48 ajutisse põgenikelaagrisse.

Põgenikud vajavad ravimeid, esmatarbevahendeid, ajutist peavarju ja toiduabi. Lõuna-Kõrgõzstani ligipääs keerulise julgeolekuolukorra tõttu hetkel puudub. Terves piirkonnas on tegutsemas vähe humanitaarabi organisatsioone ning ka doonorite toetused regioonile on seni olnud tagasihoidlikud. Seetõttu on eriti oluline aidata leevendada inimeste kannatusi ja takistada humanitaarkriisi edasist süvenemist.

17. ja 18. juunil viis ÜRO Usbekistanis läbi täpse abivajaduste hindamise, mille järel edastati rahvusvahelisele üldsusele abipalve. Esimesed UNHCR päästemeeskonnad töötavad Andizhani maakonnas ja Taškentis ning jagavad koostöös Usbekistani valitsusega hädasolijatele abi. ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet on kriisi puhkemisest alates tegutsenud kiirelt ja efektiivselt, olles üks väheseid abi andjaid, kes alustas lennukitega abi saatmist Usbekistani.

Allikas:

Välisministeerium



“Välismääraja” 20. juunil: Eesti on küberrünnakute ideaalne sihtmärk

Eilses “Välismäärajas” räägiti möödunud nädalal toimunud küberkaitsekonverentsi valguses Eestit varitsevatest küberohtudest ja võimalikest lahendustest.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Eilses “Välismäärajas” räägiti möödunud nädalal toimunud küberkaitsekonverentsi valguses Eestit varitsevatest küberohtudest ja võimalikest lahendustest.

Saatekülalised nentisid, et Eesti on küberkurjategijate jaoks suurepärane sihtmärk, kuna tegemist on väikese, kõrgelt arenenud ja tiheda infrastrukuurivõrgustikuga riik, ning just seetõttu oli 2007. aasta küberüünakute mõju niivõrd suur.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Küberkaitsekeskuse teadurid Eneken Tikk ja Rain Ottis ning Riigikogu liige Sven Mikser.

20. juuni „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



President Ilves avas küberkonverentsi

President Toomas Hendrik Ilves avas täna 3. rahvusvahelise konverentsi, mille korraldas NATO Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus Tallinnas. Avakõnes puudutas president Ilves muuhulgas küberrünnakute asümmeetria teemat.

Foto: CCDCOEPresident Toomas Hendrik Ilves avas täna 3. rahvusvahelise konverentsi, mille korraldas NATO Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus Tallinnas. Avakõnes puudutas president Ilves muuhulgas küberrünnakute asümmeetria teemat.

President Ilvese sõnul on tänaseks kübermaailmas juba aset leidnud tegelikke või ärahoitud agressioonijuhtumeid rahvusriikide vastu „Kui need oleksid toimunud kineetiliste relvadega, oleks NATO seisnud silmitsi vähemalt artikkel 4 või artikkel 5 stsenaariumiga.”

Ent president Ilvese hinnangul puudub meil kontseptsioon, kuidas määratleda agressiooni küberruumis või kuidas see küberruumi jaoks ümber mõtestada; me ei suuda siduda seda selgelt ühegi poliitilise jõuga; meil puudub reageerimisdoktriin, mida rakendada juhul, kui teame, kes agressiooni toime pani; me ei ole tegelenud asümmeetria võimalusega, s.t küsimusega, mida teha siis, kui sõjalise akti paneb toime üksnes väike häkkerite rühm.

„See tähendab, et enne kui saame rääkida küberkaitse ja kübersõja riist- ja tarkvaralisest poolest, peame jõudma kontseptuaalse konsensuseni.”

Arvutiseerimisest ja internetiseerimisest rääkides märkis president Ilves, et kuna oluline infrastruktuur, elektrivõrk ning transpordi- ja mobiiltelefonivõrgud on nii läbipõimunud ja Internetiga seotud, on iga avatud ühiskond haavatav. „Kuivõrd meie kriitilise tähtsusega infrastruktuur on ka riikideülene – vajame ka selle kaitsmisel riikideülest lähenemisviisi. Me peame muutma oma riigiülese arvutitest sõltuva kriitilise infrastruktuuri vastupidavaks, s.t kui mitte läbitungimatuks, siis vähemalt kaitsma seda maksimaalselt rünnakuohtude eest,” rõhutas president Ilves.

Küberkonverents toob kokku üle 300 arvutiturbespetsialisti 39-st riigist. Avaliku ja erasektori eksperdid ja teadlased arutavad küberjulgeoleku küsimusi kolmes paralleelses teemavaldkonnas, milleks on strateegia, õigus ja tehnoloogia. Peaesinejate hulgas on tunnustatud krüptograaf Bruce Schneier ja USA presidendi endine küberjulgeolekunõunik Melissa Hathaway. Küberkonverents ühendab kaks kõrgetasemelist CCD COE poolt 2009. aastal läbiviidud üritust: juunis toimunud kübersõja konverentsi ja septembris toimunud õigus- ja poliitikakonverentsi. Konverents lõpeb reedel, 18. juunil 2010.

Kooperatiivne Küberkaitse Kompetentsikeskus on NATO poolt akrediteeritud rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb küberjulgeoleku alase hariduse, nõustamise, saadud õppetundide analüüsimise ning teadus- ja arendustegevusega. Keskuse missiooniks on suurendada NATO, NATO liikmesriikide ja partnerite küberkaitse alast võimekust, koostööd ja teabevahetust.

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond



Vabadussõja ja Kaitseliidu ajaloo fotode näitus Pärimusmuusika Aidas Viljandis

Eksponeeritud on ligi 180, enamuses seni vähe või üldse mitte avaldatud fotot koos selgitavate tekstidega. Näituse on ette valmistanud ja koostanud Kaitseliidu museoloog Tanel Lään.

Foto: KaitseliitVõidupühale pühendatud näitustel Pärimusmuusika Aidas Viljandis on välja pandud fotod Vabadussõjast ja Kaitseliidu ajaloost.

Eksponeeritud on ligi 180, enamuses seni vähe või üldse mitte avaldatud fotot koos selgitavate tekstidega. Näituse on ette valmistanud ja koostanud Kaitseliidu museoloog Tanel Lään.

Näitus on avatud alates 17. juunist 7. juulini.

Pärimusmuusika Ait on lahti tööpäeviti 09.00-19.00 ning nädalavahetustel 11.00-17.00.

Vabadussõja näitusel näeb kuperjanovlasi 1919. a. maikuu lõpus külarahva keskel Petserimaal ja nende jõudmist Pihkvasse, Kalevi pataljoni võitlejaid Lõunarindel, saab ettekujutuse väeosade töökodadest, väliköökidest, poodidest ja laskepesadest rindel, relvastuse varumisest ja remontimisest, näeb vabadussõja ajal formeeritud Eesti väeosade lipukavandeid.

Vabadussõjas langenute mälestuseks on pühendatud pildigalerii, kus on nii Soomusrongide divisjoni suurtükiväe inspektor leitnant Reinhold Sabolotnõi kui ka Vabadussõja mälestussambad, milledest osa veel taastamata. Lahinguväljadel langes 2121 võitlejat, haavade, põrutuste ning haiguste tagajärjel suri 2058 sõjameest. Koos terroriohvrite, vangilangenutega ja muul viisil hukkunutega võib Vabadussõjas inimkaotuste arvuks Eestile pidada 6127 inimest.

Briti laevastiku eskaadri saabumine 12. detsembril 1918. a. kujunes Eesti Vabadussõjas üheks pöördepunktiks, mis näitusel leiab samuti kajastamist nagu ka Briti kõrgemate mereväeohvitseride kirjad kindral Johan Laidonerile.

Kaitseliidu ajaloost saab vaadata kahte näitust “Noored Kotkad-80” ja “Kolmas algus”.

Noored Kotkad on Kaitseliidu juures tegutsev vabatahtlik skautlik poiste-organisatsioon, mis asutati Kaitseliidu Vanematekogu otsusega 27. mail 1930. Enne laiali saatmist oli Eestis 20 000 noorkotkast ja 1800 noortejuhti.

Noorte Kotkaste organisatsioon taastati 12. augustil 1989 Pärnumaal Tahkurannas.

Organisatsiooni ülesanneteks on skautlike kasvatusmeetodite ja treeningu kaudu kasvatada noortes tasakaalukust, sõbralikkust, ausust, südamlikkust ja otsustusvõimet, süvendada noortes armastust oma kodu ja isamaa vastu, valmistada neid ette kaitseväeteenistuseks ja anda oskusi hädasolija abistamiseks.

Enne II maailmasõda oli Noorte Kotkaste patrooniks president Konstantin Päts, 2007. aastast Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Noorte Kotkaste organisatsiooni kuulub praegu üle 4000 poisi ja noormehe.

Näitus “Kolmas algus” kajastab Kaitseliidu taasasutamist 1990. aastate alguses. Need olid rasked, huvitavad ja otsustavad ajad, mil uue Eesti ehitamisel tehti palju julgeid otsuseid, mil teiste Eesti riigile oluliste struktuuride seas ehitati juba kolmandat korda ajaloo jooksul (1918, 1924 ja 1990) vabatahtlikku riigikaitse organisatsiooni – Kaitseliitu.

Näitustel esitatavad fotod on Kaitseliidu muuseumi fotokogust ja Eesti Filmiarhiivist.

Allikas:

Kaitseliit



Ameerika Ühendriikide Merejalaväe ja Kaitseliidu koondüksus maabus Hara lahe rannikul

Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste ja Kaitseväe üksused viisid täna Läänemere suurima mereväeõppuse BALTOPS raames Hara lahe rannikul läbi dessantoperatsiooni.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste ja Kaitseväe üksused viisid täna Läänemere suurima mereväeõppuse BALTOPS raames Hara lahe rannikul läbi dessantoperatsiooni.

Merejalaväelaste ja Kaitseliidu koondüksus maabus Loksa sadama lähedasele rannikule USA mereväe laevalt Gunston Hall.

„Kaheteistkümne riigi osalus ühisel mereväeõppusel suurendab tuntavalt julgeolekut piirkonnas,“ ütles BALTOPSi ülem Ühendkuningriigi mereväe kontradmiral Ian Corder. „Läbi viidud amfiiboperatsioon on üks BALTOPSi kõrgpunkte – maabumisoperatsioonide korraldamine on tehniliselt keerukas, nõuab eri väeliikide väga head koostööd ja koordineerimist, tänase operatsiooni läbi viijad said ülesandega hästi hakkama.“

„Esimest korda pärast taasiseseisvumist viisime Eesti põhjarannikul läbi dessantoperatsiooni, mis andis meile ja meie relvavendadele erakordse kogemuse,“ ütles Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. „Eesti sõduritel ja Ameerika merejalaväelastel küll ühine lahingukogemus Afganistanist, aga BALTOPSil oleme teineteiselt palju õppinud Ameerika relvavendadele on uudne meie rannik, kliima ja metsamaastik. Eesti kaitseväelased ja kaitseliitlased said kogemuse täiesti uues valdkonnas: meredessandi korraldamises, vastuvõtva riigi toetuse arendamisel, rahvusvahelise väeüksuse juhtimisel, koostööharjutuses.“

BALTOPSi Eesti faas algas 7. juunil samaaegselt läbi viidava Eesti – USA ühispataljoni harjutustega Kaitseväe Keskpolügoonil Tapal ning Hara lahes läbi viidava miinitõrjeoperatsiooniga. Ühispataljoni harjutuste käigus õpetasid Eesti instruktorid merejalaväelastele välioskusi ja metsataktikat ning viisid läbi laskeharjutusi, USA instruktorid õpetasid eestlastele enesekaitset ja isevalmistatud lõhkekehade kahjutuks tegemist.

Mereväe üksused koos NATO Miinitõrjeüksuse ja Balti Miinitõrjeeskaadriga viisid läbi miinitõrjeoperatsiooni Hara lahel, mille käigus leiti üheksa lõhkekeha, neist seitse on tänaseks kahjutuks tehtud.

Õppus lõpeb Eesti-USA ühispataljoni intensiivse harjutusega 17.-18. juunini, mille käigus harjutavad üksused stsenaariumi kohaselt piirkonna puhastamist vaenulikust tegevusest, et võimaldada tuua riiki humanitaarabi.

Pärast õppuse lõppu, eeloleval nädalavahetusel teeb Tallinnasse visiidi BALTOPSil osalenud NATO Miinitõrjeüksus, linna külastama ka 500 õppusel osalevat merejalaväelast.

BALTOPS on Läänemere suurim mereväeõppus, mida korraldatakse sel aastal 38. korda. BALTOPSil osaleb pea 3000 kaitseväelast 12 riigist. Eestis ja Lätis viiakse BALTOPSi raames läbi maabumis- ning liitlasvägede vastuvõtuoperatsioone esmakordselt.

Juuni algul harjutasid kolme Balti riigi ja USA Euroopa Keskväejuhatuse esindajad liitlasvägede vastu võtmist õppusel Baltic Host 2010. Kokku korraldavad Balti riigid koos Ameerika Ühendriikidega sel aastal kolm õppust – lisaks õppustele Baltic Host ja BALTOPS toimub novembris Lätis õppus Sabre Strike.

USA Mereväe laev Gunston Hall on dessantoperatsioonideks ette nähtud alus. Laeva viimaseks oluliseks ülesandeks oli Haiti maavärinaohvrite abistamine käesoleva aasta veebruaris.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Kaitsevägi kutsub vaatama merejalaväelaste maabumist

Teisipäeval, 15. juunil korraldab Kaitsevägi koos Ameerika Ühendriikide Merejalaväe pataljoniga 2/23 õppuse BALTOPS raames maabumisharjutuse Hara lahelt.

Foto: Kaitseväe peastaapTeisipäeval, 15. juunil korraldab Kaitsevägi koos Ameerika Ühendriikide Merejalaväe pataljoniga 2/23 õppuse BALTOPS raames maabumisharjutuse Hara lahelt.

Harjutuse käigus maabub USA mereväe laevalt Gunston Hall amfiibsõidukitel Amtrak merejalaväelaste ja Kaitseliidu koondüksus rannikule Loksa sadama lähistel. Maabumise käigus sooritavad ülelennu Poola Õhujõudude hävitajad MIG-29, kes teostavad praegu Balti õhuturvet.

Õppus algab kell 9 hommikul, seda on oodatud vaatama kõik huvilised. Pealtvaatajatele on ette nähtud eraldi alad, parkimist ja ligipääsu maabumisalale korraldab sõjaväepolitsei.

Maabumisharjutust on kutsutud jälgima Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, USA suursaadik Michael C. Polt, kaitseminister Jaak Aaviksoo, kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, Eesti kaitseväe ja USA Euroopa Väejuhatuse juhtivad ohvitserid.

Pärast harjutuse lõppu on huvilistel võimalik kuni kella 14-ni amfiibsõidukitega tutvuda.

BALTOPS on Läänemere suurim mereväeõppus, kus osalevad USA ja Läänemere äärsed riigid. Õppuse raames viiakse sel aastal esmakordselt läbi maabumis- ja liitlasvägede vastuvõtuharjutused Eestis ja Lätis.

Õppuse Eesti osa algas 7. juunil miinitõrjeoperatsiooniga Hara lahel et kindlustada merejalaväelaste ja kaitseliitlaste turvaline maabumine 15. juunil. Miinitõrjeoperatsiooni käigus on tänaseks leitud üheksa miini, millest seitse on kahjutuks tehtud.

Samal ajal harjutas 500 USA merejalaväelast koos Scoutspataljoniga Kaitseväe Keskpolügoonil taktikalisi oskusi ning viis läbi laskeharjutusi.

Õppuse stsenaariumi kohaselt on maabunud üksuste ülesanne 17.-18. juunini korraldatava väliõppuse käigus puhastada ala vaenulikust tegevusest ja luua tingimused humanitaarabi turvaliseks toomiseks konfliktipiirkonda.

BALTOPSi Eesti faasis osaleb pea 1500 kaitseväelast Eestist, Ameerika Ühendriikidest ning NATO staapidest. Kokku osaleb õppusel BALTOPS ligi 3000 sõjaväelast 12 riigist.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



“Välismääraja” 13. juunil: Saksamaa uus president toob siseprobleemid esile

Eilses “Välismäärajas” räägiti Saksamaa presidendi tagasiastumisest ja riigi välis- ja julgeolekupoliitikas toimuvast.

Kadri LiikEilses “Välismäärajas” räägiti Saksamaa presidendi tagasiastumisest ja riigi välis- ja julgeolekupoliitikas toimuvast.

Saksamaal üles kerkinud sisepoliitilist segadust üritati mõista majanduskriisi, sõjaliste välisoperatsioonide ja võimaliku uue presidendi kaudu.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Eesti Berliini Suursaatkonna teine sekretär Margus Särglepp ja Riigikogu liige Sven Mikser.

13. juuni „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



14. juunil heisatakse Eesti lipud leinalipuna

Esmaspäeval, 14. juunil on lipupäev. Leinapäeva puhul heiskavad Eesti lipu leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid. Eesti lipu võib heisata ka kõikidele elu, äri- ja büroohoonetele.

Foto: ERREsmaspäeval, 14. juunil on lipupäev. Leinapäeva puhul heiskavad Eesti lipu leinalipuna kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid. Eesti lipu võib heisata ka kõikidele elu, äri- ja büroohoonetele.

Leinapäeval sinimustvalge lipu heiskamisel leinalipuna mälestame neid inimesi ja peresid, kes ööl vastu 14. juunit 1941. aastal Eestis korraldatud esimesel massiküüditamisel arreteeriti ja viidi Venemaale. Küüditatuist vaid vähestel õnnestus naasta oma kodumaale.

Leinapäeval heisatakse Eesti lipp leinalipuna: selleks tõstetakse lipp algul aeglaselt mastitippu ja seejärel langetatakse poolde masti nõnda, et lipu alumine äär asetseks masti keskel. Leinalipu langetamisel tõstetakse lipp esmalt mastitippu, seejärel lipp langetatakse. Seinalipule kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 mm laiune must lint. Leinalindi lehvivad otsad ulatuvad lipuvälja lehviva servani. Lipupäeval Eesti lipu heiskamisel tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile.

Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.

Allikas:

Vabariigi Valitsus



Aaviksoo: eestlaste kaitsetahe on kõrgem kui kunagi varem

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna Viljandis Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu istungil, et eestlaste kaitsetahe on kasvanud kõrgemaks, kui kunagi varem – 92 protsenti eestlastest peab Eesti vastu suunatud sõjalise agressiooni korral õigeks sõjalist vastupanu.

Foto: Kaitsejõudude peastaapKaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna Viljandis Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu istungil, et eestlaste kaitsetahe on kasvanud kõrgemaks, kui kunagi varem – 92 protsenti eestlastest peab Eesti vastu suunatud sõjalise agressiooni korral õigeks sõjalist vastupanu.

Lisaks on eestlaste toetus Eesti kuulumisele Põhja-Atlandi alianssi kasvanud 93 protsendini, ka mitteeestlastest toetajate hulgas on toetus kasvanud viimase poole aasta jooksul 19 protsenti, praegu toetab seda juba pool Eestis elavatest mitte-eestlastest, vahendas IRLi pressiesindaja.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO kaitseministrid analüüsisid alliansi eelarveid

Brüsselis kohtunud NATO kaitseministrid arutasid olulise küsimusena NATO tegevuste rahastamist.

Foto: NATO
Foto: NATO

Brüsselis kohtunud NATO kaitseministrid arutasid olulise küsimusena NATO tegevuste rahastamist.

Kaitseministrid vaagisid NATO ressursside ja võimearendusega seotud küsimusi ning leidsid, et tänase globaalse finantskriisi taustal tuleb jätkata tööd NATO eelarvepõhimõtete reformimise ning kaasajastamisega.

Ministrid rõhutasid, et NATO ühisrahastamises peab valitsema tasakaal käimasolevate operatsioonide tarbeks mõeldud vahendite ning NATO strateegilise infrastruktuuri ja võimete arendamise vahel.

Loe edasi ERR-ist!

Allikas:

ERR



Tallinnas kogunesid õhutõrjerakettide Mistral spetsialistid

Tallinnas algas Mistral-tüüpi lähimaa õhutõrjesüsteeme käsitlev kolmepäevane seminar, millest võtavad osa spetsialistid nendest riikidest, kus Mistral-tüüpi õhutõrjesüsteem kasutusel on.

Foto: Eesti KaitsevägiTallinnas algas Mistral-tüüpi lähimaa õhutõrjesüsteeme käsitlev kolmepäevane seminar, millest võtavad osa spetsialistid nendest riikidest, kus Mistral-tüüpi õhutõrjesüsteem kasutusel on.

Igal aastal toimuva seminari eesmärk on vahetada kogemusi ning tihendada koostööd Mistralidega seonduva väljaõppe ja varustuse valdkonnas.

Eesti delegatsiooni seminaril juhib õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu, kelle sõnul osaleb Eesti sellel üritusel küll juba neljandat korda, kuid teisi Mistrali kasutajaid võõrustatakse Tallinnas esimest korda.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Eesti meedikud Afganistanis abistavad kohalikke elanikke

Helmandi provintsis Wahidi patrullbaasis teeniva Estcoy-10 meedikud abistasid külaelanikke Luycheki külas, mis jääb Eesti kaitseväelaste vastutusalasse.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Helmandi provintsis Wahidi patrullbaasis teeniva Estcoy-10 meedikud abistasid külaelanikke Luycheki külas, mis jääb Eesti kaitseväelaste vastutusalasse.

„Me oleme valmis oma oskusi kasutama, et kohalikke elanikke aidata ja see on ka meie panus aitamaks kaasa koalitsiooni ja kohalike elanike teineteisemõistmisele,“ ütles Estcoy-10 meedik vanemveebel Ülle Pomerants. „Loodame, et kohalikud meie abi vastu võtavad, sest me oleme valmis neile võimalust mööda meditsiinilist abi pakkuma.“

Estcoy-10 meedikud andsid abi patrulli käigus, mille kompanii allüksus sooritas Luycheki alasse, et selgitada välja kohalike meditsiinilise abi vajadus. Samuti soovis kompanii näidata, et eestlaste üksuses on naismeedikud, mis tähendab, et ümbruskonna naistele on meditsiiniline abi olemas.

„See patrull on osa suuremast eesmärgist kohalikega parema koostöö saavutamisel, näitamaks neile, et me oleme siin nende turvalisuse tagamiseks,“ ütles Estcoy-10 ülem major Meelis Jõemaa. „Meie peamiseks sihtgrupiks on naised ja lapsed ning soovime kaasata ka meie alal elavat afgaanist apteekrit.“

Kohaletulnud külaelanikele anti esmatasandi abi nagu erinevate haavade sidumine ja salvidega määrimine. Eesti meedikud on aidanud ka neid külaelanikke, kes on oma muredega tulnud patrullbaasi Wahid lähedale.

Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist ja staabiohvitseridest ning teenib NATO operatsioonil Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis Ühendkuningriigi juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.

Alates mai keskpaigast tagab Wahidi ümbruses kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-10, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-9.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Kaitseväe peastaap



KUTSE avalikule arutelule BALTOPS-i asekomandöriga!

Eesti NATO Ühingul on hea meel kutsuda Teid 14.juuninil kell 17.00 osalema avalikul arutelul admiral Ian Corder’iga. Hr. lan Corder on Ühendkuningriigi Kuningliku Mereväe admiral ning asekomandör mereväeõppusel BALTOPS.

EATAEesti NATO Ühingul on hea meel kutsuda Teid 14.juuninil kell 17.00 osalema avalikul arutelul admiral Ian Corder’iga.

Hr. lan Corder on Ühendkuningriigi Kuningliku Mereväe admiral ning asekomandör mereväeõppusel BALTOPS.

Arutelul antakse ülevaade (inglise keeles):

– hetkel käimasolevast BATLTOPS õppusest

– mere- ja amfiibsete õppuste olulisusest

– NATO merejulgeoleku arengusuundadest

Koht: Radisson BLU, Cuxhaven-Bremerhaven saal (Rävala puiestee 3, Tallinn)

Enne seminari pakutakse kohvi ja snäkki.

Osalemiseks palume registreeruda aadressil seminar@eata.ee või telefoni 6949 333

__________________________________________________________________________________________________________________________________

7-18 juunini leiab aset Läänemere suurim rahvusvaheline mereväeõppus BALTOPS. Vastava õppusel viiakse läbi maabumis- ja liitlasvägede vastuvõtuharjutused Eestis ja Lätis. Eestis korraldataval ühisõppusel osalevad lisaks USA Merejalaväe pataljoni 2-23 võitlejatele Eesti maa-, mere- ja õhuväe üksused. Õppuse Eesti faasi üldjuht on Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Peeter Hoppe.

Mereväe laevad koos Balti Miinitõrjeeskaadri ja NATO Miinitõrjeüksusega viivad samal ajal Hara lahes läbi miinitõrjeõppuse, mille käigus puhastatakse laevateid 15. juunil korraldatava dessantoperatsiooni tarbeks. Miinitõrjeõppuse käigus otsitakse ja tehakse vajadusel kahjutuks ka reaalseid lõhkekehi. Eesti mereväe laevadest võtavad õppusest osa toetuslaev Tasuja ja miinijahtija Ugandi Balti Miinitõrjeeskaadri koosseisus ning miinijahtija Admiral Cowan NATO Miinitõrjeüksuse koosseisus.

Õppus kulmineerub 15. juunil Loksa rannas korraldatava maabumisharjutusega, mille käigus merejalaväelased ja Kaitseliidu luurerühm viivad USA Mereväe laevalt Gunston Hall läbi maabumisharjutuse. Maabumisõppust on oodatud vaatama kõik huvilised.



Eesti koolitab Afganistani diplomaate

Sel nädalal algab Tallinnas koolitus, milles kümnele Afganistani diplomaadile tutvustatakse Eesti riigi kogemust välisteenistuse ülesehitusel.

Foto: VälisministeeriumSel nädalal algab Tallinnas koolitus, milles kümnele Afganistani diplomaadile tutvustatakse Eesti riigi kogemust välisteenistuse ülesehitusel.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on koolitus välisministeeriumi ja Eesti diplomaatide kooli koostöös pikalt ettevalmistatud ja põhineb Eesti enda kogemusel riigi ja selle institutsioonide ülesehitusel, teatas välisministeerium.

„Afganistan on Eesti arengukoostöö sihtriik. Tsiviilkoostöös Afganistaniga on Eesti tegevuse põhisuunad tervishoiu, hariduse ja heade valitsemistavade arendamisel,” märkis Paet. “Riigi ja välisteenistuse ülesehitamine on üks oluline suund, et aidata kaasa Afganistani valitsuse võimekuse suurendamisele suhtlemisel rahvusvahelise kogukonnaga.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Tänavune võidupüha paraad marsitakse Viljandis

Kaitseliit korraldab tavapärase võidupüha paraadi tänavu Viljandis, kus 22. ja 23. juunil võib näha sõdureid, relvi, sõjatehnikat, nautida sõjaväeorkestrite muusikat ning võtta osa meeleolukast kultuuriprogrammist ja süüa sõdurisuppi.

Foto: Kaitseväe peastaap

  1. Kaitseliit korraldab tavapärase võidupüha paraadi tänavu Viljandis, kus 22. ja 23. juunil võib näha sõdureid, relvi, sõjatehnikat, nautida sõjaväeorkestrite muusikat ning võtta osa meeleolukast kultuuriprogrammist ja süüa sõdurisuppi.

  2. 23. juunil on Vabaduse platsil rivis üle 800 inimese. Viljandi kesklinna rivistuvad üles üksused kaitseliidu Sakala, Järva, Põlva, Tartu, Võrumaa ja Valgamaa malevast ning noorkotkad, naiskodukaitsjad, kodutütred, politsei ja piirivalve rühm ja Tallinna maleva noorkaitseliitlaste rühm. Taktsammu hoiavad kaitseliidu ja kaitseväe orkestrid.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



“Välismääraja”: Iisraeli laevakonflikt tekitas doominoefekti regiooni riikide suhetes

Eilses “Välismäärajas” räägiti Israeli ja Gaza laevaintsidendist ja selle kaugeleulatuvatest mõjudest regiooni riikide suhetele.

Kadri LiikEilses “Välismäärajas” räägiti Israeli ja Gaza laevaintsidendist ja selle kaugeleulatuvatest mõjudest regiooni riikide suhetele.

Nenditi, et humanitaarabi kandvate laevade takistamine ja puhkenud konflikt käivitas doominoefekti, tekitades tõsiseid pingeid Iisraeli ja Türgi suhetes, pannes keerulisse olukorda USA ja NATO, ning luues äreva õhkkonna ümbritsevates Araabia maades.  Saatekülalised leidsid, et Euroopa Liit peaks nüüdsest lähemalt jälgima Türgi ühiskonnas toimuvaid trende.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios poliitikaanalüütik Kaarel Kaas ja Riigikogu liige Sven Mikser.

6. juuni „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Raportöör Eestile: IT-agentuur eeldab Vene mõju minimeerimist

Eesti peab Venemaa lähedust arvestades tagama, et serverites olevad salajased andmed ei satu idanaabri kätte, kui Eesti soovib saada Euroopa IT-agentuuri asukohamaaks, lausus europarlamendi sakslasest liige ja variraportöör Alexander Alvaro.

Alexander AlvaroEesti peab Venemaa lähedust arvestades tagama, et serverites olevad salajased andmed ei satu idanaabri kätte, kui Eesti soovib saada Euroopa IT-agentuuri asukohamaaks, lausus europarlamendi sakslasest liige ja variraportöör Alexander Alvaro.

Milline on europarlamendi roll IT-agentuuri asukoha valimisel?

Europarlament tavaliselt ei seo end asukoha valimisega, sest traditsiooniliselt on see otsus liikmesriikide teha. Aga kaasotsustajatena saame muidugi seada teatud tingimusi ja sellega asukoha valikut mõjutada. Meie paneme rohkem paika, kuidas see välja näeb, mida see teeb, kui suur on selle eelarve jms.

Kas selle agentuuri loomisel on veel olulisi küsimusi, mis pole otsustatud?

On juba üsna selgelt paigas, mida agentuur tegema hakkab. Sellest saab üks sisejulgeoleku valdkonna olulisemaid agentuure, sest see haldab selle valdkonna kõige tundlikumaid andmebaase. Agentuuri tuuakse

Schengeni infosüsteem, viisainfosüsteem ja Eurodac (andmebaas, kus on salvestatud asüülitaotlejate sõrmejäljed – toim).

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Näitus “NATO 60 – Eesti-NATO 5” üleval Jõhvis

Sellest nädalast saab Jõhvis vaadata NATO 60. juubelile pühendatud venekeelset näitus „NATO 60 – Eesti NATO 5“.

EATASellest nädalast saab Jõhvis vaadata NATO 60. juubelile pühendatud venekeelset näitus „NATO 60 – Eesti NATO 5“.

NATO ajalugu ja tänapäeva kujutavast foto- ja tekstimaterjalist koosneva näituse eesmärk on tutvustada Eesti rolli NATO-s ning tekitada venekeelse elanikkonna hulgas diskussiooni kaitse- ja julgeolekupoliitika teemadel.

Fotomaterjali ja venekeelse taustinfo abil annab väljapanek ülevaate NATO ajaloost, Eesti teest NATO-sse ja panusest alliansi operatsioonidesse. Näitus koostati möödunud aastal tähistamaks NATO asutamise 60 aastapäeva ja viie aasta möödumist Eesti liitumisest NATO-ga.

Jõhvi Vallavalitsuse hoones aadressiga Keskväljak 4 on näitust võimalik vaadata juuli lõpuni.

Näituse „NATO 60, Eesti-NATO 5“ on korraldanud Eesti NATO Ühing koostöös Välisministeeriumi ja kindral Laidoneri muuseumiga, materjali on kokku pannud muuseumi direktor Kristjan Luts. Näituse venekeelse versiooni valmimist toetas Kaitseministeerium.

Rohkem infot:

Victoria Punga

Eesti NATO Ühingu juhataja

53425127

victoria@eata.ee

www.eata.ee



Eestisse jõudis pea 500 USA merejalaväelast

Täna jõudis Eestisse üle 300 Ameerika Ühendriikide merejalaväelase, kes võtavad koos Eesti üksustega osa 7.-18. juunini Kaitseväe Keskpolügoonil, Hara lahes ja Loksa rannas korraldatavast õppusest BALTOPS. Kokku saabus Eestisse sel nädalal pea 500 USA merejalaväelast.

USA merejalaväelasedTäna jõudis Eestisse üle 300 Ameerika Ühendriikide merejalaväelase, kes võtavad koos Eesti üksustega osa 7.-18. juunini Kaitseväe Keskpolügoonil, Hara lahes ja Loksa rannas korraldatavast õppusest BALTOPS. Kokku saabus Eestisse sel nädalal pea 500 USA merejalaväelast.

Läänemere suurima mereväeõppuse BALTOPS raames viiakse sel aastal esmakordselt läbi maabumis- ja liitlasvägede vastuvõtuharjutused Eestis ja Lätis. Eestis korraldataval ühisõppusel osalevad lisaks USA Merejalaväe pataljoni 2-23 võitlejatele Eesti maa-, mere- ja õhuväe üksused. Õppuse Eesti faasi üldjuht on Kaitseväe Peastaabi operatiivosakonna ülem kolonel Peeter Hoppe, teatas kaitseväe peatsaap.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Ergma: sinimustvalgel lipul on eriline tähendus Eesti rahvale

Täna, 4. juunil möödub 126 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepääl. Traditsiooni kohaselt toimus kell 7 hommikul Toompeal Kuberneri aias pidulik lipu heiskamise tseremoonia.

Foto: ERRTäna, 4. juunil möödub 126 aastat sinimustvalge lipu pühitsemisest Otepääl. Traditsiooni kohaselt toimus kell 7 hommikul Toompeal Kuberneri aias pidulik lipu heiskamise tseremoonia.

Riigikogu esimees Ene Ergma meenutas aastatetagust aega – 4. juunit 1884 – mil Otepää pastoraadi saalis õpetaja Rudolf Kallas, kutsus Eesti Üliõpilaste Seltsi oma lipu ümber koonduma.

Ajaloost on teada, et kui 1881. aasta sügisel Tartus, „Vironia” osakonna asutamiskoosolekul meie trikoloori värvid otsustati, siis leiti, et sinine väljendab usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; must pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, valge aga sümboliseerima eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid ja Eesti kaskede valget koort.

„Teame, et meie lipp on olnud ka võitluslipuks lahinguväljadel – Vabadussõjas ei olnud meie riigil ametlikult oma lippu, sinimustvalgete lippude all lahingusse läinud mehed valisid need omal tahtel võitlusvärvideks. Sini-must-valge kasutuselevõttu ei otsustanud keegi kusagilt kõrgemalt, see on kasvanud välja rahva enda tahtest,“ rõhutas Ergma. Seda poleks aga olnud sündmusteta, mis 1884. aasta 4. juunil Otepääl Eestile tema lipu õnnistamiseks võimaluse andsid. Sellel hetkel ei osanud ilmselt keegi aimata kui tähendusliku sündmusega on tegemist – 126 aastat on näidanud selle päeva olulisust meie rahvale, meenutas Ergma.

Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp esimest korda 34 aastat hiljem. Koidu ajal tõusid kolm Eesti sõjameest torni ja heiskasid sinimustvalge lipu. „See lipp sai rahvuslipuks. Ka „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” tõusis lihtsast laulust hümniks Eesti rahva, niisiis meie eneste tahtel,“ ütles Riigikogu esimees.

„Me peame meeles neid inimesi, kes ennastsalgavalt tegutsesid selle nimel, et okupatsioonidest räsitud Eesti saaks vabaks ja hinges hoitud lipu värvid võiks jälle vabalt ja uhkelt igas Eesti külas ja linnas lehvida,“ rõhutas Ergma. Tahe hoida ja kaitsta oma riiki elab meie inimestes edasi. Ka nendes noortes Eesti gaidides, kes väärikalt oma organisatsiooni sünnipäeva tähistavad, ütles Ergma.

„Hoidkem oma lippu, hoidkem oma riiki!“ rõhutas Riigikogu esimees oma kõne lõpetuseks.

Lipu auks kõneles ka Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Lippu õnnistas EELK peapiiskop Andres Põder. Auvalves olid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad, kodutütred, skaudid ja gaidid, oma lippudega olid kohal mitmed seltsid ja ühingud.

Pika Hermanni torni jalamil mängis Kaitseväe orkester, laulsid Eesti Kooriühingu ja Eesti Meestelaulu Seltsi koorid.

Piduliku ürituse korraldasid Riigikogu ja Eesti Lipu Selts.

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



Paldiski võttis vastu Afganistani kontingendi

Eile õhtul korraldas 1. Jalaväebrigaad koos Paldiski linnaga hiljuti Afganistanis teenistuse lõpetanud kontingendi Estcon-8 kaitseväelise jalutuskäigu ja varustuse näituse, et tähistada kaitseväelaste naasmist koju.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Eile õhtul korraldas 1. Jalaväebrigaad koos Paldiski linnaga hiljuti Afganistanis teenistuse lõpetanud kontingendi Estcon-8 kaitseväelise jalutuskäigu ja varustuse näituse, et tähistada kaitseväelaste naasmist koju.

Paldiski linnapea Kaupo Kallas ütles oma tervituskõnes, et Paldiski elanikud on uhked seal teenivate kaitseväelaste üle. „Olen kindel, et te tundsite koduigatsust. Ka meie igatsesime teie järgi,“ ütles Kallas.

1. Jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Raivo Tamm ütles, et samalaadsed üksuse vastuvõtmise üritused on näiteks Suurbritannias väga levinud. „Me tahame olla osa Paldiski igapäevasest elust,“ ütles kolonelleitnant Tamm. „Samuti on rahval nüüd võimalus näha kontingenti ühtsena koos, mida muidu oli võimalik näha vaid vahetult enne Eestist lahkumist ja tagasitulekul lennujaamas.“

Piduliku kojumarsi käigus marssisid Eesti kontingendi moodustanud jalaväekompanii Estcoy-9, logistilise toetuselemendi NSE-8 ja staapides teeninud kaitseväelased Kaitseväe Orkestri muusika saatel Paldiski raudteejaama juurest linna keskväljakule. Pärast lühikest rivistust sai linnarahvas tutvuda kontingendi kasutuses olnud tehnika ja varustusega, maitsta sõdurisuppi ja kuulata Kaitseväe Orkestri kontserti.

1.jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Tamme sõnul soovitakse sellisest kojumarsist välja kujundada traditsioonilise ürituse.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Välisminister Urmas Paet arutas IT-agentuuri rajamist Euroopa Parlamendi variraportööri Alexander Alvaroga

Välisminister Urmas Paet kohtus täna Tallinnas Euroopa Parlamendi õigusküsimuste ja kodanike õiguste komitee (LIBE) variraportööri Alexander Alvaroga, kellega räägiti Euroopa Liidu IT-süsteemide agentuuri rajamisega seonduvast. Paet tutvustas Alvarole Eesti valmisolekut saada IT-agentuuri asukohamaaks.

VälisministeeriumVälisminister Urmas Paet kohtus täna Tallinnas Euroopa Parlamendi õigusküsimuste ja kodanike õiguste komitee (LIBE) variraportööri Alexander Alvaroga, kellega räägiti Euroopa Liidu IT-süsteemide agentuuri rajamisega seonduvast. Paet tutvustas Alvarole Eesti valmisolekut saada IT-agentuuri asukohamaaks.

Paeti sõnul on Eesti seisukoht, et uuest IT-agentuurist peab saama väga tugev kompetentsikeskus sisejulgeolekualaste IT-süsteemide juhtimisel ja arendamisel. „Eesti näeb agentuuri ühe tervikuna keskse juhtimise ja arendustegevuse mõttes, kuid andmekeskusi võib olla mitu. Nende hajutamine on vajalik nii tehniliste kui julgeolekuriskide vähendamiseks,“ ütles Paet.

Lisaks arutasid Paet ja Alvaro Euroopa Ülemkogu 2003. aasta otsust anda edaspidi loodavad agentuurid uutesse liikmesriikidesse, kus agentuure veel ei ole. „Euroopa tasakaalustatud areng on oluline kõigile ja põhimõte asutada rajatavad Euroopa Liidu agentuurid uutesse liikmesriikidesse on oluline kogu Euroopale,“ ütles välisminister Paet.

Paet tutvustas variraportöör Alvarole ka Eesti valmisolekut agentuuri rajamisse panustada. „Lisaks investeerimisvalmidusele konkreetselt agentuuri peakorteri ja andmekaitsekeskuse ehituseks, valmistub Eesti tulevase agentuuri töötajate lastele Euroopa Kooli õppekava pakkumiseks,“ rääkis Paet.

Enamik Euroopa Liidu liikmesriike leidis 2009. aastal, et IT süsteemid vajavad keskset juhtimist ning selleks tuleb asutada IT-agentuur. Oma kandideerimissoovi IT-agentuuri asukohamaaks on esitanud Eesti ja Prantsusmaa.

Allikas:

Välisministeerium



Rasmussen: “Kaitsekulutuste kärped võivad takistada arengut”

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen tegi täna videoavalduse, kus hoiatas liikmesriike kaitsekulutuste kärpimise eest.

Anders Fogh RasmussenNATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen tegi täna videoavalduse, kus hoiatas liikmesriike kaitsekulutuste kärpimise eest.

“Majanduslanguse tõttu on  kaitsekulutuste kärped mõistetavad. Siiski võivad liiga suured kärped põhjustada ebastabiilsust ja ebakindlust. Samas võivad väiksemad kaitsekulutused omakorda kahjustada majandusolukorda. Kulutused julgeolekule on tegelikult investeering stabiilsusesse ja majanduskasvu. Ebastabiilsust on odavam ära hoida, kui ravida,” ütles peasekretär Rasmussen videos.

Vaata videot siin!

Allikas:

NATO



USA võttis vastu uue rahvusliku julgeolekustrateegia

USA valitsus võttis hiljuti vastu uue rahvusliku julgeolekustrateegia. Iga nelja aasta tagant uuendatav strateegia käsitleb kõige olulisemaid teemasid USA julgeolekus, kuhu lisaks siseriiklikule julgeolekule kuuluvad ka olukord Lähis-Idas, Hiinas ja mujal.

USA valitsus võttis hiljuti vastu uue rahvusliku julgeolekustrateegia. Iga nelja aasta tagant uuendatav strateegia käsitleb kõige olulisemaid teemasid USA julgeolekus, kuhu lisaks siseriiklikele küsimustele kuuluvad ka olukord Lähis-Idas, Hiinas ja mujal.

Valitsuse julgeolekunõunik Ben Rhodes selgitab rahvusliku julgeolekustrateegia tagamaid ja uue strateegia erinevusi eelmistest videos, mida saab vaadata siin.

Kogu dokumenti koos USA President Barack Obama pöördumisega saab lugeda siin.

Allikas:

www.whitehouse.gov



Riias lõppes NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistung

Riias viis päeva kestnud NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistung keskendus Afganistani probleemidele.

NATO Parlamentaarne Assamblee RiiasRiias viis päeva kestnud NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistung keskendus Afganistani probleemidele.

Üle 300 poliitiku NATO liikmesriikidest ja mujalt said viie päeva jooksul Lätit kiita reformide ja rahvusvahelistes missioonides osalemise eest. Läti juhid kinnitasid Parlamentaarse Assamblee kevadistungil osalejaile, et NATO on lätlaste seas populaarne, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Peame adekvaatselt reageerima geopoliitilistele muutustele,” ütles Läti Seimi spiiker Gundars Daudze. “Peame pakkuma lahendusi, kuidas NATO-l oleks kõige parem tegelda selliste kaitseprobleemidega, nagu võitlus rahvusvahelise terrorismiga, energiajulgeoleku tagamine, piraatluse ja küberkuritegevuse ohjamine.”

Loe edasi ERR-st!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-06-01_AK_nato_riias.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR uudised



Aaviksoo: NATO on Afganistanis poliitiliselt ükmeelne

Kaitseminister Jaak Aaviksoo osales täna NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistungjärgu raames toimunud vestlusringis „Afganistan – kas NATO solidaarsuse test?“.

Jaak AaviksooKaitseminister Jaak Aaviksoo osales täna NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistungjärgu raames toimunud vestlusringis „Afganistan – kas NATO solidaarsuse test?“.

Riias toimunud NATO Parlamentaarse Assamblee kevadistungjärgul peetud sõnavõtus rõhutas kaitseminister Aaviksoo, et NATO on jäänud poliitiliselt ühtseks Afganistanis veedetud kõigi üheksa aasta jooksul.

Ministri hinnangul on nüüd tähtis hakata Afganistanis andma järk-järgult vastutust julgeoleku eest üle Afganistani julgeolekujõududele. „Olgugi, et julgeolekuolukord Afganistani põhjaosas pole veel kaugelti täiuslik, võiks just selles piirkonnas hakata esimesena mõtlema vastutuse üle andmisest kohalikele julgeolekujõududele,“ rääkis minister. Tema sõnul oleks vastutuse üleandmise alustamine kõige kindlam märk selle kohta, et NATO operatsioon Afganistanis on edukas. „Samas ei tohiks me end siduda kindlate tähtaegadega, vaid lähtuda tuleb tegelikest võimalustest kohapeal,“ rõhutas kaitseminister.

Samuti pidas kaitseminister oluliseks, et need riigid, kelle väeüksused pärast vastutuste üleandmist Põhja-Afganistanis vabanevad, ei viiks oma üksusi Afganistanist välja, vaid leiaks võimalusi osaleda teiste Afganistani piirkondade stabiliseerimisel.

NATO Parlamentaarse Assamblee istungjärk, mis seekord toimub Riias, avati reedel, 28. mail ning see lõpeb täna, 1. juunil.

Istungjärgust võtavad osa 28 NATO liikmesriigi ja 13 partnerriigi esindajad. NATO Parlamentaarne Assamblee on NATO liikmesriikide seadusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 1955. aastal.

Allikas:

Kaitseministeerium



ÜRO Julgeolekunõukogu kogunes erakorralisele istungile

ÜRO Julgeolekunõukogu kogunes erakorralisele kohtumisele, et arutada Iisraeli sõjaväe ja Gaza sektorisse suundunud abikonvoi vahel aset leidnud intsidenti.

ÜRO Julgeolekunõukogu kogunes erakorralisele kohtumisele, et arutada Iisraeli sõjaväe ja Gaza sektorisse suundunud abikonvoi vahel aset leidnud intsidenti.

New Yorgis asuvas maailmaorganisatsiooni peakorteris suletud uste taga jätkuv Julgeolekunõukogu kohtumine kutsuti kokku Türgi soovil, kelle välisminister Ahmet Davutoglu nimetas Iisraeli teguviisi riiklikuks mõrvaks ning võrdles seda piraatluse ja bandiitlusega, vahendas BBC.

Kõige karmimalt reageeris intsidendile just Türgi, mille välisministri sõnul peab Iisrael kohe vabandama. Iisraeli rünnaku mõistsid hukka ka Julgeolekunõukogu vetoõigusega alalised liikmed Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina. Iisraeli lähim liitlane rahvusvahelisel areenil Ameerika Ühendriigid on avaldanud juhtunu üle muret, kuid rõhutanud, et juhtunu asjaolud on veel ebaselged.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Eesti ja vene noored proovisid hea kodaniku katselaborit

Eesti NATO Ühing korraldas 30. ja 31. mail Narva-Jõesuus kahepäevase lõimumisfoorumi eesti ja vene noortele, mille käigus korraldati muuhulgas hästi toimiva kodanikuühiskonna simulatsioon.

Eesti NATO Ühing korraldas 30. ja 31. mail Narva-Jõesuus kahepäevase lõimumisfoorumi eesti ja vene noortele, mille käigus korraldati muuhulgas hästi toimiva kodanikuühiskonna simulatsioon.

Foorumi esimesel päeval vestlesid noortega Eesti kodanikuidentiteedist ning üksikisiku ja riigi erinevatest ajaloonägemustest kirjanik Imbi Paju, sotsioloog Juhan Kivirähk ja diplomaat Anna Tiido. Aktiivseks kodanikuks olemise võimalusi tutvustasid Minu Eesti ja Eesti Koostöö Kogu.

Esmaspäeval viidi Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhendamisel läbi paaritunnine kodanikeühenduste kaasamise katselabor, mis kujutas endast kohalike omavalitsuste otsustes kaasa rääkimise läbimängu.

Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga sõnul oli katselabor noortele heaks kogemuseks sellest, kuidas meie ühist elukeskkonda puudutavate probleemide lahendamiseks tuleb ületada keele ja rahvuse barjäärid ning koos tegutseda.

Ligi 60 osaleja seas oli noori nii eesti kui vene noori vanuses 18-25 ning keskoolide ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajaid. Foorumit rahastasid Euroopa Liidu Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Euroopa Liit, Kultuuriministeerium, Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Rohkem infot:

Victoria Punga

Eesti NATO Ühingu juhataja

53425127

victoria@eata.ee



“Välismääraja” 30. mail: Hiina mõju Põhja-Koreale on võimatu alahinnata

Möödunud nädala “Välismäärajas” võeti lähema vaatluse alla Põhja- ja Lõuna-Korea vahel hiljuti paisunud konflik ja Hiina roll olukorra lahendamisel.

kadriliikMöödunud nädala “Välismäärajas” võeti lähema vaatluse alla Põhja- ja Lõuna-Korea vahel hiljuti paisunud konflik ja Hiina roll olukorra lahendamisel.

Tõdeti, et Hiina rolli Põhja-Korea käitumise mõjutamisel on võimatu üle hinnata.

Lõuna-Korea sõjalaeva uputamisest alguse saanud konfliktile võimalikke lahendusi otsides vaagisid saatekülalised Aasia riikide omavahelisi suhteid ja rolle üldisemalt.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios poliitikaanalüütik Merle Maigre ja diplomaat Hannes Hanso.

30. mai „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing