VIDEO: Tallinnas arutati NATO tulevikku

22. märtsil korraldas Eesti NATO Ühing avaliku arutelu NATO uue strateegilise kontseptsiooni teemal.

Esmaspäeval, 22. märtsil korraldas Eesti NATO Ühing avaliku arutelu NATO uue strateegilise kontseptsiooni teemal.

Tallinna Ülikooli ruumides toimunud arutelul osalesid NATO strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi liikmed Aivis Ronis, Läti endine suursaadik NATO juures; Marie Gervais-Vidricaire, endine Kanada suursaadik Austrias ja Hans-Friedrich von Ploetz, Saksamaa kunagine suursaadik Venemaal ja endine alaline esindaja NATO juures. Arutelu juhtis Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser.

Eksperdid vestlesid 70-liikmelise tudengitest, diplomaatidest ja välispoliitika huvilistest koosnenud publikuga ligi poolteist tundi. Eesti NATO Ühingu juhataja Victoria Punga sõnul huvitasid publikut peamiselt NATO suhted Venemaaga, tuumarelvade leviku tõkestamine, energiajulgeolek ja NATO edasine laienemine.

Käesoleva aasta lõpus saab strateegilisest kontseptsioonist NATO ametlik juhdokument.

Eesti NATO Ühing



Admiral Mullen näeb Kandaharis sõja pöördepunkti

Lähikuudel käivituv suuroperatsioon Lõuna-Afganistanis Kandahari provintsis on nurgakiviks pöördel ligi üheksa aastat kestnud sõja kursis, ütles USA relvajõudude ühendatud staabikomitee esimees admiral Mike Mullen.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Lähikuudel, tõenäoliselt juuni alguses, käivituv suuroperatsioon Lõuna-Afganistanis Kandahari provintsis on nurgakiviks pöördel ligi üheksa aastat kestnud sõja kursis, ütles USA relvajõudude ühendatud staabikomitee esimees admiral Mike Mullen uudistevõrgu AFP teatel täna reporteritele Kabulis.

«Praegu vaatame me Kandaharile. See on nurgakivi pööramaks Talibani edu tagasi,» märkis Mullen. «Kandahar on valitsusvastase võitluse sõdameks. Järgmised operatsioonid toimuvad seal.»

Loe edasi Postimehest!

Allikas: Postimees



Tallinnas saab vaadata Tunne Kelami fotonäitust

Alates tänasest on Tallinnas Nokia Kontserdimajas vaatamiseks üleval Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami (fotol) fotonäitus “Eesti tee vabadusele”.

Foto: IRL
Foto: IRL

Alates tänasest on Tallinnas Nokia Kontserdimajas vaatamiseks üleval Euroopa Parlamendi liikme Tunne Kelami (fotol) fotonäitus “Eesti tee vabadusele”.

See on Tunne Kelami isiklik nägemus arvukatest sündmustest, mis tähistasid 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul Eesti üleminekut Moskva okupatsioonile alluvast provintsist iseseisva rahvusriigi taastamisele.

Näitusel on eksponeeritud mustvalged dokumentaalfotod iseseisvumisele eelnenud sündmustest ning ka portreed iseseisvumisperioodil olulist rolli mänginud isikutest.

Väljapanek on autoripoolne lugupidamisavaldus kõigile inimestele, kes kriitilistel aegadel, ületades hirmu ja neile pealesurutud mugavnemist, määratlesid endid Eesti Vabariigi kodanikena ning asusid tegutsema iseseisva riigi taastamise nimel.

Fotonäitust on eksponeeritud mitmetes Eesti paikades, samuti Stockholmis, Berliinis ja Brüsselis.

Näitus “Eesti tee vabadusele” jääb vaadata aprilli keskpaigani.

Allikas:

IRL



AFGANISTANI PÄEVIK: Viimane päev Kabulis ja Obama üllatusvisiit

Kui järsku aknaklaasid vibreerima hakkasid, nagu lendaks läheduses helikopter. Erilist tähelepanu me sellele ei pööranud, kuni veidi hiljem hakkasid kõigi telefonidele turvaülema sõnumid laekuma, et linnas on keegi tähtis nina – ilmselt Obam

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Veetsime täna viimase päeva Kabulis ja homme lendame Euroopasse. Istusime nüüd õhtul restoranis Sufi ja arutasime reisimuljeid…

Kui järsku aknaklaasid vibreerima hakkasid, nagu lendaks läheduses helikopter. Erilist tähelepanu me sellele ei pööranud, kuni veidi hiljem hakkasid kõigi telefonidele turvaülema sõnumid laekuma, et linnas on keegi tähtis nina – ilmselt Obama – ja seetõttu on liikvel rohkem helikoptereid ning tänavatel enam kontrollpunkte. Vaatasin praegu New York Timesi, mis kinnitab, et see oligi Obama saladuslik mõnetunnine visiit, mis tehti suure saladuskatte ja ööpimeduse all. Kohtus ta muidugi Karzaiga, aga sellest võite lehest pikemalt lugeda.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Afganistani naasmiseks valmistuv Lõuna-Korea õpib leedulastelt

Leedulaste 11. provintsi ülesehitusmeeskond (PRT) peab Kairiais viimaseid õppusi enne Afganistani Ghori provintsi läkitamist, vahendab uudistevõrk ELTA.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Leedulaste 11. provintsi ülesehitusmeeskond (PRT) peab Kairiais viimaseid õppusi enne Afganistani Ghori provintsi läkitamist, vahendab uudistevõrk ELTA.

Leedulaste õppust lähevad vaatama ka Lõuna-Korea kaitseministeeriumi esindajad. Soul tõi oma väed Afganistanist välja 2007. aastal, pärast viis aastat kestnud osalemist NATO rahvusvahelistes julgeolekuabijõududes. Sel aastal saadab Lõuna-Korea väed tagasi Afganistani ning võtab enda hoolde Parwani provintsi ülesehitusmeeskonna.

Loe edasi Postimehest!

Allikas: Postimees



Raha eraldamine on USA julgeolekupoliitika tööriist

350 miljonit dollarit on märkimisväärne, aga mitte silmatorkavalt suur summa, hindab kaitseuuringute keskuse teadlane Kaarel Kaas USA rahaeraldist kuuele Ida-Euroopa riigile.

Foto: www.icds.ee
Foto: www.icds.ee

350 miljonit dollarit on märkimisväärne, aga mitte silmatorkavalt suur summa, hindab kaitseuuringute keskuse teadlane Kaarel Kaas USA rahaeraldist kuuele Ida-Euroopa riigile.

USA kaitseministeerium eraldas Gruusiale, Eestile, Lätile, Leedule, Ungarile ja Horvaatiale 350 miljonit USA dollarit Afganistani missioonidel sõdimiseks. Eesti kulutab enda seni rahaeraldise luuredroonide ja miinipildujate ostmiseks.

Rahaline abi eraldamine kui üks USA välis- ja julgeolekupoliitika teostamise tööriistu on pika ajalooga ning üsna rutiinse iseloomuga nähtus, ütles Kaarel Kaas Eesti Päevalehele.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



USA annab Eestile Afganistanis sõdimiseks „miljoneid dollareid“

Eesti kaitsejõududele määratud raha kulub mehitamata luurelennukite ja miinipildujate soetamiseks.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Eesti kaitsejõududele määratud raha kulub mehitamata luurelennukite ja miinipildujate soetamiseks.

USA kaitseministeerium teatas möödunud reedel, et toetab kuue Ida-Euroopa riigi relvajõudusid eriprogrammide vahendusel jagatava rahaga, mis on mõeldud kasutamiseks Afganistani missioonidel, vahendavad Radio Free Europe ja Reuters.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht!



Rasmussen: NATO toetab Venemaad terrori vastu

„Ma mõistan NATO nimel tänased terrorirünnakud Moskvas karmilt hukka. Sellistele rünnakutele süütute tsiviilisikute vastu ei ole mingit õigustust,” ütles Rasmussen Reutersile.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen teatas, et allianss toetab Venemaad terrorismivastases võitluses.

„Ma mõistan NATO nimel tänased terrorirünnakud Moskvas karmilt hukka. Sellistele rünnakutele süütute tsiviilisikute vastu ei ole mingit õigustust,” ütles Rasmussen Reutersile.

„NATO teeb Venemaaga koostööd võitluses rahvusvahelise terrorismiga,” lisas Rasmussen ja avaldas kaastunnet ohvrite peredele.

Loe edasi Delfist!

Allikas: Delfi



Moskva metrooplahvatuste põhjus peitub Põhja-Kaukaasias

Moskva metroos täna hommikul toimunud kaks plahvatust on tõenäoliselt seotud ebastabiilse olukorraga Põhja-Kaukaasias ning kardetavasti ei jää see terroriakt Venemaal viimaseks.

Moskva metroos täna hommikul toimunud kaks plahvatust on tõenäoliselt seotud ebastabiilse olukorraga Põhja-Kaukaasias ning kardetavasti ei jää see terroriakt Venemaal viimaseks.

“Võti, ükskõik, kes ja mil viisil selle sündmuse taga on, peitub ikkagi selle ümber, mis toimub Põhja-Kaukaasias. Paljud terrorirünnakud, mis on Moskvas ja mujal Venemaal aset leidnud, omavad teatuid sidemeid selle piirkonnaga,” ütles Riigikogu väliskomisjoni liige Marko Mihkelson.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas: Eesti Päevaleht



NATO juht kehutas uut raketikilpi koos Venemaaga rajama

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kutsus rahvusvahelisel Brüsseli foorumil alliansi liikmeid panustama enam uue raketitõrjesüsteemi rajamisse, mis tema arvates võiks kaitsta nii USA liitlasi kui ka Venemaad.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kutsus rahvusvahelisel Brüsseli foorumil alliansi liikmeid panustama enam uue raketitõrjesüsteemi rajamisse, mis tema arvates võiks kaitsta nii USA liitlasi kui ka Venemaad.

Ramsusseni sõnul on ballistiliste rakettide levik maailmas reaalne ja need võivad ähvardada NATO alasid, vahendas BBC News foorumil kuuldut. NATO juhi arvates võiks aga raketiohu tõrjumine olla ka allianssi ja Venemaad lähendavaks eesmärgiks.

Taanlase hinnangul looks see uue dünaamika Euroopa julgeolekus. Venemaa kaasamine raketikilpi, mis ideaalis ulatuks Vancouverist Vladivostokini, oleks tema sõnul suure poliitilise sümboolsusega ja näitaks selle maa kuulumist Euro-Atlandi perre.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Video: President Ilves Brussels Forumil

President Toomas Hendrik Ilves osales 26. märtsil German Marshall Fundi korraldataval konverentsil Brüsseli Foorum.
Foorumil arutleti Euroopa välis- ja julgeolekupoliitiliste küsimuste üle, samuti oli kõne all Atlandi-ülene koostöö.

Foto: Brussels Forum
Foto: Brussels Forum

President Toomas Hendrik Ilves osales 26. märtsil German Marshall Fundi korraldataval konverentsil Brüsseli Foorum.

Foorumil arutleti Euroopa välis- ja julgeolekupoliitiliste küsimuste üle, samuti oli kõne all Atlandi-ülene koostöö.

Eesti riigipea osales paneelis „Atlandi-ülesed suhted multipolaarses maailmas“ koos Catherine Ashtoni, Euroopa Liidu kõrge esindajaga välisasjade ja julgeolekupoliitika alal; Ameerika Ühendriikide senaatori George Voinovichi ning Ameerika Ühendriikide riigidepartemangu poliitika planeerimise direktori Anne-Marie Slaughteriga. Paneeli modereerib Washington Posti kolumnist David Ignatius.

Vaata videosalvestust http://www.gmfus.org/brusselsforum/2010/

Lae alla paneeli transkriptsioon (inglise keeles, peatselt ka eesti keeles).

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



“Välismääraja” 28. märtsil: NATO välisministrid tahavad Tallinnas rääkida tuumarelvadest

Tänases “Välismäärajas” vaadeldi lähemalt USA ja Venemaa poolt peatselt sõlmitavat tuumarelvade piiramise START lepingut.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” vaadeldi lähemalt USA ja Venemaa poolt peatselt sõlmitavat tuumarelvade piiramise START lepingut.

Nenditi, et strateegilise tuumarelvastuse vähendamise leping ei ole otseselt seotud USA ega Venemaa raketitõrjekavadega, mis on tekitanud suurt rahvusvahelist segadust. Venemaa jaoks tekitavat muret ka asjaolu, et lepingu sõlmimine tähendaks USA vaatlejate pidevat kohalolu Vene sõjatööstuses.

Suursaadik Jüri Luik lisas, et aprillis Tallinnas toimuva NATO välisministrite kohtumine kujuneb tõenäoliselt oluliseks debatiks tuumarelvade piiramise teemal.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalisena oli stuudios Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik.


28. märtsi „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Eesti õhutõrjes algab uus ajajärk

Lühimaa õhutõrjesüsteemi Mistral kolm aastat väldanud hange jõudis käesoleval nädalal lõpule ja Õhutõrjepataljon võib alustada planeeritud väljaõppega.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Lühimaa õhutõrjesüsteemi Mistral kolm aastat väldanud hange jõudis käesoleval nädalal lõpule ja Õhutõrjepataljon võib alustada planeeritud väljaõppega.

”Kuna õhutõrje arendamine on selgelt Eesti riigikaitse arengu üks kümne aasta prioriteete, on kaitsevägi võimearenduse mõttes astunud suure sammu edasi,” ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

2007. aastal MBDA France ja Rootsi SAAB tehasega sõlmitud lühimaa õhutõrjesüsteemi Mistral hankelepingu näol on Eesti jaoks tegemist seni suurima relvastushankelepinguga, mille kogumaksumus on ligi miljard Eesti krooni.

„Täielikult saabunud õhutõrjesüsteem tähendab õhutõrjujatele uue ajajärgu algust, kuna võimaldab täita pataljonile pandud ülesandeid kogu mahus,“ ütles Õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu. „Kui varem pidime väljaõppe läbiviimisel radareid mängima ning kasutama vana meetodit – ruudustiku süsteemi ja häält – siis automaatne tulejuhtimissüsteem informeerib relvameeskondi ise õhuvahendite olemasolust, nende kiirusest ning ajahetkest, mil sihtmärk laskeulatusse jõuab.“

Õhutõrjesüsteem koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, õhutõrjeraketiseadeldistest, Mistral-rakettidest ja väljaõppevahenditest. Radarid, juhtimiskeskused ja sidesüsteemi tarnis SAAB AB Rootsist ja raketid ning laskeseadmed MBDA France. Lühimaa-õhutõrjesüsteemi hanke ettevalmistamine algas 2002. aastal ning leping Eesti Kaitseministeeriumi ja tarnijate vahel sõlmiti 2007. aasta veebruaris.

Järgmised kuus nädalat tulevad Õhutõrjepataljoni kaaderkoosseisule major Tikerpuu hinnangul eriti pingelised. Rootsi instruktoritelt tulejuhtimissüsteemi ja radarite kasutamist õppivad ohvitserid ja allohvitserid peavad saadud teadmised koheselt ajateenijatele edasi andma.

Maikuu teisel nädalal viiakse läbi õhutõrjesüsteemi taktikaõpe, mille järel toimub süsteemi võimekuse testimine selgitamaks selle vastavust hankes esitatud nõuetele.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb sellel aastakümnel ette kaitseväe lühimaa-õhutõrjevõime edasist täiustamist ning piiratud mahus mobiilse keskmaa-õhutõrjevõime väljaarendamist.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



United Press International: Küberohtudega tuleb võidelda globaalselt

Sel kuul aset leidnud küberjulgeoleku konverents San Franciscos lõppes lootuses, et on tehtud esimesed sammud suurema rahvusvahelise küberjulgeoleku-alase koostöö suunal. See on eriti oluline ajal, mil küberkuritegevus on kasvamas küberterrorismiks või, veelgi hullem, laiaulatuslikuks konfliktiks küberruumis.

Foto: www.ccdcoe.org
Foto: www.ccdcoe.org

Sel kuul aset leidnud küberjulgeoleku konverents San Franciscos lõppes lootuses, et on tehtud esimesed sammud suurema rahvusvahelise küberjulgeoleku-alase koostöö suunal. See on eriti oluline ajal, mil küberkuritegevus on kasvamas küberterrorismiks või, veelgi hullem, laiaulatuslikuks konfliktiks küberruumis.

2007. aasta aprillis said väikesele Euroopa riigile Eestile osaks tundmatute Vene grupeeringute küberrünnakud, mida nüüd kutsutakse maailma „Esimeseks Kübersõjaks“. Kuigi ükski valitsus polnud selle ründega selgelt seotud, on Eesti arvamusel, et Venemaa kõva kursi pooldajad karistasid Eestit sõjamonumendi ümberpaigutamise ning muude tegude eest, mida peetakse lugupidamatuks käitumiseks arvestades Eesti ajalugu enne NLi kokkuvarisemist 1991. aastal. Üle kolme nädala väldanud internetirünnakud surusid Eesti digitaalsed infrastruktuurid põlvili, mistõttu vajas riik oma arvutiekspertide kiiret mobiliseerumist ja ka abi väljastpoolt.

Kertu Ruus, Eesti suurima majanduslehe Äripäev ajakirjanik, räägib Euroopa Instituudi online ajakirjas: „Kübersõda Eesti vastu annab võimaluse näha potentsiaalset kaost ja kahju, mis saab osaks rünnatavale riigile, kui selle juhid ei oska tulevasi küberrünnakuid ette näha ja nendeks valmistuda. Need sündmused on ka kainestav meeldetuletus karmidest meetoditest, mis tunduvad Venemaal maad võtvat.


Loe originaalartiklit (inglise keeles)!

Allikas:

Välisministeerium



Poola ja Läti tahavad rohkem NATO rajatisi

Poola ja Läti kaitseministrid Bogdan Klich ja Viesturs Lieģis kutsusid NATO-t üles paigutama rohkem alliansi rajatisi Kesk- ja Ida-Euroopasse

NATO lippPoola ja Läti kaitseministrid Bogdan Klich ja Viesturs Lieģis kutsusid NATO-t üles paigutama rohkem alliansi rajatisi Kesk- ja Ida-Euroopasse.

„Me teame, et NATO institutsioonid on ebavõrdselt jagatud Lääne- ja Kesk-Euroopa vahel,” ütles Klich pärast Varssavis Lieģisega peetud kõnelusi Polskie Radio vahendusel. „Kui see olukord ei muutu, jääme me endiselt rääkima Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni vanadest ja uutest liikmetest.”

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Margus Kolga: tuumarelv kaob – kas tõesti?

Tuumarelvavaba maailm kui eesmärk on üllas ning seda tuleb toetada, kuid arengud peaksid olema tasakaalus ning NATO ei tohiks olla see organisatsioon, kes praeguses olukorras vähendamist ühepoolselt alustab. tark ei torma, kirjutab Margus Kolga.

Margus Kolga on välisministeeriumi diplomaat

Tuumarelvavaba maailm kui eesmärk on üllas ning seda tuleb toetada, kuid arengud peaksid olema tasakaalus ning NATO ei tohiks olla see organisatsioon, kes praeguses olukorras vähendamist ühepoolselt alustab. tark ei torma, kirjutab Margus Kolga.

Tuumarelvad, tuumaheidutus, tuuma ohud ja tuumamaharelvastamine on jällegi päevakorral. 2010. aasta julgeolekupoliitiline menüü pakub mitmeid tuumavaldkonnaga seonduvaid tippsündmusi ja arutelusid.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Politoloog: julgeolekudokument nimetab Venemaad ohuks

Politoloog Karmo Tüüri hinnangul on Eesti julgeolekupoliitika aluste raamdokumendi uue versiooni suuremiad muutusi suhtumine Venemaasse, pidades naaberriiki ohu allikaks.

Foto: NATO
Foto: NATO

Politoloog Karmo Tüüri hinnangul on Eesti julgeolekupoliitika aluste raamdokumendi uue versiooni suuremiad muutusi suhtumine Venemaasse, pidades naaberriiki ohu allikaks.

Tartu ülikooli politoloog Karmo Tüür ütles BNSile, et uus julgeolukupoliitika aluste dokument sisaldab praegu kehtivaga võrreldes sama mahu juures märgatavalt rohkem märksõnu. «Uus dokument on laiem ja tuumakam, koostajad on saavutanud kaks vastandlikku asja,» sõnas ta.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:  Postimees



Rasmussen: kaitsekilbi osas tuleb koostööd teha ka Venemaaga

NATO peaskeretäri Anders Fogh Rasmusseni hinnangul peaksid liikmesriigid kokku leppima raketikaitsesüsteemide loomises selliste riikide nagu Iraan vastu ja otsima selles osas võimalusi koostööks Venemaaga.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peaskeretäri Anders Fogh Rasmusseni hinnangul peaksid liikmesriigid kokku leppima raketikaitsesüsteemide loomises selliste riikide nagu Iraan vastu ja otsima selles osas võimalusi koostööks Venemaaga.

Kogu NATO-t hõlmav kaitsekilp näitaks kollektiivset kaitsetahet ning kokkulepe tuleks saavutada novembris Lissabonis toimuvaks tippkohtumiseks, seisab Rasmusseni ettekandes, mille ta esitab laupäeval Brüsselis, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi ERR Uudistest!

Vaata peasekretäri ettekannet Brussels Forumil!

Allikas: ERR Uudised



Venemaa ja USA leppisid tuumarelvade vähendamises kokku

USA president Barack Obama ja Venemaa president Dmitri Medvedev leppisid telefonitsi kokku tuumarelva vähendamise kokkuleppes.

Foto: Valge maja
Foto: Valge maja

USA president Barack Obama ja Venemaa president Dmitri Medvedev leppisid telefonitsi kokku tuumarelva vähendamise kokkuleppes.

Obama ja Medvedev allkirjastavad leppe 8. aprillil Prahas, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Valge Maja teatel suurendab lepe mõlema riigi julgeolekut ja kinnistab Ameerika ja Venemaa juhtrolli tuumarelva leviku vastases võitluses.

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Emotsioonide geopoliitika ja Eesti

Prantsuse tunnustatud rahvusvaheliste suhete eksperdi Dominique Moi’si laialdast poleemikat tekitanud ajakirjaartiklist sündinud raamat “Emotsioonide geopoliitika” on väga ajakohane lisandus sellesse diskursusesse, mis püüab mõista ja kirjeldada tänast dünaamiliselt muutuvat maailmapilti.

Prantsuse tunnustatud rahvusvaheliste suhete eksperdi Dominique Moi’si laialdast poleemikat tekitanud ajakirjaartiklist sündinud raamat “Emotsioonide geopoliitika” (Eesti Päevaleht, 2010, 237 lk) on väga ajakohane lisandus sellesse diskursusesse, mis püüab mõista ja kirjeldada tänast dünaamiliselt muutuvat maailmapilti.

Nagu raamatu alapealkiri – kuidas hirm, alandus ja lootus muudavad maailma – viitab, keskendub Harvardi ülikoolis õpetav Moisi emotsioonide ja rahvusvaheliste suhete seoste kirjeldamisele, püüdes sellega teataval määral vastanduda oma kuulsa eelkäija, Samuel Huntingtoni tsivilisatsioonide kokkupõrke teooriale. Moisi peab muuseas nii Huntingtoni kui ka Fukuyama (liberalismi võit) teooriaid isegi ohtlikeks, sest näeb nendes liiga lihtsustatud võtteid.

Moisi ei paku seetõttu oma raamatus läbivat või üldistavat teooriat. Ta kirjeldab nii isiklike kogemuste kui üldtuntud faktide najal neid võimalikke arenguid, mida emotsioonid võivad mõjutada eraldi nii Aasias (eeskätt Hiina ja India), islami- ning läänemaailmas kui ka nende omavahelises suhestumises.

Emotsioonid on loomulik osa inimese ja kaudsemalt rahvaste identiteedist, mistõttu nende eiramine ka rahvusvaheliste suhete analüüsimisel võib jätta väga ohtliku tühimiku. Moisi rõhutab, et emotsioonide õidepuhkemise üheks peamiseks põhjuseks just praegusel ajal on üleilmastumisest tin gitud ebakindlus ning üldine identiteetide probleem.

Loe edasi Marko Mihkelsoni blogist!

Allikas:

http://markomihkelson.blogspot.com



Kuidas uputada Mistrali?

Helikopterikandja Mistral, milliseid Venemaa kavatseb Prantsusmaalt osta, pole oma suurusele vaatamata vallutamatu kindlus – selle võib kahjutuks teha mitmel viisil.

Helikopterikandja Mistral, milliseid Venemaa kavatseb Prantsusmaalt osta, pole oma suurusele vaatamata vallutamatu kindlus – selle võib kahjutuks teha mitmel viisil.

Prantsuse sõjalaeva Mistrali ähvardav suurus on selle tugevus ja samal ajal ka nõrkus. Laev kannatab teda tabanud hoope paremini kui mõni väiksem ja vanem alus, samas on teda kui sihtmärki lihtsam tabada. Eriti veel siinsetes vetes, kus kõik on lähedal ja peo peal. Mistrali võivad korralikult raputada õige mitut liiki relvad, mille omamiseks ei pea erinevalt laevast endast olema suurriik.

Loe edasi Eesti Ekspressist!

Allikas:

www.ekspress.ee



PC WORLD: Eesti kaitseminister: “Küberrünnakud sagenevad!”

Kolm aastat pärast Eestit tabanud ulatuslikku küberrünnakut ütles Eesti kaitseminister, et niisugused rünnakud üksnes sagenevad.

Foto: Eesti suursaatkond Washingtonis
Foto: Eesti suursaatkond Washingtonis

Kolm aastat pärast Eestit tabanud ulatuslikku küberrünnakut ütles Eesti kaitseminister, et niisugused rünnakud üksnes sagenevad. 2007. aastal toimunud intsident juhtus ajal, mil vene rahvuslased tulid tänavatele, et protestida valitsuse otsuse üle nõukogude sõjamonumendi ümberviimisest.

 

Küberrünnaku eesmärk oli õõnestada Eesti valitsuse usaldusväärsust, sõnas Eesti kaitseminister Jaak Aaviksoo Stanfordi Ülikoolis toimunud küberturvalisuse ettevõtete foorumil. Eestiga toimunu ning sarnane rünnak, mis ühtis Vene sissetungiga Gruusiasse 2008. aastal „tõi riikliku küberjulgeoleku globaalsesse poliitilisse agendasse,“ ütles Aaviksoo. Keegi pole tõestanud Venemaa valitsuse seost Eesti-vastaste küberrünnakutega, kuid mõnede ekspertide sõnul tundub juhtumil olevat vähemalt Eesti idanaabri vaikiv nõusolek.

„Rahvusliku julgeoleku ohtu kujutavad küberrünnakud ei kuulu enam ulmekirjanduse valdkonda. Küberrünnakud on reaalsus, mis võib ühel päeval tabada veel laiaulatuslikumalt veel suuremaid riike,“ sõnas Aaviksoo. Konverentsil osalejad nõustusid. Ulatuslik terroristide või mõne riigi poolt rahastatud küberrünnak leiab tõenäoliselt aset järgmise kümnendi jooksul, ennustas Jerry Archer, infoturbe eest vastutaja Sallie Mae’s (tudengite õppelaenu finantseeriv ettevõte). „Ma usun, et järgmise viie kuni kümne aasta jooksul tuleb kübersõda, mis kasvab üle tavasõjaks,“ rääkis Archer konverentsi paneeldiskussioonil.

Küberkuritegevusega võitlemisel tuleb teha palju tööd. „Juriidilised võimalused küberkuritegude ja –rünnakute ärahoidmiseks on täna selgelt vähearenenud,“ ütles Aaviksoo. Näiteks Moldova Transnistria piirkond ja ka mõned teised maad, kus küberkuritegevuse järelvalve on nõrk, teevad keeruliseks halbade operaatorite sulgemise.

Loe originaalartiklit (inglise keeles)!

Allikas:

Välisministeerium



Kolm pilku Afganistanile: Kabul, Helmand ja Kandahar

Ellu jäämiseks peavad Afganistani inimesed rabama korraga mitmel töökohal ja ega neil Talibani peale mõtlemiseks eriti enam aega jäägi.

Holger Roonemaa

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Ellu jäämiseks peavad Afganistani inimesed rabama korraga mitmel töökohal ja ega neil Talibani peale mõtlemiseks eriti enam aega jäägi. 

Kui eestlastele seostub Afganistani nimi Talibani, al-Qaida ja Osama bin Ladeniga, siis kohalike jaoks on olukord palju proosalisem. Talibani või bin Ladeni peale mõtlemiseks pole neil ellu jäämise mure kõrvalt lihtsalt mahti. 50-aastase Kabuli elaniku Mahmudi tööpäev algab hommikul kell kaheksa. Alustuseks sõidab ta ühte pealinna kooli, kus annab inglise keele tunde. Kuna aga ainult õpetaja palgast äraelamiseks ei piisa, peab ta pedagoogi töö kõrvalt ka ühes kohalikus ajalehes ajakirjaniku ametit. Tema tööpäev ajalehes lõpeb õhtul kella 21–22 paiku, seejärel sõidab ta pool tundi koju, joob tassi teed ja tavaliselt tegeleb umbes kella üheni öösel tõlketööga. „Mu aju on sellisest tempost väga väsinud,” ütleb ta, kuid lisab, et säärane tamp pole sealmail midagi harukordset. Kui, siis on ebatavaline ainult see, et õnneks on tal mitu töökohta olemas.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



President Ilves: küüditamist kui inimsusevastast kuritegu ei saa kunagi unustada

President Toomas Hendrik Ilves osales täna Tallinnas Vabaduse väljakul küüditamisohvrite mälestusüritusel ning pani pärja kõigi küüditatute ja nende lähedaste meenutuseks.

Foto: Andres Putting, DelfiPressifoto
Foto: Andres Putting, DelfiPressifoto

President Toomas Hendrik Ilves osales täna Tallinnas Vabaduse väljakul küüditamisohvrite mälestusüritusel ning pani pärja kõigi küüditatute ja nende lähedaste meenutuseks.

“Küüditamise süü inimsusevastase kuriteona ei aegu. Täpselt niisamuti ei aegu meie mälestus neist, kes kaotasid võõrsile viiduna kodu ja paljud ka elu,” ütles president Ilves.

“Eestis korraldatud 1941. ja 1949. aasta küüditamised näitasid okupantide hirmu inimeste vabadusiha ees ja samas näitasid ka okupatsioonirežiimi kuritegelikku olemust. Meie kohus on seda minevikku mäletada ja võimalikult põhjalikult uurida, et teaksime täpselt, miks ja kuidas see kõik toimus ning et mõistaksime selgelt, mida tähendab okupatsioon ja totalitaarne režiim.”

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



Eesti kaitseväe võistkond on maailma parim

Eesti kaitseväe laskesuusatamise võistkond võitis Sõjaväelaste Maailmamängudel Itaalias 25km patrullsuusatamises kuldmedali.

Võidukasse meeskonda kuulusid Staabi- ja Sidepataljoni kaitseväelased nooremseersant Kauri Kõiv, kapral Priit Narusk, kapral Indrek Tobreluts ja reamees Roland Lessing. Teise koha saavutas Šveits ja kolmandaks tuli Norra.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

Eesti kaitseväe laskesuusatamise võistkond võitis Sõjaväelaste Maailmamängudel Itaalias 25km patrullsuusatamises kuldmedali. 

 

Sõjaväelaste Maailmamängud lõppevad piduliku tseremooniaga täna kell 18 kohaliku aja järgi.

Ülemaailmne Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) on alates 1995 aastast iga nelja aasta järel korraldanud Sõjaväelaste Maailmamänge (CISM Military World Games). Käesoleval aastal korraldatakse esimest korda Sõjaväelaste Talimänge. Võistluste kavas on mägironimine, murdmaasuusatamine, slaalom, laskesuusatamine ja suusaorienteerumine.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



VIDEO: NATO hävitajad Tallinnas

Hävituslendurid Poola, Prantsuse ja Leedu õhuvägedest harjutasid viiendatel Balti regiooni õppustel Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis õhuturbe protseduure.

Foto: NATO
Foto: NATO

Hävituslendurid Poola, Prantsuse ja Leedu õhuvägedest harjutasid viiendatel Balti regiooni õppustel Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis õhuturbe protseduure.

Tallinnas maandusid NATO hävitajad 17. märtsil.

Videos kommenteerib õppusi Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.



Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ootab kõiki lahtiste uste päevale

Täna, 24. märtsil on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis lahtiste uste päev koostöös kuue Tartu kõrgkooliga.

Täna, 24. märtsil on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis lahtiste uste päev koostöös kuue Tartu kõrgkooliga.

„Just kevadine aeg on eriti hea lahtiste uste päevade korraldamiseks, kuna siis hakkavad mõtted tiirlema selle ümber, et mida teha pärast kooli lõppu,” selgitab Kadetikogu esimees kadettveebel Karl Kalamees. „Ma soovitan kõigil tulla ja tutvuda sõjakooliga, sest siin on nii palju võimalusi ja väljakutseid – teenida riiki, olla kaitseväelane, kanda vormi, elada õlg õla kõrval kursusekaaslastega, siin tekib oma vennaskond, mida teistes koolides ei ole. Kaitseväelase karjäär on põnev, tulevik saab olema seiklus- ja vaheldusrikas.”

Õppeasutusi külastavad täna väga erinevas eas huvilised alates lasteaialastest kuni TÜ tudengiteni. Kooliga tulevad tutvuma nii keskkooliõpilased Tallinnast, Pärnust ja Tartust, kui ka ajateenijad Kirde kaitseringkonnast ja Paldiski sõjaväelinnakust.

Sõjakooli lahtiste uste päeval räägivad kadetid külalistele riigikaitsest, kadetielust, tutvustavad õppe- ja eluruume, KVÜÕA sõjamuuseumi ja relvastust. Kadetikasiinos räägitakse sõjakoolide vahelisest rahvusvahelisest koostööst ning ajaloolistest traditsioonidest. Külalistel on võimalus end proovile panna laskesimulaatoril ning külastada Matkekeskust. Huvilisi ootab ees info sisseastumiseksamite ja õppimisvõimaluste kohta.

Eelmisel aastal külastas sõjakooli lahtiste uste päevade raames ligi 2000 huvilist. Ka külastavad kadetid koos teiste Eesti rakenduskõrgkoolidega Eesti erinevaid gümnaasiume ning keskkoole tutvustamaks õppimisvõimalusi Kõrgemas Sõjakoolis.

Kõrgem Sõjakool avab oma uksed kõigile soovijatele igal kuul ühe korra.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



AFGANISTANI PÄEVIK: Demoniseeritud maa helgus

Kui ma peale esimest Kabulis veedetud päeva meie külalistemaja hoovi peal õitsva granaatõunapuu alla murule pikali viskasin ja mahedas õhtupäikeses pikutasin, siis mõtlesin, et sellel demoniseeritud maal ja põletusarmidega linnas valitseb mingi helge… rahulikkus.

Maari Ross, Eesti-Afganistani sõpruskoolide projekti koordineerija

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Kui ma peale esimest Kabulis veedetud päeva meie külalistemaja hoovi peal õitsva granaatõunapuu alla murule pikali viskasin ja mahedas õhtupäikeses pikutasin, siis mõtlesin, et sellel demoniseeritud maal ja põletusarmidega linnas valitseb mingi helge… rahulikkus. Aga nüüd kõlan ma juba nagu afgaanid ise.

Afgaanid on läbi ja lõhki poeedid. Nagu rääkis öösel minu kõrval lennukis istunud Abdul Bashir Khaliqi – suure mittetulundusühingu juht, kes külades inimestele kirjaoskust õpetab ning täiskasvanuharidust edendab – algavad talle saadetud aruanded koolitustest tihti umbes nii: “Puhus mahe kevadbriis, siisike siristas ja lehekene liugles. Esimeses reas istus gasellisilmadega naine…” ja nii edasi umbes pool lehekülge, kuni unelemise lõpetab üksik lause selle kohta, mis siis tegelikult toimus.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



“Välisilm”: NATO eksperdid Tallinnas

Esmaspäeval, 22. märtsil viibisid Tallinnas NATO strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi liikmed Aivis Ronis, Läti endine suursaadik NATO juures, Marie Gervais-Vidricaire, Kanada endine suursaadik Austrias ja Hans-Friedrich von Ploetz, Saksamaa kunagine suursaadik Venemaal ja endine alaline esindaja NATO juures.

Esmaspäeval, 22. märtsil viibisid Tallinnas NATO strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi liikmed Aivis Ronis, Läti endine suursaadik NATO juures, Marie Gervais-Vidricaire, Kanada endine suursaadik Austrias ja Hans-Friedrich von Ploetz, Saksamaa kunagine suursaadik Venemaal ja endine alaline esindaja NATO juures.

Ekspertide visiidist tegi ülevaate ETV saade “Välisilm”. Stuudios kommenteerisid NATO uut strateegilist kontspetsiooni Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Maria Mälksoo ja diplomaat Margus Kolga.

Vaata saadet siin!



Pärnumaa õpilased veedavad koolivaheaja riigikaitselaagris

Kolm päeva kestva laagri eesmärgiks on riigikaitseõpetuse läbinud õpilaste teadmiste ja oskuste kontroll ning praktiliste kogemuste omandamine välitingimustes tegutsemisel.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Täna, 23. märtsil algas Pärnumaa maleva poolt korraldatav igakevadine riigikaitseõpilaste välilaager, mis toimub Audru vallas, Potsepal.

Kolm päeva kestva laagri eesmärgiks on riigikaitseõpetuse läbinud õpilaste teadmiste ja oskuste kontroll ning praktiliste kogemuste omandamine välitingimustes tegutsemisel.

Välilaagris on esindatud 8 linna ja maakonna keskharidust andvat õppeasutust – Audru Keskkool, Häädemeeste Keskkool, Pärnu Hansagümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Pärnu Vene Gümnaasium, Pärnu Ühisgümnaasium, Pärnu-Jaagupi Gümnaasium ja Sindi Gümnaasium.

Kokku osaleb üritusel ligikaudu 170 kooliõpilast ja pea 20 instruktorit Pärnumaa ning Lääne malevast. Õppelaagrit rahastab Kaitseministeerium.

Allikas:

Kaitseliit



President Ilves: vajame tõhusamat ja nähtavamat Atlandi-ülest partnerlust

Ameerika Ühendriikides töövisiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves külastas eile pärastlõunal Harvardi Ülikooli, kus kõneles Euroopa ja Atlandi-ülesest julgeolekust 21. sajandil.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

Ameerika Ühendriikides töövisiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves külastas eile pärastlõunal Harvardi Ülikooli, kus kõneles Euroopa ja Atlandi-ülesest julgeolekust 21. sajandil.

Harvardi Ülikooli John Kennedy riigiteaduste teaduskonna korraldatud loengut juhtis professor Nicholas Burns, kes enne Harvardisse minekut töötas Ühendriikide asevälisministrina. 1990. aastate esimesel poolel, USA Rahvusliku Julgeolekunõukogu kõrge ametnikuna, oli ta tihedalt seotud Eestist Vene vägede lahkumiseks peetud läbirääkimistega.

President Ilves nimetas Eestile nagu kõigile demokraatlikele riikidele ülioluliseks suhteid ja koostööd kolmnurgas Euroopa Liit, NATO, Ameerika Ühendriigid.

”Meil on ühised mured – kindlasti edu saavutamine Afganistani operatsioonil, Iraani tuumaprobleemi lahendamine ja tuumarelva leviku pidurdamine laiemalt, küberrünnakutele vastu hakkamine, energiajulgeolek, aga samuti majanduskriisi ületamine,” rääkis Eesti riigipea. ”Nende muredega toime tulemiseks vajame kindlat partnerlust Euroopa Liidu, NATO ja Ameerika Ühendriikide vahel. Tõhusamat ja nähtavamat, kui see on praegu.”

President Ilves pidas rõhutatult tähtsaks, et Atlandi-ülene side püsiks tugevana ka nüüd, mil NATO on laienenud 28 liikmesriigini ning USA kõigi Euroopa-liitlaste julgeolek on praegu kindlamal pinnal kui kunagi varem enam kui poole sajandi vältel.

”Ma saan öelda ka nii: Eesti julgeolek pole olnud kunagi nii kaitstud kui nüüd,” ütles Eesti riigipea.

Enne loengut kohtus president Ilves Harvardi Ülikoolis ja teiste Bostoni piirkonna ülikoolides õppivate Eesti tudengitega. Ta tunnustas üliõpilasi ettevõtelikkuse eest võõrsil õppida, nimetades seda heaks ja vajalikuks kogemuseks, kuid julgustas tudengeid õpingute lõpetamise järel Eestisse tagasi tulema ja kodus karjääri alustama.

Allikas:

Vabariigi Presidendi kantselei



NATO koostab alliansi uut strateegilist kontseptsiooni

Tallinnas olid täna ühepäevasel visiidil NATO tarkade rühma kolm liiget, kelle eesmärk on koguda ideid liikmesriikide pealinnadest alliansi strateegilise kontseptsiooni jaoks.

Tallinnas olid täna ühepäevasel visiidil NATO tarkade rühma kolm liiget, kelle eesmärk on koguda ideid liikmesriikide pealinnadest alliansi strateegilise kontseptsiooni jaoks.

Enam kui 10 aasta vanuse dokumendi uuendatud versioonis pööratakse enam tähelepanu partnerlusele alliansivälistele riikidele-organisatsioonidele, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Madeleine Albrighti juhitud 12-liikmeline rühm peab maikuuks esitama peasekretär Andres Fogh Rasmussenile dokumendi, milles on liikmesriikide nägemused, kuidas ja kuhu NATO võiks edasi areneda. 11 aasta jooksul on maailmas toimunud niivõrd palju sündmusi, et NATO peab leidma värskemad tegutsemissuunised.

Peamise joone loodavas dokumendis tõi esile Kanadast pärit ekspertrühma liige Marie Gervais-Vidricaire.

Loe edasi ERR Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-22_AK_nato_uus_kaitseplaan.wmv[/videofile]


Allikas:

ERR Uudised



Väli nimetas suuroperatsiooni tulemusi lootustandvateks

Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli nimetas suuroperatsiooni Mushtarak esialgseid tulemusi lootustandvateks, kuid märkis, et edu sõltub sellest, kui hästi suudab keskvalitsus end piirkonnas kehtestada.

Foto. Kaitseväe peastaap
Foto. Kaitseväe peastaap

Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli nimetas suuroperatsiooni Mushtarak esialgseid tulemusi lootustandvateks, kuid märkis, et edu sõltub sellest, kui hästi suudab keskvalitsus end piirkonnas kehtestada.

Brigaadikindral Väli ütles usutluses BNSile, et hinnangud suuroperatsiooni Mushtarak tulemustele on esialgsed, sest operatsioon veel kestab. Samas nimetas ta esialgseid tulemusi lootustandvaks. «Algus on olnud väga paljutõotav, aga see on alles algus,» ütles peastaabi ülem. «Minu hinnangul on kaalukausid praegu võrdsed.»

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Välisilm esitleb: “NATO uus peasekretär – Anders Fogh Rasmussen”

ETV näitab filmi”NATO uus peasekretär – Anders Fogh Rasmussen” (Fra Bondeson til Natochef- Anders Figh Rasmussen, Taani 2009)

Foto: NATO
Foto: NATO

ETV näitab filmi”NATO uus peasekretär – Anders Fogh Rasmussen” (Fra Bondeson til Natochef- Anders Figh Rasmussen, Taani 2009)

Esmaspäeval 22. märtsil kell 22.10

Taani endise peaministri ja NATO vastse peasekretäri mõtterännak tagasi oma juurte juurde. Mõtisklus lapsepõlvest Jüütimaa talupere karmides oludes, esimestest sammudest poliitikuna ja tõusust oma kodumaa ning nüüd ka maailma üheks liidriks.

Allikas:

ETV



“Välismääraja” 21. märtsil: Kreeka suurim probleem on usalduse kadumine

Selle nädala “Välismäärajas” oli luubi all majanduslik olukord Kreekas ja selle mõju kogu Euroopale.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Selle nädala “Välismäärajas” oli luubi all majanduslik olukord Kreekas ja selle mõju kogu Euroopale. Arutleti Kreeka võltsimiskandaali üle, millega püüti kriisi näidata väiksemana, kui see tegelikult on. Nenditi, et Kreeka olukord mõjutab Euroopa Liidu ja eurotsooni mainet ja usaldusväärsust ülejäänud maailma silmis.

Saatekülalised tõdesid, et Euroopa Liidu ametlikku statistikat koostav Eurostat usaldab riikide endi poolt kogutud andmeid ja seega jäi Kreekale võimalus neid võtlsida, et kriisi avalikuks tulemist edasi lükata.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios majandusajakirjanik Villu Zirnask ja Euroopa-ekspert  Juhan Lepassaar.

21. märtsi „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Kandideeri praktikale NATO peakorterisse!

Alates 1. aprillist ootab NATO peakorter Brüsselis avaldusi noortelt, kes sooviksid NATO struktuuris läbida kuuekuulise praktika .

Foto: Kaitseministeerium
Foto: Kaitseministeerium

Alates 1. aprillist ootab NATO peakorter Brüsselis avaldusi noortelt, kes sooviksid NATO struktuurides läbida kuuekuulise praktika .

Praktikale saavad kandideerida vähemalt 21-aastane tudengid või äsja ülikooli lõpetanud noored, kes valdava heal tasemel inglise või prantsuse keelt.

NATO peakorter ootab praktikale noori erinevatest eluvaldkondadest. Rakendust leiavad nii rahvusvaheliste suhete, kaitsepoliitika, majanduse, meedia-ja ajakirjanduse, IT ja paljude muude alade asjatundjad.

Loe täpsemalt NATO kodulehelt!

Allikas: www.nato.int



Eesti panustab võitlusesse küberkuritegevusega 10 000 eurot

Projekti eesmärk on tutvustada Euroopa Nõukogu Küberkuritegevuse vastast konventsiooni, toetada riike sellega ühinemisel ning abistada neid seadusandluses vajalike muudatuste tegemisel.

Eesti panustab Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastase võitluse projekti 156 466 krooniga (10 000 euroga).

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastane konventsioon ainus rahvusvaheline juriidiliselt siduv kokkulepe, mille eesmärk on aidata tugevdada üleilmset küberjulgeolekut.

“Projekti eesmärk on tutvustada Euroopa Nõukogu Küberkuritegevuse vastast konventsiooni, toetada riike sellega ühinemisel ning abistada neid seadusandluses vajalike muudatuste tegemisel, samuti toetada konventsiooni põhimõtete üleilmset levikut,” sõnas välisminister Paet.

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Estcoy vastutusalale on jäänud umbes 15 aktiivset taliibi

Eesti kompanii vastutusalale Afganistanis on pärast puhastusoperatsiooni jäänud hinnanguliselt 15 aktiivset taliibi, kes on võimelised värbama enda ümber suurema rühmituse.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Eesti kompanii vastutusalale Afganistanis on pärast puhastusoperatsiooni jäänud hinnanguliselt 15 aktiivset taliibi, kes on võimelised värbama enda ümber suurema rühmituse.

Suuroperatsiooni Mushtarak ajal toimunud puhastusoperatsiooni käigus ei osutanud vastane Nad-e-Ali piirkonnas, sealhulgas ka Eesti kompanii vastutusalal, tõsist vastupanu.

Loe edasi Postimehest!

Allikas: Postimees



Seitse aastat Iraagi sõja algusest

Mida arvavad Eesti arvamusliidrid Iraagi ründamisest nüüd, mida arvati tollal? Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Priit Simson teeb kokkuvõtte.

Iraagi lippSeitsme aasta eest alustas USA koos liitlastega rünnakut Iraagile, mis lõhestas läänemaailma ja ka Eesti avalikkust. Järgnes Saddam Husseini kukutamine, ja sissiliikumise mahasurumine.

Mida arvavad Eesti arvamusliidrid Iraagi ründamisest nüüd, mida arvati tollal? Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Priit Simson teeb kokkuvõtte.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Kaitseminister: küberrünnakud on kogu maailmas kasvav trend

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles Stanfordi Ülikoolis toimunud küberturvalisuse ettevõtete foorumit avades, et küberrünnakud on kasvav trend kogu maailmas ja on ainult aja küsimus, millal sarnased rünnakud, mis pandi kahe ja poole aasta eest Eesti vastu, pannakse palju suuremas mahus toime mõne suurema riigi vastu.

Foto: IRL
Foto: IRL

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles Stanfordi Ülikoolis toimunud küberturvalisuse ettevõtete foorumit avades, et küberrünnakud on kasvav trend kogu maailmas ja on ainult aja küsimus, millal sarnased rünnakud, mis pandi kahe ja poole aasta eest Eesti vastu, pannakse palju suuremas mahus toime mõne suurema riigi vastu.

„Küberruumis on palju rohkem peidupaiku, kust rünnakud võivad lähtuda, kui füüsilises maailmas,“ selgitas Aaviksoo.

„Lisaks on selge, et juriidilised võimalused küberkuritegude ja –rünnakute ärahoidmiseks, on täna selgelt vähearenenud,“ lisas kaitseminister.

Kaitseminister rõhutas foorumil ka, et võti küberrünnakute ärahoidmiseks kogu maailmas on erasektori ja valitsuste parem koostöö, sest mõlemal on selleks selge huvi olemas. „Enamus IT-infrastruktuuri on kogu maailmas erasektori omanduses, samuti on enamus internetikasutajaid erafirmad ja ettevõtted – seega on just nemad suurimad kahjukannatajad, kui riik peaks langema küberrünnakute ohvriks,“ ütles kaitseminister.

Lisaks esinemisele Stanfordi Ülikoolis kohtus kaitseminister visiidi käigus ka Silicon Valleys tegutsevate Eesti ettevõtjatega, Stanfordi Ülikooli ja San Francisco Ülikooli ning firma Symantec juhtkondadega, kellega arutati arenguid küberjulgeoleku valdkonnas ja võimalikke ühisprojekte.

“Eesti tegevus küberturbe valdkonnas, eriti pärast 2007. aasta aprilliründeid ja NATO kompetentsikeskuse käivitumist, on väga suure rahvusvahelise huvi objektiks. Peame neid võimalusi – ja mitte ainult kaitseministeeriumi eestvedamisel – oluliselt enam ära kasutama. Eesti sugusel väikeriigil on unikaalne võimalus muuta oma tuntus ja suutlikkus küberkaitse valdkonnas ka majanduslikuks ja poliitiliseks kapitaliks, milleks vajame senisest eesmärgipärasemat koostööd erinevate ametkondade ja erasektori vahel,” rõhutas kaitseminister Aaviksoo.

Allikas:

Kaitseministeerium



Esimestel Rahvusvahelistel Sõjaväelaste Talimängudel võistleb viis Eesti kaitseväelast

Täna sõidavad Itaaliassse Val d´Aostas peetavatele I Sõjaväelaste Talimängudele (CISM Winter Military Games) viis Eesti kaitseväe sportlast.

Täna sõidavad Itaaliassse Val d´Aostas peetavatele I Sõjaväelaste Talimängudele (CISM Winter Military Games) viis Eesti kaitseväe sportlast.

Eesti võistkonda esindavad 20.- 25. märtsini toimuvatel mängudel Staabi- ja sidepataljoni laskesuusatajad nooremseersant Kauri Kõiv, kapral Indrek Tobreluts, kapral Priit Narusk, kapral Eveli Saue ja reamees Roland Lessing. Võistlevad kaitseväelased kuuluvad kõik kaitseväe spordirühma.

Ülemaailmne Sõjaväespordi Nõukogu (CISM) on alates 1995 aastast iga nelja aasta järel korraldanud Sõjaväelaste Maailmamänge (CISM Military World Games). Käesoleval aastal korraldatakse esimest korda Sõjaväelaste Talimänge. Võistluste kavas on mägironimine, murdmaasuusatamine, slaalom, laskesuusatamine ja suusaorienteerumine.

Kokku oodatakse osalema võistlejaid rohkem kui 40 riigist.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



President Ilves: koostööd NATO ja Euroopa Liidu vahel peab olema oluliselt rohkem

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna hommikul Washingtonis transatlantilisi suhteid arendava mõjuka rahvusvahelise välis- ja julgeolekupoliitilise mõttekoja ja poliitikakeskuse Atlantic Council´i Ameerika Ühendriikide poolsete juhtidega.

Foto: Presidendi kantselei
Foto: Presidendi kantselei

President Toomas Hendrik Ilves kohtus täna hommikul Washingtonis transatlantilisi suhteid arendava mõjuka rahvusvahelise välis- ja julgeolekupoliitilise mõttekoja ja poliitikakeskuse Atlantic Council´i Ameerika Ühendriikide poolsete juhtidega. Kohtumisel osalesid ka diplomaadid Euroopa Liidu riikide saatkondadest ja USA kaitse- ja välisministeeriumi töötajad.

Seejärel esines Eesti riigipea Atlantic Council´is, kus on võõrustatud mitmete riikide presidente ja valitsusjuhte, loenguga NATO-st ja Euroopa julgeolekust 21. sajandil.

President Ilves rõhutas, et meie kõigi – nii Euroopa Liidu, NATO kui ka Ameerika Ühendriikide – huvides on edu Afganistani operatsioonil ja terrorismi ohjeldamisel laiemalt, energiajulgeoleku tugevdamine, Iraani tuumaprobleemi lahendamine, Balkani riikide ja Lõuna-Kaukasuse stabiilsusele ja edukusele pööramine, koordineeritud tegevus küberkuritegevusele vastu hakkamisel, aga samuti suhted järjest enam mõjukamaks muutuva Hiinaga.

Eesti osaleb siin paljude küsimuste lahendamises, ütles president Ilves, meenutades meie kaitseväelaste ja tsiviilekspertide teenistust Afganistanis, Eesti panust Balkanil ja Lõuna-Kaukasuses, aga ka NATO küberkaitsekeskuse tööd Tallinnas.

“Need on meie ühised väljakutsed,” ütles Eesti riigipea. “Kuid nendele peatähelepanu pöörates loodab Euroopa, et Ameerika Ühendriigid peavad jätkuvalt oluliseks Atlandi-üleseid suhteid, sest demokraatlikud riigid suudavad globaalsete probleemidega toime tulla vaid üheskoos, üksteist mõistes ja üksteist toetades.”

Tugevad Atlandi-ülesed suhted näitavad meie kõigi vastutustunnet maailma ees, nii nagu see oli näiteks 20. sajandi teisel poolel NSV Liidu ohule vastu seistes, sõnas president Ilves, lisades: “Just siis ilmnes Ameerika Ühendriikide välipoliitiline tugevus – lahendada rahvusvahelisi probleeme.”

Eesti riigipea pidas ka vajalikuks, et suuresti samu riike ühendavate NATO ning Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikat iseloomustaks koostöö, tihe koordineeritus.

“Koostööd peab olema oluliselt rohkem kui praegu,” toonitas ta.

President Ilvese kinnitusel usub Eesti kindlalt, et “tuleb jätkata Euroopa Liidu laienemist ja NATO avatud uste poliitikat, kuigi me saame aru, et see on keerulisem kui varem”.

Allikas:

Vabariigi Presidendi kantselei



Valitsus kiitis heaks Eesti julgeolekupoliitika alused

Valitsus kiitis heaks ja saatis otsustamiseks Riigikogule Välisministeeriumi juhtimisel välja töötatud Eesti julgeolekupoliitika alused. Välisminister Urmas Paet toonitas, et Eesti julgeolekupoliitika eesmärk tuleneb põhiseadusest.

Valitsus kiitis heaks ja saatis otsustamiseks Riigikogule Välisministeeriumi juhtimisel välja töötatud Eesti julgeolekupoliitika alused. Välisminister Urmas Paet toonitas, et Eesti julgeolekupoliitika eesmärk tuleneb põhiseadusest: kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus.

Välisminister Paeti sõnul on Eesti julgeolekupoliitika alused põhjaks valdkondlike ja üksikasjalikemate arengu- või tegevuskavade koostamiseks ning võimaldab riigi julgeolekupoliitikat sihipärasemalt ellu viia. „Julgeolekupoliitika alused on põhimõtteline juhisdokument, mis sõnastab terviklikult Eesti julgeolekukäsitluse, kajastades kõiki riigi julgeoleku tagamise olulisi valdkondi,“ ütles Eesti välisminister.

Julgeolekupoliitika alused kinnitab ka Eesti sihi kaitse-eelarve osakaaluks riigieelarvest. Paet toonitas, et Eesti kaitsekulutuste määratlemine toimub NATO metoodika alusel. „Meie eesmärk on saavutada kaitsekulutuste tase 2% SKPst ja seda hoida,“ ütles Paet.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on suurim erinevus uuendatud ja senise, 2004. aastal valminud dokumendi vahel Eesti riigi järjest avaram julgeolekukäsitlus. „Alates 2004. maailmas on toimunud sündmused on julgeolekualast vaadet järjest laiendanud,“ rääkis Paet. „Eesti julgeolekupoliitika arvestab kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid tegureid, olenemata nende tekkeallikast või -kohast, ning julgeolekupoliitika teostamine hõlmab kõiki julgeoleku tagamiseks olulisi valdkondi. Näiteks tegeleme järjest enam energia- ja küberjulgeolekuga, ka on julgeolekupoliitikas järjest olulisem kodanikuühiskonna aktiivsus ja osalus, ühiskonna sidusus, rahvatervis, keskkonnaturvalisus ja psühholoogiline kaitse,“ ütles Paet Eesti julgeolekupoliitika aluseid tutvustades.

Allikas:

Välisministeerium



Obama: USA ja Iisraeli suhetes pole kriis, vaid erimeelsused

USA president Barack Obama hinnangul ei ole Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli suhetes kriisi, vaid on erimeelsused.

USA president Barack Obama hinnangul ei ole Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli suhetes kriisi, vaid on erimeelsused.

Obama märkis, et Iisraeli otsus ehitada Ida-Jeruusalemma uusi kortereid ei aita Lähis-Ida rahuplaanidele kaasa, vahendasid ERRi teleuudised.

Erimeelsused algasid Washingtoni vihasest reaktsioonist Iisraeli teatele, et Ida-Jeruusalemma ehitatakse 1600 uut korterit juudiasunikele. Sellele järgnesid viimaste aastate ägedaimad kokkupõrked sadade palestiinlaste ja Iisraeli julgeolekujõudude vahel.

Loe edasi ERR-st!

Allikas:

ERR



Clinton otsib Venemaaga uut sidet

USA välisminister Hillary Clinton saabus täna hommikul Venemaale, et veenda Moskvat tuumarelvaarsenali vähendamise lepingu vajalikkuses.

Foto: www.state.gov
Foto: www.state.gov

USA välisminister Hillary Clinton saabus täna hommikul Venemaale, et veenda Moskvat tuumarelvaarsenali vähendamise lepingu vajalikkuses.

Kuigi pooled soovisid lepingu sõlmida juba möödunud aastal, kui aegus 1991. aastal sõlmitud USA-NSV Liidu strateegiliste relvade vähendamise leping (START), ei õnnestunud Washingtonil ja Moskval kärbetes kokkuleppele jõuda. Seetõttu otsustasid pooled lepingut kuni uue kokkuleppe saavutamiseni ajutiselt pikendada ning läbirääkimised uue leppe osas pole seni tulemust toonud, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!


Allikas:

Postimees



Balti peastaapide ülemad arutavad harjutusalade ühise kasutamise võimalusi

Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtub täna ja homme Valga maakonnas, Jõgevestel Balti kaitsevägede peastaapide ülematega.

Brigaadikindral Neeme VäliKaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtub täna ja homme Valga maakonnas, Jõgevestel Balti kaitsevägede peastaapide ülematega.

Peastaapide ülemad arutavad kohtumisel harjutusalade ühise kasutamise võimalusi, samuti NATO õhuturbemissiooni ja väeliikide koostööprojektidega seonduvat.

Eestil Lätil ja Leedul on kokku 14 harjutusala. Neist kompanii ja pataljoni tasemel harjutusi saab läbi viia Lätis Adaži harjutusalal ja Leedu harjutusaladel. Eesti viiel harjutusalal saavad kaitseväelased läbi viia üksnes jao- ja rühmatasemel väljaõpet.

Lisaks harjutusaladele arutavad peastaapide ülemad Balti õhuturbe ja väeliikide vaheliste koostööprojektide arengut.

Balti riikidel on ühine miinitõrjeeskaader BALTRON ja õhuseiresüsteem BALTNET.

Ühine maaväeüksus Balti pataljon asus NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF – 14) koosseisus valmisolekusse 4. jaanuaril. Pataljon on valmisolekus juuni lõpuni. Selle aja jooksul võib NATO saata teda viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.

Peastaapide ülemate kohtumine valmistab ette Balti kaitseväe juhatajate kohtumist aprillis.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Ilvese otsus Moskvasse minna on julge samm

Professor Marju Lauristin on seisukohal, et president Toomas Hendrik Ilvese otsus osaleda 9. mail Moskvas Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu aastapäeva üritusel, on igati tervitatav.

Marju LauristinProfessor Marju Lauristin on seisukohal, et president Toomas Hendrik Ilvese otsus osaleda 9. mail Moskvas Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu aastapäeva üritusel, on igati tervitatav.

-President Ilves otsustas sõita Moskvasse 9. mai pidustustele. Kas see oli õige otsus?

Ma arvan küll, et see oli õige otsus.

-Milline võib olla selle sammu mõju Eesti jaoks?

Eks näeme seda. Presiedent Ilves on väga kogenud välispoliitikas ja ta oskab sellest teha Eestile maksimaalselt kasuliku sammu.

-Kuidas see võib mõjutada Eesti kuvandit Venemaal ja mujal välismaal?

Ilmselt suudab president Ilves need mõjud ja sõnumid väga selgesti läbi mõtelda. Praegu pole tegelikult õige aeg hakata ennustama, et milline see sõnum olema saab, sest sõnum kujuneb teatavasti sündmuse käigus. Juba ainuüksi see, et ta on valmis Moskvasse minema, viitab sellele, et ta on piisavalt hästi ettevalmistunud ja asja tähenduse enda jaoks väga tõsiselt läbi mõelnud.

Loe edasi Eesti Päevalahest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Presidendi Moskva-külastuse mõju saab hinnata alles pärast visiiti

Eesti välispoliitikale on kasulikud Eesti avatus ja head suhted naabritega, leiab Reformierakonna aseeesimees ja välisminister Urmas Paet.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Eesti välispoliitikale on kasulikud Eesti avatus ja head suhted naabritega, leiab Reformierakonna aseeesimees ja välisminister Urmas Paet.

President Toomas Hendrik Ilves teatas, et osaleb IIMS lõppu tähistavatel pidustustel Moskvas. Riigipea otsusele eelnes president Dmitri Medvedevi isiklik kutse, mille andis üle Venemaa suursaadik Eestis, seisis presidendi kantselei kodulehel.

Härra Urmas Paet, kas kiidate heaks president Ilvese otsuse osaleda üsna vastuolulistel pidustustel ja millise signaali saadab see otsus maailmale?

Eesti välispoliitikale on kasulikud Eesti avatus ja seda näitavad sammud ning head suhted naabritega. Presidendi Moskva-külastuse välispoliitilist mõju saab aga hinnata alles pärast külaskäiku.

Välisministrina toetan Presidendi otsust osaleda II MS lõppu tähistaval üritusel.

Allikas:

Eesti Päevaleht



Õhuturbeharjutus tõi Eestisse rekordarvu NATO lennukeid

Täna viidi Balti riikide õhuruumis viie riigi osalusel läbi NATO V õhuturbeharjutus, mis keskendus raadioside kaotanud lennuki saatmisele ja maandamisele.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

Täna viidi Balti riikide õhuruumis viie riigi osalusel läbi NATO V õhuturbeharjutus, mis keskendus raadioside kaotanud lennuki saatmisele ja maandamisele.

„2008. aastal alanud koostööharjutused NATO õhuväeüksustega on muutunud nii Eesti kui NATO õhuvägede jaoks rutiiniks. Viiendat korda korraldatav õppus näitab, et koostöö Eesti õhuturbe tagamisel on NATO õhuväelaste jaoks osa igapäevasest teenistusest, “ ütles täna Tallinnas maandunud pilootidega kohtunud kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Kindralleitnant Laaneotsa sõnul ei tee NATO hinnaalandust oma territooriumi, sealhulgas õhuruumi kaitsel.

Balti V õhuturbeharjutusel (Baltic Region Training Event – BRTE V) osalesid Eesti, Läti, Leedu, Prantsuse ja Poola õhuvägede üksused. Õppuse raames maandusid Tallinna lennuväljal tankimiseks ja maapealseks teeninduseks kaks Prantsuse hävitajat Mirage 2000C, kaks Poola hävitajat F-16, kaks Leedu reaktiivlennukit L-39 Albatross, Poola transpordilennuk CASA C-295M ja Leedu transpordilennuk Spartan C-27.

Enam kui 6000 meetri kõrgusel läbi viidud harjutuse peateemaks oli raadioside kaotanud lennuki saatmine ja maandamine. Lennukid jätkavad täna taktikaliste situatsioonide harjutamist Eesti ja Läti õhuruumis.

BRTE sarja harjutuste eesmärgiks on anda Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede seire- ja juhtimiskomponentidele regulaarselt võimalus harjutada õhukaitse alast koostööd ning protseduure liitlaste õhuväeüksustega ning süvendada Balti õhuvägede seotust NATO õhukaitsesüsteemiga NATINADS.

Balti õhuturbeharjutusi on korraldatud alates 2008. aasta oktoobrist. Varem on õhuturbeõppustel harjutatud rahvusvaheliste abipakkide toimetamist tundmatusse regiooni, õhuruumi kontrolli tagamist elektroonilise segamise tingimustes, taktikalise õhutuletoetuse andmist maismaaoperatsiooni toetuseks, õhukaitsetegevust ründava vastase vastu ning tankimist õhus.

BRTE sarjas on nüüdseks osalenud Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Tsehhi, Saksa, Prantsuse, Poola õhujõudude hävitus- ja transpordilennukid.

Balti õhuturbeharjutusi planeerib ja viib ellu NATO liitlasriikide õhuvägede staap Saksamaal Ramsteinis. Järgmine õhuturbeharjutus viiakse läbi käesoleva aasta suvel.

NATO liikmesriigid turvavad Balti riikide õhuruumi alates 2004. aasta aprillist.

Vaata galeriid hävitajatest Tallinna lennuväljal!

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Mida teha keskealise seersandiga?

Tsiviil-militaarsuhete klassiku Samuel P. Huntingtoni sõnul on professionaalse sõjaväelase ülesanne ühiskonnas vägivalla juhtimine (management of violence), sõjaväelane vastutab sõjalise julge oleku eest oma kliendi – ühiskonna – ees, kirjutab Neeme Väli.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Tsiviil-militaarsuhete klassiku Samuel P. Huntingtoni sõnul on professionaalse sõjaväelase ülesanne ühiskonnas vägivalla juhtimine (management of violence), sõjaväelane vastutab sõjalise julge oleku eest oma kliendi – ühiskonna – ees.

Sama ülesannet ei täida ühiskonnas ükski teine institutsioon. „Ohvitser ei ole palga sõdur, kes osutab teenuseid sellele, kes paremini maksab, ega ka kodanik-sõdur, keda inspireerivad patriotism ja kohusetunne. Ohvitseri motivaatoriteks on armastus oma professionaalsete oskuste vastu ja sotsiaalne kohustus kasutada neid oskusi ühiskonna hüvanguks.”

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Mario Lementa: sõdurid Afganistanis ei ole tapamasinad

Afganistanis missioonil viibiv leitnant Mario Lementa kirjutab, et see, kui kuskil mõni endine või praegune kaitseväelane rumalusi teeb, ei tähenda veel, nagu oleks kogu kaitsevägi verejanulisi mõrtsukaid täis. Inimesetapjaid on hoopis rohkem näiteks Tallinna-Tartu maanteel.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Afganistanis missioonil viibiv leitnant Mario Lementa kirjutab, et see, kui kuskil mõni endine või praegune kaitseväelane rumalusi teeb, ei tähenda veel, nagu oleks kogu kaitsevägi verejanulisi mõrtsukaid täis. Inimesetapjaid on hoopis rohkem näiteks Tallinna-Tartu maanteel.

Estcoy-9 on Afganistanis missioonil alates 2009. aasta novembrist. Nüüd on üle poole missiooni juba läbi ja seega käime gruppide kaupa väljateenitud puhkusel.

Puhkusel viibides nägin ühe poe vaateaknal Eesti ajalehe suurt pealkirja, mis kuulutas, et Afganistanis käinud sõdurid pidavat muutuma tapamasinateks. Istusin autosse ja sõitsin perega tuttavatele külla, teel arutlesin seda teemat abikaasaga. Olin üsna nördinud ja mõtlesin, kas mina ja minu kaasvõitlejad ongi nüüd meedia ja rahva arvates potentsiaalsed tapamasinad ja mõrtsukad, kes kunagi reaalsusesse tagasi ei tule.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



President räägib Harvardis NATO-st

President Toomas Hendrik Ilves lendab ülehomme töövisiidile Ameerika Ühendriikidesse, kus esineb Washingtonis Atlantic Council’is ja peab loengu Harvardi Ülikoolis.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

President Toomas Hendrik Ilves lendab ülehomme töövisiidile Ameerika Ühendriikidesse, kus esineb Washingtonis Atlantic Council’is ja peab loengu Harvardi Ülikoolis.

Eesti riigipea kohtub transatlantilisi suhteid arendava mõjuka välis- ja julgeolekupoliitilise mõttekoja ja poliitikakeskuse Atlantic Council’i Ameerika Ühendriikide poolsete juhtidega ning esineb seejärel avaliku loenguga NATO-st ja Euroopa julgeolekust 21. sajandil.

Harvardi Ülikoolis osaleb ja esineb president Ilves seminaril “Euroopa ja Atlandi-ülene julgeolek”, millest võtavad osa ka Harvardis õppivad Eesti üliõpilased.

Allikas:

Vabariigi Presidendi kantselei



Petraeus ennustab USA vägedele ränka aastat

Talibaniga tolle võtmealadel võitlevatel USA vägedel seisab Afganistanis ees raske aasta, tunnistas kindral David Petraeus senati relvajõudude komisjonile. Ta hoiatas, et võitluses tuleb ilmselt ka tagasilööke.

Kindral David PetraeusTalibaniga tolle võtmealadel võitlevatel USA vägedel seisab Afganistanis ees raske aasta, tunnistas kindral David Petraeus senati relvajõudude komisjonile. Ta hoiatas, et võitluses tuleb ilmselt ka tagasilööke.

«Kui meie püüame inimeste julgeolekut laiendada ja võtta Talibanilt kontrolli võtmealade üle, võitleb vastane vastu,» rääkis Petraeus. Kindral märkis ka, et nii järsku vägivalla vähenemist kui see juhtus Iraagis pärast USA väekontingendi märkimisväärset suurendamist, Afganistanis tõenäoliselt ei tule.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



GALERII: 30 päevaga läbi Afganistani

Kohtumistest kohalike elanikega ja sõduritega baasides on valimunud väärtuslik fotogalerii.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Kaks USA õhuväelast, Ken Raimondi ja Nathan Gallahan, rändasid viimase kuu jooksul läbi Afganistani ja dokumenteerivad oma retke jooksvalt videote, fotode ja blogisissekannete vahendusel. Meeste kohtumistest kohalike elanikega ja sõduritega baasides on valimunud väärtuslik fotogalerii.

Vaata galeriid!

Allikas:

30days.isaf.nato.int



Uued üksused harjutavad Afganistani operatsiooniks

Scoutspataljoni järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduvad kaitseväelased viivad alates tänasest kaitseväe keskpolügoonil ja Ida-Virumaal, Sirgalas läbi kahenädalase õppuse BAM-8.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Scoutspataljoni järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduvad kaitseväelased viivad alates tänasest kaitseväe keskpolügoonil ja Ida-Virumaal, Sirgalas läbi kahenädalase õppuse BAM-8.

Õppuse käigus harjutavad jalaväekompanii Estcoy-10, tagalatoetuselement NSE-9 ja lahingpioneerid omavahelist koostööd ning sooritatavad laskeharjutusi. Õppuse stsenaariumi aluseks on Afganistanis Helmandi provintsis enamlevinud taktikalised situatsioonid.

Õppuse esimene osa, laskelaager kaitseväe keskpolügoonil kestab tänasest 22. märtsini. Seejärel alustavad BAMil osalevad kaitseväelased Ida – Virumaal Sirgalas taktikalist osa, kus harjutavad Afganistani operatsioonile iseloomulikke elemente.

Kahe nädala pikkune õppus on järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduva Eesti kontingendi väljaõppeharjutus, mille käigus kinnistavad kaitseväelased välisoperatsiooniks vajalikke oskusi, sealhulgas patrullide läbiviimist, tegevust kontrollpunktides ja ohtlikel aladel ning isevalmistatud lõhkekehade avastamist.

Õppusel osaleb ligi 350 kaitseväelast. Lisaks Scoutspataljoni sõduritele võtavad harjutusest osa Õhuväe kopterimeeskond, Briti üksuse kontaktmeeskond, Tagalapataljoni ja Kaitseväe Logistikakeskuse kaitseväelased.

Scoutspataljoni sõidukite kolonnid liiguvad õppusele kolmes grupis. Esimene grupp (17 masinat) alustab liikumist 16. märtsi pärastlõunal ja teine grupp (26 masinat) 17. märtsi hommikul marsruudil Paldiski-Tallinna ringtee-Narva maantee-Kaitseväe keskpolügoon. Kolmas grupp (18 masinat) liigub alates 22. märtsi hommikust marsruudil Paldiski-Tallinna ringtee-Narva maantee-Sirgala.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Peaminister Ansip: Eesti saab toetada Kosovot reformide läbiviimisel

Peaminister Andrus Ansip rõhutas tänasel kohtumisel Kosovo peaministri Hashim Thaciga, et Eesti toetab Kosovos läbiviidavaid reforme ja on nõus riigi ülemineku ja reformikogemust jagama.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Peaminister Andrus Ansip rõhutas tänasel kohtumisel Kosovo peaministri Hashim Thaciga, et Eesti toetab Kosovos läbiviidavaid reforme ja on nõus riigi ülemineku ja reformikogemust jagama.

Ühtlasi märkis peaminister, et Eesti näeb Kosovot tulevase Euroopa Liidu liikmesriigina, kuid selleks on Kosovos vaja teha veel palju kodutööd. Samas tunnustas Ansip Kosovo kiiret arengut kahe iseseisvusaasta jooksul ning leidis, et riigi senine koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega on olnud viljakas.

„Eesti jaoks on oluline Kosovo arengu toetamine Euroopa Liidu tsiviilmissiooni EULEX raames, milles osaleme praegu seitsme inimesega,“ ütles peaminister Ansip. „Eestil on maailmale pakkuda eelkõige e-valitsemise ja internetipõhiste avalike teenuste kogemust ning seda oleme valmis ka Kosovoga jagama,“ rõhutas ta.

Kõneldes reformidest tõstis peaminister esile eelkõige selgeid omandisuhteid sätestava õigusliku aluse loomise olulisust. „Selged omandisuhted loovad välisinvestorites usaldust riigi majanduskeskkonna vastu,“ nentis ta. Näiteks tõi peaminister maakatastri, mille olemasolu ja tõhus toimimine on üheks eelduseks välisinvesteeringute ligimeelitamisel.

Kosovo peaministriga oli juttu ka arengutest Lääne-Balkanil, mille juures peaminister Ansip tõstis esile konstruktiivse koostöö olulisust kõigi naabritega. Kommenteerides Kosovo suhteid Serbiaga märkis peaminister Thaci, et koostöö on praegu käimas eelkõige sellistes valdkondades nagu võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega.

Allikas:

Vabariigi Valitsus



Välisministeerium ootab taotlusi arengukoostööprojektide rahastamiseks

Välisministeerium kuulutas välja avatud taotlusvooru arengukoostööprojektide rahastamiseks 2010. aastal.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Välisministeerium kuulutas välja avatud taotlusvooru arengukoostööprojektide rahastamiseks 2010. aastal.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on arengukoostöö olnud juba 12 aastat Eesti välispoliitika lahutamatu osa. „Eesti arengukoostöö sai alguse meie reformikogemuste jagamisest teistele üleminekuriikidele, et aidata ka neil arenguväljakutsetega toime tulla. Aastate jooksul on Eestist kujunenud doonorriik, kes ühes teiste arenenud riikidega aitab rahvusvahelisel tasandil kaasa maailma üldise stabiilsuse saavutamisele,“ sõnas Paet. „Ka Eesti kodanikeühenduste tegevus on muutunud järjest aktiivsemaks ja rahvusvahelisemaks. Samuti on Eesti elanikud järjest rohkem valmis andma oma panuse vaesemate riikide arengu toetuseks,“ sõnas välisminister Paet.

Arengukoostööprojektidele on toetust oodatud taotlema mittetulundusühingud, valitsusasutused või selle hallatavad asutused, kohalikud omavalitsused või selle hallatavad asutused (sh üleriigilised kohalike omavalitsuste üksuste liidud) ning Eesti Vabariigis registreeritud ning püsivalt tegutsevad muud juriidilised isikud.

Taotlusvooru raames toetatavad üksikprojektid peavad olema vastavuses Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi 2006 – 2010 arengukava valdkondade ja alavaldkondadega nagu inimarengu toetamine, rahu ja inimõiguste tagamine ja demokraatia arengu toetamine, majandusarengu ja säästliku arengu toetamine, arengukoostöö elluviimise tõhustamine ning teavitamine ja maailmaharidus.

2010. aastal on taotlusvooru maht 4 600 000 krooni, millega toetatakse neljale Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetsele sihtriigile – Ukraina, Moldova, Gruusia ja Afganistan – suunatud tegevusi ning teavitusprojekte Eestis.

Taotluste esitamise tähtaeg on 24. mai 2010 kell 17.00.

29. märtsil kell 14.00-17.00 toimub välisministeeriumis infopäev, kus selgitatakse arengukoostöö projektide rahastamise taotlemisega seonduvat. Infopäevale on võimalik registreerida: http://ankeet.vm.ee/est/arengukoostoo_infopaev

Täpsemat infot taotluse esitamise tingimuste kohta leiab välisministeeriumi koduleheküljelt: http://www.vm.ee/arengukoostoo

Allikas:

Välisministeerium



Talibani pommirünnakus Kandaharis hukkus 35 inimest

Terrorirühmitus Taliban nimetas eile hilisõhtul Kandahari linnas aset leidnud koordineeritud pommirünnakut, milles hukkus 35 inimest, ennetavaks vastuseks võõrvägede kavale mässulised strateegilisest linnast välja lüüa.

Terrorirühmitus Taliban nimetas eile hilisõhtul Kandahari linnas aset leidnud koordineeritud pommirünnakut, milles hukkus 35 inimest, ennetavaks vastuseks võõrvägede kavale mässulised strateegilisest linnast välja lüüa.

Lõuna-Afganistani linna, mida Taliban oma vaimseks keskuseks peab, tabas eile õhtul kella 20 paiku kohaliku aja järgi mitu võimsat pommiplahvatust. AFP teatel oli tegemist ühe suurima koordineeritud rünnakuga mässuliste poolt pärast võõrvägede sissetungi 2001. aastal.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Välisminister Paet: Euroopa välispoliitiline ühtsus on hädavajalik

Välisminister Urmas Paet arutas Soome välisministri Alexander Stubbi kutsel Saariselkäs kohtumisel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga ja Hispaania, Itaalia, Prantsuse, Rootsi ning Türgi kolleegiga Euroopa Liidu välispoliitikaga seonduvaid globaalseid väljakutseid.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Välisminister Urmas Paet arutas Soome välisministri Alexander Stubbi kutsel Saariselkäs kohtumisel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga ja Hispaania, Itaalia, Prantsuse, Rootsi ning Türgi kolleegiga Euroopa Liidu välispoliitikaga seonduvaid globaalseid väljakutseid.

Kõne all oli strateegiline partnerlus maailma poliitiliste suurjõudude Ameerika Ühendriikide, Brasiilia, Hiina ja Indiaga ning koostöövõimalused Euroopa naaberriikidega.

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoniga arutasid välisministrid Euroopa Liidule ühise tugeva välisteenistuse rajamist. „Tugeva ja laiahaardelise Euroopa Liidu välisteenistuse loomine aitab meil muuta liidu välispoliitikalt ühtsemaks ning ka globaalsemalt mõjukamaks,“ rõhutas välisminister Urmas Paet.

Kõne all oli ka Euroopa Liidu roll ning koostöö USA, Hiina, Brasiilia ja Indiaga näiteks selliste üleilmsete probleemide lahendamisel nagu kliima- ning tuumaküsimused ja rahvusvahelised konfliktid. Eesti ja Euroopa julgeolek sõltub välisminister Urmas Paeti sõnul paljuski globaalsest julgeolekukeskkonnast ning sellest, kui tõhusalt suudetakse rahvusvahelises koostöös kriise ennetada ja ohjata. „Sõjaline ja tsiviiltegevus ning arenguabi peavad võrdselt toetama rahvusvaheliste kriisikollete stabiliseerimist ja ülesehitamist,” lisas Paet.

Rääkides Euroopa Liidu Idapartnerluse olulisusest Euroopa naabruse arengul, märkis Paet, et Eesti toetab ELi ja Idapartnerite suhete uuele tasemele viimist. „Lähiajal tuleb Euroopa Liidul keskenduda positiivsetele arengutele Idapartnerluse riikides ja Lääne-Balkanil, sealhulgas on väga oluline koostöö Türgiga,” lausus Paet. Ta lisas, et ELi globaalse mõjukuse ja konkurentsivõime tõstmise seisukohalt on oluline liidu naaberriikide stabiilne areng, seda ka majanduslangusest väljatulekul.

Idapartnerlusest sai Euroopa Liidu ametlik poliitika 2009. aasta kevadel. Eesti välisministri sõnul on Idapartnerite praktiliseks abistamiseks kavas Tallinnasse rajada Idapartnerluse koolituskeskus. „Esimene täiemahuline koolitusseminar toimub juba aprillis,“ lisas ta.

12.-14. märtsini Saariselkäs toimuval kohtumisel osalevad Soome välisministri Alexander Stubbi kutsel peale välisminister Urmas Paeti Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton, Hispaania välisminister Miguel Angel Moratinos, Itaalia välisminister Franco Frattini, Prantsusmaa välisminister Bernard Kouchner, Rootsi välisminister Carl Bildt ja Türgi välisminister Ahmet Davutoglu.

Allikas:

Välisministeerium



Eesti toetab Georgia demineerijate väljaõpet

Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik allkirjastas reedel lepingud, millega Eesti toetab 50 000 euroga Georgia armee demineerijate väljaõpet ning taastusravikeskuse rajamist Gori sõjaväehaiglas.

Gruusia sõduridEesti suursaadik NATO juures Jüri Luik allkirjastas reedel lepingud, millega Eesti toetab 50 000 euroga Georgia armee demineerijate väljaõpet ning taastusravikeskuse rajamist Gori sõjaväehaiglas.

Projektid viiakse ellu NATO juhitud Georgia III usaldusrahastu raames, mille kaasjuhiks on Eesti koos Leedu ja Tšehhiga. Projekti kogumaksumuseks kujuneb 2,8 miljonit eurot.

Projekti raames õpetatakse välja ja varustatakse Georgia armee pioneeripataljoni demineerijad nn treeni-treenijad-printsiibil, ehk välja õpetatakse Georgia armee instruktorite meeskond, kes hakkavad hiljem ise koolitama Georgia armee demineerijaid.

Projekt aitab Georgial senisest tõhusamalt likvideerida nii varasematest relvakonfliktidest ja Nõukogude Armeest maha jäänud lõhkemata laskemoona, mis on tänaseks vigastanud umbes 400 Georgia tsiviilelanikku. Samuti toetab projekt Georgia kavasid osaleda demineerijatega NATO operatsioonidel.

Samuti toetatakse usaldusrahastuga ka taastusravikeskuse rajamist Gori linna sõjaväehaiglas, kus ravitakse 2008. aasta augustikonfliktis raskelt vigastada saanud Georgia kaitseväelaseid.

Sisuliselt viib projekti ellu NATO logistikaagentuur NAMSA (NATO Maintenance and Supply Agency). Georgia III usaldusrahastu tasuvusuuringut toetas Eesti Kaitseministeerium ligi 8500 euroga, samuti käisid Georgias demineerimisalast nõu andmas Eesti Päästeameti eksperdid.

Varem on Eesti Kaitseministeerium toetanud 30 000 euroga ka Georgia II usaldusrahastut, mille raames hävitati ligi 9000 vananenud raketti.

Georgia on koos Ukraina, Montenegro ja Afganistaniga Eesti kaitsealase abi üheks prioriteetseks sihtriigiks. Lisaks laiemale arengukoostööle on Eesti kahepoolse kaitsealase abi raames rahastanud Georgia kaitseväelaste õppimist Balti Kaitsekolledžis ning annetanud Georgiale jalaväe väljaõppesimulaatori.

Allikas:

Kaitseministeerium



Kutse: Võimalus arutada ekspertidega NATO uut strateegilist kontseptsiooni (22.märts)

Eesti NATO Ühing ja Tallinna Ülikool kutsuvad Teid kaasa mõtlema ja rääkima NATO uue strateegilise kontseptsiooni teemal.

Teadmiseks kõigile välis- ja julgeolekupoliitika huvilistele!

Eesti NATO Ühing ja Tallinna Ülikool kutsuvad Teid kaasa mõtlema ja rääkima NATO uue strateegilise kontseptsiooni teemal.

Kus: Tallinna Ülikoolis, Uus-Sadama 5, Tallinna saalis (M 218)

Millal: Esmaspäeval, 22. märtsil kell 15:00-16:30

Seminaril vestlevad osalejatega NATO strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi liikmed:

Aivis RONIS, Läti endine suursaadik NATO juures

Marie GERVAIS-VIDRICAIRE, Kanada suursaadik Austrias

Hans-Friedrich von PLOETZ, Saksamaa kunagine suursaadik Venemaal ja endine alaline esindaja NATO juures.

Arutelu toimub inglise keeles ja seda juhib Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven MIKSER.

Osalemiseks palume registreeruda aadressil seminar@eata.ee

Rohkem infot NATO strateegilise kontseptsiooni ja ekspertide kohta:

www.eata.ee/mis-on-nato/uus-strateegiline-kontseptsioon

www.nato.int/strategic-concept/

Kohtumiseni arutelul!

Eesti NATO Ühing



Tallinna lennuväljal maanduvad kolmapäeval sõjalennukid

Kolmapäeval viib NATO Ramsteini Õhujuhtimiskeskus Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis läbi Balti õhuturbe harjutuse õhuturbealaste erioskuste ja koostöö harjutamiseks ning õhuturbemissiooni läbiviivate meeskondade treenimiseks.

Kolmapäeval viib NATO Ramsteini Õhujuhtimiskeskus Eesti, Läti ja Leedu õhuruumis läbi Balti õhuturbe harjutuse õhuturbealaste erioskuste ja koostöö harjutamiseks ning õhuturbemissiooni läbiviivate meeskondade treenimiseks.

Õppuse põhiteemadeks on aeglaselt liikuva sihtmärgi tuvastamine ja juhtimine ning aeglase ilma sideta lennuki tuvastamine Balti õhuseiresüsteemide ning õhuturbelennukite koostöös.

Õhuturbeharjutuse stsenaariumi osana maanduvad Eestis Tallinna lennuväljal 17. märtsil tankimiseks ja maapealseks teeninduseks kaks Prantsuse hävitajat Mirage 2000C, kaks Poola hävitajat F-16, kaks Leedu reaktiivlennukit L-39 Albatross, Poola transpordilennuk CASA C-295M ja Leedu transpordilennuk Spartan C-27.

Allikas:

Postimees



“Välismääraja” 14. märtsil: Usulistel konfliktidel puudub ratsionaalne alus

Tänast “Välismäärajat” läbivaks teemaks oli Iraak ja selle tulevik. Arutleti selle üle, kas Iraak liigub majandusliku ja ühiskondliku stabiilsuse suunas või on tegemist vaikusega enne uut “tormi”?


Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänast “Välismäärajat” läbivaks teemaks oli Iraak ja tema tulevik. Arutleti selle üle, kas Iraak liigub majandusliku ja ühiskondliku stabiilsuse suunas või on tegemist vaikusega enne uut “tormi”?

Räägiti hiljutistest parlamendivalimistest, riigisisesest võimuvõitlusest erinevate usulahkude vahel ja riigi suhetest naabritega.

Lisaks oli kõne all nelja saksa politoloogi ettepanek Venemaa võtmiseks NATO-sse. Nenditi, et Venemaale ei mõju NATO-sse kuulumise perspektiiv arvatavasti eriti demokratiseerivalt.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios diplomaat Harri Tiido ja Riigikogu liige Sven Mikser.

14. märtsi „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Talvesõja püsiv tähendus

Soome jalaväekompanii ülem, reservleitnant ja luuletaja Yrjö Jylhä (1903–1956) kirjeldas oma Talvesõja-eeposes „Puhastustuli” (eesti keelde tõlkinud Tiina Pappel, Huma 2005) sõja viimaseid hetki ja rahu sõlmimist 13. märtsil 1940.

Soome sõdurid TalvesõjasSoome jalaväekompanii ülem, reservleitnant ja luuletaja Yrjö Jylhä (1903–1956) kirjeldas oma Talvesõja-eeposes „Puhastustuli” (eesti keelde tõlkinud Tiina Pappel, Huma 2005) sõja viimaseid hetki ja rahu sõlmimist 13. märtsil 1940.

Juba 1939. aasta suvel ja sügisel hakkas kujunema vaimne õhkkond, millest kasvas välja „Talvesõja vaim”. See lõi sõja puhkedes aluse „Talvesõja imele”. Talvesõja vaimul on vaieldamatult oluline tähtsus ka nüüdisaja Soomele, nagu Eesti jaoks on tähtsad 1939.–1940. aasta sündmused. Soome praeguse sõjaliste blokkidega liitumatuse juured on Talvesõjas ellujäämises, nii nagu Eesti NATO-liikmesuse taustaks on 1939. aastal sõlmitud sõjaväebaaside leping ja 1940. aasta suvel toimunud okupatsioon. Ka eestlasel on ajaloolist tausta tundmata Soome neutraalsust raske mõista.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Laar: Mistrali müügi suurimad vastased on Venemaal

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Mart Laari sõnul on sõjalaeva Mistral ostu suurimad vastased ilmselt Venemaal, sest sealne sõjatööstus on sellest tõsiselt häritud.

Foto: IRL
Foto: IRL

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Mart Laari sõnul on sõjalaeva Mistral ostu suurimad vastased ilmselt Venemaal, sest sealne sõjatööstus on sellest tõsiselt häritud.

Samuti pole Laari sõnul siiani teada, mida prantslased tegelikult venelastele Mistrali sildi all müüvad – on see korpus, tehnika või hoopis midagi kolmandat. «Prantslased on omal ajal müünud ka tuumatehnikat Iraanile ja teistele «tublidele» riikidele, ja seega võib öelda, et tegemist on traditsiooni jätkamisega,» lisas ta.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO julgeolekukonverentsil Jerevanis räägiti Venemaa kallaletungist Gruusiale

Neljapäevast laupäevani Jerevanis toimunud NATO Parlamentaarse Assamblee julgeolekuseminaril Lõuna-Kaukaasia arengute kohta räägiti muuhulgas Venemaa kallaletungist Gruusiale 2008. aasta augustis.

Neljapäevast laupäevani Jerevanis toimunud NATO Parlamentaarse Assamblee julgeolekuseminaril Lõuna-Kaukaasia arengute kohta räägiti muuhulgas Venemaa kallaletungist Gruusiale 2008. aasta augustis.

«Vene-Gruusia plokis tegi suurepärase ettekande Potomaci instituudi analüütik David Smith,» kirjeldas konverentsil Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee esindajana viibinud riigikogu liige Andres Herkel oma ajaveebis.

Loe edasi Postimehest!


Allikas:

Postimees



Eesti toetab sõdades kannatanud Gruusia naiste ja noorte psühholoogilist nõustamist

Välisministeerium toetab 55 860 krooniga Gruusia Gali Naiste Ühingu kaudu Gali piirkonnas tegutsevat Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskust.

Foto: Guardian.co.uk
Foto: Guardian.co.uk

Välisministeerium toetab 55 860 krooniga Gruusia Gali Naiste Ühingu kaudu Gali piirkonnas tegutsevat Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskust.

Gali Naiste Ühingu üks prioriteetne tegevusvaldkond on Rehabilitatsiooni Keskuse arendamine. Keskus tegutseb viiendat aastat ning selle töö on suunatud Gali piirkonna naiste ja noorte psühholoogilisele toetamisele ja nõustamisele. Eesti panus on üle pika aja esimene rahaline toetus keskuse käigushoidmise tagamiseks, vahepeal toimis keskus tänu psühholoogide vabatahtlikule tööle.

Välisminister Urmas Paeti sõnul pakub Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus patsientidele tasuta nõustamis- ja konsultatsiooni võimalusi. “Hetkel on Gali piirkonna elanikel psühholoogilist nõustamist saada väga keeruline,” märkis Paet. Välisministri hinnangul on professionaalne psühholoogilise abi saamise võimalus Gali piirkonnas aga eriti oluline. “Selle piirkonna inimesed elavad justkui kahe tule vahel ning seetõttu on neil oma igapäevase eluga mõneti keeruline toime tulla. Kõigil abivajajatel peab olema võimalus vajadusel meditsiinilise abi kõrval saada ka psühholoogilist nõustamist,” ütles Paet.

Gruusia piiri ääres paiknev Gali piirkond on osa Abhaasiast. Tegemist on väga vaese ja sõjast räsitud regiooniga. Piirkonna elanikkonnast 95% on grusiinid ning suur osa neist on sisepõgenikud, kes ootavad võimalust oma kodudesse tagasi pöörduda.

Projekti rahastatakse 2009. aasta välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahenditest. 2009. aastal oli välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabi vahendite maht 40 miljonit krooni.

Gruusia on Afganistani, Moldova ja Ukraina kõrval üks Eesti arengukoostöö peamistest sihtriikidest.

Täpsed projektikirjeldused ja ülevaade Eesti arengukoostöö projektidest varasematel aastatel on saadaval välisministeeriumi kodulehel aadressil: <http://www.vm.ee/?q=et/node/4524>

Allikas:

Välisministeerium



NATO peasekretär kritiseeris Venemaa sõjaväeõppuseid

Täna Poola pealinnas Varssavis rahvusvahelisel konverentsil osalenud NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni hinnangul saatsid Venemaa sõjaväeõppused naaberriikidele vale signaali.

Foto: NATO
Foto: NATO

Täna Poola pealinnas Varssavis rahvusvahelisel konverentsil osalenud NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni hinnangul saatsid Venemaa sõjaväeõppused naaberriikidele vale signaali.

«Venemaa saatis vale signaali, kui viis läbi sõjaväeõppused, mille käigus harjutati sissetungi väiksematesse NATO liikmesriikidesse,» lausus Rasmussen, viidates mullu septembris Poola piiri lähistel läbi viidud Venemaa ja Valgevene ühistele sõjaväeõppustele, vahendas AFP

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Rasmussen: NATO vajab raketikaitsesüsteemi

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni kinnitusel vajab allianss heidutavat raketikaitsesüsteemi, kuid kinnitas samas, et see pole suunatud Venemaa vastu.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni kinnitusel vajab allianss heidutavat raketikaitsesüsteemi, kuid kinnitas samas, et see pole suunatud Venemaa vastu.

«Me peame välja töötama efektiivse raketikaitse,» lausus Rasmussen AFP vahendusel Varssavis toimunud rahvusvahelisel konverentsil. «Lähiaastatel me seisame ilmselt silmitsi veel mitmete riikide ja võimalik, et ka mõnede valitsusväliste osalejatega, kes on relvastatud pikamaarakettidega ja omavad tuumavõimekust.»

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Kaitseliidu peastaabis näitus Soome Talvesõjast

30. novembril 1939 tungisid Nõukogude väed Soome, alustades relvakonflikti, mis sai tuntuks Talvesõja nime all.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Kaitseliidu peastaabis on üleval näitus “70 aastat Soome Talvesõja lõpust”.

30. novembril 1939 tungisid Nõukogude väed Soome, alustades relvakonflikti, mis sai tuntuks Talvesõja nime all.

Talvesõja lahingud näitasid ilmselgelt, et Punaarmee lahinguline ettevalmistus oli 1939. aastal sedavõrd nõrk, et see ei võimaldunud nii elavjõus kui ka tehnikas ülekaalus olevatel jõududel mõjule pääseda. Punaarmee juhtide unistus „välksõjast“ sakslaste eeskujul varises kokku juba sõja esimestel päevadel.

Kavatsetud lühike sõjaretk, mis pidi arvestuste kohaselt hõlmama nn „kohaliku aktsioonina“ vaid Leningradi sõjaväeringkonda, kujunes tegelikult kogu riiki kurnavaks sõjaks, mis sidus suure osa Nõukogude Liidu relvajõududest. Soome tuli sellest sõjast välja kangelasrahvana.

Näituse Talvesõjast Kaitseliidu peastaabis koostas Tanel Lään

Allikas:

Kaitseliit



Kampaania käigus on loovutatud nii padruneid kui ka mürske

Spetsialistid peavad positiivseks, et käimasoleva lõhkeaine loovutamise kampaania käigus ei ole seni lagedale ilmunud kaitseväest pärinevat lahingumoona.

Foto: ERR
Foto: ERR

Spetsialistid peavad positiivseks, et käimasoleva lõhkeaine loovutamise kampaania käigus ei ole seni lagedale ilmunud kaitseväest pärinevat lahingumoona.

Selle nädalaga lõpeb Eestis kolmas lõhkematerjalide äraandmise kampaania. 14 detonaatorit, 800 grammi lõhkeainet, neli mürsku, õppelahingumoona, üle 400 padruni – selline on teist nädalat kestva kampaania saak, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi ERR-st!


[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-11_AK_l6hkeaine_2rakorjamine.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Uusi tõlgendusi külmale sõjale

Läänes käibivad külma sõja tõlgendused – niihästi realistide kui uuskonservatiivide omad – on hälbinud kas Kremli pragmaatilisuse või siis agressiivsuse rõhutamise suunas, väidab Vladislav Zubok.

Foto: Kirjastus Tänapäev
Foto: Kirjastus Tänapäev

Läänes käibivad külma sõja tõlgendused – niihästi realistide kui uuskonservatiivide omad – on hälbinud kas Kremli pragmaatilisuse või siis agressiivsuse rõhutamise suunas, väidab Vladislav Zubok. Selgitades Kremli juhtide ja Nõukogude ladviku huve, taotlusi, pettekujutelmi, hirme ja eksimõistmisi, tutvustab Zubok Nõukogude Liidu nägemusi ja hoiakuid seoses kahekümnenda sajandi kõige suurema vastasseisuga.

Kasutades muude teabeallikate seas ka hiljaaegu avalikkusele kättesaadavaks tehtud poliitbüroo protokolle, šifreeritud telegramme, memuaare ja vestluste lindistusi, tõestab Zubok, et julgeolek ja võim olid Stalini ning tema järglaste esmased eesmärgid. Samal ajal näitab ta, et Nõukogude riigijuhte kammitsesid ideoloogilised dogmad ja siseriiklikud nõrkused, ühiskonna aina kasvav pettumus ning vigane majandus. Seejuures osutab Zubok, et Ameerika ohjeldamisstrateegia 1950. ja 1980. aastatel üksnes võimendas sõjakust Nõukogude Liidu käitumises.

Pakkudes välja originaalseid tõlgendusi Nõukogude riigi käitumise kohta külma sõja erinevates järkudes, analüüsib Zubok Stalini prohmakaid Saksamaal ja Koreas ning vaeb põhjusi, miks Stalin alahindas Ameerika suurt aktiivsust globaalses mastaabis; raamatu autor annab pildi Hruštšovi vastuolulistest ponnistustest tagada rahu, balansseerides tuumakuristiku veerel, toob üllatavaid fakte Brežnevi kirglikest jõupingutustest lõdvendada pingeid kahe maailma vahel, näitab, kuidas Nõukogude üliriigi lagundamine Gorbatšovi poolt oli kõrvalsaadus, mis tulenes tema läbematust soovist lõpetada ühekorraga külm sõda ja reformida põhjalikult Nõukogude Liitu.

Näeme, et marksistlik-leninlik revolutsiooniline ideoloogia, Teisest maailmasõjast johtunud geopoliitilised huvid, riigijuhtide isiklikud elukogemused, parteipoliitika raevukus ning muutused ühiskonnas ja kultuuris olid tegurid, mis lõid ideoloogilise tagapõhja Nõukogude riigi rahvusvahelisele poliitikale.

„Luhtunud impeerium” on esimene ingliskeelne raamat, mis käsitleb külma sõjaga seonduvat iga kandi pealt nii, nagu see paistis Nõukogude poolelt vaadatuna. See on lugu, mis erineb võiduka Lääne autorite loodud pildist.

Vladislav M. Zubok on Temple’i ülikooli abiprofessor. Ta on raamatute „Ameerika-vastasus Venemaal: Stalinist Putinini” ja „Kremli külma sõja osalised: Stalinist Hruštšovini” kaasautor.

Hüllo Marjamaa

Allikas:

Kirjastus Tänapäev



Riigikogu liikmed kohtusid Vene inimõiguslase Ljudmilla Aleksejevaga

Riigikogu liikmete tänasel kohtumisel Venemaa tuntud inimõiguslase Ljudmilla Aleksejavaga oli kõne all arengud Venemaal ja võimalused kujuneda demokraatlikuks kodanikuühiskonnaks.

Foto: europarl.europa.eu
Foto: europarl.europa.eu

Riigikogu liikmete tänasel kohtumisel Venemaa tuntud inimõiguslase Ljudmilla Aleksejavaga oli kõne all arengud Venemaal ja võimalused kujuneda demokraatlikuks kodanikuühiskonnaks.

„Ma olen õnnelik inimene, sest räägin alati seda, mida mõtlen. Ma pole kunagi kartnud tõtt rääkida,“ ütles Ljudmilla Aleksejeva tänasel kohtumisel.

Aleksejeva sõnul on ta alati olnud pikemas perspektiivis optimist, et kunagi saab Venemaast demokraatlik riik, kuid viimasel ajal on temas süvenenud usk, et olulised muutused võivad toimuda juba lähema kümne-viieteistkümne aasta jooksul. „Selles mõttes on minust saanud optimist ka lühemas perspektiivis,“ ütles Aleksejeva.

Kuigi opositsioonilised erakonnad, ilma milleta ei saa olla demokraatlikku valikuvabadust, on ta sõnul praegu maha surutud ja marginaalsed, ei tähenda see Aleksejeva kinnitusel, et kodanikeliikumine ja demokraatia areng Venemaal on peatunud.

Aleksejeva väitel on kõigis Venemaa piirkondades ja suuremates linnades oma kodanikeühendused ja liikumised, mis vastustavad Putini-Medvedevi režiimi ja jätkavad tööd kodanikeõiguste eest võitlemisel.

Ühe näitena rääkis Aleksejeva nn 31. paragrahvi liikumisest, kus rahumeelsed meeleavaldajad kannavad oma rinnal Vene lipuvärvides märki, millel on number 31. See märk viitab ta sõnul Venemaa põhiseaduses sisalduvale koosoleku- ja kogunemisvabadusele. See liikumine on Aleksejeva kinnitusel levimas juba üle kogu Venemaa.

Ljudmilla Aleksejevaga viibib Eestis Eesti Avatud Fondi kutsel. Tänasel kohtumisel tervitas Aleksejevat Riigikogu esimees Ene Ergma, kes kinnitas Aleksejevale oma tunnustust ja lugupidamist. Kohtumest modereeris Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson.

Kohtumisel osalesid Riigikogu liikmed Peep Aru, Ivi Eenmaa, Igor Gräzin, Katrin Karisma, Mari-Ann Kelam, Mart Laar, Jaanus Marrandi, Silver Meikar, Mart Nutt, Nelli Privalova, Paul-Eerik Rummo, Nikolai Põdramägi, Jaak Salumets, Toomas Trapido, Peeter Tulviste, Trivimi Velliste ja Vladimir Velman.

Eile andis Aleksejeva intervjuu ERR-i Uudistele:

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-10_Semjonova.wmv[/videofile]

Allikad:

Riigikogu

ERR Uudised



Prantsuse ajaleht: Baltimaad on Vene-Prantsuse laevatehingu pärast marus

“Endised Nõukogude vabariigid Eesti, Läti ja Leedu, mis täna kuuluvad nii ELi kui NATOsse, peavad müügitehingut liigse leebuse näitamiseks Venemaa suhtes,” kirjutas Les Echos.

Prantsusmaa kavatsus müüa Venemaale neli sõjalaeva on kutsunud esile ärritust ja meeleheidet Balti riikides. Endised Nõukogude vabariigid Eesti, Läti ja Leedu, mis täna kuuluvad nii ELi kui NATOsse, peavad müügitehingut liigse leebuse näitamiseks Venemaa suhtes.

AFP-le antud intervjuudes väljendasid Balti riikide kõrged ametnikud prantslaste müügiplaani üle tõsist muret. Müügi korral oleks tegu pretsedenditu tehinguga NATO riigi ja Venemaa vahel. Kinnitades ka oma soovi parandada Venemaaga suhteid, leiavad Balti riigid ometi, et Pariis on valinud vale tee. Prantsusmaa kordab, et Venemaad tuleb käsitleda partnerina, mitte ohuna.

President Nicolas Sarkozy teatas esmaspäevasel (1.3) pressikonverentsil, et Läänel on Venemaad vaja rahvusvaheliste kriiside lahendamisel, nagu Iraani tuumaküsimus, ja et laevad müüakse venelastele ilma tehnikata. „Me ei tea, mida nad nende laevadega teevad,“ ütles kindralmajor Ants Laaneots. Kas nad hakkavad neid hoidma Läänemere, Musta mere või Põhjamere laevastikus? Balti riigid olid Teise maailmasõja ajal annekteeritud Nõukogude Liidu poolt, massiküüditamiste tõttu kannatas kõigi kolme riigi elanikkond tugevalt. Iseseisvus õnnestus taastada alles 1991. aastal. Veel kolm aastat hiljem viis Kreml oma väed välja.

Täisartikkel prantsuse keeles!

Allikad:

lesechos.fr

Välisministeerium



Gates: Afganistani sõjas algab otsustav faas

USA kaitseminister Robert Gates ütles eile Lõuna-Afganistanis teenivatele sõduritele, et nad võtavad peatselt osa sõja otsustavast faasist, kui Kandahari provintsis algab operatsioon Talibani tugipunktide vastu.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

USA kaitseminister Robert Gates ütles eile Lõuna-Afganistanis teenivatele sõduritele, et nad võtavad peatselt osa sõja otsustavast faasist, kui Kandahari provintsis algab operatsioon Talibani tugipunktide vastu.

NATO saadab lähikuudel Kandahari tuhandeid sõjaväelasi, et provintsis kontroll kehtestada. Tegemist on president Barack Obama Afganistani sõja strateegia keskse osaga, vahendas Reuters.

Loe edasi Postimehest!


Allikas:
Postimees



OSCE vaatlejad andsid Kuperjanovi pataljonile kõrge hinnangu

“Eesti Kaitsevägi on teinud läbi muljetavaldava arengu,” nentisid vaatlejad.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

Eile ja täna Kuperjanovi jalaväepataljoniga tutvunud Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni vaatlejad andsid Kuperjanovi pataljonile kõrge hinnangu.

„Eesti Kaitsevägi on teinud läbi muljetavaldava arengu . Kuperjanovi pataljoni infrastruktuur ja väljaõppetingimused on väga heal ja nüüdisaegsel tasemel, ka pataljonis aega teenivad sõdurid andsid oma teenistuse kohta pädevaid selgitusi,“ ütles NATO relvastuskontrolli grupi esindaja kolonelleitnant Joern Wierholz.

Vaatlejate delegatsiooni kõneisikuks valitud Portugali koloneli Jose Evaristo sõnul oli visiit läbi viidud OSCE Viini dokumendiga kooskõlas tagades läbipaistvuse ja usalduse. „OSCE Viini dokumendiga ühinenud riigid võtavad endale kohustuse kord viie aasta jooksul tutvustada teistele liikmesriikidele oma väeosi või sõjaväebaase. Eesti Kaitsevägi näitas, et on avatud usaldusele ja koostööle,“ lisas Evaristo.

Vaatlejate delegatsioon külastas Kuperjanovi pataljoni eile ja täna OSCE 1999. aastal vastu võetud Viini dokumendi raames, mille kohaselt dokumendiga ühinenud riigid lubavad tagada oma relvajõudude läbipaistvuse ja võimaldada teistel läbi viia tutvumisvisiite ja inspektsioone.

Delegatsiooni kuulub 30 ohvitseri ja ametnikku 20 riigist. Lisaks NATO riikidele on esindatud Soome, Rootsi , Venemaa ja Valgevene kaitseväelased, samuti NATO relvastuskontrolli koordinatsioonisektsiooni esindaja. Vaatlejad tutvusid Kuperjanovi pataljoni relvastuse, varustuse, infrastruktuuri ja väljaõppega.

Varem on OSCE vaatlejad külastanud Tapa väljaõppekeskust 2006. aastal. 1997. aastal korraldasid Eesti, Läti ja Leedu OSCE vaatlejatele ühise visiidi Adaži treeningukeskuses paiknenud Balti pataljoni. Eesti kaitseväelased on samalaadsete visiitide raames tutvunud möödunud aastal Iirimaa, Albaania, Kasahstani ja Ameerika Ühendriikide Itaalias asuvate sõjaväebaasidega.

Viini dokumendi raames võimaldavad annavad OSCE liikmesriigid teistele ülevaate oma relvastusest ja isikkoosseisust ning võimaldavad tutvuda väeosade ja baasidega, samuti teavitavad kindlaksmääratud korras sõjalistest õppustest, kus osaleb teatud arv lahingutehnikat või sõjaväelasi.

Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsiooni kuulub 56 riiki – kõik Euroopa, Taga-Kaukaasia, Kesk-Aasia riigid, Ameerika Ühendriigid ja Kanada.

OSCE vaatlejad lahkuvad Eestist 11. märtsil.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-10_AK_osce_kontrollib.wmv[/videofile]

Allikas:

Eesti kaitsevägi

ERR Uudised



Valgamaa ringkonna naiskodukaitsjad on täpsed laskurid

Esmaspäeval, 8. märtsil toimus Jaanikese Jahiseltsi OÜs Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna poolt korraldatud naistepäeva laskevõistlus.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Esmaspäeval, 8. märtsil toimus Jaanikese Jahiseltsi OÜs Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna poolt korraldatud naistepäeva laskevõistlus.

„Naistepäeva laskevõistlus toimub traditsiooniliselt juba neljandat korda,“ ütles Valgamaa maleva Naiskodukaitse instruktor Heili Mets. Tema väitel oli kutsutud laskevõistlusest osa võtma Valgamaa jõustruktuuride võistkonnad.

„Kahel eelmisel aastal osalesid naistepäeva laskevõistlustel ka Läti politsei, Piirivalve ja Valga Laskurklubi naiste võistkonnad, kes paraku sellel korral osaleda ei saanud,“ rääkis Heili Mets, „kuid sellegi poolest kujunes võistlus pingeliseks, sest tulejoonele asusid üksteise järel kuus kolmeliikmelist võistkonda. Juba seegi on kõnekas fakt.“.

Laskmine toimus teenistuspüstolist 25. meetri kaugusel olevasse märklehte. Tulemuste üle peeti arvestust nii võistkonniti kui individuaalselt.

Võistkondlikult tuli võitjaks Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna Tõlliste jaoskond koosseisus Oksana Maškovskaja, Viia Kaldam ja Annika Pang. Teise koha saavutas Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna jaoskondade segavõistkond: Tiina Purga, Kirsti Paavel ja Mahta Salumets. Kolmandale auhinnalisele kohale laskis Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna Valga jaoskonna võistkond koosseisus Raili Siimann, Maila Samulin ja Sirje Oru.

Individuaalses arvestuses olid võistluse esikolmikus kõik Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna tegevliikmed: esimese koha sai Viia Kaldam Tõlliste jaoskonnast, teiseks tuli Kirsti Paavel Valga jaoskonnast ja kolmandaks Annika Pang Tõlliste jaoskonnast.

Allikas:

Kaitseliit



Galerii: Tallinnas meenutati märtsipommitamise ohvreid

Teisipäeva õhtul kell 19.15 hakkasidd lööma Tallinna kirikute leinakellad, Harju tänava veeres süüdati mälestusküünlad, meenutamaks 1944. aasta märtsisündmusi, kui Nõukogude lennukid pommitasid Tallinnat

Foto: Eesti Ekspress
Foto: Eesti Ekspress

Teisipäeva õhtul kell 19.15 hakkasidd lööma Tallinna kirikute leinakellad, Harju tänava veeres süüdati mälestusküünlad, meenutamaks 1944. aasta märtsisündmusi, kui Nõukogude lennukid pommitasid Tallinnat.

Eesti Muinsuskaitse Selts korraldas Tallinna pommitamise 66. aastapäeval Tallinnas ohvrite meenutamiseks erinevaid mälestusüritusi.

Vaata pidligaleriid Postimehest!

Allikas:

Postimees



Saksa eksperdid: aeg avada Venemaale NATO uksed

Endised kaitsepoliitikaga tegelenud ametnikud ja sõjaväelased esitasid avaliku kirja.

Endised kaitsepoliitikaga tegelenud ametnikud ja sõjaväelased esitasid avaliku kirja.

Üleatlandilised julgeolekuvajadused on viimase kahe kümnendiga fundamentaalselt muutunud: ida-lääne vastasseis on läbi ja Moskval on nüüd NATO-ga paljudes valdkondades sarnased huvid. Seetõttu on alliansil aeg avada uksed Venemaale, leiavad Saksa kaitseeksperdid Volker Rühe, Klaus Naumann, Frank Elbe ja Ulrich Weisser.

NATO liikmesmaad vajavad rahu ja stabiilsust kodus, kuid ka kaitset välisohtude eest. Multipolaarse maailma teke nõuab Aasia suurjõudude poliitilise, majandusliku ja strateegilise dü naamika tasakaalustamiseks või­maluste leidmist. NATO oma senisel kujul ei saa nende üles annetega hakkama, nendivad kirja autorid ja leiavad, et tulevikus peaks allianss toimima kolme jõukeskuse koostöös.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Eesti lennundusmuuseumisse jõudis hävitaja F-104 Starfighter

Veel kolme aasta eest Itaalia õhujõudude koosseisu kuulunud hävitaja F-104 Starfighter jõudis täna Eesti lennundusmuuseumi.

Foto: ERR
Foto: ERR

Veel kolme aasta eest Itaalia õhujõudude koosseisu kuulunud hävitaja F-104 Starfighter jõudis täna Eesti lennundusmuuseumi.

Õhus kahekordse ülehelikiiruse ehk umbes 2300 kilomeetrit tunnis saavutanud F-104 Starfighter veeres Itaaliast Eestisse Tartumaal Haaslava vallas asuvasse lennundusmuuseumi treileril. Kere ühe, tiivad ja mootor teise veoki peal, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi ERR-st!


[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-08_AK_havitaja_muuseumisse.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Mihkelson: Venemaa pole demokraatiata NATO-kõlbulik

Oleks väär välistada, et Venemaa ei võiks ühel päeval olla lääneriikide kaitsealliansi täieõiguslik liige, kirjutab Marko Mihkelson.

Foto: IRL
Foto: IRL

Neli Saksamaa endist julgeolekupoliitika tipptegelast avaldasid Der Spiegelis avaliku kirja, milles teevad ettepaneku alustada Venemaa järkjärgulist liitmist NATOga. Rõhutades multipolaarseks kujunevas maailmas Aasia võimukeskuste esiletõusu, näevad kirja autorid olulise vastukaaluna sellele Põhja-Ameerika, Euroopa ja Venemaa koondumist ühise julgeolekupoliitilise nimetaja alla.

Multipolaarne maailm on kujunemas tõepoolest reaalsuseks ning seeläbi ka rahvusvahelisi suhteid mõjutavaks nähtuseks. Sisuliselt on suured (reaalpoliitilised) suhted taas esiplaanile tõusmas ning samaväärselt on ka kasvamas oht erinevate jõukeskuste vastandumise üle.

Pole kahtlust, et selles kontekstis tuleb ka NATO roll üle vaadata. Viimased kuud on just sellel eesmärgil käinud arutelud alliansi uue strateegilise kontseptsiooni üle. Minu teada pole selles Venemaa kiireloomulist kaasamist ette nähtud.

Tõsi, sakslased siiski ei unusta, et NATO liikmesriikide üheks oluliseks ühendavaks lüliks on jagatud demokraatlike väärtuste ja põhimõtete austamine. Ka ei usuta, et Venemaa võimalik liitumisprotsess oleks teostatav kiire aja jooksul.

Samas jääb siiski kirjast mulje, nagu oleks üks põhiline takistus Venemaa teel NATOsse mõnede “Ida-Euroopa skeptikute” vastuseis. Venemaa tänasest autoritaarsest võimukorraldusest, vaba mõtlemise kohati vägivaldsest allasurumisest ning väljakutsuvast käitumisest naabrite suhtes ei maini autorid suurt midagi.

Loomulikult oleks väär välistada, et Venemaa ei võiks ühel päeval olla lääneriikide kaitsealliansi täieõiguslik liige. Seda on mullegi kinnitanud oma eesmärkidest rääkides mitmed Vene demokraadid. Ka saavad ju paljud Moskva strateegid juba ammu aru, et suurim oht Venemaale lähtub lõunast ja idast, mitte aga läänest.

Loe edasi Marko Mihkelsoni blogist!

Allikas:

markomihkelson.blogspot.com



Kaitseliitlased said rahvusvahelisel laskevõistlusel auhinnalisi kohti

Lõppenud nädalavahetusel Riias Zemessardze poolt läbi viidud rahvusvahelistel laskmisvõistlustel sai Eestit esindanud Kaitseliidu võistkond meeskondlikus üldarvestuses kolmanda ja riikide arvestuses teise koha.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Lõppenud nädalavahetusel Riias Zemessardze poolt läbi viidud rahvusvahelistel laskmisvõistlustel sai Eestit esindanud Kaitseliidu võistkond meeskondlikus üldarvestuses kolmanda ja riikide arvestuses teise koha.

Häid kohti saadi ka individuaalarvestuses: sportpüstoli laskmises oli lpn Steve Kümnik kolmas ja mjr Joe Lepp seitsmes ning püstolkuulipilduja laskmises n-ltn Kalvi Abel neljas ja mjr Oleg Vanner kaheksas.

Eestit esindas võistlustel kaks Kaitseliidu võistkonda: Tallinna maleva esindus, kuhu kuulusid n-ltn Kalvi Abel, lpn Steve Kümnik ja lpn Argo Altmäe ning tegevteenistuses olevate kaitseliitlaste võistkond koosseisus: mjr Joe Lepp (Pärnumaa malev), mjr Oleg Vanner (Harju malev) ja kpt Viktor Lillepruun (Tallinna malev)

Riikide arvestuses oli parim Läti esindus Eesti ja Poola ees. Kokku osales võistlustel 123 laskjat viiest riigist (lisaks eelpoolmainitutele Hollandist ja Austriast).

Läti vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemessardze korraldatavaid Oskar Kalpakase nimelisi rahvusvahelisi laskmisvõistlusi viiakse Riias läbi aastast 1993.

Allikas:

Kaitseliit



Clinton naistepäeval: Naised on USA välispoliitika nurgakivi

USA riigisekretär Hillary Clinton ütleb oma rahvusvahelisele naistepäevale pühendatud avalikus pöördumises, et naised on harva veriste konfliktide algatajad, kuid on tihti nendes kannatajateks

USA riigisekretär Hillary Clinton ütles oma rahvusvahelisele naistepäevale pühendatud avalikus pöördumises, et naised on harva veriste konfliktide algatajad, kuid on tihti nendes kannatajateks. “Naisi ei kaasata rahuläbirääkimistesse, et neid konflikte lahendada,” ütles Clinton.

Riigisekretäri sõnul on USA teinud naistest oma välispoliitika nurgakivi, kuna naiste kaasamine toob edu, rahu ja stabiilsust nii meestele kui naistele kõikjal maailmas.

Allikas:

YouTube



Iraagis peeti parlamendivalimisi

Ligi 19 miljonit hääleõiguslikku Iraagi kodanikku valis 6200 kandidaadi seast rahvaesindajad 325-kohalisse parlamenti.

Valimisplakatid Bagdadi tänavatelLigi 19 miljonit hääleõiguslikku Iraagi kodanikku valis 6200 kandidaadi seast rahvaesindajad 325-kohalisse parlamenti.

Jaoskondade avamise ajal kärgatas pealinnas Bagdadis mitu plahvatust, milles hukkus vähemalt 24 inimest. Mürsud ja pommid lõhkesid ka mujal Iraagis, paljudes piirkondades toimus jaoskondade lähedal tulistamisi, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Valimistepäeva terroriakte seostatakse Al-Qaedaga koostööd tegevate sunni mässulistega, kes on tõotanud valimised nurjata ning andnud inimestele käsu hääletamisest eemale hoida.

Loe edasi ERR-ist!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-07_iraak.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



20 riigi vaatlejad tutvuvad Kuperjanovi jalaväepataljoniga

Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganistasiooni (OSCE) relvastuskontrolli esindajad tutvuvad 9.-10. märtsini OSCE Viini dokumendi raames Kuperjanovi jalaväepataljoniga.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganistasiooni (OSCE) relvastuskontrolli esindajad tutvuvad 9.-10. märtsini OSCE Viini dokumendi raames Kuperjanovi jalaväepataljoniga.

30 kaitseväelast ja ametnikku 20-st riigist tutvuvad Kuperjanovi jalaväepataljoni relvastuse, varustuse, infrastruktuuri ja väljaõppega.

“OSCE liikmesriigina on Eesti võtnud endale kohustuse korraldada üks kord viie aasta jooksul ühe väeosa või sõjalise objekti külastus kõigile liikmesriikide esindajatele,“ ütles Eesti-poolse eskortmeeskonna ülem kolonelleitnant Tooma Peda. „Väeosa külastuse eesmärgiks on usalduse süvendamine. Taolised visiidid kujundavad kaitseväe mainet pikemaks ajaks.“

Kahekümne riigi ja NATO relvastuskontrolli koordinatsioonisektsiooni kaitseväelased ja ametnikud saabuvad Eestisse täna õhtul. Relvastuskontrolli esindajad saavad ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, kaitseväe ja maaväe tegevusest.

Homme tutvuvad liikmesriikide esindajad Kuperjanovi jalaväepataljoni relvastuse, varustuse, infrastruktuuri ja väljaõppevahenditega. Kolmapäeval külastavad vaatlejad Nursipalu väljaõppeala, kus tutvuvad sõdurite väljaõppega.

2006. aastal külastasid OSCE liikmesriikide vaatlejad Tapa väljaõppekeskust, 1997. aastal korraldasid Eesti, Läti ja Leedu OSCE liikmesriikidele ühiselt tutvumisvisiidi Adaži treeningkeskuses paiknenud Balti Pataljoni.

Möödunud aastal tutvusid Eesti kaitseväelased samalaadsete visiitide raames Iirimaa, Albaania, Kasahstani ja Ameerika Ühendriikide Itaalias asuvate sõjaväebaasidega.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE kuulub 56 liikmesriiki, kõik Euroopa, Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia riigid, samuti USA ja Kanada.

Visiidi lõpuks annavad OSCE relvastuskontrolli esindajad nähtu kohta hinnangu. OSCE vaatlejad lahkuvad Eestist 11. märtsil.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Montenegro saatis esimesed sõdurid Afganistani

Montenegro sõjaväelased suundusid täna esmakordselt missioonile Afganistani, kus nad ühinevad NATO juhitavate koalitsioonivägedega.

Montenegro sõjaväelased suundusid täna esmakordselt missioonile Afganistani, kus nad ühinevad NATO juhitavate koalitsioonivägedega.

2006. aastal iseseisvunud Montenegro kaitseministeeriumi esindaja Vidak Latkovici teatel ühineb Rahvusvahelise Julgeolekuabijõududega (ISAF) 26 sõdurit, kes liituvad juba Afganistanis missiooni ette valmistava viie ohvitseriga, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Iraagis käidi ähvardustele vaatamata julgelt valimas

Ma pole kusagil varem näinud nii palju valimisplakateid, kui siin nendel valimistel oli,” ütles IRaagis viibiv rindeoperaator Ivar Heinmaa.

Foto: ERR
Foto: ERR

Iraagi pealinnas Bagdadis viibiva operaatori Ivar Heinmaa sõnul käisid kohalikud Al-Qaeda ähvardusi kartmata aktiivselt valimas ega lasknud end häirida ka korduvatest läbiotsimistest.

“Täna on vaba päev ja linn on väga rahulik. Autosid on vähe näha. Eile oli näiteks keelatud ka linnaosade vahel autodega liikumine. Tänavad olid tühjad, inimesed tulid jala oma valimisjaoskondadesse valima. Liiklus tehti lahti alles pärastlõunal.

Praegu võtavad inimesed salaja plakateid maha, sest ametlikku käsku selleks pole veel tulnud. Inimesed kisuvad neid maha ja teevad neist endale kas päikesesirme, telke või muud sellist. Ma pole kusagil varem näinud nii palju valimisplakateid, kui siin nendel valimistel oli,” ütles Heinmaa.

Loe edasi Eesti Päevalahest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Välisminister Paet: Hollandi panus Afganistani olukorra stabiliseerimisse on olnud väga vajalik

Välisminister Urmas Paet arutas Eestis visiidil viibiva Hollandi välisministri Maxime Verhageniga olukorda Afganistanis. Paeti sõnul tuleb lähikuudel luua eeldused julgeolekualase vastutuse järk-järgulise üleandmise alustamiseks Afganistani võimudele.

Hollandi välisminister Maxime VerhagenVälisminister Urmas Paet arutas Eestis visiidil viibiva Hollandi välisministri Maxime Verhageniga olukorda Afganistanis. Paeti sõnul tuleb lähikuudel luua eeldused julgeolekualase vastutuse järk-järgulise üleandmise alustamiseks Afganistani võimudele.

„Riigi julgeoleku eest vastutamise üleandmine kohalikele võimudele on oluline samm Afganistani riigi ülesehitusel. Afgaanide suurem kaasamine riigi julgeolekuolukorra stabiliseerimisse, näiteks NATO ja teiste rahvusvahelistes julgeoleku tagamise jõudude ning Afganistani julgeolekujõudude koostöö Moshtareki suuroperatsioonil on toonud tänaseks juba häid tulemusi,“ lausus välisminister Paet. Paeti sõnul on Hollandi panus Afganistani olukorra stabiliseerimisse olnud väga vajalik.

Paeti sõnul suurendab Eesti tsiviilpanust Afganistanis. „Käesoleval aastal on meil plaanis lähetada veel viis tsiviilpolitseinikku Kandaharis asuvasse Afganistani politsei väljaõppekeskusesse. Samuti kahekordistame oma panust Euroopa Liidu politseimissioonis,“ ütles Paet. Ka on Eestil plaanis toetada Afganistani reintegratsiooni fondi.

Allikas:

Välisministeerium



Kaitseväe juhataja õnnitles kaitseväes teenivaid ja töötavaid naisi

“Olete oma kohusetunde, alalhoidlikkuse ja sihikindlusega meile, meestele, eeskujuks,” ütles Laaneots.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

“ Tänapäeval, kui üha enam naisi osaleb riigikaitses, omandavad mõisted au, kohustetunne, vaprus, truudus, seltsimehelikkus ja ausus märksa sügavama tähenduse. Olete oma kohusetunde, alalhoidlikkuse ja sihikindlusega meile, meestele, eeskujuks. Soovin teile kõigi Eesti kaitseväes teenivate meeste nimel sära silmadesse ja toredat kevadet ning õnnitlen teid rahvusvahelise naistepäeva puhul,” ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots oma pöördumises.

Kaitseväes on kokku 1087 naist, kellest 344 teenib kaadrikaitseväelastena, moodustades 13 protsendi kaadrikaitseväelaste koguarvust. Kõrgeimas auastmes naiskaitseväelane on Kaitseväe Tervisekeskuse ülem kolonelleitnant Merike Johanson.

Kokku teenib kaitseväes 77 naissoost ohvitseri, 237 allohvitseri ja 30 kaadrisõdurit. Välisoperatsioonidel osaleb praegu kokku 5 naist, neist üks Kosovos, kolm Afganistanis ja üks Bosnia – Hertsegoviinas.

Riigiametnikuna või töölepingu alusel töötab kaitseväes 743 naist. Kogu kaitseväe personalist moodustavad naised 28 protsenti.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



NATO’S WOMEN – Reflections on the International Women’s Day on 8 March

NATO and women – words that do not necessarily make a natural connection in peoples’ minds. It is either men in uniform or in dark suits, the diplomats’ preferred outfit, that populate NATO’s corridors and committee rooms and, more importantly, take decision

Stefanie BabstNATO and women – words that do not necessarily make a natural connection in peoples’ minds. It is either men in uniform or in dark suits, the diplomats’ preferred outfit, that populate NATO’s corridors and committee rooms and, more importantly, take decisions.

Still, you must look hard to find women at NATO’s senior political level: the French Ambassador is an exception: being the only woman at the table of the North-Atlantic Council, Mme Andreani can be rather easily spotted. The vast majority of senior posts in NATO’s International Staff, however, are still held by men. Only two of the 19 civilian top posts are currently occupied by women. Up to now, the Alliance has never appointed a senior female envoy or special representative, nor a woman Secretary General or Deputy Secretary General. Given the number of Allies which have women Foreign and Defence Ministers, the latter is somewhat surprising. The governments of Croatia and Iceland and are even run by woman Prime Ministers and Germany has its female Chancellor.

Yet a closer look tells a different, more encouraging story. During the past years more and more women have found their professional way into NATO. Although still a minority, they are doing excellent jobs across NATO’s political and military agenda. They deal with defence policies and procurement issues, they act as political advisors to NATO’s Senior Representative in Kabul and run the Science for Peace and Security Programme. They prepare NATO’s committee meetings, the Secretary General’s checklists and analyses on NATO’s operations. In short, women are adding significantly to NATO’s workforce, both inside Headquarters and in the field.

Continue reading…

Source:

World Security Network



Stefanie Babst: NATO naised — lootusetu väljavaade?

NATO ja naised on paljude jaoks sobimatu sõnapaar. Silme ette tulevad hoopis NATO peakorteri koridore ja saale täitvad ning otsuseid langetavad mundris või tumedas ülikonnas — see on diplomaatide lemmikriietus — mehed kirjutab Stefanie Babst.

NATO ja naised on paljude jaoks sobimatu sõnapaar. Silme ette tulevad hoopis NATO peakorteri koridore ja saale täitvad ning otsuseid langetavad mundris või tumedas ülikonnas — see on diplomaatide lemmikriietus — mehed. Naisi ei leia NATO kõrgematelt poliitilistelt ametikohtadelt just palju.

Foto: NATO
Foto: NATO

Prantsuse suursaadik Pascale Andreani on ainus naine Põhja-Atlandi Nõukogu laua taga ja hakkab meeste seas kergesti silma. Ka valdav enamus NATO peakorteri juhtivatest ametikohtadest kuulub meestele. Praegu on peakorteri 19 kõrgemast tsiviilametnikust ainult kaks naised. Tänaseni ei ole allianss kordagi ametisse nimetanud naissoost saadikut või eriesindajat ega valinud naist peasekretäriks või ase-peasekretäriks. Viimane tõik on seda üllatavam, et NATO välisministrite seas on hulgaliselt naisi. Islandit ja Horvaatiat juhivad koguni naispeaministrid ning Saksamaad naissoost kantsler.

Lähemal vaatlusel tundub olukord siiski veidi lootustandvam. Viimastel aastatel on järjest rohkem naisi NATO-sse tööle tulnud. Kuigi nad on endiselt vähemuses, teevad nad NATO poliitilises ja sõjalises struktuuris väga head tööd. Naised tegutsevad kaitsepoliitika ja hangete valdkonnas, töötavad kriisipiirkondades, näiteks Kabulis NATO kõrgema esindaja poliitiliste nõunikena ja juhivad programmi „Teadus rahu ja julgeoleku nimel“. Nad valmistavad ette komiteede koosolekuid, peasekretäri töökava ja analüüse NATO operatsioonidest. Ühesõnaga, naiste panus on NATO töös oluline nii peakorteris kui väljaspool.

Viimased kaheksa aastat on NATO teadlikult aidanud naistel läbi murda alale, kus traditsiooniliselt valitsevad mehed. Tänu sellele on alianssi tööle kandideerivate naiste arv järjekindlalt tõusnud. Hetkel töötab NATO sooperspektiivi komitee välja spetsiaalset tegevuskava ja vahendab võrdõiguslikkuse eelnõusid NATO ja partnerriikide vahel.

See mahub ka laiemasse konteksti, kus NATO tegutseb. NATO on hakanud tõsiselt kaasa aitama ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 rakendamisele. Sel 31. oktoobril aastal 2000 vastu võetud naiste, rahu ja julgeoleku alasel dokumendil on suhteliselt ambitsioonikad sihid — riike ja rahvusvahelisi organisatsioone kutsutakse üles aktiivselt kaitsma naisi ja lapsi vägivalla eest, pidama kohut seksuaalsete sõjakuritegude üle, integreerima rahulvalveoperatsioonidesse soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi, arendama väljaõpet ja toetama kriisipiirkondade kohalike naiste ettevõtmisi rahu saavutamisel.

Julgustav on teada, et ka NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen on end sellele teemale pühendanud. Jaanuari lõpus Brüsselis toimunud ligi 400 valdalt naissoost julgeolekueksperdi koosviibimisel tunnustas peasekretär olulist rolli, mida naised mängivad ja peaksid mängima konfliktide ennetamisel, rahuläbirääkimistel, rahuvalveoperatsioonidel ning rahvusliku ja rahvusvahelise tasandi otsustusprotsessides.

Peasekretäri sõnumiga ühinesid ÜRO värske eriesindaja Margot Wallström, kelle töövaldkond hõlmab naiste ja laste vastu suunatud seksuaalkuritegudega võitlemist, endine USA riigisekretär Madeleine Albright ja Hispaania esimene asepresident Maria Teresa Fernandez de la Vega, kes rõhutasid, et resolutsiooni nr 1325 rakendamine on pigem vajaduse kui valiku küsimus.

Siiani on NATO riigid resolutsiooniga nr 1325 tegelemist alustanud sõjalisest poolest — kõigisse NATO planeeringu- ja operatsioonitegevustesse on põimitud soolise võrdõiguslikkuse küsimused ja kehtestatud selge käitumiskoodeks sõjalisele personalile. Liitlased on loonud fhanistani rahvusvaheliste julgeolekujõudude juhtkonna juurde soolise võrdõiguslikkuse nõunike ametikohad. Mitmed liitlasriigid on juba koostanud rahvuslikud tegevuskavad, et aidata kaasa resolutsiooni nr 1325 rakendamisele. NATO inimkaubanduse vastane programm, mille põhirõhk on operatsioonidel viibiva personali käitumisjuhiste koostamisel ja väljaõppel, aitab samuti naisi kaitsta.

Need on kõik head uudised, kuid nüüd, kus NATO peasekretär on eesmärki toetama asunud, on ambitsioonikamad arengud käeulatuses. Afganistanis ja teistel NATO operatsioonidel peaks NATO pidevalt kaasama kohalikke naisi ja toetama nende oskuste edendamist. Üks NATO prioriteete on juba praegu noorte naiste seas kaitsepoliitika vastu huvi tõstmine.

NATO naissoost välis- ja kaitseministrid tahavad aeg-ajalt kohtuda, et arutada nende poliitilise tegevuse mõju resolutsiooni nr 1325 rakendamisele. Sama võiksid teha ka Brüsselis töötavad nais-suursaadikud NATO liikmes- ja partnerriikidest. NATO naiste süstemaatilisem väljaõpe ja mentorlus annaks tulevikus rohkem naissoost eeskujusid kõrgetel ametikohtadel, mis saadaks alliansist välja väga olulise sõnumi.

Resolutsiooni nr 1325 kümnenda aastapäeva lähenedes käesoleval aastal on hea võimalus valitsustel, rahvusvahelistel organisatsioonidel ja kodanikuühendustel mõelda järele, mida veel saaks ära teha, et seda murrangulist resolutsiooni reaalselt rakendama hakata. Tänu NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussenile püsib resolutsioon nr 1325 NATO prioriteeide hulgas kõrgel kohal. See on hea uudis kõigile, sealhulgas NATO naistele.

Dr Stefanie Babst on NATO peasekretäri abi asetäitja kommunikatsiooni ja avaliku diplomaatia küsimustes. Ta on üks kõrgemaid naissoost ametnikke NATO rahvusvahelises personalis. Käesolevas artiklis esitab autor oma isiklikke ideid, mis ei väljenda NATO ametlikke seisukohti.

Allikas:

Delfi



“Välismääraja” 7. märtsil: Prantsusmaal on vallandunud Venemaa-vaimustus

Tänase “Välismääraja” läbivaks teemaks olid Prantsusmaa ja Venemaa suhted. Arutleti kahe suurriigi käitumise üle Gruusia konflikti ajal ning vaadeldi nüüdse sõjalaevade müügi tagamaid.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänase “Välismääraja” läbivaks teemaks olid Prantsusmaa ja Venemaa suhted. Arutleti kahe suurriigi käitumise üle Gruusia konflikti ajal ning vaadeldi nüüdse sõjalaevade müügi tagamaid. Enne saate lõppu tehti juttu ka valimisjärgsest olukorrast Ukrainas.

Nenditi, et Prantslased juhinduvad suhetes Venemaaga pigem majanduslikust kasust kui välispoliitilistest ideoloogiatest, vaadates seega inimõiguste probleemile Venemaal läbi sõrmede.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalisena oli stuudios Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Merle Maigre.

7. märtsi „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Türgi kutsus oma suursaadiku USA-st tagasi

Türgi kutsub oma suursaadiku USA-s konsultatsioonidele seoses Ühendriikide seadusandjate otsusega armeenlaste genotsiidi asjus.

Türgi välisminister Ahmet DavutogluTürgi kutsub oma suursaadiku USA-s konsultatsioonidele seoses Ühendriikide seadusandjate otsusega armeenlaste genotsiidi asjus.

USA esindajatekoja väliskomisjon hääletas eile 1915. aastal toimunud armeenlaste massimõrva genotsiidiks kuulutamise poolt. Väliskomisjoni otsused on president Barack Obamale soovituslikud, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Välisminister Hillary Clinton on palunud komisjoni esimeest otsusest loobuda, ent viimane ei näe selleks põhjust. Armeenia andmeil tapsid türklased 1915. aastal vähemalt poolteist miljonit armeenlast.


[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-05_AK_usa-tyrgi.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Välisminister Paet: EL vajab tugevat Euroopa välisteenistust, mis aitaks vajadusel ka ühenduse kodanikke kriisiolukordades

„Vajame laiahaardelist ja tugevat Euroopa välisteenistust, mis pakub olulist tuge välisasjade ning julgeolekupoliitika kõrgele esindajale,“ nentis Paet.

Foto: UK välisministeerium
Foto: UK välisministeerium

Välisminister Urmas Paet rõhutas Hispaanias Córdobas toimuval Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul Gymnichi kohtumisel, et Euroopa Liidu globaalselt mõjukamaks muutmise ning ühenduse aktiivse ja tugeva välistegevuse huvides on luua ühine välisteenistus võimalikult kiiresti.

„Vajame laiahaardelist ja tugevat Euroopa välisteenistust, mis pakub olulist tuge välisasjade ning julgeolekupoliitika kõrgele esindajale,“ nentis Paet. Ta lisas, et välisteenistuse personalivalikul peab olema tagatud ka geograafiline tasakaal.

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton andis välisministritele ülevaate ELi ühise välisteenistuse käivitamise hetkeseisust. Eesti peab välisminister Paeti sõnul tähtsaks ja vajalikuks ühenduse välisteenistuse koostööd ning infovahetust liikmesriikidega. „Euroopa Liidu välisteenistusel peaks olema ka juhtiv roll finantsvahendite planeerimisel ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning arenguabi sidususe seisukohalt,” lausus Paet. „Soovime, et ühine välisteenistus hõlmaks samuti konsulaarkoostöö aspekte, näiteks Euroopa Liidu kodanike abistamist kriisiolukordades,” lisas ta.

Paeti sõnul aitab Euroopa välisteenistus suurendada Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ühtsust ning samas kindlustab Euroopa Liidu muude välistegevuste parema koordineerimise.

Välisministrid arutasid veel ELi välispoliitika väljakutseid suhetes globaalselt mõjukate riikide Hiina, India ja Brasiiliaga.

Brasiilia on poliitiliste suhete ja majanduskoostöö osas Euroopa Liidu üks tähtsamaid partnereid Ladina-Ameerikas. Välisminister Paet märkis et koostööd Brasiiliaga aitaks veelgi tihendada ELi-Brasiilia vahelise viisavabastuse leppe kiire allkirjastamine ja jõustamine. „Lubamatu on venitada lepingu jõustumise protsessiga. Loodame, et peatselt on võimalik Eesti, Läti, Malta ja Küprose kodanikel sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikega viisavabalt Brasiiliasse reisida,” lausus Paet.

Euroopa Liidu strateegilist partnerit Hiinat tuleb välisminister Paeti sõnul kaasata rohkem selliste üleilmsete probleemide lahendamisse nagu kliima- ning tuumaküsimused ja rahvusvahelise tähelepanu all olevad konfliktipiirkonnad. „Euroopa Liidu ja Hiina vahel toimuvad pidevalt dialoogid erinevates valdkondades, sealhulgas inimõiguste alal. Tähtis on edasi liikuda ka Euroopa Liidu ja Hiina vahelise partnerlus- ja koostöölepingu üle peetavate läbirääkimistega,” selgitas Eesti välisminister ELi-Hiina koostöö edendamise võimalusi.

India ja Euroopa Liidu suhteid arutades leidsid välisministrid, et poliitilises ning majanduslikus koostöös on veel küllaldaselt arenguruumi ja tõid prioriteetsetena esile julgeoleku-, kaubandus-, kliima- ja energiavaldkonna. „Eesti peab oluliseks Euroopa Liidu ja India suhetes keskenduda koostööle, mis suurendaks India rolli regiooni stabiliseerimisel, eriti panust Afganistani ja Sri Lanka arengu tagamiseks. Soovime edendada ka koostööd Indiaga terrori- ja piraatidevastases võitluses ning julgeolekukoostööd laiendada küberturbevaldkonnas,” ütles välisminister Paet. ELi-India majandussuhete arengule aitaks välisminister Paeti sõnul kaasa ka laiapõhjalise kaubanduse ja investeeringute kaitse leppe sõlmimine.

Gymnich on Euroopa Liidu välisministrite kahepäevane mitteametlik kohtumine, mis on oma nime saanud Bonni lähedal asuva Gymnichi lossi järgi, kus toimus esimene sarnane kokkusaamine.

Allikas:

Välisministeerium



NATO tähistas naistepäeva videodebatiga naiste rolli üle julgeolekuvaldkonnas

Allianss tähistab rahvusvahelist naistepäeva 8. märtsil uue videodebattide sarjaga, mille esimene osa läheb eetrisse NATO kodulehel esmaspäeval kell 17:00.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles ühes hiljutises kõnes, et naiste efektiivsem kaitse sõjaliste konfliktidega kaasnevate ohtude eest ja naistele suurema võimu andmine toob kasu kõigile, mitte ainult naisetele.

NATO eesmärgiks on kutsuda esile suuremat diskussiooni naiste rolli üle konfliktiennetuses, kriisiohjamises ja konfliktide lahendamisel 2000. aastal ÜRO-s vastu võetud resolutsiooni nr 1325 valguses, mis käsitleb naiste osa rahu ja julgeoleku tagamisel.

Allianss tähistas rahvusvahelist naistepäeva 8. märtsil uue videodebattide sarjaga, mille esimene osa läks eetrisse NATO kodulehel esmaspäeval. Debatti juhtis Dr Stefanie Babst, kes on NATO peasekretäri abi asetäitja kommunikatsiooni ja avaliku diplomaatia küsimustes.

Kõik huvilised saavad debattides osaleda saates oma küsimused ja kommentaarid aadressile  womenpeaceandsecurity@hq.nato.int

Vaata debatti NATOChannelist!

Allikas:

NATO



Obama lubas vähendada USA tuumaarsenali

USA president Barack Obama lubas kahandada suurriigi arsenalis olevate tuumarelvade arvukust ja rolli kaitsepoliitikas, säilitades samas kindla ja tõhusa heidutusjõu.

Foto: Valge Maja
Foto: Valge Maja

USA president Barack Obama lubas kahandada suurriigi arsenalis olevate tuumarelvade arvukust ja rolli kaitsepoliitikas, säilitades samas kindla ja tõhusa heidutusjõu.

Tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu jõustumise 40. aastapäeval avalduse teinud Obama sõnul minnakse muudatustega kaugemale vananenud Külma sõja mõttemallist, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Brown: Iraagi sõda oli õige otsus

Suurbritannia peaminister Gordon Brown kinnitas täna parlamendi uurimiskomisjoni küsimustele vastates, et Iraagi vastu sõtta minek 2003. aastal oli õige otsus.

Foto: Suurbritannia peaministri büroo
Foto: Suurbritannia peaministri büroo


Suurbritannia peaminister Gordon Brown kinnitas täna parlamendi uurimiskomisjoni küsimustele vastates, et Iraagi vastu sõtta minek 2003. aastal oli õige otsus.

Iraagi sõja ajal rahandusministrina töötanud Gordon Browni sõnul eelnes sõjalisele konfliktile hulk rahumeelseid katseid panna Iraak rahvusvahelisi seadusi järgima ja kohustusi täitma, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi ERR-ist!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-03-05_AK_brown.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



The Times: Gruusia laitis Prantsusmaa plaani müüa Venemaale sõjatehnikat

Gruusia teatas vastuseks Prantsusmaa kavatsusele müüa Venemaale sõjatehnikat, et see on äärmiselt ohtlik plaan, kuna võimaldaks Moskval tungida ükskõik millisesse endisesse NSVLi või Ida-Euroopa riiki „loetud tundide jooksul“.

MistralGruusia teatas vastuseks Prantsusmaa kavatsusele müüa Venemaale sõjatehnikat, et see on äärmiselt ohtlik plaan, kuna võimaldaks Moskval tungida ükskõik millisesse endisesse NSVLi või Ida-Euroopa riiki „loetud tundide jooksul“.

Gruusia seisukohta toetavad Balti riigid. Eesti välisminister Urmas Paet palus Pariisil kaaluda tehingut NATO julgeoleku aspektidest lähtuvalt. Ta ütles, et Moskva on arvanud NATO vaenlaste, mitte sõprade kategooriasse ja Mistrali müük viiks julgeoleku tasakaalu rikkumiseni.

Loe artiklit The Times’ist!

Allikas:

Välisministeerium




Aaviksoo: Arvuti tavakasutajal on turvalise infoühiskonna tagamisel tähtis roll

Kaitseminister Jaak Aaviksoo pidas täna Londonis asuvas Suurbritannia Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis küberkaitseteemalise loengu, milles rõhutas vajadust tõhustada riikidevahelist küberkaitsealast koostööd ning tõsta arvuti tavakasutajate teadlikkust.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Kaitseminister Jaak Aaviksoo pidas täna Londonis asuvas Suurbritannia Kuninglikus Kaitseuuringute Kolledžis küberkaitseteemalise loengu, milles rõhutas vajadust tõhustada riikidevahelist küberkaitsealast koostööd ning tõsta arvuti tavakasutajate teadlikkust.

Loengus, mis kandis pealkirja „Küberrünnakute strateegiline mõju“ keskendus kaitseminister küberohtude tõsiduse selgitamisele ning ettepanekutele, kuidas küberkaitsealast tegevust tõhusamaks muuta.

„Hea meel on tõdeda, et pärast paar aastat tagasi Eestis toimunud tõsiseid küberrünnakuid on mitmed riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid hakanud pöörama küberkaitsealasele rahvusvahelisele koostööle palju suuremat tähelepanu,“ rääkis kaitseminister Aaviksoo. „Siiski on veel väga palju teha, et töötada välja hästitoimiv rahvusvaheline küberrünnakuid ennetav ja tõrjuv süsteem, mille järele tulevikus vajadus kindlasti kasvab.”

Kaitseminister rõhutas vajadust leida parim mudel, kuidas valitsusasutused saaksid teha erasektoriga küberkaitsealast koostööd. „Suur osa infrastruktuurist kuulub erasektorile, enamik internetikasutajatest on ettevõtjad ja üksikisikud – laiaulatuslike küberrünnakute korral on just need kõige haavatavamad sihtrühmad,“ rääkis Aaviksoo.

Oma loengus pööras Aaviksoo tähelepanu vajadusele arvuti tavakasutajate senisest paremale harimisele. „Inimfaktoril on turvalise infoühiskonna ülesehitamisel tähtis roll,“ rääkis Aaviksoo. „Arvuti tavakasutajate teadlikkus ning IT-spetsialistide oskused on küberkriiside lahendamisel äärmiselt olulised.“

Londoni kesklinnas asuv Kuninglik Kaitseuuringute Kolledž on osa Suurbritannia Riiklikust Kaitseakadeemiast (National Defence Academy). Kolledži eesmärk on arendada Ühendkuningriigi ning välisriikide ohvitseride ja riigiametnike analüütilisi oskusi kaitse- ja julgeolekuvallas.

Allikas:

Kaitseministeerium



Eesti-Vene piirileppe teemal ilmus põhjalik uurimus

Kirjastuselt Kunst ilmus Henn Põlluaasa sulest raamat Eesti-Vene piiriläbirääkimistest ja viimase kahe aastakümne poliitilistest ning diplomaatilistest mängudest Eesti piiridega.

Kirjastuselt Kunst ilmus Henn Põlluaasa sulest raamat Eesti-Vene piiriläbirääkimistest ja viimase kahe aastakümne poliitilistest ning diplomaatilistest mängudest Eesti piiridega. “Eesti-Vene piirileping: ära andmine või äraandmine” vaatleb järjestikuste valitsuste käitumist läbirääkimistel Moskvaga, aga samuti meie välispoliitikat piiride paika panemisel põhja- ja lõunanaabritega.

Põlluaasa sule all joonistub välja Eesti Vabariigi poliitikute ning diplomaatide tegemiste-tegematajätmiste rida, mille üheks vaieldamatult mõtlemapanevaks jooneks on autori poolt ülima põhjalikkusega esile toodud taandumised eranditult kõigil meie piiridel. Aga ka üldine hambutus riigi väärikuse, suveräänsuse ja järjepidevuse kaitsmisel, rahvuslikust eneseuhkusest rääkimata.

Raamatule eessõnas tõdeb suursaadik Mart Helme, kes 1990-ndatel Eesti-Vene piiriläbirääkimistel ka ise otseselt osales, et Põlluaasa uurimus täidab täielikult tühimiku, mis sel teemal Eestis siiani valitsenud on. “Raamatu suurimaks väärtuseks on ülima põhjalikkuse ja süstemaatilisusega kogutud andmete panemine laiemasse konteksti, piiriküsimuse käsitlemine üldpoliitilises, ajaloolises ja rahvusvahelises võtmes,” ütleb Helme. “Kas Tartu Rahust taganemine on ära andmine või äraandmine jäägu iga lugeja enda otsustada, aga selge on see, et autor ei lahmi niisama, vaid toestab kõiki oma seisukohti viidete ning dokumentidega.”

Henn Põlluaas on Tartu Rahu Põlistamise Seltsi esimees ning Eesti Demokraatlik-Rahvuslike Jõudude Koostöökoja esimees, Eesti Rahvusliku Liikumise endine juht, Saue linnavolikogu liige.

Raamatu esitlus toimub 06. märtsil Tallinnas Rahvusraamatukogus, samas toimub ka esinduslik konverents, kus autor Henn Põlluaas, ajaloodoktor Jaak Valge ning suursaadik Mart Helme lahkavad Tartu Rahu mõju ja tähendust tänapäeva poliitikale ning analüüsivad meie senise välispoliitika tõhusust rahvuslike huvide kaitsel.

Allikas:

Kirjastus Kunst