USA ja Venemaa võivad peagi tuumarelvade alase leppeni jõuda

USA ja Venemaa kirjutavad tuumarelvade vähendamise alasele leppele alla ilmselt märtsi lõpus; tegemist oleks esimese riikide vahelise relvastuse alase leppega ligi kahe aastakümne jooksul.


Foto: familysecuritymatters.org
Foto: familysecuritymatters.org

USA ja Venemaa kirjutavad tuumarelvade vähendamise alasele leppele alla ilmselt märtsi lõpus; tegemist oleks esimese riikide vahelise relvastuse alase leppega ligi kahe aastakümne jooksul.

USA president Barack Obama rõhutas kohe ametisse astudes, et maailm ei tohi hetkeprobleemide tõttu kaotada silmist suuremaid ohte ja üheks neist on kahtlemata tuumarelvad. Obama peatus sel teemal taas läinud nädalal Kongressis peetud kõnes.

“Ajal, mil oleme kahes sõjas, oleme jätkuvalt silmitsi ka kõige suurema ohuga Ameerika rahvale – ohuga, mida kujutavad endast tuumarelvad,” rääkis Obama.

Loe edasi ERR-i Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-03_AK_uus_start_tulekul.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Põhja-Atlandi Nõukogu kiitis Londoni konverentsi otsuseid

Nõukogu avalduses märgiti, et Londoni konverentsil näidati nii Afganistani võimude kui rahvusvahelise üldsuse poolt kindlameelsust Afganistani stabiliseerimisel.

Foto: NATO
Foto: NATO

Täna tervitas Põhja-Atlandi Nõukogu (North-Atlantic Council, NAC) Londonis 28. jaanuaril peetud Afganistani-teemalise konverentsi edukaid tulemusi.

Nõukogu avalduses märgiti, et Londoni konverentsil näidati nii Afganistani võimude kui rahvusvahelise üldsuse poolt kindlameelsust Afganistani stabiliseerimisel.

NAC tunnustas Afganistani valitsuse algatust võtta järjest suuremat vastutust julgeolekuküsimustes kõikjal riigis. Liitlased julgustavad Afganistani Rahvuslikku Armeed saavutatud progressi jätkama ning lubavad ettevõtmist jätkuvalt toetada.

NAC rõhutas tugevama ja koordineerituma tsiviiltegevuse jätkamise vajadust Afganistanis ning kiitis Afganistani valitsuse algatusi rahvusliku rahu ja integratsiooni propageerimisel. Olulisena toodi välja valitsuse institutsioonide vahelise koostöö parem koordineerimine, keskendumine humanitaarabile ja aktiivne korruptsioonivastane tegevus.

Londoni konverentsil tõdeti, et rahvusvaheline üldsus on Afganistani toetamises üksmeelne ning NATO on valmis abi jätkamist, kirjutati NAC-i avalduses.

Allikas:

NATO



Ilves: peame vabanema kinnismõtetest ja hirmudest

President Toomas Hendrik Ilves ütles Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Tartus Vanemuise kontserdimajas peetud kõnes, et meie suhtumine ajalukku peab jõudma kaugemale kulunud loosungitest, kinnismõtetest ja hirmudest.

President Toomas Hendrik Ilves ütles Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Tartus Vanemuise kontserdimajas peetud kõnes, et meie suhtumine ajalukku peab jõudma kaugemale kulunud loosungitest, kinnismõtetest ja hirmudest.

Foto: ERR
Foto: ERR

“Me peame hakkama tegelema nüanssidega. Muidu jäämegi aastast aastasse tuimalt kordama Juhan Liivi tõdemust “kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”. Ilma, et me küsiksime: mida me õieti peaksime mäletama?” ütles president.

“On väga palju sellist, mida me oma minevikust mäletada ei saa. Me lihtsalt ei tea seda. Näiteks puudub meil senini süstematiseeritud teadmine okupatsiooni ajal toime pandud inimõiguste rikkumistest,” sõnas ta.

“Eesti saavutusi hinnates on viimane aeg hakata loobuma meid juba liigagi kaua pärssinud arusaamast, et ainult ajavahemik 1920-1940 oli parim aeg Eesti rahva elus,” märkis Ilves.

Loe kõne täispikka versiooni veebilehel: http://www.president.ee/et/k6ned/?gid=134022

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-02_presidendi_kone.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Teistmoodi impeeriumid

Viimase paarikümne aastaga on ajaloolaste vaatenurk Ida-Euroopa paljurahvuselistele impeeriumidele suuresti muutunud. Kui varem keskenduti põhiliselt impeeriumide lagunemise poliitilisele ajaloole, siis nüüd uuritakse seal elanud rahvuste kooseksisteerimist ning n-ö toimetulekustrateegiat

Vene impeerium ja BaltikumKogumik „Vene impeerium ja Baltikum” tuletab meelde, et ajalooline mõte liigub ja areneb.

Viimase paarikümne aastaga on ajaloolaste vaatenurk Ida-Euroopa paljurahvuselistele impeeriumidele suuresti muutunud. Kui varem keskenduti põhiliselt impeeriumide lagunemise poliitilisele ajaloole, siis nüüd uuritakse seal elanud rahvuste kooseksisteerimist ning n-ö toimetulekustrateegiat. Osmani, AustriaUngari ja Vene impeerium püsisid kogu uusaja kestel (Bismarcki loodud Saksa Reich tuntava poola vähemusega oli märksa noorem nähtus).

Ajaliselt võttes on impeeriumide õitsengu ja stabiilsuse ajastu märksa pikem periood kui lagunemine, mille alguspunkti võib erinevate impeeriumide puhul panna erinevatesse aegadesse, aga mis langeb ikkagi kusagile XIX sajandi teise poolde (Osmanite riik) või siis Esimese maailmasõja aegadesse ja selle lõpusegadustesse. Enne kui asuda käsitlema Eesti Ajalooarhiivi toimetiste sarjas ilmunud kogumikku „Vene impeerium ja Baltikum”, tahan lugeja huvi tõstmiseks kirjutada impeeriumide ajaloo tuntuma uurija ning ka selles kogumikus esindatud Alexey Milleri ühest loengust, mille pealkiri kõlab „Miks lagunesid Esimese maailmasõja tulemusena kõik kontinentaalsed impeeriumid?”.

Loe edasi Sirbist!

Allikas:

Sirp



Priit Simson: Tartu rahu 90 – kuidas seda tehti, kas see veel kehtib?

Ehkki Tartu rahuleping sisaldas sõnu „igavesest ajast igavesti”, on pärast selle allakirjutamist enamik aega möödunud vaieldes selle kehtivuse üle.


Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Ehkki Tartu rahuleping sisaldas sõnu „igavesest ajast igavesti”, on pärast selle allakirjutamist enamik aega möödunud vaieldes selle kehtivuse üle.

Kui tint Tartu rahulepingul üheksa kümnendit tagasi kuivama hakkas, teadsid Päevalehe juhtkirja autorid juba seda, mis nüüdseks on tõestatud: kõik on ajutine, kindel on vaid see, et miski pole kindel, ja suurtükkide vaikimine tähendab infosõja tugevnemist.

Loe edasi tänasest Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Estcoy-9 korraldas külavanemate kokkusaamise

Jalaväekompanii Estcoy-9 korraldas 30. jaanuaril Afganistanis patrullbaasis Wahid kõrgetasemelise koosoleku (shura), kus Helmandi provintsi Nad Ali piirkonna kuberner Nabiullah koos ametnikega kohtus ümbruskonna külade elanikega

Jalaväekompanii Estcoy-9 korraldas 30. jaanuaril Afganistanis patrullbaasis Wahid kõrgetasemelise koosoleku (shura), kus Helmandi provintsi Nad Ali piirkonna kuberner Nabiullah koos ametnikega kohtus ümbruskonna külade elanikega.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kokkusaamisel ilmnes, et kohalikud on üha enam mõistmas, et Estcoy-9 on nende külades stabiilsuse loomiseks. Valdava enamuse kohalike külaelanike ja Estcoy-9 vahel on tekkinud vastastikune austus. Jäänud on vaid veel vähesed vastase elemendid, kes üritavad pärssida korra loomist ning püüavad lõhestada ning eraldada kohalikke elanikke Afganistani valitsusest ja rahvusvahelistest julgeolekutagamisjõududest (ISAF).

„Erinevalt Talibanist on teiega alati hea suhelda. Te kuulate alati meie mured ära ja püüate võimalusel aidata,“ ütles üks kohalviibinud külavanematest Estcoy-9 kaitseväelastele.

Kohalike sõnul ei taha nad Talibani kohalolu, ent iseseisvaks vastupanuks pole kohalikul kogukonnal piisavalt jõudu. Samas on hiljutised Afganistani jõustruktuuride ja ISAF-i operatsioonid Wahidi ümbruses märgatavalt vähendanud Talibani mõjuvõimu kohalike üle, mida osalt näitab ka shura õnnestumine, sest Talibani kontrolli all olevatest küladest oleks külavanemad tõenäoliselt peljanud shural osalemist.

Olulisima aspektina jäi kõlama turvalise keskkonna loomise vajalikkus, kui esmatingimus kõigele muule. Seejuures väljendasid kohalikud selget veendumust, et lisaks ISAF-i üksustele on nende külades korra tagamisel rohkem kui teretulnud Afganistani jõustruktuurid, eriti Afganistani rahvuslik armee. See näitab kohalike usaldust armee ja Afganistani teiste jõustruktuuride üksuste vastu.

Kohtumisel said kohalikud võimaluse vabalt ja põhjalikult arutada küsimusi ning probleeme otse oma kuberneriga. Paljude asjaolude hulgas toonitasid kohalikud hariduse võimaldamise olulisust oma järglastele, et neist ei saaks tulevikus lihtsad sihtmärgid valitsusvastaste jõudude manipulatsioonidele. Lisaks rõhutati, et kohalikku elu elavdaks ebastabiilsel perioodil hääbunud turgude taasavamine.

Lisaks kubernerile osales koosviibimisel ka Afganistani rahvusliku armee pataljoni ülem, kes kutsus külasid panustama julgeoleku tagamisse saates oma noormehi nende ridadesse. Kokkusaamise lõpus kingiti külavanematele rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude poolt vaipu, tekke ning lastele joonistamisvahendeid.

Arvestades, et Estcoy-9 tegutseb Helmandi provintsi äärealas, kujunes shura edukaks – kokku osales 50 mõjukat külaelanikku. Kuigi tegemist oli eelkõige kohalike omavahelise kokkusaamisega, oli Estcoy-9 roll kahtlemata oluline. Estcoy-9 on alates operatsioonide algusest novembris 2009 püüdnud oma tegevuses alati arvestada selle keeruka konflikti kõikide aspektidega – iseäranis kohalike elanikega. Rohkearvulise shura õnnestumist võib pidada üheks seni olulisimaks verstapostiks, milleni Estcoy-9 oma tegevusega jõudnud. Lisaks operatsioonidele, mis aitavad tagada julgeolekut, on selleni jõudmiseks ka pidevalt abistatud kohalikke, kas siis näiteks arstiabi andmise, erinevate ülesehitusprojektide algatamise või lihtsalt vaba ja pideva suhtlemise ning inimnäolise joone hoidmisega.

Estcoy-9 alustas teenistust Afganistanis möödunud aasta novembris. Lisaks Eesti jalaväelastele teenivad praegu rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Rohkem fotosid shurast saab vaadata Kaitseväe peastaabi fotoalbumist.

Allikas:

Eesti kaitsevägi



Riigikaitsekomisjon on töövisiidil Afganistanis

Visiidi esimene pool möödus Lõuna-Afganistanis, kus tutvuti Eesti kaitseväelaste tööga ja teenistustingimustega. Ülevaate saamiseks olukorrast ja uutest arengutest Afganistani kriisi kõige kuumemas piirkonnas kohtuti rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ISAFi eri tasandi juhtidega.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni neljaliikmeline delegatsioon on alates 29. jaanuarist nädalasel töövisiidil Afganistanis. Visiidi esimene pool möödus Lõuna-Afganistanis, kus tutvuti Eesti kaitseväelaste tööga ja teenistustingimustega. Ülevaate saamiseks olukorrast ja uutest arengutest Afganistani kriisi kõige kuumemas piirkonnas kohtuti rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ISAFi eri tasandi juhtidega.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kandaharis kohtuti ISAF lõunapiirkonna väejuhatuse ülema kindralmajor Nick Carter’iga ja staabiülem brigaadikindral Davis’ega. Delegatsioonile tutvustati isevalmistatud lõhkekehade uurimiskeskust. Praegu moodustavad nende lõhkekehade plahvatused enamuse traagiliste hukkumiste põhjustest. Kohtumisel sealses staabis töötavate Eesti ohvitseridega tõdeti, et taoline teenistus mitmerahvuselises keskkonnas omab suurt väärtust ja annab tõsise panuse Eesti kaitseväe ohvitserkonna professionaalsuse kasvule.

Lashkar Gah’is andis ülevaate olukorrast ja lähiplaanidest Task Force Helmandi ülem brigaadikindral James Cowan, kellele allub ka Eesti kaitseväe kontingent. Samas baasis kohtuti ka Helmandi provintsi tsiviilülesehitustööd korraldava piirkondliku ülesehitusmeeskonna (Provincial Reconstraction Team) juhtide ja selles meeskonnas töötava Helmandi tervishoiusüsteemi ülesehitust korraldava Eesti eksperdi Anu Raisma’ga.

Camp Bastionis, kus asub Eesti kaitseväelaste põhibaas, saadi ülevaade Eesti kaitseväelaste tööst ning teenistuskeskkonnast.

Riigikaitsekomisjoni delegatsioon tunnustas Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenivaid Eesti kaitseväelasi äärmiselt olulise panuse eest Afganistani ja üleilmse julgeoleku tagamisse.

„Kuigi Eesti ja teised liitlasriigid on pidanud korduvalt teatama valusatest inimkaotustest ja langetama leinas pea, anname endale aru, et Afganistanist lahkumine ei ole lahendus – meie tegevusest sõltub tegelikult selle rahva enda julgeolek ja samas me ei soovi siit lähtuvate ohtude jõudmist Euroopasse oma ukselävele. Lisaks on sõjakoldes kujunenud relvavendlus ja sõjalise koostöö kogemus liitlastega meie endi riigikaitse tagamiseks ülioluline,“ ütles riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.

Raidma sõnul on visiidi praktiliseks tulemuseks mitu lehekülge tähelepanekuid ja ideid, mida saaks ja võiks parandada, et Eesti meeste ja naiste töö ning teenistus Afganistani kriisikoldes oleks veelgi turvalisem ja efektiivsem.

Täna, teisipäeval 2. veebruaril, algavad erinevad kohtumised Afganistani pealinnas Kabulis.

Visiidi eesmärgiks on tutvuda Eesti kaitseväelaste tegevusega Lõuna-Afganistanis ja saada ülevaade olukorrast Afganistani julgeolekujõudude, sealhulgas Afganistani armee ja politsei väljaarendamisest, ning ISAF ja rahvusvaheliste tsiviilmissioonide tegevusest Afganistanis.

Riigikogu delegatsiooni kuuluvad kaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, aseesimees Toivo Tootsen ning komisjoni liikmed Tarmo Kõuts ja Tõnu Juul.

Fotosid riigikaitsekomisjoni visiidist Afganistani saab vaadata Kaitseväe peastaabi fotoalbumist!

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



Ekspert: tuumarelvadeta maailma ei maksa soovida

Perspektiiv tuumarelvadeta maailmast ei ole võimalik ega ka soovitav, arvab Pariisis asuva Strateegiliste Uuringute Fondi vanemteadur Bruno Tertrais.


Iskander-tüüpi rakett

Perspektiiv tuumarelvadeta maailmast ei ole võimalik ega ka soovitav, arvab Pariisis asuva Strateegiliste Uuringute Fondi vanemteadur Bruno Tertrais.

“Rahvusvaheliste suhete eelneva paranemiseta, suurriikide, nagu Hiina, Venemaa, Pakistan ja Iraan, demokraatliku evolutsioonita ning ülemaailmse juhtimise reformita on tuumapommita maailm kahtlemata ohtlikum kui tänane maailm,” rääkis politoloog intervjuus ajalehele La Croix.

Loe edasi ERR-i Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Juškin: Venemaa rahvuslik eneseteadvus on stalinistlik

Vene intellektuaalide mõistuses ja masside teadvuses on XIX sajandist peale juurdunud naiivne ettekujutus, et erinevalt kõigist lääneriikidest ei ehitatud Vene riiki üles vägivallaga, vaid rahumeelse ekspansiooniga, mitte vallutuste, vaid koloniseerimisega.

Intervjuu Balti Veneuuringute instituudi direktori Vladimir Juškiniga

Küsis Mart Helme

Foto: ERR
Foto: ERR

Eestis räägitakse üsna palju Venemaa propagandasõjast meie vastu. Kui spetsiifiliselt Eesti-vastased need rünnakud on? Või oleme lihtsalt üks paljudest Venemaa propagandatööstuse ohvritest?

Venemaa välispoliitikas pannakse üha suurem rõhk teabe komponendile. Eesti asub teabesõja staapides genereeritavate nii rahvusvaheliste kui ka rahvuslike teabeväljade toime piirkonnas.

Näiteks praegu asume üldnimetust „Venemaa ajas selja sirgu ja sai jälle maailma jõukeskuseks” kandva strateegilise teabeoperatsiooni toimepiirkonnas. Niisuguse tasemega operatsioone planeeritakse Venemaa rahvusvahelise maine kujundamise komisjonis, mida juhib Venemaa presidendi administratsiooni juht Sergei Narškin. Komisjon töötab kinniste uste taga.

Eesti asub veel vähemalt kahe taktikalise teabeoperatsiooni toimepiirkonnas: „Fašismi heroiseerimine Balti riikides” ja „Kaasmaalaste olukord Balti riikides”. Niisuguseid operatsioone planeeritakse juba välisministeeriumi tasandil.

Nüüd, mil Venemaa on võitnud teabeoperatsiooni „Nord Stream”, on ka teabesõdade infrastruktuur saanud võimsa arenguimpulsi. Kavas on kehtestada kõigi teabesõjas osalejate jäik koordineerimine ühest keskusest. „Teabevägede” personali kuulub nii diplomaate, eksperte, ajakirjanikke, kirjanikke kui ka häkkereid. Dmitri Medvedevi käsul moodustatakse kaitseministeeriumis teabealase võitluse spetsialistide ettevalmistamise keskus („teabe-eriväed”).

Luuakse fondide ja nende välismaiste esinduste süsteem, millest peab saama võimas võrkstruktuur ja Venemaa teabepoliitika realiseerimise instrument välismaal. 2007. aasta novembris moodustatud Venemaa mittetulundusfond Demokraatia ja Koostöö Instituut on juba avanud kaks välisesindust. Pariisis juhib fondi osakonda Natalja Narotðnitskaja, New Yorgis Andranik Migranjan, kes teatas otsesõnu: „Instituut tegeleb inimõiguste järgimise pideva jälgimisega Läänes, meie demokraatianägemuse „ekspordiga” Euroopasse ja USAsse, aga ka Venemaa maine parandamisega…” Samasugused fondid kavatsetakse moodustada Balti riikides. See poliitika viiakse ellu valitsusväliste organisatsioonide, parteistruktuuride ja Venemaa äriilma ühiste jõupingutustega.

Venemaa ametlik seisukoht on, et riik on jalule tõusnud ja taastab oma kohta suurriikide hulgas. Meie näeme seda „jalule tõusmist” imperialismi taassünnina. Kui võrreldavad on Tsaari-Vene, Nõukogude ja praeguse Venemaa imperialistlikud mudelid ning taotlused?

Vene intellektuaalide mõistuses ja masside teadvuses on XIX sajandist peale juurdunud naiivne ettekujutus, et erinevalt kõigist lääneriikidest ei ehitatud Vene riiki üles vägivallaga, vaid rahumeelse ekspansiooniga, mitte vallutuste, vaid koloniseerimisega.

Ettekujutus, et venelased on loomulikud „vanemad vennad” kõigile NSV Liidu rahvastele, nagu ka ettekujutus Venemaa „olemuslikust” suurriigirollist, on nii sügavalt tunginud nii eliidi kui ka massi teadvusse, et NSV Liidu lagunemist ei tajutud kui tegelikult sõltumatute riikide põhimõtteliselt uute suhete tekkimist. Valdavat kujutluspilti tulevastest suhetest postsovetlikus ruumis väljendab lause „ei pääse nad kuhugi”. SRÜd tajutakse kui NSV Liidu uut inkarnatsiooni, nagu siiani tajuti NSV Liitu kui Vene impeeriumi uut inkarnatsiooni.

Vene ühiskond polnud valmis ei demokraatiaks ega mittesuurriiklikuks olemasoluks ja välispoliitikaks. Nii pöördutigi tagasi „nõukogude-eelse” 20. sajandi alguse imperialistliku maailmapildi juurde, kus kõik riigid võitlesid „mõjusfääride” pärast ja igaüks püüdis teisi endale allutada. See, et riikide vahel on võimalikud ka teist tüüpi suhted peale domineerimise ja allutamise, oli ühiskondliku teadvuse jaoks lihtsalt käsitamatu. Oldi valmis tunnistama, et „Venemaa kaotas külma sõja”, aga kaotaja loomulik soov on „püsti tõusta”, mida mõisteti kui võitlust oma suurriigi staatuse ning mõjusfääri säilitamise ja taastamise nimel – „Venemaa oli, on ja jääb suurriigiks”. Selles seisabki Venemaa „impeeriumijärgse sündroomi” eripära.

Loe edasi ajakirjast “Maailmavaade”!



“Välismääraja” 31. jaanuaril: “Tuumarelvata oleks Venemaa USA jaoks lihtsalt nagu Saudi-Araabia””

Möödunud pühapäeval räägiti saates “Välismääraja” USA presidendi, Barack Obama seekordsest aastakõnest Kongressile ja riigisekretär Hillary Clintoni Pariisis peetud kõnest Euroopa julgeolekust.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Möödunud pühapäeval räägiti saates “Välismääraja” USA presidendi, Barack Obama, seekordsest aastakõnest Kongressile ja riigisekretär Hillary Clintoni Pariisis peetud kõnest Euroopa julgeolekust.

Saatekülalised nentisid, et riigi kahe tähtsaima esindaja kõned olid märkimisväärselt kontrastsed, ning Clintoni kõnet võib vaadelda kui kompensatsiooni Obama kõnele.

Stuudios viibinud juurdlesid selle üle, kuidas mõjutab USA välispoliitika julgeolekut Euroopas, kuid leidsid, et uudsust oli eelmainitud kõnedes vähe. Arvati, et USA näeb praegu suurimate probleemidena sõdu Afganistanis ja Iraagis ning võimalikku tuumaohtu Iraanis, jättes nende taustal tahaplaanile Euroopa ja ka Venemaa.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Kaitseministeeriumi ametnik Jonatan Vseviov ja Riigikogu liige Sven Mikser.

31. jaanuari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing