“Välismääraja” 28. veebruaril: Taliban ootab NATO väsimist

Tänase “Välismääraja” läbivaks teemaks oli rahvusvaheline tegevus Afganistanis. Jutuks tuli Hollandi valitsuskoalitsiooni lõhenemine vägede väljatoomise vaidluse tõttu, operatsioon “Moshtarak” ja muuhulgas ka hiljutne pommirünnak Kabulis.


Foto; Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto; Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänase “Välismääraja” läbivaks teemaks oli rahvusvaheline tegevus Afganistanis. Jutuks tuli Hollandi valitsuskoalitsiooni lõhenemine vägede väljatoomise vaidluse tõttu, operatsioon “Moshtarak” ja muuhulgas ka hiljutne pommirünnak Kabulis.

Nenditi, et Talibani mässuliste eesmärk ei ole tekitada suurt relvakonflikti, vaid pidevate väikeste rünnakute abil muuta riik üldsuse ja välisinvestorite silmis ebausaldusväärseks ja süstida kohalikesse elanikesse hirmu, kuni liitlasväed avalikkuse toe puudumisel lõpuks väsivad.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liige Sven Mikser, diplomaat Clyde Kull ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.

28. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Briti saladokumendid: Eesti ei saa hakkama Venemaata

Oli 19. jaanuar 1920, Pariisi rahukonverentsi lõpuni oli jäänud paar päeva. Prantsusmaa pealinna hotelli Claridge kogunes istungile Briti valitsus peaminister David Lloyd George’iga eesotsas. See, mida nende seinte vahel arutati, ei tohtinud väljapoole jõuda.

Oli 19. jaanuar 1920, Pariisi rahukonverentsi lõpuni oli jäänud paar päeva. Prantsusmaa pealinna hotelli Claridge kogunes istungile Briti valitsus peaminister David Lloyd George’iga eesotsas. See, mida nende seinte vahel arutati, ei tohtinud väljapoole jõuda. Valitsusistungi protokollile löödi tempel “Salajane”.

Samal ajal kestis Lõuna-Venemaal valgete kindrali Anton Denikini armee agoonia – krahhini oli jäänud veel kõigest paar kuud. Petrogradi rünnanud kindral Nikolai Judenitši armee oli juba puruks löödud ja selle riismed Eestisse taganenud. Tartus olid rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel lähenemas lõpule. Vene kodusõda oli Lääneriikide jaoks sisuliselt kaotatud.

Loe edasi Eesti Ekspressist!

Allikas:

Eesti Ekspress



Eesti ja Prantsusmaa kaitsekoostöö saab olema senisest

Reedel Tallinnas kohtunud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Prantsuse Euroopa Liidu asjade riigisekretär Pierre Lellouche leppisid kokku Eesti ja Prantsusmaa vahelise kaitsekoostöö tihendamises.

pilt_504Reedel Tallinnas kohtunud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Prantsuse Euroopa Liidu asjade riigisekretär Pierre Lellouche leppisid kokku Eesti ja Prantsusmaa vahelise kaitsekoostöö tihendamises.

Eesti ja Prantsusmaa senine kaitsealane koostöö on loonud tugeva vundamendi, mille pealt edasi minna,“ sõnas kaitseminister Aaviksoo pärast kohtumist.

„Prantsusmaa on olnud pühendunud liitlane, osaledes mitmel korral Balti riikide õhuturbemissioonil ja ka näiteks Balti Kaitsekolledžis, kuid mind rõõmustab, et Prantsusmaa näeb veel mitmeid võimalusi, kus meie kaitsealane koostöö võiks laieneda ja tiheneda – näiteks senisest suuremat osalemist Balti riikides toimuvatel õppustel,“ selgitas Aaviksoo.

Riigisekretär Lellouche selgitas kohtumisel ka võimaliku Prantsusmaa ja Venemaa vahelise relvatehinguga seonduvat ning antud küsimuses lepiti kokku edasises infovahetuses.

Lisaks otsustati, et lähemal ajal kohtuvad omavahel riikide kaitseministeeriumide poliitikadirektorid, et arutada tegevuskava, kuidas jõuda lähemate aastate jooksul senisest tihedama praktilise kaitsealase koostööni.

Kohtumisel käsitleti ka regionaalse julgeoleku ning NATO strateegilise kontseptsiooniga seonduvaid küsimusi. Ministrid tõdesid, et kollektiivkaitse jääb NATO põhiülesandeks ka tulevikus.

Allikas:

Kaitseministeerium



Välisminister Paet kohtus USA asekaitseministri Flournoyga

Kohtumisel räägiti Eesti ja USA koostööst Afganistanis, aga ka NATOga seotud teemadel laiemalt, puudutades alliansi uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamist ja NATO suhteid Venemaaga ning energiajulgeoleku kindlustamist.

Välisminister Urmas Paet kohtus reedel , 26. veebruaril Ameerika Ühendriikide poliitika-ala asekaitseministri Michele Flournoyga. Kohtumisel räägiti Eesti ja USA koostööst Afganistanis, aga ka NATOga seotud teemadel laiemalt, puudutades alliansi uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamist ja NATO suhteid Venemaaga ning energiajulgeoleku kindlustamist.

Välisminister Paet ja asekaitseminister Flournoy arutasid Eesti ja USA eesmärke NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamisel. Aprillis Tallinnas toimuva NATO välisministrite kohtumise eel kinnitasid nii Eesti kui USA esindajad, et peavad NATO tegevuse põhialuseks artikkel 5 ja NATO heidutuse usaldusväärsust. „Tahame, et kollektiivkaitse ja artikkel 5 oleks uue strateegilise kontseptsiooni keskmeks ning kinnitaks NATO nähtavust, usutavust ja võimekust,“ ütles välisminister Paet.

Rääkides Eesti-USA ühistest eesmärkidest Afganistani missioonil kinnitas Paet, et Eesti soovib Ameerika Ühendriikidega tihedat koostööd nii sõjalises kui tsiviilvaldkonnas. „Eesti jätkab osalemist rahvusvahelistes relvajõududes Riigikogu antud mandaadi tasemel kuni see on vajalik ning suurendab võrreldes möödunud aastaga tsiviilpanust Afganistanis,“ ütles Paet.

Nii Paet kui Flournoy pidasid vajalikuks afgaanide järjest suuremat kaasamist operatsioonidel ning riigi laiemal ülesehitusel. “Positiivseks näiteks afgaanide kasvavast osalusest on praegu Afganistanis käimas olev operatsioon Moshtarak,“ ütles Paet. „Nii Afganistani julgeolekujõudude kui arenguabi projektide osas tuleb kindlustada jätkusuutlikkus ning parandada Euroopa Liidu, NATO, ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide sõjaliste ja tsiviilvahendite koordineeritust,“ rääkis Eesti välisminister.

Allikas:

Välisministeerium



Brigaadikindral Väli: „Tähtis on panustada Afganistani julgeolekujõudude arendamisse“

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus täna Kandaharis, Afganistanis NATO Afganistani Väljaõppemissiooni esindajate ja Lõunaregiooni juhtidega.

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus täna Kandaharis, Afganistanis NATO Afganistani Väljaõppemissiooni esindajate ja Lõunaregiooni juhtidega, kellega arutas suuroperatsiooni Moshtarak käiku ning Afganistani armee ja politsei edasise väljaõppega seotud küsimusi.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

„NATO treeningmissioon on suurendanud Afganistani politseinike väljaõpet Lõunaregioonis poole võrra, kuna operatsiooni Moshtarak käigus mässulistest puhastatud alad vajavad julgeoleku ja korra tagamiseks korrakaitsejõudude kohalolekut,“ ütles brigaadikindral Väli. Ta kinnitas, et NATO Afganistani treeningmissiooni juhid on Eesti kui ka kõigi NATO riikide panusest hiljuti alustanud treeningmissiooni tegevusse huvitatud.

NATO Treeningmissioon Afganistanis on möödunud aastal loodud NATO missioon, mille eesmärgiks on on iseseisva ja jätkusuutliku Afganistani armee ja politsei arendamine ja toetamine.

Eile kohtus brigaadikindral Väli Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah´s Helmandi väekoondise ülema brigaadikindral James Cowaniga. „Eesti tegutseb vaatamata oma väiksusele seal, kus alliansil on kõige raskem ja kus on esindatud vaid väga vähesed riigid,“ ütles brigaadikindral Cowan. „Tunnustan Eestit ja Eesti kaitseväelasi nende vapra valiku ja professionaalsuse eest.“

Brigaadikindral Cowanit seovad Eestiga lisaks ühisele teenistusele Afganistanis perekondlikud sidemed. Vabadussõjas Briti laevastikku juhtinud kontradmiral Walter Cowani järgi on nimetatud üks Eesti miinijahtijatest.

Afganistanis teenib praegu pea 150 kaitseväelast. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus Nad-e-Ali piirkonnas. Lisaks jalaväelastele teenivad rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Vene Iskanderid suunatakse ikkagi NATO vastu

Näib, et ikkagi on NATO liikmesmaad võetud kirbule, kirjutab Marko Mihkelson oma blogis.

Väljavõte Marko Mihkelsoni blogist

26.02.2010

Foto: IRL
Foto: IRL

Venemaa päevaleht Kommersant avaldas täna artikli, mida ei saa kindlasti jätta tähelepanuta. Täpsemini ei saa jätta tähelepanuta Vene Föderatsiooni maavägede ülema kindralpolkovnik Aleksandr Postnikovi avaldust, mille kohaselt paigutatakse kõige kaasaegsemad mobiilsed ballistilised raketid Iskander Eesti piiri vahetusse lähedusse Luugasse.

Teatavasti on Iskanderidega ähvardatud varemgi, kui president Dmitri Medvedev lubas vastukaaluks USA raketikilbi plaanidele paigutada raketid Kaliningradi. Hiljem loobuti sellest plaanist, kuid nüüd näib, et ikkagi on NATO liikmesmaad võetud kirbule.

Luuga lähistel asuvad metsad on koduks 26. raketibrigaadile, kus siiani on relvastuses 100-kilomeetrise tegevusraadiusega taktikalised raketikompleksid Totška. Iskanderide tulek muudaks tegevusraadiuse korraga viis korda suuremaks, mis võimaldaks kirbul hoida kõiki Balti riikide sihtmärke.

Pole sugugi väheoluline, et Kommersandis rõhutati just nimelt Balti riikide jäämist Luugasse kavandatud Iskanderide laskeulatusse. Kommersant ka viitas, et Balti riikide, seega NATO reaktsiooni ei pruugi kaua oodata. Seega justkui ettekavandatud provotseerimine.

Loe edasi Marko Mihkelsoni blogist!

Allikas:

markomihkelson.blogspot.com



USA asekaitseminister tänas Eestit tihedate liitlassuhete eest

Reedel Tallinnas kohtunud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja USA asekaitseminister poliitika alal Michèle Flournoy kinnitasid, et USA ja Eesti sõjaline liitlassuhe püsib kindlatel alustel ning kahepoolne sõjaline koostöö on muutumas järjest aktiivsemaks.

Reedel Tallinnas kohtunud kaitseminister Jaak Aaviksoo ja USA asekaitseminister poliitika alal Michèle Flournoy kinnitasid, et USA ja Eesti sõjaline liitlassuhe püsib kindlatel alustel ning kahepoolne sõjaline koostöö on muutumas järjest aktiivsemaks.

Foto: Kaitseministeerium
Foto: Kaitseministeerium

USA asekaitseministri sõnul on Eesti panus rahvusvahelise julgeoleku tagamisse märkimisväärne ja seda hinnatakse kõrgelt nii Washingtonis kui NATO-s tervikuna.

„Tihedad liitlassuhted Eesti ja teiste Balti riikidega on selgelt USA kaitsepoliitika keskmes,“ lausus Michèle Flournoy.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti näidanud oma pühendumist kollektiivsele julgeolekule ja saatnud kaitseväelased teenima kõrvuti USA sõduritega NATO olulisima sõjalise operatsiooni tulipunkti Afganistani. “Jätkame seda missiooni senises mahus, kuid sõjalise kohaoleku kõrval on veelgi olulisem suurendada tsiviilpanust täiendava abi ja ekspertide saatmisega,“ lausus kaitseminister.

Aaviksoo kinnitusel on ka Ameerika Ühendriigid näitamas üles järjest suuremat pühendumist kollektiivsele julgeolekule ning seda Eestilegi väga olulisest regionaalsest aspektist vaadatuna.

„Parimaks tõestuseks sellele on käesoleval aastal Eestis ja lähipiirkonnas toimuvad mitmed ühised sõjalised õppused,“ lausus kaitseminister Jaak Aaviksoo pärast kohtumist.

Kohtumisel arutati NATO laiemat rolli Euroopa julgeoleku tagamisel, mis lisaks kollektiivkaitse kesksele põhimõttele kätkeb endas ka uusi väljakutseid terrorismi, küberkuritegevuse ja energiaga varustatuse osas.

USA asekaitseminister poliitika alal Michèle Flournoy tunnustas Eesti initsiatiivi käivitada NATO küberkaitsekeskus ning avaldas arvamust, et küberteemadel toimuv info- ja kogemuste vahetamine muutub senisest veelgi intensiivsemaks.

Kohtumisel tulid kõne alla ka NATO suhted Venemaaga ning võimalikud ühistegevused massihävitusrelvade piiramisel, suhted Iraaniga ning võitlus piraatide ja rahvusvahelise terrorismiga.

Allikas:

Kaitseministeerium



Venemaa paigutab Eesti piiri äärde raketid

Vene armee ülemjuhataja kindralpolkovnik Aleksander Postnikovi sõnul paigutatakse Leningradi oblastisse Eesti piiri äärde Iskander-tüüpi raketid.

Vene armee ülemjuhataja kindralpolkovnik Aleksander Postnikovi sõnul paigutatakse Leningradi oblastisse Eesti piiri äärde Iskander-tüüpi raketid.

Iskandrid suudavad lennata kuni 500 kilomeetri kaugusele ning seega suudaksid Leningradi oblastisse Luugasse paigutatavad raketid katta terve Eesti, Läti ja Leedu territooriumi, kirjutas Kommersant.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Video: Eesti sõdurid Operatsioonil Moshtarak

NATO videos operatsioon Moshtarki ettevalmistustest näeb Eesti sõdureid valmistumas pealetungiks mässuliste poolt hõivatud aladele Helmandi provintsis. Videos annab Eesti kompanii tegevuse kohta kommentaare komandör major Sergei Guselnikov.


Foto: ISAF
Foto: ISAF

NATO videos operatsioon Moshtarki ettevalmistustest näeb Eesti sõdureid valmistumas pealetungiks mässuliste poolt hõivatud aladele Helmandi provintsis. Videos annab Eesti kompanii tegevuse kohta kommentaare komandör major Sergei Guselnikov.

Videotes nähtavas operatsiooni järgus on Eesti, Afganistani ja Briti sõdurite ülesandeks laskuda helikopterilt maale ja turvata 2km pikkust trassi, et jõuda eelmises tugipunktis maha pandud Eesti kompaniiga.

Allikas:
NATO




NATO korraldab Eestis hulga õppusi

Vastuseks Venemaa agressiivsetele sammudele korraldatakse sel aastal Balti riikides hulk õppusi, kus harjutatakse liitlasvägede siia saabumist ja siin tegutsemist.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Vastuseks Venemaa agressiivsetele sammudele korraldatakse sel aastal Balti riikides hulk õppusi, kus harjutatakse liitlasvägede siia saabumist ja siin tegutsemist.

Sel suvel toimub Põhja-Eestis ühisõppus USAga. Esialgsete kavade põhjal maabub Eesti rannikul umbes 500 USA merejalaväelast, kes liiguvad seejärel kaitseväe keskpolügoonile, kus neist ja Eesti kaitseväelastest moodustatakse ühispataljon, mis harjutab eestlasest ülema all ühiselt tegutsemist.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Marjah’ kohale heisati Afganistani lipp

Helmandis pealetungile asunud USA ja NATO väed on taliibide kontrolli all olnud Marjah’ linna pea täielikult vallutanud ning valmistuvad viimaste vastupanukollete kõrvaldamiseks.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Helmandis pealetungile asunud USA ja NATO väed on taliibide kontrolli all olnud Marjah’ linna pea täielikult vallutanud ning valmistuvad viimaste vastupanukollete kõrvaldamiseks.

Marjah’ keskele heisati täna üle pika aja taas ka Afganistani lipp, mida USA merejalaväelaste komandör nimetas ajalooliseks hetkeks. Samas hoidus ta veel võitu välja kuulutamast, vahendas AFP uudisteagentuur.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Prantsusmaa tahab Eesti julgeolekut konsulteerida

Välisminister Urmas Paet arutas Prantsuse Euroopa asjade riigisekretäri Pierre Lellouche’iga Tallinnas Lissaboni lepinguga seonduvat, Euroopa Liidu välisteenistuse arendamist, idapartnerlust, IT-agentuuri ja Eesti europüüdluseid.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Välisminister Urmas Paet arutas Prantsuse Euroopa asjade riigisekretäri Pierre Lellouche’iga Tallinnas Lissaboni lepinguga seonduvat, Euroopa Liidu välisteenistuse arendamist, idapartnerlust, IT-agentuuri ja Eesti europüüdluseid.

Prantsusmaa eurominister Lellouche kinnitas Eesti välisministrile, et Prantsusmaa panustab Euroopa julgeolekusse ning järgib kindlalt NATO kollektiivkaitse põhimõtteid ja koostööd Euroopa Liidus. Minister Lellouche väljendas Prantsusmaa soovi alustada julgeolekualaste konsultatsioonide seeriat Eestiga, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.

Loe edasi Delfist!

Allikas:

Delfi



Eesti asjur nägi pealt plahvatust Kabulis

Eesti Vabariigi asjur Afganistanis Tanel Sepp kirjutab täna hommikul Kabulis toimunud plahvatustest.

Väljavõte Tanel Sepa blogist. Tanel Sepp on Eesti Vabariigi asjur Afganistanis.

26.02.2010

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Tahtsin täha hakata kirjutama oma just lõppenud Helmandi-sõidust, kuid pean hoopis kirjutama rünnakust Kabulis, mis täna hommikul toimus.

Kõik hakkas pihta kell 6.30 Shar-e-Now piirkonnas, kus asub ka Safi Landmark hotell, milles omakorda asuvad ka Eesti erimissiooni ruumid. See plahvatus muutis ka erimissiooni ruumide aknad kildude hunnikuks (alles ju need klaasid oktoobris läksid, kui oli plahvatus India saatkonna juures). See, mis edasi toimus on hetkel veel üsna segane – kõige parem seletus oleks, et paari tunni jooksul toimus kohati intensiivne tulevahetust, vahepeal plahvatas veel paar pommi. Safi Landmark hotelli esimestel korrustel asuv kaubanduskeskus on tõsiselt viga saanud ja mõneks ajaks kasutuskõlbmatu – kaupluste esised on klaasikillukuhjasid täis, hotelli ja keskuse peasissekäik on sisuliselt rusudes.

Õnneks mina ise kuidagi viga ei saanud ja esimesel võimalusel evakueeriti mind turvalisemasse kohta.

Allikas:

blog.vm.ee



Brigaadikindral Väli: tavaliste Afganistani inimeste jaoks on oluline tunnetada riigi kohalolekut

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli osales käimasoleva Afganistani visiidi raames patrullis Eesti kompanii vastutusalal Luy Check´is Nad-e-Ali piirkonnas, kus kohtus kohaliku politsei ja Eesti kompanii juurde integreeritud Afganistani rahvusliku armee esindajatega.

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli osales käimasoleva Afganistani visiidi raames patrullis Eesti kompanii vastutusalal Luy Check´is Nad-e-Ali piirkonnas, kus kohtus kohaliku politsei ja Eesti kompanii juurde integreeritud Afganistani rahvusliku armee esindajatega.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

„Praegu on kõige olulisem, et Afganistani armee ja politsei üksused on kohapeal olemas ja keskvalitsuse kontrolli all,“ ütles brigaadikindral Väli „Sõjaväelaste ülesanne on tagada piirkonnas julgeolek, kuid niisama oluline on, et tsiviilvõim alustaks julgeolekusituatsiooni paranedes arenguabi ja arendusprojektidega,“ lisas ta.

Väli sõnul on heaks algatuseks Eesti ja Ühendkuningriigi kaitseväelaste algatatud truupide parandamist projekt teedel, mida rasked sõjaväemasinad on lõhkunud. Samuti on Eesti lahingpioneerid aidanud puhastada teid isevalmistatud lõhkekehadest, mis kergendab nii sõjaväetranspordi kui kohalike elanike liikumist.

Eesti jalaväekompanii Estcoy-9 ja Afganistani armee üksuse ülesandeks on takistada Talibani imbumast piirkonda, kus praegu ainsateks keskvõimu esindajateks on Afganistani politsei ja armee üksused.

Umbes 12 ruutkilomeetri suuruses Luy Checki piirkonnas elab pea 20 000 inimest, kelle peamiseks tegevusalaks on põllumajandus.

Täna ja homme kohtub Kaitseväe Peastaabi ülem Helmandi Väekoondise juhtide ning Camp Bastioni ja Kandahari sõjaväebaasides teenivate Eesti kaitseväelastega.

Brigaadikindral Väli jõuab Eestisse tagasi selle nädala lõpul.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Eestlaste vastutusalal Afganistanis pole kohalikku võimu

NATO suuroperatsioonil Afganistanis on Eesti sõdurite vastutusala umbes 12 ruutkilomeetrit Nad-e-Ali piirkonnas, kus elab paarkümmend tuhat inimest, kuid riigivõimu esindajad satuvad sinna harva.

NATO suuroperatsioonil Afganistanis on Eesti sõdurite vastutusala umbes 12 ruutkilomeetrit Nad-e-Ali piirkonnas, kus elab paarkümmend tuhat inimest, kuid riigivõimu esindajad satuvad sinna harva.

Afganistani lõunaosas toimuv NATO suuroperatsioon jõuab järgmisse faasi, kus kohalikud tsiviilvõimud peavad juhtimise üle võtma. Seni pole Afganistani keskvõim oma kohalolu näidanud, ütles “Aktuaalsele kaamerale” Afganistanis Eesti sõduritel külas olev brigaadikindral Neeme Väli.

Loe edasi ERR-ist!


[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-25_AK_eesti_afganistanis.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Ilves: Eestist saab euro tulekul Põhja-Euroopa kõige integreeritum riik

Põhja-Euroopa riikidest osaleb vaid Eesti kõigis neljas lääne demokraatlike riikide lõimumisprogrammis, milleks on euroala, ühine viisa- ehk Schengeni ruum, Euroopa Liit ja NATO, tõi president oma aastapäeva kõnes välja.

Hea Eesti rahvas,

kallid sõbrad.

Alates hetkest, mil meie esiisad ja -emad võtsid 19. sajandil pähe, et oleme teiste rahvastega võrdväärsed, oleme ikka ja jälle leidnud oma teelt takistusi. Oleme neid ületanud. Oleme sageli ületanud kõrgemaid takistusi kui seati teistele. Aga me oleme sellega hakkama saanud.

Foto: ERR Uudised
Foto: ERR Uudised

/…/Kui Eesti saab kümne kuu ja ühe nädala pärast Euroopa ühisraha liikmeks, siis muutume Põhja-Euroopa kõige integreeritumaks riigiks. Kordan, kõige integreeritumaks. Sest Põhja-Euroopa riikidest osaleb vaid Eesti kõigis neljas lääne demokraatlike riikide lõimumisprogrammis, milleks on euroala, ühine viisa- ehk Schengeni ruum, Euroopa Liit ja NATO.

/…/Üle-eelmisel sajandil öeldi, et niikuinii ei saa eestlased emakeelse haridusega hakkama. Saime.

Sada aastat tagasi öeldi, et niikuinii ei saa Eesti rahvas Vabadussõja ega iseseisvusega hakkama. Saime.

Kakskümmend aastat tagasi öeldi, et niikuinii ei saa eestlased kunagi uuesti vabaks või siis vabana hakkama. Saime.

Niikuinii ei pidanud me saama Euroopa Liitu, NATO-st rääkimata. Saime.

Meie täna vähem tahta ei saa. Ja seda saab endiselt teha oma riigis. Selleks meil ongi Eesti Vabariik. Head iseseisvuspäeva. Elagu Eesti!

Mitte midagi ei juhtu niikuinii – ei sõda, mingit mahamüümist ega muud seesugust, mida propageerib kitsas maailmapilt.

Meie täna vähem tahta ei saa. Ja seda saab endiselt teha oma riigis. Selleks meil ongi Eesti Vabariik. Head iseseisvuspäeva. Elagu Eesti!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-24_aastapaev_ilvese_k6ne.wmv[/videofile]





Iseseisvuse säilimine tugineb meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele

See on meie kõikide valmidus kaitsta oma riiki, kaaskodanikke, lähedasi ja iseennast igasuguse ohu puhul, ütles Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsa kõne Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadil 24.02.2010 Tallinnas Vabaduse väljakul.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Austatud härra Vabariigi President!

Austatud proua Riigikogu esimees!

Lugupeetud härra peaminister!

Ekstsellentsid!

Daamid ja härrad!

Eesti rahva juured on siin, sügaval põhjamaa pinnas, millest oleme ammutanud oma visaduse, töökuse ja vabadusiha. Euroopa ajaloo kulg on vorminud meist tasakaaluka ja targa rahva, kes oskab hoida oma meelt ja oma keelt. Oleme pidanud siin Läänemere kaldal olema paindlikud, aga samas visad, jonnakad ja mõnikord ka sõjakad, et rahvana püsima jääda.

Meile on tähtsad ja kallid meie põhiseaduslikud väärtused: iseseisvus, demokraatlik riigikord, kultuuriline järjepidevus, peremehetunne oma riigi suhtes, rahvusriik, kodurahu ja üksteisemõistmine, keskkonnahoid, kodanikuühiskond ja ühistegevus. Oleme üksteise ja maailma suhtes mõistvad ja uuendusmeelsed. See kõik kokku on meie identiteet. Meie ühtekuuluvustunne, meie samastumine rahvana, kes kestab läbi aegade. Nii uskusid need, kes 92 aastat tagasi lõid Eesti riigi ja nii usume ka meie, kelle hoida see riik praegu on.

Eesti iseseisvuse säilimine tugineb suuresti meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele. Viimane ei puuduta mitte ainult sõjalist külge, vaid see on meie kõikide valmidus kaitsta oma riiki, kaaskodanikke, lähedasi ja iseennast igasuguse ohu puhul.

Möödunud aasta oli meie riigile ja meie inimestele raske. Majanduskriis mõjutas kogu rahva, ka kaitseväe ja Kaitseliidu elu ning tegemisi. Riigieelarve vähenemise tõttu olime sunnitud mitmed plaanid kokku tõmbama, paljud tegevused edasi lükkama ja kaitseväelaste palku vähendama.

Loe edasi…

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Clinton: Uus strateegiline kontseptsioon peab nõudma NATO-Vene suhete läbipaistvust

Esmaspäeval, 22. veebruaril Washingtonis NATO uue strateegilise kontseptsiooni seminaril peetud ettekandes kõneles USA riigisekretär NATO tulevikust ja alliansil lähimal kümnendil eelseisvatest probleemidest

Foto: Atlantic Council
Foto: Atlantic Council

Esmaspäeval, 22. veebruaril Washingtonis NATO uue strateegilise kontseptsiooni seminaril peetud ettekandes kõneles USA riigisekretär NATO tulevikust ja alliansil lähimal kümnendil eelseisvatest probleemidest.

Clinton peatus oma kõnes pikemalt ka NATO ja Venemaa suhetel ning nentis, et kuigi Venemaa pakutud uues Euroopa julgeolekuarhitektuuris sisaldus ka konstruktiivseid ideid, tuleks Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitika kujundamisega tegeleda juba eksisteerivate foorumite nagu OSCE ja NATO-Venemaa nõukogu piires.

“Meil on Venemaaga mitmes küsimuses tõsiseid erimeelsusi,” ütles Clinton, ning tõi mõnedena uue strateegilise kontseptsiooni valguses lahendamist vajavatest probleemidest välja Gruusia konflikti, Venemaa vastuseisu NATO laienemisele ja inimõiguste probleemile Venemaal.

“NATO ja Venemaa suhete avameelsusest relvastuse, sõjavägede ja sõjaliste õppuste kohta saab kasu ka Euroopa julgeolek,” ütles Clinton.

Vaata kõiki videosid!

Allikas:

Atlantic Council



President Ilves kohtus videosilla vahendusel Eesti kaitseväelastega Afganistanis

“Mul on heameel Eesti Vabariigi 92. aastapäeval pöörduda teie poole ja öelda, et olen uhke Eesti sõdurite üle, kes teenivad Afganistanis,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna toimunud videosillas Kaitseväe Peastaabi ja Lõuna-Afganistanis asuva Wahid patrullbaasi vahel.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

“Mul on heameel Eesti Vabariigi 92. aastapäeval pöörduda teie poole ja öelda, et olen uhke Eesti sõdurite üle, kes teenivad Afganistanis,” ütles president Toomas Hendrik Ilves täna toimunud videosillas Kaitseväe Peastaabi ja Lõuna-Afganistanis asuva Wahid patrullbaasi vahel.

“Kui teie ei oleks seal, oleks meil kõigil ohtlikum elu,” kinnitas riigipea Eesti kaitseväelastele, lisades, et NATO õnnestumisest Afganistani operatsioonil sõltub nii areng selles riigis ja regioonis, aga ka alliansi enda usutavus ning seeläbi Eesti turvalisus.

“Eesti kaitseväelaste osalemine Afganistani missioonil on oluline kogu Eesti julgeolekule,” rõhutas president Ilves. “Seepärast tahangi teid tänada ja öelda, kui uhke ma teie üle olen.”

Riigipea pidas oluliseks, et Eesti sõduritel oleks kindel tagala, mis tähendab tugevaid sotsiaalseid tagatisi ja üldsuse toetust.

Wahidi patrullbaasist vestles president Ilvesega ESTCOY-9 ülem major Sergei Guselnikov, kelle sõnul on üksuse meeleolu normis, “kuigi me oleme sõjas ja meil on olnud kaotusi”.

Major Guselnikov teatas NATO suuroperatsiooni “Üheskoos” esimese etapi lõppemisest, mis on parandanud julgeolekuolukorda ja kohalike elanike suhtumist NATO üksustesse.

“Oma muredega saame ise hakkama,” kinnitas major Guselnikov. “Üleüldine mure on aga, kuidas Eestis hoolitsetakse meie haavatute eest.”

Videosillas osalenud kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rõhutas vajadust tagada Eesti kaitseväelastele Afganistanis parim võimalik varustus ja relvastus.

Allikas:

Vabariigi Presidendi Kantselei



USA endine luureülem: kui praegu algaks kübersõda, kaotaksime kohe

Endine USA mereväe viitseadmiral Michael McConnell, kes teenis ka George W. Bushi juures rahvusliku luure juhina, võrdles kübersõja ohtlikkust Külma Sõja ajal Nõukogude Liidust lähtunud tuumaohuga, kirjutas AFP.

Foto: CCDCOE
Foto: CCDCOE

Endine USA mereväe viitseadmiral Michael McConnell, kes teenis ka George W. Bushi juures rahvusliku luure juhina, võrdles kübersõja ohtlikkust Külma Sõja ajal Nõukogude Liidust lähtunud tuumaohuga, kirjutas AFP.

„Kui astuksime praegu kohe kübersõtta, siis kaotaksime,” ütles McConnell eile küberkuritegevuse teemalisel arutelul USA senatis. „Meie (USA – toim.) oleme kõige haavatavamad, sest meil on kõige rohkem ühendusi ja seega ka kõige rohkem kaotada.”

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Taani Kodukaitse tõstab oma sõjalist võimekust

Eestis visiidil viibinud Taani Kodukaitse ülem kindralmajor Jan S. Norgaard tutvustas 23. veebruaril kohtumisel Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste ning Kaitseliidu Peastaabi ohvitseridega oma organisatsiooni arengukava lähemateks aastateks.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Eestis visiidil viibinud Taani Kodukaitse ülem kindralmajor Jan S. Norgaard tutvustas 23. veebruaril kohtumisel Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumiste ning Kaitseliidu Peastaabi ohvitseridega oma organisatsiooni arengukava lähemateks aastateks.

Taani Kodukaitse pöörab lähitulevikus enam tähelepanu sõjalise väljaõppe süvendamisele, samuti valmiduse tõstmisele rahvusvahelisteks operatsioonideks ning keskkonnakaitseks.

Vabatahtlikus Taani Kodukaitses on praegu ligi 62 000 liiget, organisatsioon tegutseb regionaalsel põhimittel ja on, nagu ka Kaitseliit Eestis, valmisolekus kõikjal riigis ja kogu aeg. Muude ülesannete seas on Taani Kodukaitse hooleks valvata riigi olulisi infrastruktuuri objekte, võidelda merereostusega ning toetada politseid korrakaitsel.

Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste tänas ametist lahkuvat kindral Norgaardi tiheda koostöö ning toetuse eest Kaitseliidule.

Kaitseväe juhataja kindralleitnat Ants Laaneots autasustas Taani Kodukaitse ülemat kindralmajor Jan S.Norgaardi Eesti Kaitseväe Teenetemärgiga.

Allikas:

Kaitseliit



Eesti sihitajad aitavad Islandi õhuruumi turvata

Kaks Eesti õhuväe sihitajat osalevad märtsis Taani Kuningliku Õhuväe koosseisus kuu aega kestval Islandi õhuturbe missioonil ISLAP2010.

Kaks Eesti õhuväe sihitajat osalevad märtsis Taani Kuningliku Õhuväe koosseisus kuu aega kestval Islandi õhuturbe missioonil ISLAP2010.

Taani hävitajad F-16 Islandi kohalIslandi edelaosas Keflavikis asuvast õhuoperatsioonide juhtimiskeskusest hakkavad sihitajad – õhulahingu taktikalised juhid, kes on pilootidele maapealseteks meeskonnaliikmeteks – juhendama ja sihtmärgile suunama Taani hävituslennukeid F-16 “Fighting Falcon”. Enne Islandile lendamist läbivad eestlased Taanis lühikese missioonieelse kursuse.

„Taoline missioon on õhuoperatsioonide läbiviimisest laiema ettekujutuse saamiseks sõnul Eesti sihitajatele eriti väärtuslik,“ ütles Õhuväe Staabi operatiivosakonna ülema kohusetäitja major Eero Neemla. „Lisaks unikaalsele töökogemusele mitmerahvuselises õhuoperatsioonide juhtimiskeskuses on võimalik suhelda õhukaitse süsteemi erinevate valdkondade ja tasemete esindajatega tehnikutest ja pilootidest Taani õhuväe ülema ja kaitseministrini välja.“

Kaks Eesti sihitusohvitseri osalesid Islandi õhuturbe missioonil taanlaste meeskonnas ka 2009. aastal. Igapäevaste treeningmissioonide juhtimine Islandi õhuruumis ja ööpäevaringses lahingvalves osalemine kulmineerus möödunud aastal Eesti sihitajate jaoks reaalse õhuturbeoperatsiooniga, mille käigus Taani püüdurhävitajad tuvastasid Islandi õhuruumi lähistel kaks Vene Föderatsiooni kaugmaapommitajat Tu-95 “Bear”.

Peale Ameerika Ühendriikide vägede lahkumist Keflavikist 2006. aastal haldab Island oma radareid ise ning viib ellu ka õhuseiret. Kuna Islandil puuduvad nii püüdurhävitajad kui ka relvasüsteemide juhid, korraldavad alates 2007. aastast Islandil õhuturvet NATO liikmesriigid rotatsiooni korras oma lennukite ja spetsialistidega.

Allikas:

Kaitseväe peastaap




Rasmussen: NATO on endiselt USA julgeoleku peamine tagaja

Eile Washingtonis toimunud NATO uue strateegilise kontseptsiooni seminaril Georgetowni ülikoolis peetud kõnes jagas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen tudengitega oma nägemust NATO rollist maailma julgeolekuporbleemidega tegelemisel.

Washingtonis toimuva NATO uue strateegilise kontseptsiooni seminari raames Georgetowni ülikoolis peetud kõnes jagas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen eile tudengitega oma nägemust NATO rollist maailma julgeolekuporbleemidega tegelemisel.

Foto: NATO
Foto: NATO

Rasmussen ütles tudengitele, et kuigi NATO ei ole Ühendriikides nii nähtav, kui peaks, on allianss siiski oluline faktor riigi pikaajalise julgeoleku tagamises. Peasekretäri sõnul põhineb NATO tegevus tänapäevastele ohtudele vastu seismisel just demokraatlike riikide koostöös.

„21. sajandi probleeme saab lahendada ainult multilateraalselt,“ ütles Rasmussen ning lisas: „Selleks ei ole maailmas tugevamat ega efektiivsemat koostöövõrgustikku kui NATO.“

Multilateraalsete operatsioonide efektiivsuse näitlikustamiseks viitas peasekretär terrorismile, küberrünnakutele ja tuumarelvade leviku pidurdamisele kui valdkondadele, kus NATO tegevus on olnud elulise tähtsusega.

Ramussen kõneles ka koostöö olulisusest riikidega kõikjal maailmas ja uue strateegilise kontseptsiooni vajalikkusest, mille näol on tegemist dokumendiga, mis aitab alliansil seada selged prioriteedid ja seista vastu praegustele ja tulevastele julgeolekuohtudele.

„Põhja-Altandi allianss koondab endas multilateraalsuse ja efektiivsuse põhitõdesid,“ ütles Rasmussen. „See pole kerge ülesanne, kuid tänases ebakindlas olukorras on see väärtuslikum kui kunagi varem. Need põhimõtted on NATO-s säilnud tänaseni ja säilivad ka homme.“

Allikas:

NATO



Brigaadikindral Väli ja kontradmiral Zambellas: Afganistani suuroperatsioon Moshtarak kulgeb plaanipäraselt

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus eile hilisõhtul Inglismaal Londonis Northwoodi sõjaväebaasis Ühendkuningriigi operatiivülema kontradmiral George Zambellasega.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Neeme Väli kohtus eile hilisõhtul Inglismaal Londonis Northwoodi sõjaväebaasis Ühendkuningriigi operatiivülema kontradmiral George Zambellasega, kellega arutati Afganistanis käimasoleva suuroperatsiooni Moshtarak seniseid tulemusi.

Brigaadikindral Väli ja kontradmiral Zambellas leidsid, et operatsiooni esimene osa on olnud plaanipärane ning loonud vajalikud eeldused Afganistani ja NATO julgeolekujõude edasiseks tegevuseks Afganistanis.

„Afganistani riik ja julgeolekujõud on operatsiooni käigus näidanud, et soovivad tegutseda iseseisvalt ja oma riigi eest võidelda,“ ütles brigaadikindral Väli. „Nii Afganistani kui NATO jõudude edasiseks tegevuseks on eriti oluline hoida saavutatud kohalike elanike poolehoidu ja usaldust.“

Veebruari algul alanud operatsiooni Moshtarak eemärgiks on Talibani väljatõrjumine nende mõju all olnud aladelt Lõuna-Afganistanis. Senisest enam kasutasid Afganistani ja NATO jõud kohalike elanike teavitamist algavast operatsioonist, eesmärgiga vältida tsiviilkahjusid.

Operatsioon Moshtarek on Afganistani julgeolekujõudude juhtimisel toimuv rahvusvaheline ühisoperatsioon Helmandi provintsis, mis näitab Afganistani valitsuse ja julgeolekujõudude võimet järjest enam võtta vastutust Afganistani tuleviku kindlustamisel.

Eesti jalaväekompanii ülesandeks on koos nende koosseisu integreeritud Afganistani kompaniiga takistada Talibani imbumist nende vastutusalale Nad Ali piirkonnas. Eesti kompanii ülesandeks on Afganistani üksuste toetamine, eesmärgiga anda tulevikus vastutus neile üle.

Estcoy-9 alustas teenistust Afganistanis möödunud aasta novembris. Lisaks Eesti jalaväelastele teenivad praegu rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Kaitseväe peastaap



President teenetemärkide saajatele: Teie teod muudavad Eesti paremaks

Teie seisate Eesti kestmise ning Eesti väärtuste hoidmise eest. Teie olete need, kes oma tööga annavad meile kindlustunde, ütles President teenetemärkide üleandmisel.

Vabariigi Presidendi kõne teenetemärkide üleandmisel Eesti Pangas


Head teenetemärkide kavalerid ja teie lähedased.

Kallid sõbrad.

Mul on väga hea meel seista siin, oma kaasmaalaste ja meie sõprade keskel ning anda üle Eesti teenetemärgid, meie riigi tänu ja tunnustus.

Eesti tänab teenetemärkidega neid, kes annavad või on andnud rohkem, kui nõuab nende igapäevane töö. Nii teaduses, ettevõtluses, hariduses, spordis ja kultuuris, ka riigiametites. Ning muidugi seal, kus on tõeliselt ohtlik – meie kaitseväe missioonil Afganistanis.

Eesti tänab inimesi, kes on pühendunud ja sihikindlad, ootamata selle kõige eest mingit erilist vastutasu.

Teie seisate Eesti kestmise ning Eesti väärtuste hoidmise eest. Teie olete need, kes oma tööga annavad meile kindlustunde. Et me saame hakkama. Ja tuleme toime.

Üks teie seast on hiljuti öelnud: teenetemärk on märk sellest, et tunnustatakse ka neid, kes teevad oma tööd suure südame ja hingega.

Täpselt nii. Just neid inimesi Eesti tänab ja tunnustab.

Vaatamata raskele ajale on meil – nii riigil kui inimestel – vaja hoolivust ja mõistmist. Teie olete oma tööga seda kandnud.

Aga samamoodi on meil tarvis mäletada ka neid, kes kandsid unistust Eesti Vabariigist oma südames ja tegudes ka siis, kui see oli keelatud. Nii on mul heameel, et meie keskel on täna õpilasvabadusvõitleja Jarmo Kiik, läinud sajandi viiekümnendatel ja kuuekümnendatel aastatel kaks korda okupatsioonivõimu poolt vangilaagrisse saadetud mees, kes ei murdunud ja jäi alati Eestile truuks.

Tahan tänada ka meie sõpru maailmas, kes alati on olnud valmis meid toetama ja meie eesmärke mõistnud.

Austatavad teenetemärkide saajad,

Teie teod kujundavad meie ühiskonda. Muudavad Eesti paremaks. Eetilisemaks. Väärikamaks.

Kahjuks ei saa täna meiega koos olla Riigivapi I klassi teenetemärgi kavaler Veljo Tormis. Ta kirjutas mulle, et on nendel päevadel Inglismaal, kus Yorki ülikoolis toimub tema autorikontsert, millega tähistatakse Eesti Vabariigi sünnipäeva.

Veljo Tormise kirjast tuleb välja teid kõiki ühendav mõte – aega säästmata teha oma tööd. Teha seda südamega.

Ma tänan teid, teie olete aidanud Eestil saada kindlamaks ja tugevamaks. Teile kuulub Eesti tänu ja austus.

Ma tänan ka kõiki teie pereliikmeid ja lähedasi, kes kindlasti on ilmutanud erakordset mõistmist ja poolehoidu, mis on muutnud võimalikuks teie pühendumise oma tööle.

Õnnitlen teid Eesti Vabariigi 92. sünnipäeva puhul.

Elagu Eesti!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-23_AK_presidendi_aumargid.wmv[/videofile]

Allikas:

Presidendi kantselei

ERR Uudised



Täna liiguvad Tallinna suunal kaitseväe kolonnid

Täna liiguvad Tallinnasse Võru-Tartu, Tartu-Tallinna, Peterburi ja Paldiski maanteedel Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadiks valmistuvate kaitseväelaste kolonnid.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Täna liiguvad Tallinnasse Võru-Tartu, Tartu-Tallinna, Peterburi ja Paldiski maanteedel Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraadiks valmistuvate kaitseväelaste kolonnid.

Kolonnid saabuvad Tallinnasse kolmest suunast. Peterburi maanteelt saabuvad Tallinna piirile Kirde Kaitseringkonnast Tapalt ja Jõhvist Suurtükiväepataljon, Õhutõrjepataljon ja Viru Jalaväepataljon eraldi kolonnides tunniajaliste intervallidega vahemikus kell 13.00-15.30, teatas kaitseväe peastaap.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Vabatahtlikud reservohvitserid said kätte auastmed

Esmaspäeval 22.veebruaril andis õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar Laidoneri muuseumis kätte auastmetunnused 21 Võru Lahingukoolis vabatahtlike reservohvitseride kursuse lõpetanutele.

Esmaspäeval 22.veebruaril andis õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar Laidoneri muuseumis kätte auastmetunnused 21 Võru Lahingukoolis vabatahtlike reservohvitseride kursuse lõpetanutele.

Foto: Eesti kaitsevägi
Foto: Eesti kaitsevägi

„Reservohvitser on kahekordne kodanik, sest ta täidab oma kohustusi olles kodanik ja täidab ka oma kohustusi teenides riiki ohvitserina,“ ütles õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar. „Teie võtsite endale kohustuse kaitsta Eesti riiki see tahe hoiab meie riiki tugevana.“

Brigaadikindral Saar tõstis esile reservohvitseride tahet õppida ja areneda koos kaitseväega.

„Ohvitseri identiteedi peasümboliks on au ning isamaa vabatahtlik ja tingimusteta teenimine, “ ütles Eesti Reservohvitseride Kogu esimees kaptenmajor Toomas Peek. „Võidelge igal ajal ja igal pool julgelt, ärge mitte kunagi lahkuge oma väe ja lippude juurest.“

Neljast etapist koosnenud kaheksanädalase reservohvitseride baaskursuse põhieesmärgiks oli anda reservväelastele sõjaväelisi teadmisi ja oskuseid sellisel tasemel, mis võimaldaks neil täita reservõppekogunemistel ja sõjaajal erialaohvitseri ülesandeid.

Esimene vabatahtlike reservohvitseride kursus korraldati Kaitseväe Võru Lahingukoolis läbi 1997. aastal.

Allikas:

Kaitsevägi



Hillary Clintoni tulek Tallinna veel lahtine

22. ja 23. aprillil Tallinnas toimuvale NATO välisministrite kohtumisele on oodata ka USA riigisekretäri Hillary Clintonit, USA saatkond Clintoni Tallinna saabumist ei kinnita.

22. ja 23. aprillil Tallinnas toimuvale NATO välisministrite kohtumisele on oodata ka USA riigisekretäri Hillary Clintonit, USA saatkond Clintoni Tallinna saabumist ei kinnita. Delfi allika teatel võib Tallinna tulekut kõigutada vaid mõni väga suur ja ootamatu rahvusvaheline sünd mus. Põhjus, miks USA riigisekretäri Eesti visiiti ei kinnitata, on seotud julgeolekuküsimustega.

Allikas:

Eesti Päevaleht



Teisipäeval arutletakse strateegilise kontseptsiooni üle Washingtonis

Eestit julgeolekuekspertidest osaleb seminaril Riigikogu väliskomisjoni esimees ja NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Sven Mikser.

Neljas ja ühtlasi viimane NATO uue strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi seminar toimub teisipäeval, 23. veebruaril Washingtonis. NATO peasekretäri poolt kokku kutsutud seminar, mille eesmärgiks on alliansi uue strateegia suhtes nõustada, leiab aset USA rahvuslikus julgeolekuülikoolis (National Defence University, NDU).

Üritust korraldavad NDU ja NATO ümberkujundus- ja arendusjuhatus.

Eestit välispoliitika ekspertidest osaleb seminaril Riigikogu väliskomisjoni esimees ja NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Sven Mikser.

Allikad:

NATO

Riigikogu



Tulevane Vene suursaadik täidab vaid Moskva tellimust

Mart Helme ei usu, et uue suursaadiku kinnitamisega tuleb Eesti-Vene suhetes mingi murrang, sest isikutel ei ole nii suurt tähtsust, kuna nad täidavad vaid Moskva tellimust.

Foto: ERR
Foto: ERR

Mart Helme ei usu, et uue suursaadiku kinnitamisega tuleb Eesti-Vene suhetes mingi murrang, sest isikutel ei ole nii suurt tähtsust, kuna nad täidavad vaid Moskva tellimust.

Moskvas suursaadikuna teeninud Mart Helme kinnitas Kuku raadio hommikuprogrammile “Ärataja” antud intervjuus, et ta isiklikult ei tunne Merzljakovi, kuid nii palju kui uudistes on räägitud, on Merzljakov tegelenud Kaukaasia konfliktiga Mägi-Karabahhi ümbruses, vahendas Kuku raadio uudistetoimetus Päevaleht Online`ile.

Helme tõi välja, et Nikolai Uspenski ametiajast tuleb kindlasti välja tuua pronksiöö.

“Suhteliselt varsti pärast tema saabumist kulmineerusid sündmused Tõnismäel suure märuliga ja Vene saatkonna roll selle sündmuse juures ei olnud sugugi olematu,” ütles Helme.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Mihkelson: “Kes pidurdab Eesti-Vene piirileppe vormistamist?”

Ikka ja jälle on kostumas avaldusi selle kohta, kuidas Eesti-Vene piirileppe lõpliku jõustamise nurjas Riigikogu oma ratifitseerimisseadusesse kirjutatud preambuliga. Vene Föderatsiooni suursaadik Nikolai Uspenski teatas veel sellel kuul, et kahepoolsetes suhetes on suurimaks piduriks piirileppe puudumine.

Väljavõte Marko Mihkelsoni blogist

22.02.2010

Marko MihkelsonIkka ja jälle on kostumas avaldusi selle kohta, kuidas Eesti-Vene piirileppe lõpliku jõustamise nurjas Riigikogu oma ratifitseerimisseadusesse kirjutatud preambuliga. Vene Föderatsiooni suursaadik Nikolai Uspenski teatas veel sellel kuul, et kahepoolsetes suhetes on suurimaks piduriks piirileppe puudumine.

Kahjuks on selles loos paraja hulga segadust tekitanud ka mitme meie tipp-poliitiku ebakindel ja järeleandlik hoiak. Süüdistav nool visatakse Riigikogu suunal. Samas näib, et kritiseerijad pole isegi mitte ratifitseerimisseaduse preambulit ennast läbi lugenud.

Ajakirjanduses on aga väga tihti valesti väidetud, justkui oleks Riigikogu muutnud piirileppe enda teksti. Selline segadusekülvamine on mõistagi tulenev asjatundmatusest või pinnapealsusest, sest juba allakirjutatud rahvusvahelist lepingut ei saa ükski parlament muuta. Ta saab selle kas heaks kiita või tagasi lükata.

Ka Riigikogu viimasel välispoliitika arutelul kostus taas arvamusi, et ehk peaks meie parlament uuesti naasma selle küsimuse juurde ning eemaldama preambuli ratifitseerimisseadusest. Olen seda varem öelnud ning rõhutan veelkord ka siin – selline samm oleks täiesti arusaamatu ning tähendaks teataval määral ka Eesti riikluse põhialuste umbusaldamist.

Samas ei muudaks see järeleandmine mingil põhimõttelisel viisil Eesti-Vene suhete taustsüsteemi. Usaldusvälja laiendamine peab algama mitte järeleandmistest, vaid mõlemapoolsetest kompromissidest. Eesti on selleks valmis, kuid kas selleks on valmis ka Venemaa?

Loe edasi Marko Mihkelsoni blogist!

Allikas:

markomihkelson.blogspot.com



Välisminister Paet arutab Euroopa Liidu kolleegidega arenguid Ukrainas

Välisminister Paeti sõnul arutatakse eraldi Ukraina presidendivalimiste tulemusi, valimistele järgnenud sisepoliitilisi arenguid, aga ka sotsiaalmajanduslikku olukorda Ukrainas.

Urmas PaetTäna osaleb välisminister Urmas Paet Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel.

Välisminister Paeti sõnul arutatakse eraldi Ukraina presidendivalimiste tulemusi, valimistele järgnenud sisepoliitilisi arenguid, aga ka sotsiaalmajanduslikku olukorda Ukrainas. “Ukraina ühiskond vajab stabiilsust – vajalik on riigi teovõime tagamine ja reformide läbiviimine. Seega peame innustama Ukraina poliitikuid aktsepteerima demokraatlikult läbiviidud presidendivalimiste tulemusi ja jätkama Ukraina stabiilse arengu toetamist,“ lisas ta.

Urmas Paet märkis, et tõenäoliselt räägivad Euroopa Liidu välisministrid Euroopa Liidu ja Ukraina suhete tulevikust ka laiemalt. “Näiteks on oluline arutada Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise uue assotsieerimislepingu ja vabakaubanduslepingu läbirääkimiste perspektiive ning energeetikaküsimusi,“ ütles Paet. “Ukraina ja Euroopa Liidu huvides on võimalikult ulatuslik omavaheline assotsieerimisleping ning seega ka tempo tõstmine läbirääkimiste peatseks lõpetamiseks,“ märkis Paet.

Välisminister Paet kohtub Brüsselis ka Rootsi uue Euroopa-asjade ministri Birgitta Ohlssoniga. Paet ja Ohlsson arutavad eesmärke Euroopa Liidu arengustrateegias EL 2020 ja teisi päevakajalisi küsimus Euroopa Liidu koostöös.

Euroopa Liidu välispoliitikajuhid arutavad esmaspäevastel kohtumistel ka olukorda Afganistanis, Iraanis ja Haitil.

Allikas:

Välisministeerium



Holland võib väed Afganistanist ära tuua

Hollandi peaminister ütles päev pärast oma valitsuse lagunemist, et tõenäoliselt lahkuvad riigi sõdurid Afganistanist selle aasta augustis.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Hollandi peaminister ütles päev pärast oma valitsuse lagunemist, et tõenäoliselt lahkuvad riigi sõdurid Afganistanist selle aasta augustis.

«Kui midagi muud asemele ei tule, siis see lõppeb,» teatas Balkenende kodumaisele televisioonile praeguse missiooni kohta NATO koosseisus, vahedas BBC News.

Holland hoiab paari tuhandet sõdurit Uruzgani provintsis, mis asub rahutu Helmandi naabruses. Korra on riik juba oma kohalolekut Afganistanis pikendanud, ent augustis saab täis uus tähtaeg. NATO lubas afgaanide toetamist seal jätkata ükskõik millise otsuse korral.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Afganistani armee vahistas arvatava Talibani komandöri

Afganistani rahvusliku armee ja ISAF-i sõdurid võtsid reedel Helmandi provintsis, Kajaki piirkonnas kinni kaks Talibani mässulist. Üks kinnipeetutest arvatakse olevat Talibani komandör, kes osaleb rünnakute planeerimises ja lõhkeaine vahendamises.

Afganistani armee sõdur patrullimas Helmandi provintsis operatsioon "Moshtaraki" käigus
Foto: ISAF


Afganistani rahvusliku armee ja ISAF-i sõdurid võtsid reedel Helmandi provintsis, Kajaki piirkonnas kinni kaks Talibani mässulist. Üks kinnipeetutest arvatakse olevat Talibani komandör, kes osaleb rünnakute planeerimises ja lõhkeaine vahendamises.

Ühisväed tegid kindlaks kahtlusaluste sõiduki asukoha ja peatasid auto ning pidasid kaks meest kinni. Puhkenud tulevahetuse käigus sai üks kinnipeetutest haavata ning talle anti meditsiinilist abi.

Reedene haarang oli osa operatsioon „Moshtarakist“, mille käigus 17. veebruaril vahistati kolm taliibi ja tehti kahjutuks 143 lõhkeseadeldist. Haarangu eesmärgiks on halvata Talibani relvade ja lõhkeainega varustamise kaubateed.

Allikas:

ISAF



Taliban lükkas Karzai kutse rahule tagasi

Vaatamata NATO pealetungile ei võtnud islamiliikumine Taliban Afganistani presidendi Hamid Karzai kutset rahule vastu.

Foto: NATO
Foto: NATO

Vaatamata NATO pealetungile ei võtnud islamiliikumine Taliban Afganistani presidendi Hamid Karzai kutset rahule vastu.

Taliban on Karzai rahuettepanekud ka varem korduvalt tagasi lükanud ja nõudnud võõrvägede lahkumist riigist, vahendas Reuters.

Loe edasi ERR-ist!

Allikas:

ERR Uudised



“Välismääraja” 21. veeburaril: Hiina on Nõukogude Liidu vigadest õppinud

Tänane “Välismääraja” keskendus USA presidendi Barack Obama kohtumisele Tiibeti usujuhi dalai-laamaga, USA suhetele Hiinaga ning Eesti suhetele Tiibetiga. Saadeti pühendati Eesti tuntuimale orientoloogile Linnart Mällile.

Kadri Liik
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänane “Välismääraja” keskendus USA presidendi Barack Obama kohtumisele Tiibeti usujuhi dalai-laamaga, USA suhetele Hiinaga ning Eesti suhetele Tiibetiga. Saadeti pühendati Eesti tuntuimale orientoloogile Linnart Mällile.

Arutleti Obama ja dalai-laama kohtumise sümboolse tähtsuse üle ja selle mõju üle USA läbisaamisele Hiinaga, mis soovib saavutada superriigi staatust.  Saatekülalised nõustusid dalai-laama sõnumiga, mille kohaselt superriigiks ei saa ükski riik demokraatiat ja inimõigusi austamata. Võrreldi ka Hiinat ja kunagist Nõukogude Liitu, ning nenditi, et Hiina hoidub demokraatlikest reformidest, kuna need hukutasid NL-i.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios Riigikogu liige Andres Herkel ja Tartu Ülikooli õppejõud Märt Läänemets.

21. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Tõmošenko loobus kohtuasja jätkamisest valimistulemuste üle

Tõmošenko oli kohtusse kaevanud keskvalimiskomisjoni, kes kuulutas valimiste võitjaks Viktor Janukovitši.

Foto: tymoshenko.ua
Foto: tymoshenko.ua

Ukraina peaminister Julia Tõmošenko loobus kohtuasja jätkamisest presidendivalimiste tulemuste üle.

Ukraina kõrgem administratiivkohus alustas Tõmošenko keskvalimiskomisjoni vastu esitatud kaebuse arutamist eile, kuid täna teatas Tõmošenko, et loobub, kuna selle jätkamine poleks mõistlik, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Tõmošenko kaebas kohtusse keskvalimiskomisjoni, kes kuulutas valimiste võitjaks Viktor Janukovitši.

Loe edasi ERR-ist!

Allikas:

ERR Uudised



Osaliselt Eestile kuuluvatel NATO lennukitel täitusid 1000 lennutundi

Eesti osalusega NATO strateegilise õhutranspordiprogrammi lennukitel C-17 täitus möödunud nädalal 1000 lennutundi.

Foto: NATO
Foto: NATO

Eesti osalusega NATO strateegilise õhutranspordiprogrammi lennukitel C-17 täitus möödunud nädalal 1000 lennutundi.

Muuhulgas veeti programmi raames ka Eesti abivarustust Haiiti maavärinaohvritele, vahendas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

NATO strateegilise õhutranspordivõime programmi raames hankisid selles osalevad riigid ühiselt kolm Boeing C-17 Globemaster III-tüüpi transpordilennukit, mille kasutamine on riikide vahel ära jagatud. Eesti saab SAC-programmiga 45 lennutundi aastas, millega on võimalik teha näiteks kuus lendu marsruudil Tallinn-Kabul.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Suri endine USA välisminister Alexander Haig

Täna suri 85aastaselt külma sõja aegne USA välisminister ja erukindral Alexander Haig, kes kuulus valitsuse koosseisu president Ronald Reagani valitsemise ajal.

Alexander HaigTäna suri 85aastaselt külma sõja aegne USA välisminister ja erukindral Alexander Haig, kes kuulus valitsuse koosseisu president Ronald Reagani valitsemise ajal.

Haig suri Baltimore’i haiglas, kuhu ta oli 28. jaanuaril toimetatud seoses infektsiooniga, vahendas BBC.

Kunagine välisminister sai laiemalt tuntuks 1970ndate alguses, kui ta oli Watergate’i skandaali ajal president Richard Nixoni nõunik. 1980ndatel määras Ronald Reagan Haigi välisministri ametikohale. 1981. aastal, kui Ronald Reagan sai atendaadis vigastada, astus Haig omavoliliselt reporterite ette, teatades, et ta on võtnud olukorra oma kontrolli alla.

Loe edasi ERR-ist!

Allikas:

ERR Uudised



Eesti Vabariigi aastapäeva paraad algab kell 11 Vabaduse väljakul

Kaitseväe paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Paraadi rivistab Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.

Eesti Vabariigi 92. aastapäeva paraad algab kolmapäeval, 24. veebruaril, Tallinnas Vabaduse väljakul kell 11.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kaitseväe paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. Paraadi rivistab Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.

Paraadiks rivistub üle 1200 kaitseväelase, kaitseliitlase ning politsei- ja piirivalvekadeti, mis annab kokku seni suurima osalusega pealinnas läbiviidava paraadkoosseisu taasiseseisvunud Eesti Vabariigis.

„Ettevalmistused Eesti Vabariigi 92. aastapäeva tähistamiseks on vaatamata ilmastikuoludele ja majanduslikele oludele kulgenud ladusalt,“ ütles üldkorraldaja abi, Põhja Kaitseringkonna tseremoniaalteenistuse ülem kapten Madis Morel. „Ilmaprognoos 24. veebruariks ütleb, et paraad toimub.“

Paraadiks rivistuvad Vabaduse väljakul kaitseväest Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli, Staabi- ja Sidepataljoni, Vahipataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni, Viru jalaväepataljoni ja Mereväe üksused. Kaitseliit paneb välja üksused Harju ja Tallinna malevatest. Sisekaitsejõudusid esindavad Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži kadetid. Paraadimuusikat teevad kaitseväe ning Politsei- ja Piirivalveameti orkestrid.

Motoriseeritud paraadmarsil sõidab Scoutspataljoni jalaväekompanii PASI-soomukitel. Suurtükiväepataljon on kohal 122-mm ja 155-mm haubitsate patareiga, Õhutõrjepataljon 23-mm õhutõrjekahurite patareiga ja õhutõrjeraketisüsteemi MISTRAL patareiga, Kaitseliidu Järva ja Rapla malevad 81-mm ja Kuperjanovi jalaväepataljon 120-mm miinipildujate patareiga ning Viru jalaväepataljon tankitõrjeraketisüsteemidega MAPATS ja MILAN.

Üksuste rivistamine algab kell 10.15.

Pärast paraadi on kõigile huvilistele vaatamiseks välja pandud kaitseväe relvastus ja tehnika.

Vaata paraadi skeemi!

Allikas:

Kaitseväe peastaap



Eesti suursaadik Rootsis külastas Põhjala lahingugrupi peakorterit

Kolmapäeval, 17. veebruaril külastas Eesti suursaadik Rootsis Alar Streimann Enköpingis asuvat Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi peakorterit ning kohtus selle juhtidega. Eesti osaleb koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga 2011.aasta esimesel poolel lahinguvalmiduses olevas Põhjala lahingugrupis.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Kolmapäeval, 17. veebruaril külastas Eesti suursaadik Rootsis Alar Streimann Enköpingis asuvat Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi peakorterit ning kohtus selle juhtidega. Eesti osaleb koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga 2011.aasta esimesel poolel lahinguvalmiduses olevas Põhjala lahingugrupis.

Operatsioonide ülema asetäitja kindralmajor Anders Brännström, lahingugrupi ülem brigaadikindral Stefan Andersson, rügemendi ülema asetäitja kolonel Mikael Åkerström, lahingugrupi staabiülem kolonel Mikael Frisell ja teised Põhjala lahingugrupi juhid andsid ülevaate lahingugrupi ettevalmistuste käigust.

Lahingugrupi juhtriik on Rootsi, kes vastutab lahingugrupi ettevalmistuste eest ning koordineerib koostööd Põhjala lahingugrupis osalejate ning Euroopa Liidu institutsioonide ja teiste liikmesriikidega. Enköpingis asub Põhjala lahingugrupi peakorter, mis korraldab lahingugrupi ettevalmistusi ning vastutab võimaliku operatsiooni planeerimise ja juhtimise eest.

2009. aastal tööd alustanud staabis esindab Eestit major Andres Noole, käesoleva aasta aprillis saadab Eesti Enköpingisse veel kolm staabiohvitseri. Kokku osaleb Eesti Põhjala lahingugrupis umbes 50 kaitseväelasega.

Rootsi on lahingugrupi juhtriik juba teist korda. Eelmine Põhjala lahingugrupi valmisolekuperiood jäi 2008. aasta esimesse poolde ning selles oli Eesti panus samuti 50 kaitseväelast ja lisaks üks tsiviilnõunik.

Enköpingis toimus ka Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud Eesti suursaadiku poolt korraldatud vastuvõtt. Suursaadik kõneles oma sõnavõtus Eesti iseseisvuse saavutamise ajaloost.

Allikas:

Välisministeerium



Eesti osaleks 2010. aasta teises pooles NRF-is mereväe miinijahtijaga

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile Riigikogu otsuse eelnõu, millega panustaks Eesti selle aasta teisel poolel NATO reageerimisjõudude koosseisu miinijahtijaga „Admiral Cowan“.

Kaitseministeerium saatis täna kooskõlastusringile Riigikogu otsuse eelnõu, millega panustaks Eesti selle aasta teisel poolel NATO reageerimisjõudude koosseisu miinijahtijaga „Admiral Cowan“.

Foto: kaitseministeerium
Foto: kaitseministeerium

Vastavalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusele otsustab Riigikogu kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Täna kooskõlastusringile saadetud eelnõu vastuvõtmiseks on tarvis parlamendi lihthäälteenamust.

Otsuse eelnõu kohaselt kasutataks NATO reageerimisjõudude NRF-15 (NATO Response Force, NRF) koosseisus 2010. aasta 1. juulist kuni vajaduse korral 2011. aasta 30. juunini miinijahtijat „Admiral Cowan“ kuni 45 kaitseväelasega.

NRF-15 mereväekomponenti kuuludes tegutseks „Admiral Cowan“ NATO miinitõrjeeskaadri SNMCMG1 (Standing NATO Response Force Mine Countermeasures Group 1) koosseisus. NRF-15 on kuni viiepäevases valmisolekuperioodis selle aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini. Kuna NRF võidakse aktiveerida ka NRF-15 valmidusperioodi lõpul, ulatuks Riigikogu mandaat eelnõu kohaselt kuni 2011. aasta 30. juunini.

Valmisolekuperioodil seilaks “Admiral Cowan” SNMCMG1 koosseisus ja osaleks miinitõrjeoperatsioonide läbiviimises, et vähendada riski tsiviillaevaliiklusele või on 5-päevases valmiduses Eestis. „Admiral Cowani“ osalemine NRF-15 koosseisus läheb lisaks laeva baaskuludele maksma 14,3 miljonit krooni, mis on ette nähtud Kaitseministeeriumi selle aasta eelarves.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on NRF-is osalemisest Eesti kaitseväe jaoks aja jooksul saanud iga-aastane tegevus. „Samas tähendab see rutiin seda, et NATO-l on pidevalt olemas kõrges valmisolekus professionaalsed üksused, mis on oluliseks vahendiks kollektiivse kaitse operatsioonide kiirel käivitamisel,“ selgitas kaitseminister.

NRF-i võidakse kasutada nii Põhja-Atlandi lepingu alusel läbiviidavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis kui ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

NRF-i kasutamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu ühehäälselt, st NRF-i kasutamine saab toimuda ainult Eesti nõusolekul.

Varem on Eesti NRF-i koosseisus osalenud erinevate mereväe alustega, sõjaväepolitseirühmaga, demineerimismeeskonnaga ning liikumise koordineerimise meeskonnaga. Praegu valmisolekus oleva NRF-14 koosseisu panustavad Eesti, Leedu ja Läti ühise jalaväepataljoniga, mis on Eesti seni suurim panus NATO Reageerimisjõududesse.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.

Allikas:

Kaitseministeerium



NATO loodab tihendada suhteid Pakistaniga

17. veebruaril külastas NATO peakorterit Pakistani välisminister Shah Mahmood Quareshi, kes kohtus alliansi peasektretäri Anders Fogh Rasmusseniga ja Põhja-Atlandi Nõukogu liikmetega.

Foto: NATO
Foto: NATO

17. veebruaril külastas NATO peakorterit Pakistani välisminister Shah Mahmood Quareshi, kes kohtus alliansi peasektretäri Anders Fogh Rasmusseniga ja Põhja-Atlandi Nõukogu liikmetega.

Kohtumise käigus kinnitasid liitlased, et loodavad jätkata koostööd Pakistani demokraatlikult valitud valitsusega ja süvendada juba alustatud poliitilist dialoogi. Liitlased ja välisminister Quareshi olid ühel nõul, et Pakistanil ja NATO-l on ühiseks eesmärgiks rahu saavutamine ja tagamine Afganistanis.

Liitlased tunnustasid Pakistani võitlust Talibani mässulistega Afganistani piiri lähsitel ja tänasid välisministrit Pakistani panuse eest piiride turvamisel.

Välisminister Quareshi ja liitlased märkisid, et rahu Afganistanis on otseselt seotud rahuga Pakistanis ning et koostöö jätkamine ja edasiarendamine on vajalikud efektiivseks piiride kaitseks.

Allikas:

NATO



Aafrika Liit ja NATO otsivad võimalusi praktiliseks koostööks

Eile ja täna külastas NATO peakorterit Aafrika Liidu (AL) kõrgete ametnike grupp, mida juhtis AL-i rahuoperatsioonide osakonna juht Sivuyile Thandikhaya Bam.

Aafrika Liidu logoEile ja täna külastas NATO peakorterit Aafrika Liidu (AL) kõrgete ametnike grupp, mida juhtis AL-i rahuoperatsioonide osakonna juht Sivuyile Thandikhaya Bam.

Visiidi jooksul arutati NATO rolli uues julgeolekukeskkonnas, koostöövõimalusi ja arenguid NATO ja AL-i suhetes.

Alates 2005. aastast on AL-i ja NATO koostöö järjest tihenenud ja praktilisemaks muutunud. AL-i palvel toetas NATO Aafrika Liidu missiooni Sudaanis ja abistab AL-i hetkel piraatlusevastases tegevuses Adeni lahes.

Koostöös NATO-ga on AL-i ametnikele avanenud palju väljaõppevõimalusi ja arendatud on AL-i rahutagamisvõimekust.

Allikas:

NATO



Kaitseministeeriumis toimus infopäev vigastada saanud kaitseväelastele

Kaitseväe Tervisekeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond ja Kaitseministeerium korraldasid täna infopäeva välismissioonidel vigastada saanud kaitseväelastele.

Kaitseväe Tervisekeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond ja Kaitseministeerium korraldasid täna infopäeva välismissioonidel vigastada saanud kaitseväelastele.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Üritusel jagasid Kaitseministeeriumi, Kaitseväe Peastaabi, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Eesti Invaspordi Liidu spetsialistid vigastatutele ning nende lähedastele teavet sotsiaalseid tagatisi puudutava seadusandluse ning taastusravi- ja invaspordivõimaluste kohta.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles vigastatud kaitseväelastega kohtudes, et mitte ainult Kaitseministeerium ja kaitsevägi, vaid ka valitsus, Riigikogu ja kogu ühiskond laiemalt mõistavad seda vastutust, mis kaasneb Eesti kaitseväelaste saatmisega ohtlikele välismissioonidele. „Ja kui missioonil midagi juhtuma peaks, siis tuleb seda vastutust ka laiemalt kanda kogu riigil,“ ütles Aaviksoo.

Kaitseministri sõnul on viimaste aastate jooksul vigastada saanud kaitseväelaste sotsiaalsete tagatiste kindlustamiseks muudetud seaduseid, moodustatud spetsiaalne jaoskond kaitseväes ning loodud kontakte partneritega nii Eestis kui ka välismaal. „Meie tegevus vigastatud sõdurite toetamisel ja ravimisel on muutunud tulemuslikumaks, vastutustundlikumaks ja hoolivamaks. Ja kuigi selles küsimuses võib veel esineda teatud probleeme, olen veendunud, et me liigume õiges suunas,“ kinnitas Aaviksoo.

Samuti soovis kaitseminister kaitseväelastele head lähenevat vabariigi aastapäeva. „Tänan teid senise teenistuse eest ning kinnitan, et olete Kaitseministeeriumisse alati oodatud,“ ütles Aaviksoo.

Kaitseväe tervisekeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetamise jaoskonna põhiülesanneteks on sõjalistel operatsioonidel osalevate kaitseväelaste ja nende perede toetamine ning sõjalistel operatsioonidel haavata saanud kaitseväelaste ja nende lähedaste toetamine ning rehabiliteerimine.

Allikas:

Kaitseministeerium



Järvakandis rõhutati Kaitseliidu olulisust

Kolmapäeval Järvakandis peetud Kaitseliidu taasasutamisaastapäeva üritusel esinenud kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul vajab Kaitseliit suuremat riigi tuge kui seni.

Kolmapäeval Järvakandis peetud Kaitseliidu taasasutamisaastapäeva üritusel esinenud kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul vajab Kaitseliit suuremat riigi tuge kui seni.

“Kindlasti on vaja vastu võtta uueneneud Kaitseliidu seadus, mille ettevalmistamisega me kaitseministeeriumis tegeleme,” lisas minister.

“Kaitseliit on rahvuslik kaitsetahe tegelikkuses ehk siis laiapõhjaline riigikaitse tegudes, mitte sõnades,” lausus Aaviksoo.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots rõhutas Kaitseliidu ees seisvatest peaülesannetest rääkides kolme aspekti.

Esiteks tõi kaitseväe juhataja välja Kaitseliidu rolli peamise kaitsetahte ja isamaalisuse kasvatajana. “Selles vallas peab töö olema veelgi tõhusam,” toonitas ta. Teiseks lähiaja tähtsaks ülesandeks nimetas ta Kaitseliidu liikmeskonna kasvatamist ning kolmandaks infrastruktuuri ja logistika väljaarendamist.

“Kaitseliit peab jääma oma algsete ülesannete juurde ehk maakaitseväeks või üleriigiliseks turvavaibaks, mis tagab inimestele kõikvõimalikku abi kõikjal üle maa nii rahu-, kriisi- kui sõjaolukorras,” sõnas kindralleitnant.

Kaitseväe juhataja sõnul peitub Kaitseliidu kui organisatsiooni tugevus sõjalise ja seltsilise külje sümbioosis.

“Kaitseliit on tänapäevase lääneliku ja mugava ratsionaalse mõtlemise vaatenurgast midagi erakordset. Aga samas on Kaitseliit Eesti riigi ja rahva jaoks nii loomulik, ilma Kaitseliiduta ei kujuta me ette Eesti riigikaitset ja hästi toimivat Eesti riiki. Tegemist on organisatsiooniga, mis kehastab Eesti inimese soovi olla vaba ja seista oma vabaduse kaitsel,” ütles kindralleitnant Laaneots.

Riigikogu esimees Ene Ergma märkis, et Kaitseliidu taastamine poolteist aastat enne Eesti ametlikku taasiseseisvumist oli okupatsiooni oludes julge omaalgatus.

Ergma sõnul on Kaitseliit väärtustega liit, mis seob liikmeskonnaks väga erinevaid inimesi erinevatelt elualadelt, keda seob üks tahe ja eesmärk – kaitsta Eestit. “Kaitseliit on kaitsev võrgustik, mis katab meie maad ja on taimelava ka kaitseväe jaoks,” sõnas ta.

Ergma tõi esile ka Kaitseliidu panuse välismissioonidele. “See näitab kaitseliitlaste võimeid ja sisukust ning lisab meile usaldusväärsust ka meie liitlaste silmis NATO-s ja Euroopa Liidus,” märkis ta.

Kaitseliidu Vanematekogu konverentsil esinesid sõnavõttudega lisaks Aaviksoole, Laaneotsale ja Ergmale ka president Arnold Rüütel, Kaitseliidu auliige Enn Tarto, ajaloolane Merike Jürjo, erukolonel Einar Laigna ja Kaitseliidu noorteorganisatsioonide liikmed.

Kaitseliidu taasasutamise aastapäeval avati Järvakandi kultuurihalli ees mälestuskivi. Järvakandi rahvas ja külalised said näha Kaitseliidu lippude rivistust, relvade- ja tehnikanäitust ning maitsta sõdurisuppi.

Kaitseliit oli esimene riigikaitsestruktuur, mis taastati poolteist aastat enne Eesti iseseisvuse taastamist. 17. veebruaril 1990. aastal otsustasid 125 Järvakanti kogunenud inimest taastada Kaitseliidu üleriigilise organisatsioonina ning vastu võeti ka Kaitseliidu ajutine põhikiri.

Praegu on Kaitseliidul pea 12.000 liiget, koos eriorganisatsioonide Naiskodukaitse, Kodutütarde ja Noorte Kotkastega kuulub Kaitseliitu 20.000 inimest.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-17_AK_kaitseliit_20.wmv[/videofile]

Allikas:

Kaitseliit



Eestisse saabuvad kaks Briti reaktiivlennukit

Tallinnasse saabuvad kaks Suurbritannia Hawk-tüüpi reaktiivlennukit, et osaleda Suurbritannia ja Eesti õhuväe ühistreeningul.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Tallinnasse saabuvad kaks Suurbritannia Hawk-tüüpi reaktiivlennukit, et osaleda Suurbritannia ja Eesti õhuväe ühistreeningul.

Briti lennukid võimaldavad Eesti ning Briti õhuväelastel harjutada maa-õhk koostööd, vahendasid ERR-i teleuudised.

Õhuväe staabi operatiivjaoskonna ülema major Eero Neemla sõnul on britid olnud Eesti õhuväele heaks partneriks ohvitseride treenimisel Briti Kuninglike Õhujõudude treeningüksuses Leemingis ning Eestil on hea meel tervitada neid meie õhuruumis.

Loe edasi ERR-ist!

Allikas:

ERR



Suurbritannia ajakiri kirjutas Eesti küberrünnakutest

Eesti näide on üks mitmetest, mis juhib me tähelepanu küberturvalisuse kasvavale tähtsusele, kirjutab Briti ajakiri Public Service Review.

Public Service Review

15.02.2010

Web of Defence

Foto: CCDCOE
Foto: CCDCOE

Küberturvalisus on üks neist asjust, mis poliitikuid enam heidutavad. See on väga tehniline valdkond, mida iseloomustab asjatundmatutele arusaamatu žargoon. Ometi on tegu meie rahvusliku julgeoleku seisukohast äärmiselt olulise teemaga ja valitsuse leige suhtumine asjasse on andestamatu.

Küberjulgeolek on meie kõigi, saati siis riigi käekäigu eest vastutavate poliitikute asi. Seda äratundmist on kõige parem õppida Eestis. Külastasin Eestit hiljuti, et tutvuda sealse NATO Küberkaitse Kompetentsikeskusega. Eesti avalik sektor on suuresti paberivaba juba mitu aastat. Eesti oli ka esimene riik, kus toimusid e-valimised. 2007. aastaks oli internetis tehtavate pangatoimingute osakaal tõusnud 95%ni. See kõik tegi riigi infrastruktuurid haavatavaks. 2007. aastal tabas Eestit ulatuslik küberrünnak, mille käigus rünnati siinseid arvutivõrke kokku 178 eri riigist 85 000 arvuti abil. Kurjategijatel õnnestus halvata pankade ja valitsuse veebilehed. Seega ei maksa imestada, et küberturvalisus on kujunenud Eesti rahvusliku julgeoleku prioriteediks.

Tegelikult on Eesti näide üks mitmetest, mis juhib me tähelepanu küberturvalisuse kasvavale tähtsusele. USAs alustati küberkaitse alast tööd juba George Bushi valitsuse ajal, Obama administratsioon on pühendanud sellele veelgi enam tähelepanu.

Loe originaalaritklit!

Allikas:

Välisministeerium



Venemaa ja Abhaasia sõlmisid baasilepingu

Venemaa Föderatsiooni ja Gruusia separatistliku piirkonna Abhaasia liidrid sõlmisid lepingu, mis lubab tuhandetel Vene sõduritel Musta mere rannikul asuvasse Gutauta sõjaväebaasi jääda.

Abhaasia liider Sergei BagapšVenemaa Föderatsiooni ja Gruusia separatistliku piirkonna Abhaasia liidrid sõlmisid lepingu, mis lubab tuhandetel Vene sõduritel Musta mere rannikul asuvasse Gutauta sõjaväebaasi jääda.

Lepingu sõlmisid Moskvat külastanud Abhaasia liider Sergei Bagapš ja Venemaa president Dmitri Medvedev, kes kinnitas ühtlasi, et ei kavatse Gruusia presidendi Mihheil Saakašviliga mingit tegemist teha. «Venemaa jaoks on ta persona non grata,» kinnitas Medvedev AFP vahendusel.

Leping annab Vene vägedele 49 aastaks õiguse «kaitsta ühiselt Abhaasia relvajõududega vabariigi suveräänsust ja turvalisust».

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Janukovitš: Ukrainast saab sild ida ja lääne vahel

Ukraina presidendivalimised võitnud Viktor Janukovitš avaldas artikli Wall Street Journalis, milles lubab, et Ukrainast saab sild ida ja lääne vahel.

Foto: NATO
Foto: NATO

Ukraina presidendivalimised võitnud Viktor Janukovitš avaldas artikli Wall Street Journalis, milles lubab, et Ukrainast saab sild ida ja lääne vahel.

Janukovitši sõnul saab Ukraina kasu lõigata Euroopa identiteedist ja kultuurilistest ning majanduslikest sidemetest Venemaaga, vahendasid ERRi raadiouudised välisagentuure.

Janukovitš rõhutab ilmselt rohkem siseriiklikule lugejaskonnale mõeldud artiklis, et Ukraina presidendivalimiste demokraatlikust on tunnistanud ka Lääneriikide vaatlejad ja tema eesmärk on tuua riik välja poliitilisest segadusest, mis on ka riigi arengut viimaste aastate jooksul takistanud

Loe edasi ERR-ist!

Janukonitši artikkel Wall Street Journalis.

Allikas:

ERR Uudised



Pakistan kinnitas Talibani sõjaväeülema vahistamist

Pakistani sõjaväeallikas kinnitas Afganistanis sissisõda pidava islamistliku Talibani ühe liidri Abdul Ghani Baradari vahistamist.

Pakistani sõjaväeallikas kinnitas Afganistanis sissisõda pidava islamistliku Talibani ühe liidri Abdul Ghani Baradari vahistamist.

Sõjaväeallikas kinnitas BBC-le, et teade mulla Baradari vahistamisest viibis tema isiku tuvastamise protseduuri tõttu.

Üleeile teatas Ühendriikide päevaleht New York Times USA valitsusallikatele toetudes, et USA ja Pakistani vägedel õnnestus Baradar Karachis 8. veebruaril toimunud salaoperatsiooni käigus tabada.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Solonin: venemaalased huvituvad Teisest maailmasõjast

Venemaalaste tohutu huvi Teise maailmasõja ja Stalini vastu tuleneb nende identiteediotsingutest, leiab Eestit külastav ajaloolane Mark Solonin.

Venemaalaste tohutu huvi Teise maailmasõja ja Stalini vastu tuleneb nende identiteediotsingutest, leiab Eestit külastav ajaloolane Mark Solonin.

Foto: ERR
Foto: ERR

Eeskätt Teise maailmasõja uurimisele pühendunud ajaloolase Solinini sõnul küsib venelane endalt üha enam, kes ta selline on, ning loeb huviga ka uusi ajalookäsitlusi, millest ilmneb, et Stalin oli samasugune bandiit nagu Hitler, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Samas on viimasel ajal hakanud Venemaal pigem silma, et Stalinist üritatakse taas kangelast vormida. Solonini sõnul on see lihtsalt autoritaarse võimu katse ajaloost oma eksistentsile õigustust otsida.

Loe edasi ERR-ist!


[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-17_AK_vene_ajaloolane_ytleb.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Ergma: Kaitseliidu taastamine oli okupatsiooni oludes julge omaalgatus

Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna kõnega Kaitseliidu taasasutamise 20. aastapäevale pühendatud kõnekoosolekul Järvakandi Kultuurihallis. „Kaitseliit taastati poolteist aastat enne Eesti ametlikku taasiseseisvumist. See oli okupatsiooni oludes julge omaalgatus,” ütles Ergma.

Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna kõnega Kaitseliidu taasasutamise 20. aastapäevale pühendatud kõnekoosolekul Järvakandi Kultuurihallis. „Kaitseliit taastati poolteist aastat enne Eesti ametlikku taasiseseisvumist. See oli okupatsiooni oludes julge omaalgatus,” kõneles Ergma. Riigikogu esimehe arvates oli Kaitseliidule suur väljakutse Eesti kongressi valimiste turvamine ja istungite valve.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Ergma: „Täna tähistame Kaitseliidu taasloomise 20. aastapäeva. Selle aja jooksul on Kaitseliit läbinud pika arengu ja pälvinud rahvalt kõrge usalduse. Vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes on Kaitseliit suurendanud rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust. Kaitseliitlaste valmisolek riigile raskel ajal appi tulla oli nähtav ka mõned aastad tagasi aprillis.”

Ergma sõnul on Kaitseliit väärtustega liit, mis seob liikmeskonnaks väga erinevaid inimesi erinevatelt elualadelt. Neid inimesi seob üks tahe ja eesmärk – kaitsta Eestit. „Kaitseliit on kaitsev võrgustik, mis katab meie maad ja on taimelava ka kaitseväe jaoks. Kuid mitte ainult – märkimisväärne on ka kaitseliitlaste panus meie välismissioonidel, mis näitab, et Kaitseliit on midagi enamat – ta moodustab olulise osa maaväe sõjaajastruktuurist. See näitab kaitseliitlaste võimeid ja sisukust ning lisab meile usaldusväärsust ka meie liitlaste silmis NATOs ja Euroopa Liidus,” jätkas Ergma.

Riigikogu esimees tänas Kaitseliitu panuse eest meie riigi julgeolekusse: „Tänan inimesi, kes kirjutasid 1990. aasta 17. veebruaril siin, Järvakandis alla „Eesti Kaitseliidu konverentsi otsuse”. Mitmed neist inimestest pole enam meie seas, kuid peame meeles neidki. Soovin kõigile ilusat pidupäeva ja jätkuvat tublit tööd meie riigi ja kodude kaitsel ning noorte kasvatamisel patriootlikus vaimus”.

Allikas:

Riigikogu pressitalitus



Video: Eesti sõdurid Afganistani suuroperatsioonil

NATO TV värsketel videolõikudel näeb Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenivat Estcoy-9t ja neile tugevduseks saadetud Afganistani armee kompaniid tegutsemas suuroperatsioonil Moshtarak. Eestlased puhastavad mässulistest Nad Ali piirkonna külasid nende patrullbaasi Wahid ümbruses.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

NATO TV värsketel videolõikudel näeb Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenivat Estcoy-9t ja neile tugevduseks saadetud Afganistani armee kompaniid tegutsemas suuroperatsioonil Moshtarak. Eestlased puhastavad mässulistest Nad Ali piirkonna külasid nende patrullbaasi Wahid ümbruses.

Vaata videot!

Allikas:

Postimees



Kaitseliit: organisatsiooni liikmete arv on optimaalne

Kaitseliidu avalike suhete juhi, major Neeme Brusi sõnul on organisatsiooni liikmeskonna arv optimaalne ning vastab riigi kaitsevajadustele.

Kaitseliidu avalike suhete juhi, major Neeme Brusi sõnul on organisatsiooni liikmeskonna arv optimaalne ning vastab riigi kaitsevajadustele.

Brus ütles ETV hommikuprogrammis “Terevisioon”, et ajad on muutunud ning meie ühiskond on hoopis teine, kui see oli Kaitseliidu loomise ajal 1920. aastal. Siis ulatus selle liikmete arv 120 000-ni. “Me ise arvame, et meie suurus on optimaalne ning võimaldab täita kõiki meie ülesandeid.”

Kaitseliidu avalike suhete juht märkis, et organisatsiooni liikmete arv kasvas 2009. aastal 1000 inimese võrra, mis näitab, et organisatsioon on Eesti elanike jaoks atraktiivne ning nad tahavad anda oma panuse Kaitseliidu heaks.

Loe edasi ERR-ist!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-17_TR_kaitseliit.wmv[/videofile]


Allikas:

ERR Uudised



Õhutõrje reservõppekogunemisel osaleb oodatust rohkem reservväelasi

Reservväelaste oodatust suurem osavõtt käimasolevast Õhutõrjepataljoni reservõppekogunemisest andis võimaluse lisaallüksuse moodustamiseks.

Reservväelaste oodatust suurem osavõtt käimasolevast Õhutõrjepataljoni reservõppekogunemisest andis võimaluse lisaallüksuse moodustamiseks.

Täna viiakse keskpolügoonil läbi lahinglaskmised eri tüüpi sihtmärkidele ja täidetakse püstitatud taktikaline ülesanne. Seni on reservüksuse juhtkond värskendanud reakoosseisu teadmisi ja oskusi meeskonna- ja rühmataktikas.

„Vaatamata sellele, et reservväelased teenisid aega aastaid tagasi, pole nende põhiteadmised ja –oskused oluliselt vähenenud,“ ütles Õhutõrjepataljoni ülema major Mati Tikerpuu. „Seda tõestasid ka eelmisel nädalal Nõval Liivase rannal toimunud laskmised, kus õhusihtmärkideks olid väikesed mudellennukid. Nii väikese lennuki tabamist võiks nimetada õnnelikuks juhuseks. Et aga tabatud sai kaht lennukit, võib kindlusega öelda, et reservväelaste väljaõppetase on õnnefaktorist sõltumata kõrge.“

Lisaks reservväelaste headele laskeoskustele näitasid Nõval toimunud lahinglaskmised ka seda, et kaitsevägi suudab isegi looduskaitsealal tegutseda keskkonnale mõju avaldamata.

Õppuse eesmärgiks on meelde tuletada ajateenistuses omandatu ja harjutada reservväelaste tegutsemist oma üksuse koosseisus.

Õhutõrjujate reservõppekogunemine lõpeb 19. veebruaril.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Operatsioon Moshtarak jätkub

Täna jätkus operatsioon „Moshtaraki“ puhastusfaas. Ühendvägede tegevust segavad kohati isevalmistatud lõhkeseadeldised ja tulevahetused mässulistega.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Eile jätkus operatsioon „Moshtaraki“ puhastusfaas. Ühendvägede tegevust segasid kohati isevalmistatud lõhkeseadeldised ja tulevahetused mässulistega.

Afganistani valitsusel puudub hetkel Helmandi provintsis kontroll kolme piirkonna üle 13-st, kuid provintsivalitsus on optimistlik ja loodab peatselt kõigis piirkondades võimu enda kätte haarata.Valitsus on mässuliste ridadest lahkujaid kutsunud üles rahuprotsessiga liituma.

Kuigi Marjahi piirkonnas osutavad mässulised endiselt vastupanu, loodavad ühendväed nende kiiret tagasilöömist. Kohalikud külavanemad Nad-e Alis on šuradel avaldanud toetust Afganistani valitsuse talibanivastasele tegevusele.

Loe edasi…

Toimetamata video operatsioonilt:

Allikas:

ISAF



Eesti pikendab tervishoiueksperdi missiooni Afganistanis

Välisministeerium pikendab Afganistanis Helmandi provintsis töötava Eesti arengukoostööd koordineeriva tervishoiueksperdi Anu Raisma lähetust poole aasta võrra käesoleva aasta juuli lõpuni.

Välisministeerium pikendab Afganistanis Helmandi provintsis töötava Eesti arengukoostööd koordineeriva tervishoiueksperdi Anu Raisma lähetust poole aasta võrra käesoleva aasta juuli lõpuni.

Foto: Foreign and Commonwealth Office
Foto: Foreign and Commonwealth Office

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Afganistan jätkuvalt Eesti arengukoostöö üks peamisi sihtriike ning abiprojektide seas on tervishoid olulisel kohal, sest see võimaldab reaalselt afgaanide elatustaset parandada. „Eesti on oma abiprojektides Afganistanis keskendunud Helmandi provintsi arstiabisüsteemi ülesehitusele. Tervishoiueksperdi töö tulemusel oleme oma tervishoiu abiprojektidega suutnud aidata Helmandi arstiabi arengut toetada,“ lausus välisminister. „Samas on veel palju teha, sest näiteks naiste ja laste suremus on traagiliselt kõrge. Elanikkonnalt Eestiga võrreldavas Helmandi provintsis on vaid veidi enam kui 1300 tervishoiuvaldkonnas tegutsevat inimest ning neist vähem kui 100 on arstid,” märkis Paet.

Eesti tervishoiueksperdi põhiliseks tööülesandeks on Helmandi provintsi meditsiiniasutuste võrgustiku, kiirabi ja muu tervishoiuvaldkonna ülesehitustöö koordineerimine.

MTÜ Mondo liige Anu Raisma omab pikaajalist töökogemust tervishoiu valdkonnas ning on osalenud Eesti Päästemeeskonna egiidi all missioonidel erinevates kriisipiirkondades Indoneesias ja Pakistanis. Raisma on päästemeeskonna liige alates 1999. aastast.

Alates 2008. aasta märtsist töötab Helmandi provintsis Lashkar Gah´ linnas Eesti tervishoiuekspert, kes viib ellu Eesti arengukoostööprojekte riigis kohapeal ning nõustab Ühendkuningriigi ülesehitusmeeskonna juhtkonda ja Helmandi provintsivalitsust tervishoiusüsteemi arendamisel. Kuni 2009. aasta märtsini töötas Eesti tervishoiueksperdina Afganistanis Argo Parts.

Helmandi provintsis elab umbes 1,4 miljonit elanikku ja seal töötab vähem kui 100 arsti. Arstipunktid on ka suuremates piirkondlikes keskustes nagu Musa Qala, Kajaki, Sangin, Naw Zad, kuid need on vaid esmatasandi arstiabipunktid, kus mitmel puhul pole isegi väljaõppinud arsti kohal.

Afganistan kuulub 2006. aastast Eesti arengukoostöö prioriteetsete partnerriikide hulka. Afganistan on üks maailma vaesemaid riike ja sealsed inimarengunäitajad on ühed madalamad. Suur osa riigi elanikkonnast elab täielikus vaesuses, eriti lesestunud naised ja nende lapsed. Ligi 70% inimestest on kirjaoskamatud. 46%-l Afganistani lastest puudub juurdepääs haridusele. Praeguse arengutempo juures on Afganistanil probleeme pea kõigi ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega.

Lisainfot Eesti panusest Afganistani ülesehitusse: http://www.vm.ee/est/kat_676/9531.html

Allikas:

Välisministeerium



Aaviksoo: reservohvitseridel on riigikaitses ka edaspidi oluline roll

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna Eesti Reservohvitseride Kogu üldkoosolekul esinedes, et reservohvitseridel on ka tulevikus oluline roll nii kaitseväe reservstruktuuri mehitamisel kui ka riigikaitselise mõtte edasikandmisel.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles täna Eesti Reservohvitseride Kogu üldkoosolekul esinedes, et reservohvitseridel on ka tulevikus oluline roll nii kaitseväe reservstruktuuri mehitamisel kui ka riigikaitselise mõtte edasikandmisel.

Kaitseminister tuletas meelde, et aasta eest kinnitas valitsus üksmeelselt Sõjalise kaitse arengukava aastateks 2009-2018, mis muuhulgas näeb ka ette Eesti sõja-aja operatiivstruktuuri suurendamise ning reservarmee- ja mobilisatsioonisüsteemi korrastamise. „Siinkohal on reservohvitseridel täita oluline roll, kuna just eriti mitmetel erialaametikohtadel ei kaitseväel otstarbekas või võimalik rahuajal palgata vastavat personali,“ nentis kaitseminister.

Samuti tõstis kaitseminister esile, et tänapäeval ei tähenda reservteenistus tingimata vaid õppustel ja õppekogunemistel käimist, vaid ka näiteks osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. „Nii näiteks on sõjaväearstidena Afganistani missioonil osalenud kaptenid Tiit Meren, Jaan Kirss ja leitnant Lauri Lemming, teabeohvitserina major Ülo Isberg,“ sõnas Aaviksoo.

Aaviksoo sõnul on Kaitseministeerium töötamas riigikaitse laiapõhjalise lähenemise kallal. „Ka laiapõhjalise riigikaitse põhimõtte elluviimisel peab reservohvitseridel olema oma roll, kuna just teie saate oma kogemustele viidates kanda laiali arusaama sellest, et riigi kaitsmine on laiem kui vaid sõjaline kaitse,“ ütles kaitseminister.

„Eesti reservohvitseride panus Eesti riigikaitsesse on oluline täna, homme ja ettenähtavas tulevikus. Soovin tänada nii teid kui ka teie lähedasi selle panuse eest, mis te seni olete andnud. Olen veendunud, et Eesti julgeolek on täna suurem kui kunagi varem, aga kindlasti ei tohi me senistele loorberitele puhkama jääda,“ ütles Aaviksoo.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt suurendatakse järgmistel aastatel oluliselt reservõppekogunemiste mahtu, samuti korrastatakse reservi arvestus ja formeerimis- ning mobilisatsioonisüsteem. Kaitseväe sõja-aja operatiivstruktuuri suurus suureneb 25 000 kaitseväelaseni, millele lisanduvad Kaitseliidu üksused.

Allikas:

Kaitseministeerium



Kuku raadio: eestlased ei osale Marjah’ linna puhastamises

Kaitseväe teavitusosakonna ülem major Peeter Tali kinnitas Kuku raadio hommikuprogrammile, et Eesti jalaväekompanii on küll Helmandi provintsis ja osaleb operatsioonis Moshtarak, aga ei võta osa mitte Marjah’ linna puhastamisest, vaid on oma vastutusalas ja viib läbi operatsiooni Nad Ali piirkonnas.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Kaitseväe teavitusosakonna ülem major Peeter Tali kinnitas Kuku raadio hommikuprogrammile, et Eesti jalaväekompanii on küll Helmandi provintsis ja osaleb operatsioonis Moshtarak, aga ei võta osa mitte Marjah’ linna puhastamisest, vaid on oma vastutusalas ja viib läbi operatsiooni Nad Ali piirkonnas.

Tali kinnitas, et Eesti kaitseväelased alustasid operatsiooni laupäeva hommikul ja suur osa selle eesmärgist on täidetud. Kontakt kohalike elanikega on olnud, kuid lahingukontakte pole siiani olnud, märkis ta.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Estcoy-9 teeb suuroperatsioonil koostööd Afganistani kompaniiga

Jalaväekompanii Estcoy-9 on alates operatsiooni Moshtarek algusest koostöös Afganistani Rahvusliku Armee (ANA) üksusega märgatavalt laiendanud oma mõjuala Helmandi provintsi Nad Ali piirkonnas ja puhastanud Afganistani valitsusvastastest võitlejatest mitmed külad.

Jalaväekompanii Estcoy-9 on alates operatsiooni Moshtarek algusest koostöös Afganistani Rahvusliku Armee (ANA) üksusega märgatavalt laiendanud oma mõjuala Helmandi provintsi Nad Ali piirkonnas ja puhastanud Afganistani valitsusvastastest võitlejatest mitmed külad.

„Fakt, et meile on antud tugevduseks terve Afganistani kompanii on äärmiselt positiivne, siiani on meie üksuste juurde liigendatud märgatavalt väiksemaid üksuseid, kes pidevalt vajasid juhendamist,“ ütles Estcoy-9 ülem major Sergei Guselnikov. „See näitab, et Afganistani armee on järjest enam kasvamas jõuks, mis suudab võidelda meiega võrdväärse partnerina. Samas on see kindlasti väljakutse, sest nüüd peame leidma partneritega konsensuse, mitte jagama korraldusi,“ lisas major Guselnikov.

Eesti üksustel ei ole oma teenistuse jooksul veel kunagi varem olnud koostööd nii suure ANA üksusega. Senised ühispatrullid eelmistel Eesti jalaväekompaniidel on olnud kuni rühma suuruste üksustega. Estcoy-9 hindab väga sellist partnerit, kes saab Eesti kaitseväelastele veel rohkem õpetada kohalike olude hindamist ja kohalikega suhtlemist. Sellelaadne partnerlus on ainulahendus saavutamaks tulevikus püstitatud eesmärke, kuna NATO üksused ei saa lahkuda enne, kui Afganistani julgeolekujõud on vastutuse jätkusuutlikult üle võtnud.

Eriti soojalt ongi kohalik elanikkond vastu võtnud just Afganistani üksuse saabumise piirkonda, kes tunneb paremini kohalikke olusid ja traditsioone ning suudab külaelanikega luua parema kontakti.

Lisaks külade puhastamisele vastase võitlejatest on Estcoy-9 kontrollinud ja puhastanud teed improviseeritud lõhkekehadest, et tagada külaelanike ohutu liikumine. Külaelanikega on korraldatud kokkusaamisi (shurasid), et selgitada kohalikele käimasoleva operatsiooni eesmärke – Afganistani valitsuse soovi ja suutlikust võtta üle vastutus julgeoleku eest kogu riigi territooriumil.

Operatsioon Moshtarek on Afganistani julgeolekujõudude juhtimisel toimuv rahvusvaheline ühisoperatsioon Helmandi provintsis, mis näitab Afganistani valitsuse ja julgeolekujõudude võimet järjest enam võtta vastutust Afganistani tuleviku kindlustamisel.

Estcoy-9 alustas teenistust Afganistanis möödunud aasta novembris. Lisaks Eesti jalaväelastele teenivad praegu rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



NATO strateegilist kontseptsiooni arutati Moskvas

Kohtumine kuulub strateegilise kontseptsiooni läbirääkimiste faasi ning Dr Madeleine Albrighti juhtimisel kõneles ekspertgrupp alliansi uuest juhtdokumendist välisminister Sergei Lavrovi, rahvusliku julgeolekunõukogu peasekretäri Nikolai Patruševiga ja riigiduuma liikmetega.

9.-12. veebruarini külastas NATO uue strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupp Moskvat Venemaa valitsuse kutsel.

Foto: NATO
Foto: NATO

Kohtumine kuulub strateegilise kontseptsiooni läbirääkimiste faasi ning Dr Madeleine Albrighti juhtimisel kõneles ekspertgrupp alliansi uuest juhtdokumendist välisminister Sergei Lavrovi, rahvusliku julgeolekunõukogu peasekretäri Nikolai Patruševiga ja riigiduuma liikmetega.

12-liikmeline ekspertgrupp kasutas võimalust kohtuda Venemaa kaitse- ja julgeolekupoliitika asjatundjatega, et koguda ideesid erinevatest vaatenurkadest.

Oma ettekandes Moskva rahvusvaheliste suhete intsituudis ütles Dr Albright, et NATO peasekretäri hiljutini visiit Moskvasse ja nüüdne ekspertgrupi külastus näitavad alliansi suurt respekti Venemaa ja tema rolli vastu maailmas.

“Ajaloolasena olen kindel, et nii Venemaal kui lääneriikidel on täita väga tähtis ja püsiv osa maailma stabiilsuse, julgeoleku ja rahu tagamisel,” ütles Dr Albright.

Loe ettekannet siin!

Allikas:

NATO



Operatsioon “Moshtaraki” esialgsed eesmärgid on juba saavutatud

Operatsioon “Moshtaraki” esialgsed eesmärgid on saavutatud võrdlemisi kiiresti ja minimaalse talibanipoolse vahelesegamiseta, ütles Ühendkuningriigi esindaja kindralmajor Gordon Messenger.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Operatsioon “Moshtaraki” esialgsed eesmärgid on saavutatud võrdlemisi kiiresti ja minimaalse talibanipoolse vahelesegamisega, ütles Ühendkuningriigi esindaja kindralmajor Gordon Messenger.

Operatsiooni „puhastusfaas“ käivitati pühapäeva varahommikul kell 4:00 kohaliku aja järgi mitme järjestikuse helikopterirünnakuga ja jalaväeüksuste pealetungiga maapinnal, milles osalesid mitutuhat sõdurit Afganistani rahvuslikust armeest ja ISAF-i vägedest Ühendkuningriigist, USA-st, Taanist ja Eestist.

„Operatsioon on küll alles algusjärgus, kuid selle juhid on tehtud edusammudega väga rahul,“ ütles kindralmajor Messenger. „Taliban on osutanud kerget vastupanu ja näib, et oleme saavutanud oma esialgse eesmärgi, et rünnaku aeg ja koht oleks mässulistele üllatuseks,“ lisas Messenger.

Operatsiooni praeguses järgus on käsil tugipunktide kindlustamine maapinnal, et plaaniga saaks edasi minna. Ühendkuningriigi, Eesti ja Afganistani sõdurid tegelevad Chah E Anjiri ja Babaji piirkondade kontrollimisega.

Toimetamata video: ettevalmistused operatsioon “Moshtaraki” käivitamiseks:

Allikas:

ISAF



“Välismääraja” 14. veebruaril: Väärtusi järgides tuleb ellu ka jääda

Tänases “Välismäärajas” olu luubi all välisminister Urmas Paeti iga-aastane Riigikogus peetav kõne Eesti välispoliitikast.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” oli luubi all välisminister Urmas Paeti iga-aastane Riigikogus peetav kõne Eesti välispoliitikast.

Välisminister tegi saates lühiülevaate kõnes puudutatud teemadest ning saatekülalised arutlesid eeloleva aasta ootustest Eesti välispoliitikale.

2010. aasta välispoliitiliste eesmärkidena nähti eelkõige liitumist eurotsooni ja OECD-ga, EL-i infotehnoloogia agentuuri võimalik loomist Eestisse ja EL-i idapartnerluses kaasa töötamine. Erilist tähelepanu pälvis ka NATO uus strateegiline kontseptsioon, mis on Eestile esimene võimalus oma välispoliitilisi väärtusi NATO juhtdokumenti kirjutada.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios välisminister Urmas Paet, Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.

14. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Galerii: Marjah’ pealetungi esimene päev

Täna algas Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis suuroperatsioon Moshtarak, mille eesmärk on kihutada Taliban välja Marjah’ linnast ja selle ümbrusest. Pealetungil osalevad USA, Briti, Afganistani, Prantsuse, Kanada ja Estcoy-9s teenivad Eesti sõdurid.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Täna algas Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis suuroperatsioon Moshtarak, mille eesmärk on kihutada Taliban välja Marjah’ linnast ja selle ümbrusest. Pealetungil osalevad USA, Briti, Afganistani, Prantsuse ja Kanada sõdurid.

Vaata galeriid Postimehest!

Allikas:

Postimees



Eesti kaitseväelased osalevad Afganistanis talibanivastasel suuroperatsioonil

Afganistani rahvusliku armee, politsei, rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ja Helmandi provintsi ülesehitusmeeskonna ühisväe operatsiooni eesmärgiks on rünnata Talibani mässuliste tugipunkte.

Afganistani valitsus teatas täna, et Helmandi provintsis alustati suuroperatsiooni “Moshtarak”.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Afganistani rahvusliku armee, politsei, rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ja Helmandi provintsi ülesehitusmeeskonna ühisväe operatsiooni eesmärgiks on rünnata Talibani mässuliste tugipunkte, et võimaldada riigi valitsusel rakendada piirkonnas õiguskorda ja alustada Helmandi provintsi ülesehitamist.

Operatsiooni “Moshtarak”, mis dari keeles tähenab “üheskoos”, eesmärk on mässuliste vastupanu murdmisega Afganistani rahvale tõestada ühisväe usaldusväärsust ja pühendumust . Tegevus on kooskõlas Afganistani valitsuse ettekirjutustega ning toimub kohalike ja rahvusvaheliste vägede tavalisest tihedamas koostöös. “Moshtarakist” kujuneb ilmselt suurim sõjaline pealetungioperatsioon Afganistanis alates 2001. aastast, mil NATO väed on riiki saabusid.

“Moshtarakis” osalevad rahvusvahelised väed koosnevad Taani, Eesti, Kanada, Prantsusmaa, USA ja Ühendkuningriigi sõduritest.

Toimetamata video: Ühisväe sõdurid valmistuvad ööpimeduses operatsiooni alguseks.

Allikas:

ISAF



Eesti saadab Afganistani kaks politseieksperti

Väliminister Urmas Paet sõnas pärast välispoliitika ettekannet riigikogulaste arupärimistele vastates, et Eesti saadab lähikuudel Afganistani kaks politseieksperti.

Foto: ISAF
Foto: ISAF

Väliminister Urmas Paet sõnas pärast välispoliitika ettekannet riigikogulaste arupärimistele vastates, et Eesti saadab lähikuudel Afganistani kaks politseieksperti.

Minister Paet vastas, et selles suunas peaks minema. «Kui me vaatame tsiviilpanustamise poolt, siis meil on kavas saata lähikuudel kaks politseieksperti lisaks politsei väljaõppemissiooni. Mis puudutab sõjaväe tegevust seal, siis jah, üks võimalikke arenguid ka meie sõjalises panuses Afganistanis on just nimelt võimalike väljaõpetajate ehk väljaõpetajate väljaõpetajate saatmine,» rääkis Paet.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



EL-i eesistujamaade saavutused ja väljavaated välispoliitikas

USA mõttekoda Streit Council for a Union of Democracies avadlas hiljuti analüüsi Rootsi EL-i eesistumisaja saavutisi ja Hispaanial eelseisva eesistumispoolaasta väljavaateid EL-i välissuhete valdkonnas.

USA mõttekoda Streit Council for a Union of Democracies avadlas hiljuti analüüsis Rootsi EL-i eesistumisaja saavutusi ja Hispaanial eelseisva eesistumispoolaasta väljavaateid EL-i välissuhete valdkonnas.

Hispaania eesistumisaja logoRaportis toodi välja Hispaania peaministri José Luis Rodriquez Zapatero välispoliitilised eesmärgid EL-i eesistumisajaks, milleks on Euro-Atlandi suhete tihendamine, dialoogi arendamine Ladina-Ameerikaga ja potentsiaalsete uute liikmete toetamine.

Kuna veel pole lõplikult otsustaud, kuidas hakkab Lissaboni leping mõjutama EL-i eesitujamaade rolli ja teisi EL-i institutsioone, on Hispaania eesistumisaeg sattunud väga vastutusrikkale perioodile. Hispaania praegune postitsioon võib muuhulgas mõjutada seda, kuidas EL-i institutsioonid hakkavad koostööd tegema EL-i välisessindustega.

Hispaania plaanib luua pretsedendi kodanikuühiskonna kaasamises EL-i asjade, kaasaarvatud kaitse- ja julgeolekupoliitika üle otsustamisse.

Möödunud pool aastat kestnud Rootsi eesistumisaja kohta nentis raport, et kuigi Rootsi asus EL-i eesistujaks kriitilisel perioodil, õnnestus ometi saavutada suurem osa seatud eesmärkidest – Lissaboni leping on vastu võetud, üle vaadatud EL-i majanduspoliitika, jõutud teatavale EL-i sisesele kokkuleppele kliimaküsimustes.

Välispoliitika valdkonnas võttis Rootsi enda peale EL-i uute Afganistani ja Pakistani strateegiate väljatöötamise ning strateegiate rakendamisega alguse tegemise. Rootsi eesistumisajal jätkas EL Idapartnerluse rakendamist ja koostööd tulevaste liikmesriikidega. Muuhulgas aidati kaasa Horvaatia ja Sloveenia vahelise piiritüli lahendamisele, mis viib Horvaatia sammukese lähemale EL-iga liitumisele.

Streit Councili raportitega saab tutvuda siin.

Allikas:

Streit Council for a Union of Democracies



Sven Mikser: 2010 näitab, kas Afganistanis on võimalik saavutada Iraagi edu

“Rahvusvahelise kogukonna poolt hüljatud Afganistanist lähtuv terrorioht võiks kujuneda reaalseks ohuks ka Eesti kodanikele ja meie lähimate liitlaste elule ja varale,” ütles väliskomisjoni esimees Sven Mikser täna Riigikogus.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser puudutas oma tänases ettekandes Riigikogus NATO uut strateegilist kontseptsiooni ja Eesti seisukohta alliansi uue juhtdokumendi osas. Lisaks käsitles Mikser muid Eesti välispoliitikas olulisi teemasid, sh Eesti osalust Afganistani missioonil.

Foto: SDE
Foto: SDE

Mikser rõhutas, et esmakordselt on NATO strateegilise kontseptsiooni koostamisse kaasatud ka alliansi uued liikmed Kesk- ja Ida-Euroopast.  Seega tuleb kontseptsiooni koostamisel arvesse võtta väga erinevaid ohuhinnanguid.

“Eesti seisukohast on oluline, et NATO säiliks väärtuspõhise kaitsorganisatsioonina, mille tuumikfunktsiooniks on kõigi oma liikmete territooriumide ja riikliku iseseisvuse kaitsmine sõjalise agressiooni korral,” ütles Mikser Riigikogus. Mikseri sõnul peab kontseptsioon lähtuma julgeoleku avarast käsitlusest ja pakkuma usutavaid vastuseid ohtudele nagu ressursikonfliktid energiakandjate pärast, rahvusvaheline terrorism, küberrünnakud, piraatlus, kliimamuutused jne.

Eesti julgeolekupoliitikal peatudes ütles Mikser, et enne, kui NATO uue strateegia heaks kiidab, tuleb Riigikogul arutleda Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamise üle. “Nii nagu NATO strateegiline kontseptsioon, peab ka see dokument vaatama avara pilguga tulevikku ja püüdma lahti mõtestama neid tegureid, mis meie julgeolekut eelseisvate aastate jooksul enim mõjutama hakkavad,” lisas Mikser, kelle sõnul kuuluvad Eestile prioriteetsete teemade hulka sarnaselt NATO-ga energiajulgeolek, keskkonnajulgeolek ja kliimamuutustega seotud ohud ning küberruumi julgeolek ja elutähtsate teenuste ning riigi infrastruktuuri toimepidevus.

Väliskomisjoni esimees ei läinud oma kõnes mööda ka Eesti osalusest Afganistani missioonil ning rõhutas, et Eesti julgeolek algab meie riigist kaugel ning kohati tuleb Eestit kaitsta kaugel meie endi piiridest. Eesti osalus rahvusvahelistel missioonidel annab võimaluse toota julgeolekut ja mitte piirduda selle tarbimisega ning luua endale usaldusväärne maine liitlaste ja partnerite silmis. “Rahvusvahelise kogukonna poolt hüljatud Afganistanist lähtuv terrorioht võiks kujuneda reaalseks ohuks ka Eesti kodanikele ja meie lähimate liitlaste elule ja varale,” rõhutas Mikser.

Kõneledes Afganistani valitsuse demokratiseerimisest tsiteeris Mikser USA keskväejuhatuse ülemat kindral David Petraeust, kes on öelnud, et Iraagi viis edule mitte vägede arvu järsk suurendamine, vaid õige mõtteviisis. “Eelolev aasta peab näitama, kas sarnane läbimurre mõtteviisis on võimalik ka Afganistanis,” ütles Mikser.

Sven Mikseri ettekannet on võimalik lugeda Riigikogu istungi stenogrammist.

Kokkuvõtte ettekandest tegi Eesti NATO Ühing



Mihkelson: Venemaa kulutab infosõjale rohkem kui tööpuuduse leevendamisele

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Venemaa kulutab tänavu välispropagandale ligi poolteist miljardit dollarit, mis on rohkem kui kulutatakse tööpuuduse siseriiklikuks leevendamiseks vajalikele meetmetele.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles täna parlamendis toimunud välispoliitika arutelul, et Venemaa kulutab tänavu välispropagandale ligi poolteist miljardit dollarit, mis on rohkem kui kulutatakse tööpuuduse siseriiklikuks leevendamiseks vajalikele meetmetele.

Foto: IRL
Foto: IRL

“Lääneriikidel pole mõtet tegeleda enesepettusega – rahvusvahelises inforuumis käib juba pikemat aega Venemaa sihikindel propagandategevus. Selle eesmärgiks on Lääne avatud ühiskonna võimalusi kasutades desinformatsiooni ning propaganda kaudu mõjutada suhtumist Kremli aetavasse poliitikasse. Olgem ausad, kohati on see andnud Moskvale häid tulemusi ning tekitanud lõhesid lääneriikide endi vahel,” ütles Mihkelson.

Tema sõnul pole see tühi sõnakõlks, piisab vaid meenutada näiteks Venemaa aktiivset tegutsemist võitluses “ajaloo ümberkirjutajate” vastu või näiteks Georgia vastu suunatud massiivset propagandakampaaniat. Viimane on olnud nii edukas, et paljud läänemaailma, sealhulgas ka mõned Eesti ajakirjanikud on lõksu meelitatud.

“Eestis on pikema aja jooksul suhtutud infojulgeolekusse vähemalt näiliselt üleoleku ja ignorantsusega. See on teinud ka võimalikuks nende erisuste tekke meie inforuumis, millele on eriti pärast 2007. aasta aprilli korduvalt viidatud,” ütles Mihkelson.

Tema hinnangul on riik vaatamata saadud õppetunnile suutnud seni veel väga vähe korda saata. “Mõelgem kasvõi sellele, milline on Eestit puudutava igapäevase informatsiooni kättesaadavus rahvusvahelises avalikus meediaruumis. Mitte just muljetavaldav, mida võiks ühelt e-riigi mainega riigilt oodata. Alles hiljuti küsis üks Harvardi Ülikooli politoloog minult, miks näiteks Riigikogu ei taha oma igapäevauudiseid pakkuda ka inglise keeles”.

Lisaks soovitab Mihkelson, et avalik-õiguslik ringhääling pakkuda uudiseid veebikeskkonnas lisaks vene keelele ka vähemalt inglise keeles. Eraväljaanded võiksid aga näiteks võtta eeskuju Helsingin Sanomatelt, kellel on olemas eraldi ingliskeelne rahvusvaheline netiväljaanne.

“Mõistagi on need vaid üksikud vihjed seni vähe kasutatud võimalustele Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks. Mida parem on rahvusvaheline teadmine meie tegemistest, seda lihtsam on ka tõrjuda vajadusel riigi julgeoleku õõnestamiseks suunatud laimukampaaniat. Ükskõik, kust see siis ka ei lähtuks,” ütles Mihkelson täna Riigikogu ees.

Loe Marko Mihkelsoni ettekannet parlamendis!

Allikas:

IRL



Viimane Eesti luurerühm jõudis Kosovost koju

„Eesti võib uhke olla,“ ütles Tallinna lennujaamas Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Estrif-6 kaitseväelastele. „Ühes kriisipiirkonnas, kuhu meie riik on oma kaitseväelased appi saatnud, on olukord sedavõrd paranenud, et saame oma üksused tagasi koju tuua.“

Täna pärastlõunal jõudis kodumaale pool aastat Kosovos teeninud luurerühm Estrif-6, mis oli viimane Eesti üksus NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos.

Foto: Kaitseväe peastaap„Eesti võib uhke olla,“ ütles Tallinna lennujaamas Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Estrif-6 kaitseväelastele. „Ühes kriisipiirkonnas, kuhu meie riik on oma kaitseväelased appi saatnud, on olukord sedavõrd paranenud, et saame oma üksused tagasi koju tuua.“

Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühm Estrif-6 teenis Põhja-Mitrovica lähistel asuva Taani pataljoni koosseisus alates eelmise aasta augustist. Poole-aastase missiooni jooksul olid rühma ülesanneteks luurepatrullid ja läbiotsimised ning erinevate objektide julgeoleku tagamine.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste autasustasid Estrif-6 liikmeid 8. veebruaril Mitrovica sõjaväebaasis Camp Olaf Rye’s korraldatud pidulikul lipulangetamistseremoonial Kaitseministeeriumi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenute medalitega.

Eesti kaitsevägi osaleb NATO juhitud rahutagamisoperatsioonil Kosovos ( Kosovo Force, KFOR) alates 1999. aasta novembrist. Mitmeotstarbelised sõjaväepolitseirühmad Estpatrol-1 kuni Estpatrol-14 osalesid Kosovos NATO rahutagamisoperatsioonil Itaalia karabinjeeride juhitud rahvusvahelise eriotstarbelise üksuse koosseisus (Multinational Specialized Unit) koosseisus 1999. aasta novembrist kuni 2006. aasta detsembrini. Balti luureeskadronid Baltsqn-7, Baltsqn-10 ja Baltsqn-13 osalesid Taani pataljoni koosseisus missioonidel 2003. aasta märtsist kuni 2006. aasta augustini. Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühmad Estrif-1 kuni Estrif-6 osalesid Kosovos 2007. aasta veebruarist kuni 2010. aasta veebruarini.

Tänaseks on Kosovos teeninud peaaegu 800 Eesti kaitseväelast.

Eesti kaitseväge jääb Kosovosse esindama allohvitser KFORi peakorteris Pristinas.

Allikas:

Kaitseväe peastaap



Välisminister Paet: NATO senised põhimõtted peavad püsima

Kontseptsiooni selgroo peab moodustama NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljendamine, ütles välisminister täna Riigikogus.

Välisminister Urmas Paet toonitas tänases välispoliitika aastaettekandes Riigikogus, et Eesti osaleb aktiivselt NATO uue strateegilise kontseptsiooni väljatöötamises.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

„Eestile on oluline kasutada esmakordset võimalust osaleda alliansi põhjapaneva strateegia kujundamisel,“ ütles ta. „Et alliansi uut strateegilist kontseptsiooni arutav NATO välisministrite kohtumine toimub Tallinnas, kinnitab NATO nähtavust Balti riikides ning valmisolekut oma liikmete julgeolekut tagada,“ märkis Paet Riigikogus.

Välisminister Paet tõi esile, et NATO tegevuse alus on põhikirja neljandas ja viiendas artiklis sätestatud kollektiivkaitse ning sõjaline võimekus ja valmisolek selle kasutamiseks. „NATO uues strateegilises kontseptsioonis peavad senised põhimõtted jätkuma ja selles on liitlased ühel nõul,“ rääkis Paet. „Uue strateegilise kontseptsiooni selgroo peab moodustama NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljendamine. Samas tuleb lisaks traditsiooniliste ohtude kõrval olla valmis ka uuteks, tegeleda näiteks energiakaitse ja küberjulgeolekuga,“ rõhutas ta.

Paeti sõnul on Eesti eesmärk, et uus kontseptsioon tugevdaks allianssi ja tema atlandiülest ühtsust. „Selle üks oluline komponent on ka Euroopa-liitlaste omavaheline avatud suhtlus ja üksmeel. Ja üksteise murede ning kohustuste arvestamine ka esmapilgul kasulike, kuid julgeolekumõõdet omavate majandustehingute puhul,“ lisas Paet.

Välisminister toonitas, et Eesti toetab jätkuvalt NATO edasist avatust uutele liitujatele, nimetades Bosnia ja Hertsegoviina, Georgia, Makedoonia ning Ukraina püüdlusi NATOga lõimumisel.

Paet peatus ka NATO ja NATO juhitava ISAFi missioonipartnerite ühistel pingutustel Afganistani stabiliseerimisel. „Eesti kontingendi suurus on 150-165 kaitseväelast, kelle otsene ülesanne on tagada julgeolek Helmandi provintsis. Sellega anname panuse ka Pakistani ja teiste regiooni riikide võitlusse rahvusvahelise terrorismiga,“ ütles Paet. „Eesti on küll jäänud terrorirünnakutest seni otseselt puutumata, kuid töö selleks, et julgeolekuvastutus Afganistanis afgaanide endi kätte saaks antud, peegeldab Eesti empaatiavõimet ning kindlustab rahvusvahelist, sealhulgas Eesti julgeolekut ka pikemas perspektiivis,“ toonitas Eesti välisminister Riigikogus.

Jätkuvalt soovib Eesti tugevdada häid partnersuhteid Ameerika Ühendriikidega. Paet tõi näiteks koostöö tihendamist Afganistanis, aga ka aktiivseid suhteid Ameerika Ühendriigi administratsiooniga. Paet toonitas vajadust edasiliikumiseks ka Euroopa Liidu ja USA suhetes nii energia- kui arengukoostöö valdkonnas, idapartnerite aitamisel ning majanduskriisist ülesaamisel. Eesti välisminister tõi esile, et atlandiülestes suhetes on lähiminevikus tehtud märgatavaid edusamme.

Rääkides viimase aasta jooksul tõstatatud aruteludest Euroopa julgeolekuarhitektuurist märkis Paet, et jalgratta leiutamise asemel tuleb efektiivsemalt kasutada olemasolevaid julgeolekumeetmeid ning kinni pidada rahvusvahelistest kokkulepetest. „Tänaste julgeolekuohtudega toimetulek ei nõua uusi leppeid, vaid suuremat poliitilist tahet,“ toonitas välisminister Riigikogus. „Tegeleme sellega nii NATO strateegilise kontseptsiooni kui Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamise raames,“ kinnitas ta.

Loe ministri ettekannet Välisministeeriumi kodulehel!


Allikas:

Välisministeerium



Viktor Janukovitši Ukraina

Viktor Janukovitš on ilmselt Ukraina järgmine president. Lõplikke hääli veel loetakse. Ja siis loetakse veel üle. Aga nimetada Janukovitši 2%-list võitu Julia Timošenko ees „napiks“ oleks kentsakas, sest jutt käib mitmesajast tuhandest häälest.

Merle Maigre

08.02.2010

Viktor Janukovitš on ilmselt Ukraina järgmine president. Lõplikke hääli veel loetakse. Ja siis loetakse veel üle. Aga nimetada Janukovitši 2%-list võitu Julia Timošenko ees „napiks“ oleks kentsakas, sest jutt käib mitmesajast tuhandest häälest.

Foto: NATO
Foto: NATO

Mis saab edasi? Janukovitši enda sõnul on nüüd „oranž košmaar läbi“. Ukrainat ootab helesinine homne. Algab stagnatsiooniajastu, nendivad pessimistid nukralt. Visandan kiire ülevaate sellest, mida Viktor Janukovitšilt lõppenud valimiskampaania ja 2006-2007 peaministri töö põhjal oodata võib.

Sisepoliitika keerleb selle ümber, kuidas jagada võimu presidendi-parlamendi ja kabineti vahel. Kõige tõenäolisem on, et Janukovitš ja tema Regioonide partei moodustab praeguse parlamendi raames uue koalitsiooni. Uus Janukovitši valitsus võiks koosneda Regioonidest, kommunistidest, valimisbloki NUNS ehk Meie Ukrainat-Rahva Omakaitse mõnest rühmitusest ning spiiker Litvini blokist.

450-liikmelises Ukraina ülemraadas on Regioonidel praegu 175 saadikut, Kommunistlikul parteil – 27, NUNS-il – 72 ja Litvini blokil 20 saadikut. Et kommunistid juba niikuinii Regioonidega ühte sammu astuvad, peaks Janukovitši partei enamuse moodustamiseks enda poole võitma veel vähemalt 24 rahvaesindajat. Ja kui Janukovitš tahab võimu kindlustada, siis soovitavalt rohkemgi.

Eeldusel, et Regioonide suursponsoril Rinat Ahmetovil raha jätkub, ei tohiks see üleliia keeruline olla. Janukovitš on end alates eile õhtust väga jõuliselt presenteerinud kui valimiste võitjad, ja see annab talle koalitsiooniläbirääkimistel psühholoogilise eelise – ikka on neid, kes tahavad võitjaga ühte leeri kuuluda. Pealegi on Ukraina parlamendis üksjagu hämara maffioosse taustaga eraettevõtjaid, kelle jaoks on eksistentsiaalne valitsuskoalitsiooni kuuluda – poliitiline profiil pole siinjuures oluline.

Riigi tulevikku silmas pidades, oleks uue enamuskoalitsiooni moodustamine praeguses parlamendis parim võimalikest valikutest: jääksid ära uute valimistega seotud lisakulutused ja valitsus võiks tegevust alustada juba aprillis-mais. IMF vabastaks Ukrainale oma 6,3 miljardi dollari suuruse külmutatud abisumma. Lisasumma aitaks Ukraina Keskpangal stabiliseerida grivna-dollari kurssi. Stabiilne fiskaalpoliitika innustaks panku laene väljastama, see omakorda aktiviseeriks majandustegevust ja tooks ehk juurde investeeringuid, mida on madalseisus Ukraina majandusele hädasti vaja. (Investeeringute tase Ukrainasse langes 2009.a 35%). Kõik kokku mõjuks majanduskliimale turgutavalt.

Loe edasi Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse blogist!

Allikas:

blog.icds.ee



Grybauskaite tõstatas Läänemerre uputatud keemiarelvade teema

Leedu president Dalia Grybauskaite tõstatas Helsingis aset leidval Läänemere-äärsete riikide liidrite ja firmajuhtide nõupidamisel üles tundliku teema, milleks on pärast Teist maailmasõda merre uputatud keemiarelvade küsimus.

Foto: Leedu presidendi kantselei
Foto: Leedu presidendi kantselei

Leedu president Dalia Grybauskaite tõstatas Helsingis aset leidval Läänemere-äärsete riikide liidrite ja firmajuhtide nõupidamisel üles tundliku teema, milleks on pärast Teist maailmasõda merre uputatud keemiarelvade küsimus.

Riigipea sõnul teeb Leedu kõnealuse probleemi kohta resolutsiooni ettepaneku ÜRO järgmisel peaassambleel, vahendas YLE.

Grybauskaite soovitas piirkonna riikidel edendada koostööd rahvusvahelisel tasandil, vahetada informatsiooni ja ilma viivitusteta astuda samme mere puhastamisks lõhkeainetest.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud avalikud üritused

Mõned Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud avalikud üritused 23. ja 24. veebruaril üle Eesti.

Mõned Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud avalikud üritused 23. ja 24. veebruaril üle Eesti.

Tallinnas

Foto: ERRTeisipäeval, 23. veebruaril

11:00 Pärgade asetamine riigivanemate haudadele Metsakalmistul

Kolmapäeval, 24. veebruaril

07:33 Pidulik riigilipu heiskamine Pika Hermanni torni Toompeal

09:00 Pärgade asetamine Vabadussõja Võidusamba jalamile Vabaduse väljakul

09:30 Iseseisvuspäeva jumalateenistus Tallinna Toomkirikus

11:00 Kaitsejõudude paraad Vabaduse väljakul

Haapsalus kontsert-aktus toomkirikus ja pärgade asetamine Vabadussõja ausambale.

Jõhvis kontsert-aktus Jõhvi kontserdimajas, jumalateenistus Jõhvi Mihkli kirikus ja mälestustalitus Vabadussõja ausamba juures.

Keilas kontsert-aktus ja kultuuripreemiate jagamine kultuurikeskuses.

Kuressaares pidulik rahvakoosolek Vabadussõjas langenute mälestussamba juures.

Kärdlas pidulik kontsertaktus kultuurimajas.

Narvas vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik kontsert.

Paides kontsert-aktus linnarahvale ja ajalookonverents (vt ka mujal Järvamaal)

Rakveres vabariigi aastapäeva miiting Vabadussõja mälestussamba juures ja jumalateenistus Rakvere Kolmainu kirikus.

Räpinas jumalateenistus Rakvere Miikaeli kirikus, mälestushetk Ausamba pargis ja pidulik kontsert-aktus rahvamajas.

Sakus pidulik lipuheiskamine päikesetõusul, Vabadussõjas langenute mälestamine ja kontert-aktus.

Tartus vabariigi aastapäeva tähistamine kõnede, koorilaulu ja puhkpillimuusikaga Toomemäel.

Valgas mälestuskogunemine Metsa tänava kalmistul ja vabariigi aastapäevale pühendatud perepäev.

Võrus kontsertetendus “Ajast aega Eesti looga” kultuurimajas Kannel.

Väike-Maarjas kontsert Väike-Maarja kirikus, mälestushekt Vababadussõja mälestussamba juures ja kohtumine ajaloolase Mart Laariga rahvamajas.



Lucas: Lääs mängis Ukraina lõimumise võimaluse maha

Lääne-Euroopa on maha mänginud oranži revolutsiooniga tekkinud võimaluse lõimida Ukraina kiiresti Euroopale olulistesse struktuuridesse, arvab ajakirja Economist Kesk- ja Ida-Euroopa korrespondent Edward Lucas.


Foto: ERR
Foto: ERR

Lääne-Euroopa on maha mänginud oranži revolutsiooniga tekkinud võimaluse lõimida Ukraina kiiresti Euroopale olulistesse struktuuridesse, arvab ajakirja Economist Kesk- ja Ida-Euroopa korrespondent Edward Lucas.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse kutsel Tallinnas viibinud Edward Lucas ütles “Aktuaalsele kaamerale”, et on oodata Lääne-Euroopa ja Ukraina suhete keerulisemaks muutumist.

Loe edasi ERR-st!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-09_AK_ukraina.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Россия отказалась воевать в Афганистане

Россия отказалась принимать участие в военных операциях коалиционных сил в Афганистане.

Россия отказалась принимать участие в военных операциях коалиционных сил в Афганистане.

Фото:  ISAFmedia
Фото: ISAFmedia

По словам секретаря Совета безопасности Николая Патрушева, “ключ к решению афганской проблемы лежит не в военной, а в мирной плоскости”, сообщает Lenta.ru.

Патрушев также добавил, что Россия готова рассмотреть вопрос о разрешении на перемещение военных грузов коалиционных сил по своей территории. Договоренность о транзите через территорию РФ была оформлена еще в 2008 году. В январе 2010 года свое согласие на транзит дал Казахстан. Однако в настоящее время НАТО может перевозить в Афганистан через территорию РФ только невоенные грузы.

Ранее сообщалось, что НАТО рассчитывает на помощь России в Афганистане. Предполагалось, что стороны будут совместно бороться с терроризмом, пиратством и наркотрафиком. В начале февраля генеральный секретарь Северо-Атлантического альянса Андерс Фог Расмуссен заявил, что не исключает возможности присоединения России к военной операции в Афганистане.

В середине декабря 2009 года в ходе переговоров с президентом России Дмитрием Медведевым генсек НАТО также предложил РФ оказать помощь альянсу. По мнению Андерса Фога Расмуссена, Россия могла бы выделить коалиционным силам в Афганистане вертолеты, запчасти и топливо.

Cсылка:

ERR Novosti



Tiido: Mistral sõjalaeva müük Venemaale ei ole veel kindel

Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido sõnul on Prantsusmaa sõjalaevade müük Venemaale veel algusjärgus, sest tehing vajab Pariisis mitmeastmelist kinnitust.

Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido sõnul on Prantsusmaa sõjalaevade müük Venemaale veel algusjärgus, sest tehing vajab Pariisis mitmeastmelist kinnitust.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Tiido ütles Vikerraadio saates “Uudis+”, et Eesti esindus Pariisis kontrollis asjakohast informatsiooni ning selgus, et tegelikult otsustatakse Prantsusmaal selliste tehingute üle kolmes astmes.

Kõigepealt on vastav ministeeriumide vaheline komisjon, kes volitab tootjat potentsiaalse ostjaga kontakti astuma. Seejärel tuleb teine tase, kus antakse volitus lepingut läbirääkida ja kolmas tase on müügiotsuse heakskiitmine.

“Nii et tegelikult on tegemist alles esimese astmega – tootjad on saanud volituse potentsiaalse ostjaga kontakti astuma,” rõhutas Tiido.

Ta märkis, et Eesti on alates eelmise aasta sügisest olnud Prantsusmaaga pidevas kontaktis antud teemal ning väljendanud erinevatel tasanditel ja eri ametkondades oma muret dessantlaeva võimaliku müügitehingu pärast. Tiido sõnul teema käsitlemist kahepoolsetes suhetes Prantsusmaaga jätkatakse ning lähiajal toimub järgmine konsultatsioonidevoor, kus Eesti teema üles tõstatab.

Meedias kõlanud teadet, justkui oleks Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy müügitehingule heakskiidu andnud, ei osanud Tiido kommenteerida, kuna Eestil ei ole selle kohta ametlikku infot.

Ta lisas, et Eestile on oluline, et müügiläbirääkimised oleksid läbipaistvad. Eesti tahab teada, millised on lepingu tingimused, milline on üleantav laev, kuidas üldse leping sõlmitakse ning millistes rajoonides seda kasutama hakatakse. Seni on informatsioon olnud vastuoluline.

Asekantsler märkis, et kui laeva müügitehing peaks teoks saama, avaldab see mõju Balti riikide julgeolekule, mis kindlasti väheneb. “Siis tuleb kõigil vastavad meetmed võtta, sealhulgas arvestada antud asja ka NATO kaitseplaneerimises. Nii et kaudselt osaleb ka Prantsusmaa nende järelmite käsitlemisel,” sõnas ta.

Tiido möönis, et laeva müük Venemaale oleks igati seaduslik ja mingeid rahvusvahelisi kokkuleppeid sellega ei rikutaks. “Venemaa ei ole NATO vaenlane, vaid ta on NATO partner, nii et mingit käe ettepanemist põhjendusega, et midagi on juriidiliselt vale – seda ei ole kindlasti võimalik teha.”

Tiido ei osanud öelda, kas praegu on Prantsusmaal võimalik tehingust ära öelda. Ta rõhutas, et tegemist on äriga, kus on mängus väga suured summad ning et Venemaa on võimaliku laevaostu asjus olnud ühenduses veel mõne riigiga.

Allikas:

ERR Uudised



Vene kindral: raketikaitsesüsteemid ohustavad Venemaad

Vene kindralstaabi ülema armeekindral Nikolai Makarovi sõnul on Vene piiri lähistele paigaldatavad USA raketikaitsesüsteemid suunatud Venemaa vastu, vahendas uudisteagentuur AFP.


Tuumarakett

Vene kindralstaabi ülema armeekindral Nikolai Makarovi sõnul on Vene piiri lähistele paigaldatavad USA raketikaitsesüsteemid suunatud Venemaa vastu, vahendas uudisteagentuur AFP.

Sama asjaolu tõi Venemaa välja ka reedel avalikustatud uues sõjalises doktriinis, milles nimetati NATO laienemist üheks peamiseks ohuks riigi julgeolekule.

Loe edasi Postimehes!

Allikas:

Postimees



Kaitseminister Aaviksoo lõpetas Kaitseliidu luurerühma missiooni Kosovos

Mitrovica sõjaväebaasis Camp Olaf Rye’s toimus täna pidulik lipulangetamistseremoonia, millega lõppes Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühma Estrif-6 missioon Kosovos.

Mitrovica sõjaväebaasis Camp Olaf Rye’s toimus täna pidulik lipulangetamistseremoonia, millega lõppes Kaitseliidu baasil moodustatud luurerühma Estrif-6 missioon Kosovos.

Foto: www.nato.int/kfor
Foto: www.nato.int/kfor

„Lõppenud on enam kui kümme aastat kestnud Kosovo missioon, milles Eesti koos teiste liitlastega on andnud väärika panuse andnud julgeoleku tagamisse maailmas, mis kokkuvõttes on võimaldanud oluliselt vähenda välist kohalolekut ja asendada sõjaline toetus kasvavalt tsiviilpanusega,“ ütles kaitseminister Aaviksoo tseremoonial. „Kosovo missioon näitab NATO tegevuse tulemuslikkust ja Eesti tublit kogemust julgeoleku tagajana,“ lisas kaitseminister.

Kaitseminister ja Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste autasustasid Estrif-6 liikmeid Kaitseministeeriumi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenute medalitega. Samuti sõid Aaviksoo ja kolonelleitnant Lumiste rühma liikmetega koos lõunat.

Kosovosse NATO juhitud rahutagamisvägede KFOR koosseisu jääb edasi teenima paar Eesti staabiohvitseri. Eesti kaitsevägi osales Kosovo missioonil alates 1999. aasta lõpust.

Täna hommikul kohtus kaitseminister Pristinas KFOR-i ülema Saksa kindralleitnant Markus Bentleriga, kellega arutati julgeolekuolukorda Kosovos.

Täna õhtustavad kaitseminister ja Kaitseliidu ülem KFOR-i peakorteris ja Euroopa Liidu EULEX-missioonis töötavate eestlastega. Homme kohtub Aaviksoo EULEX-i juhtkonnaga ning kohtub Kosovo välisministri ja julgeolekujõudude ministriga.

Allikas:

Kaitseministeerium



Mihkelson: “Janukovitši võit ei tähenda kannapööret”

Nagu mitmed analüütikud ennustasid, kujunes Ukraina presidendivalimiste teine voor väga pingeliseks. Kuna Janukovitši edu Tõmošenko ees on väga väike, siis võib ametlike ja lõplike tulemuste väljakuulutamine võtta tublisti aega.

Väljavõte Marko Mihkelsoni blogist

8. veebruar 2010

Foto: IRL
Foto: IRL

Nagu mitmed analüütikud ennustasid, kujunes Ukraina presidendivalimiste teine voor väga pingeliseks. Kuna Janukovitši edu Tõmošenko ees on väga väike, siis võib ametlike ja lõplike tulemuste väljakuulutamine võtta tublisti aega. Samas näib, et Oranži revolutsiooni ühel peategelasel ei õnnestu oma unistust täide viia ning Ukraina presidendiks on tõusmas Viktor Janukovitš.

Eesti Päevalehe küsimustele vastates ütlesin, et 2004. aasta Oranž revolutsioon on tänaseks juba ajalooline sündmus, mis mõjutas oluliselt Ukraina sisemisi arenguid. Ennekõike tähendas see sõnavabaduse laiemat lubamist ning vabade valimiste põhimõtte kinnistamist. Paraku jäid nii mitmedki toonased lubadused (eriti korruptsiooni ohjeldamisel) revolutsiooni liidrite tüli tõttu ellu viimata. See võis saada ka saatuslikuks Julia Tõmošenkole, kes on nendel valimistel napilt kaotamas Viktor Janukovitšile. Rahvusvahelised vaatlejad on valimisi tunnustanud ausate ja vabadena, mistõttu tuleb ühel kandidaadil osata ka kaotada. Mis siis, et väga napilt. Ma ei usu, et võidu korral Janukovitš pöörduks tagasi 2004. aasta eelsesse seisu. Ta on ju peaministrina ennast juba näidanud.

Kannapööret ilmselt ei tule. Janukovitši selja taga on arvestatavad ärihuvid, kellele on tähtis säilitada sõltumatus oma turgude otsimisel nii idas kui läänes. Teisalt peab Janukovitš arvestama, et tema võit oli napp ning Kiievi ja Lääne-Ukraina elanikkonnale tuleb ka midagi pakkuda. Ka sisepoliitiline seis on sama kirju, kui enne eilset valimispäeva. Seetõttu on kõige tõenäolisem variant, kus Janukovitš üritab leida tasakaalu Venemaa ja Euroopa vahel. Samas tuleb tal peagi teha otsuseid, mis võivad mõjutada nii tema enda poliitilist karjääri kui Ukraina tulevikku. Üks nendest on Venemaa Musta mere laevastiku saatus pärast 2017. aastat.

Kuid enne lõplike järelduste tegemist ootame ära ametlikud valimistulemused.

Allikad:

Marko Mihkelsoni blogi

Eesti Päevaleht



Rahvusvahelist julgeolekut määravate küsimuste ring on järjest laiem

Reedest pühapäevani toimunud Müncheni julgeolekukonverents keskendus eelkõige NATO väärtustele ja põhiülesannetele. Konverentsil osalenud Eesti kaitseministri Jaak Aaviksoo ja välisminister Urmas Paeti sõnul kinnitasid rahvusvahelised julgeolekueksperdid veendumust, et NATO on väärtuspõhine organisatsioon ja kollektiivkaitse põhimõte on alliansi toimimise keskmeks.

Foto: www.securityconference.de
Foto: www.securityconference.de

Reedest pühapäevani toimunud Müncheni julgeolekukonverents keskendus eelkõige NATO väärtustele ja põhiülesannetele. Konverentsil osalenud Eesti kaitseministri Jaak Aaviksoo ja välisminister Urmas Paeti sõnul kinnitasid rahvusvahelised julgeolekueksperdid veendumust, et NATO on väärtuspõhine organisatsioon ja kollektiivkaitse põhimõte on alliansi toimimise keskmeks.

Ka alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen toonitas Münchenis esinedes, et NATO-l on olemas sõjalised võimed ja solidaarsus liikmesriikide kaitseks.

Konverentsil räägiti lisaks NATO arengule ja uue strateegilise kontseptsiooni lähtepunktidele ka tegevusest Afganistanis, arengutest Lähis-Idas ning relvastuskontrolli küsimustest.

Välisminister Paeti sõnul oli konverentsil olulisel kohal ka NATO ja liitlaste koostöö Afganistanis. Konverentsil tõdeti, et Afganistani operatsioon on suur väljakutse: edu on saavutatav, kuid ainult koostöös afgaani rahvaga. „Tulevased aastad on Afganistani operatsiooni edu kontekstis otsustavad, ka Eesti jätkab oma osalust Afganistanis. Jätkame oma panustamist – nii sõjalist, tsiviilset kui arenguabialast,“ ütles välisminister Urmas Paet.

Selleaastase Müncheni konverentsi päevakorda tõusid ka Venemaa ettepanekud uuest Euroopa julgeolekuarhitektuurist. Kõlama jäi seisukoht, et Euroopal on oma julgeoleku tagamiseks olemas vajalikud struktuurid ja mehhanismid, neid tuleb lihtsalt paremini kasutada ja kokkulepitud põhimõtetest kinni pidada. „Tänapäeval on julgeolek laiem kui vaid sõjalis-poliitilised või sõjalised küsimused. Oluline osa on ka inimõigustel ja nende kaitsel,“ rõhutas Eesti välisminister Paet.

Laupäeval toimunud kahepoolsel kohtumisel kaitseminister Aaviksoo ja tema Ühendkuningriigi kolleegi Bob Ainsworthi vahel räägiti koostööst Afganistanis, Eesti strateegilise õhuturbe plaanidest ja pikemalt NATO eelarveküsimustest. Aaviksoo rõhutas, et NATO eelarve kujunemine peab põhinema nii sõjalisel nõuandel kui ohuhinnangutel.

“Solidaarsus liikmesriikide vahel on seda suurem, mida võrdelisem on panus eelarvetesse liikmete poolt ja mida võrdväärsemalt kantakse missioonikoormat,” ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Lisainfot konverentsi ametlikult kodulehelt: http://www.securityconference.de/index.php?&L=1

Allikas:

Kaitseministeerium



Dr Jamie Shea: Eesti ja Gruusia näited tõestavad, kui halvav on küberrünnakute mõju

Päevavalgele järjest rohkem tõendeid, et riigid korraldavad küberrünnakuid, et testida teiste riikide infosüsteemide vastupidavust või varastada riigisaladusi, ütles NATO poliitikaplaneerimise juht Dr Jamie Shea.

Dr Jamie Shea
Foto: NATO

Aastaid tagasi seostus häkkerite poolt varastatud salajane info tööstusliku või ärilise spionaažiga. Teine kujund, mis seoses küberjulgeolekuga meenub, on kodus istuv teismeline, kes üritab lihtsalt nalja pärast Pentagoni infosüsteemidesse sisse häkkida.

Tänapäeval tuleb päevavalgele järjest rohkem tõendeid, et riigid korraldavad küberrünnakuid, et testida teiste riikide infosüsteemide vastupidavust või varastada riigisaladusi. Eesti ja Gruusia näited tõestavad, kui tugevalt halvavat võimet omavad hästikorraldatud küberrünnakud valitsuse ja erasektori administratiivsüsteemidele.

Kui suur on oht, et meid tabavad küberrünnakud? Kuidas saame neid ära hoida ja kes juhib võitluses häkkerite ja kaitsjate vahel? Milliseid muudatusi rahvusvahelistes seadustes on vaja, et hoida ära küberrünnakuid riigile ja erasektorile?

Vaata Dr Jamie Shea videoloengut küberrünnakute teemal!

Allikas:

NATO



Uksesuuküsitlused ennustavad Janukovitši nappi võitu

Viktor Janukovitš kogus täna Ukraina presidendivalimiste teises voorus kolm kuni viis protsendipunkti rohkem hääli kui peaminister Julia Tõmošenko, selgub kell 20 avaldatud uksesuuküsitlustest.


Viktor Janukovitš

Viktor Janukovitš kogus täna Ukraina presidendivalimiste teises voorus kolm kuni viis protsendipunkti rohkem hääli kui peaminister Julia Tõmošenko, selgub kell 20 avaldatud uksesuuküsitlustest.

Demokraatlike Algatuste Fondi korraldatud üleriiklik küsitlus ennustab, et Janukovitš kogus 48,7 protsenti ja Tõmošenko 45,5 protsenti häältest. Veel 5,5 protsenti hääletas küsitluse kohaselt mõlema kandidaadi vastu.

Telekanali ICTV uuringu järgi sai Janukovitš 49,8 protsenti, Tõmošenko 45,2 protsenti häältest, viis protsenti valijatest kasutas võimalust mõlema vastu hääletada.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



NATO juhi sõnul peaks allianss muutuma globaalseks julgeolekufoorumiks

NATO peaks arendama lähedasemaid suhteid Hiina, India, Pakistani ja Venemaaga ning muutuma maailma julgeolekuküsimuste peamiseks foorumiks, teatas täna alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Vene parlamendiliige Konstantin Kossatšov aga suhtub ettepanekusse skepsisega.

NATO peaks arendama lähedasemaid suhteid Hiina, India, Pakistani ja Venemaaga ning muutuma maailma julgeolekuküsimuste peamiseks foorumiks, teatas täna alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Vene parlamendiliige Konstantin Kossatšov aga suhtub ettepanekusse skepsisega.

Foto: www.securityconference.de
Foto: www.securityconference.de

Kõigi nimetatud nelja riigi huvides on stabiilne Afganistan ning kõik nad saavad selle nimel rohkem teha, vahendas Reuters Rasmusseni sõnu Müncheni julgeolekukonverentsil.

«Mis kahju sünniks sellest, kui riigid nagu Hiina, India, Pakistan ja teised NATOga lähedasemaid suhteid arendaksid? Arvan, et see tooks tegelikult ainult kasu, seda nii usalduse, kindluse kui koostöö mõttes,» ütles ta.

NATO peaks tema sõnul saama kohaks, kus allianssi mittekuuluvad riigid saavad lisaks Afganistanile teha koostööd ka küsimustes nagu terrorism, küberrünnakud, tuumarelvade levik, piraatlus ja kliimamuutus.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



“Välismääraja” 7. veebruaril: “NATO on Venemaa suurim julgeolekuoht”

Tänases “Välismäärajas” olid arutluse all Venemaa uus sõjaline doktriin ja Venemaa nüüdisaegse arengu instituudi ettekanne riigi tuleviku kohta.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Tänases “Välismäärajas” olid arutluse all Venemaa uus sõjaline doktriin ja Venemaa nüüdisaegse arengu instituudi ettekanne riigi tuleviku kohta.

Saatekülalised leidsid, et doktriin ise on suhteliselt üldsõnaline, kuid jätab siiski võimaluse sõnastust tõlgendada viisil, mis annab Venemaale õiguse kasutada tuumarelva.  Dokument, mis on juba pälvinud NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni nördimuse, peab NATO laienemist ja alliansi infrastruktuuride paigutumist Vene piiride lähedale ohtlikuks Venemaa julgeolekule.

Nenditi, et kuigi Venemaa välispoliitiline retoorika on viimasel ajal muutunud malbemaks, nähakse ametlikes dokumentides NATO-t jätkuvalt peamise ohuna.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios presidendi julgeolekunõunik Indrek Kannik, diplomaat Harri Tiido ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse analüütik Kaarel Kaas.

7. veebruari „Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



NATO: Venemaa uus sõjaline doktriin ei peegelda tegelikkust

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni kinnitusel ei peegelda Venemaa värske sõjaline doktriin tegelikkust ning on vastuolus suhete arendamisele alliansi ja Kremli vahel.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni kinnitusel ei peegelda Venemaa värske sõjaline doktriin tegelikkust ning on vastuolus suhete arendamisele alliansi ja Kremli vahel.

“Pean ütlema, et see uus doktriin ei peegelda tegelikku maailma… NATO ei ole Venemaa vaenlane,” vahendas Reuters Müncheni julgeolekukonverentsil viibiva Rasmusseni öeldut. “See ei peegelda realiteete ning on selgelt vastuolus kõigi meie püüdlustega parandada suhteid NATO ja Venemaa vahel.”

Loe edasi ERR Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2010-02-06_AK_Vene_doktriin.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Juri Andruhhovitš: künism on Ukrainas tagasi

Ukraina kaotab Euroopa Liidu toetust, see tekitab aga rahvas pettumust, hoiatab enne presidendivalimisi riigi üks tuntumaid kirjanikke Juri Andruhhovitš.

Ukraina kaotab Euroopa Liidu toetust, see tekitab aga rahvas pettumust, hoiatab enne presidendivalimisi riigi üks tuntumaid kirjanikke Juri Andruhhovitš.

Kuidas te kirjeldaksite praegust Ukraina ühiskonda enne riigile neljanda presidendi valimist, mis toimub homme?

Juri Andruhhovitš2004. aasta oranži revolutsiooni ajal tundus mulle, et Ukraina astus üle läve, kus me tõestasime, et meil on õigus ennast pidada nüüdisaegseks Euroopa rahvuseks, kes suutis kaitsta oma õigusi, õigust demokraatiale. See oli punkt, kus tundus, et enam ei ole tagasiteed Nõukogude-aegsete standardite juurde. Aga juhtus nii, et need ühiskondlikud, demokraatlikud struktuurid, mis siis Ukrainas loodi, on viie aasta jooksul degradeerunud. Ühiskonna eneseteadvus on kogu selle aja degradeerunud. Jälle ilmusid poliitilised tehnoloogiad, mille kohta ma 2004. aastal arvasin, et nendega on kõik. Siis me ju näitasime Maidanil, et ei saa eirata ühiskonna tahet. Selgus, et aastatega need saavutused kaotati. Ukrainas on tagasi sügav usaldamatus, künism. Ühiskondliku solidaarsuse puudumine on peamine põhjus, miks me oleme tagasi libisemas post-Nõukogude mõjuala suunas. Ja täitsa võimalik, et see ei ole veel lõpp, me võime veel sügavamalt porri vajuda.

Praegu on mul enne presidendivalimiste teist vooru enesetunne hoopis teine kui siis (2004. aasta detsembris – J. P.) enne valimiste teist vooru, sest siis oli mu ees selge valik hea ja halva vahel. Nüüd on minu ees kaks halba valikut (homses teises voorus kandideerivad Julia Tõmošenko ja Viktor Janukovitš – J. P.). Ma ütleks, et see on alatu valik, kui peab kaaluma, kumb kahest halvast on vähem halb.

Loe intervjuud Juri Andruhhovitšiga edasi Eesti Päevalehest!


Allikas:

Eesti Päevaleht



Kaitseminister Aaviksoo osales NATO kaitseministrite kohtumisel Istanbulis

Täna Istanbulis lõppenud NATO kaitseministrite kohtumisel lepiti kokku NATO ühisprojektide rahastamise suurendamises, samuti arutati NATO reageerimisjõudude ja Afganistani operatsiooni tulevikku.

Täna Istanbulis lõppenud NATO kaitseministrite kohtumisel lepiti kokku NATO ühisprojektide rahastamise suurendamises, samuti arutati NATO reageerimisjõudude ja Afganistani operatsiooni tulevikku.

Foto:NATO
Foto:NATO

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on viimastel aastatel suurenenud nii Afganistani operatsiooniga seotud kulud kui ka investeeringud liikmesriikide territooriumil olevatesse objektidesse. „Seetõttu otsustati Istanbulis ühest küljest suurendada liikmesriikide panust ühisesse kassasse ning samas vajadusel reformide ka seniseid rahastamismudeleid. Kõik need sammud tagavad ühest küljest nii kollektiivkaitseks vajalike investeeringute jätkumise kui ka piisavad ressursid operatsioonide tarbeks,“ ütles Aaviksoo.

Samuti arutasid kaitseministrid ka NATO reageerimisjõudude (NRF) tulevikku ning leiti, et lähi-aastatel hakatakse senisest enam korraldama kollektiivkaitsele suunatud ühisõppuseid. „NATO reageerimisjõudude õppused liikmesriikides muudavad terve alliansi nähtavamaks ja tõsiseltvõetavamaks ning seejuures on ka Eesti valmis võõrustama oma pinnal NRF-i allüksuste õppuseid,“ sõnas kaitseminister Aaviksoo.

Afganistani osas kuulasid kaitseministrid ära Afganistanis tegutsevate liitlasvägede juhataja kindral Stanley McChrystali ettekande olukorrast, samuti viibisid kohtumisel ka Afganistani kaitse- ja siseminister.

„2010. aasta kujuneb Afganistanis kindlasti raskeks, kuid tagasihoidlikku optimismi tekitab möödunud aastal loodud tugevad eeldused olukorra parandamiseks. Esikohale jäävad siiski endiselt afgaanide enda omanikutunde suurenemine ning Afganistani julgeolekujõudude suutlikkus turvalisuse tagamist oma õlule võtta,“ ütles Aaviksoo.

Istanbulist suundub kaitseminister edasi Münchenis toimuvale iga-aastasele julgeolekukonverentsile Wehrkunde. Pühapäeval alustab kaitseminister koos Kaitseliidu ülema kolonelleitnant Raivo Lumistega kahepäevast visiiti Kosovos.

Allikas:

Kaitseministeerium



Arvo Pesti: Eesti dissidentliku liikumise ajalugu ei ole koputajate raamat

Arvo Pesti värske raamatu esmatrükk kadus poodidest kui KGB-st viidud. Ilmselt oli üks põhjuseid ajaloolise uurimuse lõpus olev nimeregister, kust usinamad lugejad asusid koputajaid otsima.

Arvo Pesti värske raamatu esmatrükk kadus poodidest kui KGB-st viidud. Ilmselt oli üks põhjuseid ajaloolise uurimuse lõpus olev nimeregister, kust usinamad lugejad asusid koputajaid otsima. Koputajate ülesandmine polnud aga sugugi autori eesmärk, sest vaimsele tervisele sellised asjad hästi ei mõju.

Foto: Tiit Blaat /Eesti Ekspress
Foto: Tiit Blaat /Eesti Ekspress

Alustame defineerimisest. Teie raamat kannab pealkirja „Dissidentlik liikumine Eestis 1972–1987”. Miks just see ajavahemik? Teisitimõtlemine on ju vanem.

Sest terminil „dissidentlus” on kaks tähendust. Üks on laiem mõiste, mis mahub etapina vabadusvõitluse sisse. Kitsamas mõttes on dissidentlus sõnastatud Venemaal ja selle all mõeldakse tegevust, mille kaudu nõutakse riigilt seaduse täitmist. Peale selle oli Baltimaades ka muud tegevust. Ja see algab Eestis 1972. aastast, mil tehti esimene sellekohane avaldus.


Loe intervjuud Arvo Pestiga edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



NATO eriüksuslased vabastasid laeva piraatide küüsist

NATO eriüksuslased vabastasid Sloveenia kaubalaeva meeskonna, kelle aluse piraadid Adeni lahes varem olid kaaperdanud.


Foto: NATO
Foto: NATO

NATO eriüksuslased vabastasid Sloveenia kaubalaeva meeskonna, kelle aluse piraadid Adeni lahes varem olid kaaperdanud.

Euroopa Liidu mereoperatsiooni NAVFOR raames ohtlikes Somaalia vetes ja India ookeanis rahvusvahelisi jõude tugevdava Taani mereväe aluse meeskond sai Barbadose lipu all sõitva Sloveenia kaubalaeva Ariella turvaruumi varjunud meeskonnalt hädakõne, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Kirkad mälestused neilt, keda enam pole

Hiljuti ilmunud raamat “Soomusrong nr 2 Vabadussõjas. Soomusronglaste mälestused” on meeldiv üllatus teiste Vabadussõjast rääkivate raamatute ja kirjutiste reas.

Hiljuti ilmunud raamat “Soomusrong nr 2 Vabadussõjas. Soomusronglaste mälestused” on meeldiv üllatus teiste Vabadussõjast rääkivate raamatute ja kirjutiste reas.

Foto: Eesti sõjamuuseum
Foto: Eesti sõjamuuseum

Neid teisi lugedes on tihtipeale jäänud tollest eestlaste hiilgavast sõjast mulje kui mõistagi ülevast, ent samas kopitanud ja kipsistunud nähtusest.

Neljakümne aasta eest

Tegu on mälestustega. Raamatu lähemal uurimisel saab teada, et “Soomusrong nr 2 Vabadussõjas” on jõudnud neljakümne aasta eest ilmuda Stockholmis. Nende sulest, keda ammu enam meie keskel ei viibi ehk vabadussõjalaste omast.

Suur osa kangelasliku soomusrongi meeskonnast, kelleta oleks see meile nii lõpmata palju tähendanud heitlus võinud ka teisiti lõppeda, represseeriti. Suur osa jäi maha kuulsuse väljadele. Meie kõigi õnneks pääses osa läände meie asjast rääkima.

Loe edasi Maalehest!

Allikas:

Maaleht



2010. aastal värvatakse kaitseväkke 145 uut kaadrikaitseväelast

Möödunud aastal valitsuse poolt kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt suureneb kaadrikaitseväelaste arv iga-aastaselt umbes 125 kaitseväelase võrra kuni 4000 kutselise kaitseväelaseni. 2009. aastal värvati kaitseväkke juurde 92 elukutselist sõjaväelast

Kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots kinnitasid eile värbamiseesmärgid 2010. aastaks, mille kohaselt värvatakse kaitseväkke juurde kuni 145 uut kaadrikaitseväelast.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

Möödunud aastal valitsuse poolt kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt suureneb kaadrikaitseväelaste arv iga-aastaselt umbes 125 kaitseväelase võrra kuni 4000 kutselise kaitseväelaseni. 2009. aastal värvati kaitseväkke juurde 92 elukutselist sõjaväelast.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on praeguse majandussurutise tõttu 2010.-2011. aastal viivitunud suuremad kavandatud relvastus- ja varustushanked. „Küll aga on praegu soodus aeg uute kaitseväelaste värbamiseks, et meil oleks tulevikus piisavalt inimesi uute relvasüsteemide kasutuselevõtuks, kui majandusolukord paranema hakkab. 2009. aasta näitas, et me suudame 10-aastase arengukava eesmärkidest kinni pidada,“ selgitas Aaviksoo.

„Möödunud aasta jooksul vähendati kolmel korral kogu Kaitseministeeriumi valitsemisala personalikulusid, mis tõi kaasa ka väga palju valusaid otsuseid. Küll aga oleme me kärpeid tehes suutnud pidada silmas pikemat perspektiivi ning varuda ka raha uute kaitseväelaste värbamiseks, ilma milleta on kaitseväe jätkusuutlik areng mõeldamatu,“ lisas kaitseminister.

Praegu teenib Eesti kaitseväes rahu ajal umbes 3000 kaadrikaitseväelast ning 2500 ajateenijat. Kaitseväe sõja-aja suurus kasvab 2018. aastaks 25 000 kaitseväelaseni, millele lisanduvad Kaitseliidu üksused.

Sõjalise kaitse arengukava näeb sel aastakümnel eelisjärjekorras ette järgmiste suundade arendamist: juhtimis-, side-, luure- ja seiresüsteemide arendamine; Ämari Lennubaasi väljaarendamine; piiratud mahus mobiilse keskmaa-õhutõrje loomine ja lühimaa-õhutõrje edasiarendamine; kõrges valmisolekus oleva jalaväebrigaadi edasine arendamine, sh soomustatud üksuste loomine; Kaitseliidu edasine arendamine ja rahastamise suurendamine; mereväe juhtimis- ja sidevõime parandamine ning kiirkaatrite hankimine territoriaalvete kaitseks ja mereseireks; transpordikopterite hankimine.

Allikas:

Kaitseministeerium



NATO kaitseministrid leppisid kokku eelarvemuudatustes

NATO kaitseministrid arutasid eile Istanbulis alanud mitteametlikul kohtumisel kaitse-eelarvet ja vajalikke ümberkujundusi.

NATO kaitseministrid arutasid eile Istanbulis alanud mitteametlikul kohtumisel kaitse-eelarvet ja vajalikke ümberkujundusi.

Foto: NATO
Foto: NATO

Ministrid leppisid kokku alliansi operatsioonide rahastamises ja oluliste strateegiliste investeeringute tegemises. Ühtlasi otsustati leida alliansi eelarves lisavahendeid NATO tegevuse moderniseerimisesk ja optimeerimiseks.

“Säästlik eelarve eeldab rohkem koostööd, mis ühtlasi süvendam liitlastevahelist solidaarsust,” rõhutas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen.

Rasmusseni sõnul tagavad uuendused, et tänu strateegilistele investeeringutele on operatsioonil viibivatele vägedele vajalikud  tugisüsteemid alati olemas. “Solidaarsus NATO-s peab olema kõige nähtavamal kohal, kuid peab tulema esile ka kokkuvõtetes ning siin, Istanbulis, oleme näidun külladast solidaarsust.”

Kaitseministrid otsustasid eelnenud kokkuleppeid silmas pidades keksenduda kolmele prioriteetsele suunale operatsioonides: võidelda isevalmistatud lõhkekehadega, parandada arstiabi kättesaadavst sõduritele ja varustada baase rohkemate missioonivalmis helikopteritega.

NATO ümberkujundus- ja arendusjuhatuse juht kindral Stéphane Abrial esines oma nägemusega NATO tegevuse, väljaõppe ja tehnika arendamisest ja operatsioonil viibivate sõdurite kaitsmisest.

Ministrid leppisid kokku, et tuleb parandada arstiabi kättesaadavust lahingtegevuse piirkonnas. Nõustuti, et helikopterite arvu suurendamiseks tuleks tihendada koostööd riikide, kelle on helikopterid ja nende, kellel on rahalised võimalused, vahel.

Allikas:

NATO



Venemaa ja USA on moonide hävitamises Afganistanis eri meelt

USA eriesindaja Afganistanis Richard Holbrooke tunnistas, et Ühendriikide ja Venemaa seisukohad oopiumimoonipõldude hävitamise asjus lähevad lahku.


Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

USA eriesindaja Afganistanis Richard Holbrooke tunnistas, et Ühendriikide ja Venemaa seisukohad oopiumimoonipõldude hävitamise asjus lähevad lahku.

Holbrooke rääkis pressikonverentsil välisministeeriumis, et Venemaa valitsuse arvates on moonipõldude hävitamine probleemi lahendamise võti, USA aga leiab, et see annaks Talibanile võimaluse talupoegade värbamiseks. Tema sõnul saavutataks rohkem edu võideldes uimastite salakaubandusega ning hävitades narkoturge, vahendas BBC.

Loe edasi ERR Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Külalised Afganistanist jagasid eestlastega kogemusi

Eile ja täna külastas Tallinna grupp afgaane valitsusvälistest organisatsioonidest ja erameediast, et kohtuda Eesti tudengite, vabaühenduste esindajate, ajakirjanike ja valitsuse ametnikega.

Eile ja täna külastas Tallinna grupp Afganistani valitsusvälistest organisatsioonidest ja erameedia esindajaid, et kohtuda Eesti tudengite, vabaühenduste, ajakirjanike ja valitsuse ametnikega.  Enne Tallinnasse saabumist külastasid afgaanid Sloveeniat, Austriat, Slovakkiat ja Horvaatiat.

Foto: USA suursaatkond Tallinnas
Foto: USA suursaatkond Tallinnas

Ettevõtmist rahastas USA valitsus eesmärgiga jagada siinsetega Afganistani kogemustest riigi arengust ning välisabi õnnestumistest, kuid ka eelseisvatest väljakutsetest. Läbivaks jooneks afgaanide sõnumis oli, et Eesti ja teised riigid mängivad Afganistani ülesehitamisel ja eduka tuleviku tagamisel väga olulist rolli.

Neljapäeval toimunud kohtumisel USA suursaadiku Michael C. Poltiga arutati Afganistani valitsusväliste organisatsioonide tegevuse tugevaid ja nõrku külgi ja seda kuidas sellised riigid nagu USA ja Eesti saaksid kõige efektiivsemalt jätkata Afganistani toetamist. Suursaadik tänas gruppi Eesti külastamise eest ning eestlastele Afganistani inimliku külje tutvustamise eest.

Välisministeeriumis toimunud kohtumisel siinsete diplomaatide, ajakirjanike ja tudengitega arutleti Afganistani majandusliku olukorra ja humanitaarabi kättesaadavuse üle. Palju kõneainet pakkusid oopiumikaubandus, talunike sõltuvus Talibanist ja riigi arengu ebaühtlane jaotus piirkonniti.

Allikad:

USA suursaatkond Tallinnas

Eesti NATO Ühing



Vaata intervjuusid suurte mõttekodade juhtidega

YATA (Youth Atlantic Treaty Association) Youtube’i kontol saab vaadata täispikkuses intervjuusid Chatam House’i Venemaa ja Euraasia programmi juhi James Sherriga ja The Hague Center of Strategic Studies direktori Dr Rob De Wijkiga.

YATAYATA (Youth Atlantic Treaty Association) Youtube’i kontol saab vaadata täispikkuses intervjuusid Chatam House’i Venemaa ja Euraasia programmi juhi James Sherriga ja The Hague Center of Strategic Studies direktori Dr Rob De Wijkiga.

Intervjuud viidi läbi GLOBSEC 2009 Bratislava Julgeoelkukonverentsi ajal.

Mõttekodade juhid puudutasid intervjuudes teemasid nagu NATO-Venemaa suhted ja NATO missioon Afganistanis.

Videosid saab vaadata siin!

YATA on katuseorganisatsioon, mis koondab noori välis- ja kaitsepoliitikahuvilisi 38 riigis Euro-Atlandi regioonis. Koostöös ATA-ga (Atlantic Treaty Association) on YATA eesmärgiks pakkuda kodanikuühiskonnapoolset sisendit NATO-le.

Allikas:

AtlanticYouth



Foreign Minister Paet: Tartu Peace Treaty Brought Peace to Homes and Clarity to Estonia-Russia Relations

At the opening of the room commemorating the signing of the Tartu Peace Treaty on February 2 in Tartu, Foreign Minister Urmas Paet emphasised that the conclusion of the peace treaty brought peace to homes and clarity to Estonia-Russia relations.

At the opening of the room commemorating the signing of the Tartu Peace Treaty on February 2 in Tartu, Foreign Minister Urmas Paet emphasised that the conclusion of the peace treaty brought peace to homes and clarity to Estonia-Russia relations. “The Tartu Peace Treaty is a milestone that ended Estonia’s definitive and determined, but also hazardous, path towards peace and freedom,” stated Paet. “With the peace treaty, Russia forever recognised Estonia’s independence,” he added.

Photo: Estonian Defence Forces
Photo: Estonian Defence Forces

Foreign Minister Paet recalled that the desire for peace and freedom was expressed in our forefathers’ “Manifest for all the Peoples of Estonia” declared on 24 February 1918—Estonia’s declaration of independence. “Estonia’s declaration of independence is a generous and open-minded document that promised to guarantee freedom not just for Estonians, but for all the peoples living on Estonian soil. At a time when great empires were crumbling and every nation was busy establishing itself, frequently at the expense of other peoples living on the same land, our declaration of independence was fairly remarkable,” said Foreign Minister Paet.

Paet stated that we owe our gratitude to those people who, with their activities on two battlegrounds—among the snowdrifts and at the negotiations table—managed to remain themselves and help to reach a peace agreement, which was born in the early hours of 2 February in the town of Tartu.

Foreign Minister Paet stated that the War of Independence confirmed that Estonia was not alone in its battle and that the idea of freedom, which some years earlier had been unfathomable, was important to other peoples as well. “We owe our thanks to Finland, Sweden, Great Britain and Denmark, who all came to our assistance. We also owe our thanks to Estonian Baltic Germans, Russians, Ingrians, Jews, Latvians, and people of many other ethnicities who lived here and who did not spare themselves in the fight for one common Estonia,” he added.

Paet said that the Tartu Peace Treaty has been named Estonia’s most important foreign agreement in history, as well as Estonia’s “birth certificate”. “Peace and freedom were not simply keywords, but concrete desires based on our peoples’ free will,” said the foreign minister. “The Tartu Peace Treaty has also been named the greatest achievement of Estonian diplomacy, and there is no doubt that it is,” he added.

Source:

Ministry of Foreign Affairs



President autasustab teenetemärgiga mitmeid kaitseväelasi

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda Eesti riigile osutatud teenete tunnustuseks mitmele kaitseväelasele riiklikud autasud.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla otsusele anda Eesti riigile osutatud teenete tunnustuseks mitmele kaitseväelasele riiklikud autasud.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitseväe peastaap

President andis Kotkaristi IV klassi mõõkadega teenetemärgi möödunud aastal Afganistanis teeninud jalaväekompanii Estcoy-E ülemale kapten Ain Tiidrusele.

Kotkaristi kuldristi mõõkadega saavad möödunud aastal Afganistanis teeninud Estcoy-8 rühmaparameedik seersant Herman Kilk, kes vastaste tule all korduvalt haavatuid abistas ning Estcoy-8 kompaniiveebel vanemveebel Toomas Leets ja Estcoy-8 miinipildujarühma tulejuht veebel Olavi Tonska mitmes lahingus ilmutatud leidlikkuse ja otsustusvõime eest.

Sama teenetemärgi saavad jalaväekompaniis Estcoy-8 teeninud ja Afganistanis raskelt haavata saanud kapralid Toomas Mikk, Marek Piirimägi ja Aare Viirmaa. Kapral Mikk teenis Afganistanis laskurina, kapral Piirimägi granaadiheituri abina ning kapral Viirmaa kuulipildurina.

Lisaks välismissioonidel teeninud sõduritele andis riigipea välja veel mitu Kotkaristi teenetemärki.

Kotkaristi IV klassi teenetemärgi saavad presidendilt kaitseväe peastaabi protokollijaoskonna ülem kolonelleitnant Kaupo Kiis ja politseiametnik Marek Unt.

Kotkaristi V klassi teenetemärgi saavad sõjaliste teenetega vabadusvõitlejad Elmar Kivipõld ja Lembit Samel, kaitsepolitseiametnik Eston Kohver, politseiametnik Marina Paddar ja piirivalvekordoni ülem Tarmo Uusorg.

Kotkaristi kuldristi saavad sõjaliste teenetega vabadusvõitleja Evald Leppmets ning Kotkaristi hõberisti kaitseliitlane Jaak Põldma.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi