Ilmus Olev Otti raamat massirepressioonidest Eestis

Ilmunud on üks viimase aja tähelepanuväärsemaid Eesti lähiajalugu käsitlevaid teoseid – „1941. aasta küüditamine Eestis. Katse selgitada lünka Rootsi ja Norra kooliõpikutes“.

Ilmunud on üks viimase aja tähelepanuväärsemaid Eesti lähiajalugu käsitlevaid teoseid – „1941. aasta küüditamine Eestis. Katse selgitada lünka Rootsi ja Norra kooliõpikutes“.

Foto: www.hiiumaa.ee
Foto: www.hiiumaa.ee

Raamatu autor Olev Ott on sündinud Hiiumaal, kuid kasvanud üles Rootsis. Erialalt rootsi keele filoloog, on Olev Ott töötanud enam kui 30 aastat Rootsis gümnaasiumiõpetajana. Pedagoogi tööd ühes Götebörgi gümnaasiumis jätkab ta praegugi, unustamata ennast ka jätkuvalt täiendamast. Hetkel on Olev Ott õpetaja ameti kõrvalt ühtlasi Tartu Ülikooli doktorant.

Kõnealune raamat ilmus esmakordselt 2007. aastal Rootsis rootsi keeles. Nüüd on see esinduslik teos lugejaile kättesaadav ka eesti keeles.

Lisaks massirepressioonide käsitlemise analüüsile Skandinaavia kooliõpikutes toob autor, lisaks muudele teemalaiendustele, ära ka mitmeid huvitavaid intervjuusid. Vahest märkimisväärseim neist on pikk intervjuu Hiiumaalt inimesi küüditanud Arnold Meriga, tehtud vaid vahetult enne tema surma. Oma seisukohti laseb autor välja öelda ka mitmetel kunagistel repressioonide all kannatanutel. Neist nimekamad on Eesti teeneline arst, Haapsalu linna aukodanik dr Heino Noor ja vabadusvõitleja ning pedagoog Mart Niklus.

Olev Ott analüüsib oma raamatus küüditamise ja massirepressioonide teemat Eestis kõige laiemas tähenduses. Mahuka allikmaterjali läbitöötamine on võimaldanud autoril teha põhjapanevaid järeldusi ja esitada uusi sisulisi ettepanekuid, mis on ühtlasi heaks eeskujuks ka Eesti koolide õppekavade täiendamiseks.

Teosele annavad lisaväärtust ajaloolised fotod ja allikate ning viidete register.

„Möödunud aastal muutusid väitlused nii Eestis kui ka Rootsis põnevaks, kui kõne alla tuli kommunismi kuritegude õppekavasse võtmine koolis. Inimõiguste seisukohast on loomulik, et igasugune vägivald ja massimõrvad tuleb avalikustada ja järeltulevatele põlvedele teatavaks teha. See on enesestmõistetav demokraatlik suunitlus Euroopa riikide õppekavades, et räägime lastele ka 20. sajandi inimsusevastastest kuritegudest. Kui Euroopa demokraatlikud riigid kasvavad ühiselt järjest kiirenevas interaktiivses meediamaailmas, mille osaks on näiteks Internet, siis on tähtis pakkuda Euroopa koolide õpilastele tõepärast ajalookirjeldust, mis tugineb selgelt demokraatlikul seisukohavõtul.

See raamat üritab käivitada laiema arutelu kooliõpikute nüüdisaegsest tähtsusest seisukohtade kujundajana ja kompassina kiiresti muutuvas maailmas. Paljud selles raamatus kirjeldatud lapsed võisid vanast heast ajalooõpikust vaid unistada. Nende elu hukutas mõttetuse ja tühjuse ajastu. See raamat on suunatud ajaloolise lodevuse ja tühjuse vastu, mis 1941. aastal lõhkus miljonite inimeste elud. See raamat on suunatud ajaloovõltsingute vastu, mis on aastakümneid laiutanud nii ida kui lääne õpikutes.“ (Autori eessõnast)

Allikas:

www.hiiumaa.ee



Valitsus pikendas ajutiselt Sõjalise kaitse strateegilist kava

Valitsus pikendas oma tänasel istungil aasta võrra Sõjalise kaitse strateegilise kava kehtivust. Uus kava valmib järgmise aasta jooksul, pärast Julgeolekupoliitika aluste kinnitamist Riigikogu poolt.

Valitsus pikendas oma tänasel istungil aasta võrra Sõjalise kaitse strateegilise kava kehtivust. Uus kava valmib järgmise aasta jooksul, pärast Julgeolekupoliitika aluste kinnitamist Riigikogu poolt.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Senine Sõjalise kaitse strateegiline kava kinnitati valitsuse poolt 2005. aasta jaanuaris ning oleks selle aasta 1. jaanuaril kaotanud kehtivuse. Rahuaja riigikaitse seaduses sätestatud planeerimisdokumentide hierarhia kohaselt kinnitatakse Sõjalise kaitse strateegiline kava pärast Julgeolekupoliitika aluste kinnitamist Riigikogu poolt.

Kuna aga uus Julgeolekupoliitika aluste dokument on praegu koostamisel Välisministeeriumi poolt ning kinnitatakse Riigikogu poolt järgmise aasta jooksul, pikendas valitsus täna kehtivat Sõjalise kaitse strateegilist kava ajutiselt aasta võrra. Võrreldes senise kavaga on ajutisest dokumendist kustutatud tänaseks aegunud punktid.

Sisuliselt koostatakse uus Sõjalise kaitse strateegiline kava 2010. aasta jooksul, pärast Julgeolekupoliitika aluste kinnitamist Riigikogu poolt.

Vastavalt Rahuaja riigikaitse seadusele on Eesti riigikaitsealaste planeerimisdokumentide hierarhia järgmine. Esmalt töötab Välisministeerium koos teiste valitsusasutustega välja Eesti julgeolekupoliitika alused, mis kinnitatakse Riigikogu poolt. Julgeolekupoliitika aluste dokument prognoosib riiki ähvardavaid võimalikke julgeolekuriske, defineerib erinevate julgeolekusektorite arendamise eesmärgid ja toetab riigi julgeolekusektorite stabiilset arengut.

Seejärel koostab Kaitseministeerium Sõjalise kaitse strateegilise kava, mille kinnitab valitsus. Sõjalise kaitse strateegiline kava määratleb ohustsenaariumid, riigikaitse rahvusliku ambitsioonitaseme, samuti kirjeldab Eesti üldist kaitselahendust ja määratleb sõjalise riigikaitse prioriteedid.

Sõjalise kaitse strateegilise kava edasiarendusena töötavad Kaitseministeerium ja kaitsevägi ühiselt välja Sõjalise kaitse arengukava, mis kinnitatakse valitsuse poolt. See dokument määratleb pika-ajaliselt arendatavad sõjalised võimed ja kirjeldab nende saavutamiseks vajalikke inim-, ajalisi ja rahalisi vajadusi. 10-aastane arengukava vaadatakse üle iga nelja aasta järel.

See, kuidas pika-ajalises arenguplaanis ettenähtud võimeid detailselt arendatakse, pannakse paika kaitseministri poolt kinnitatava nelja-aastase Sõjalise kaitse tegevuskavaga, mida vaadatakse üle igal aastal.

Viimase planeerimisdokumendina selles ahelas asub kaitseväe juhataja poolt igal aastal kinnitatav Kaitsetegevuse operatiivkava, mis paneb paika selle, kuidas olemasolevate sõjaliste võimetega täidetakse konkreetseid sõjalisi ülesandeid.

Allikas:

Kaitseministeerium



Putin: Venemaa peab vastama USA raketikaitsele

Venemaa peaminister Vladimir Putin ütles, et Venemaa peab arendama ründerelvastust, et vastata USA raketikaitsele ja säilitada strateegiline tasakaal.


Vladimir Putin

Venemaa peaminister Vladimir Putin ütles, et Venemaa peab arendama ründerelvastust, et vastata USA raketikaitsele ja säilitada strateegiline tasakaal.

“Et säilitada tasakaalu, me peame arendama ründerelvastuse süsteeme, mitte raketikaitsesüsteeme nagu USA teeb,” vahendas BBC Putini sõnu.

“Ehitades niisuguse kaitse, võivad meie USA partnerid tunda end täielikult kaitstult ja saavad teha, mida vaid tahavad. See aga viib tasakaalust välja,” lisas ta. Samas ei teatanud Putin, missuguseid relvi Venemaa arendama hakkab.

Loe edasi ERRi Uudistest!

Allikas:

ERR Uudised



Asmus: Venemaa üritab lüüa kiilu alliansi ühtsusesse

Brüsselis asuva Marshalli Fondi transatlantilise keskuse juht tuletas Ühendriikide ajalehes Washington Post ilmunud arvamusartiklis meelde, et Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev avalikustas novembri lõpus uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri kava, mida Kreml on üle maailma terve aasta propageerinud.

Ühendriikide julgeolekueksperdi Ronald D. Asmuse hinnangul üritab Pariisi harta põhimõtteid eirav Kremli võimuladvik lüüa kiilu lääneriikide ühtsusesse.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Brüsselis asuva Marshalli Fondi transatlantilise keskuse juht tuletas Ühendriikide ajalehes Washington Post ilmunud arvamusartiklis meelde, et Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev avalikustas novembri lõpus uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri kava, mida Kreml on üle maailma terve aasta propageerinud.

Asmuse hinnangul on tegemist Kremli järjekordse katsega muuta Euroopa julgeolekuarhitektuuri, et vähendada piirkonnas NATO mõju ja peatada kõigile Euroopa demokraatiatele avatud organisatsiooni edasine laienemine.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



“Välismääraja” 27. detsembril: Hiinat ärritab mõte globaalsest NATO-st

Saatejuht Kadri Liik rääkis Hiina ja Jaapani läbisaamisest ning tõi välja pinged, mida tekitavad Jaapani suhted NATO-ga ning võimalik „globaalse NATO“ kontseptsioon, mis hõlmaks liikmeid ka väljastpoolt Euro-Atlandi piirkonda.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios ajaloolane Marek Tamm ja kirjanik Tõnu Õnnepalu.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Möödunud aastast kokkuvõtteid tehes nentisid saatekülalised, et aasta on tegelikult olnud positiivsem kui eelmise aasta lõpul arvata võis. Näitena toodi Aasia suurriigid nagu Hiina ja Jaapan, mida majanduslangus väga ei raputanud.

Marek Tamme sõnul on läänemaailmas tavaks arvata, et majanduse õitseng on otseses seoses demokraatia laialdase levikuga ning totalitaarse Hiina tugev sisetarbimisel põhinev majanduskasv võib tähendada lääne maailmavaate alustalade kokkuvarisemist. Maailmas valitsevate jõuvahekordade ümberjaotumist möönsid kõik saatekülalised.

Saatejuht Kadri Liik rääkis Hiina ja Jaapani läbisaamisest ning tõi välja pinged, mida tekitavad Jaapani suhted NATO-ga ning võimalik „globaalse NATO“ kontseptsioon, mis hõlmaks liikmeid ka väljastpoolt Euro-Atlandi piirkonda. Kadri Liik mainis, et majandusliku iseseisvuse ja kasvuga käib paratamatult kaasas välispoliitiliste ambitsioonide eskaleerumine ning ajaloo näidetele tuginedes võib järjest suuremaid välispoliitilisi nõudmisi oodata ka Hiinalt.

Kõneledes läänemaailma välispoliitika aastast tuli tõdeda, et tegemist oli eelkõige Obama aastaga. Marek Tamm nägi Obama teenetena ebaõnnestunud Kopenhaageni kliimakõneluste täielikust hävingust päästmist, USA-Venemaa suhete parandamist ning USA välispoliitika pragmaatiliseks ja asjakohasemaks muutmist, jättes kõrvale mitmed ebaolulised teemad.

Saate lõpuosas kõneldi ka Venemaast ning majanduslanguse mõjust Venemaa tegutsemisele ülemaailmses välispoliitikas. Tõnu Õnnepalu sõnul vaevleb Venemaa identiteedikriisis suutmata otsustada, kas olla rahvusriik või impeerium.

27. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Afganistani parlamendivalimised toimuvad mais

Afganistan korraldab parlamendi alamkoja valimised mais, nagu näeb ette põhiseadus, ütles täna valimiskomisjoni kõrge ametnik, kuid tunnistas probleeme pettuse, rahastamise ja julgeolekuga.


Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Afganistan korraldab parlamendi alamkoja valimised mais, nagu näeb ette põhiseadus, ütles täna valimiskomisjoni kõrge ametnik, kuid tunnistas probleeme pettuse, rahastamise ja julgeolekuga.

Valitsuse määratud sõltumatu valimiskomisjoni asejuhi Zekria Barakzai sõnul leppisid president Hamid Karzai, ülemkohtunik ning parlamendi mõlema koja esimehed kokku, et valimised peaksid toimuma vastavalt Afganistani põhiseaduses ette nähtud ajakavale.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Estcoy-9 kaitseväelased tähistavad jõule Wahidi patrullbaasis

Jõuludel Wahidi patrullbaasis peab Eesti kontingendi kaplan kapten Arvo Orav traditsioonilise jumalateenistuse, seejärel söövad kaitseväelased tavapärasest pidulikumat õhtusööki.

Estcoy-9 kaitseväelased tähistavad jõule jõululaupäeval patrullbaasis Wahid.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

“Jõulud on traditsiooniliselt aeg, mil ollakse koos perega,“ tõdes Eesti kontingendi ülem Afganistanis kolonelleitnant Kajari Klettenberg, kes võtab jõulud vastu koos Estcoy-9-ga. „Hoolimata sellest, et me ei saa käesolevatel jõulupühadel olla koos oma lähedastega, pole me siiski üksi. Mõtetes oleme ikka kodus ja nendega, kes on meile kallid,“ kinnitas kolonelleitnant Klettenberg.

Jõuludel Wahidi patrullbaasis peab Eesti kontingendi kaplan kapten Arvo Orav traditsioonilise jumalateenistuse, seejärel söövad kaitseväelased tavapärasest pidulikumat õhtusööki. Jõululaud on kaetud käepäraselt muretsetud toidukraamiga. Kaitsevägi saatis kodust kaugel viibivatele sõduritele kodust leiba ja vürtsikilu. Saku Õlletehas lähetas igale kaitseväelasele kaks alkoholivaba õlut.

Jõuluõhtul saavad sõdurid kätte ka Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Kanada õpilaste poolt joonistatud südamlikud jõulukaardid.

Jumalateenistus ja jõuluõhtusöök korraldatakse ka neile kaitseväelastele, kes on jõululaupäeval patrullbaasist eraldi asuvas kontrollpunktis.

Praegu teenivad Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Eesti jalaväekompanii Estcoy-9, logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



NATO peasekretäri aastalõpu pöördumine rahvusvahelistel operatsioonidel sõidvatele vägedele

“Teie, relvajõud, ja arvukas toetav tsiviilpersonal, olete eredaimad näited alliansi solidaarsusest ja kestvast pühendumusest julgeolekule, rahule ja stabiilsusele,” sõnas Rasmussen pöördumises kodust kaugel sõdivatele vägedele.

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni pöördumine 22. detsembril 2009:

Pühade ja 2009. aasta lõpu lähenedes tahaksin avaldada oma siirast tänu kõigile, kes võitlevad NATO poolt juhitavatel missioonidel, ja imetlust teie professionaalsuse, vapruse ja pühendumuse üle

Foto: NATO
Foto: NATO

Teie, relvajõud, ja arvukas toetav tsiviilpersonal, olete eredaimad näited alliansi solidaarsusest ja kestvast pühendumusest julgeolekule, rahule ja stabiilsusele. Teie vaprus, raske töö ja isiklik kohusetunne on omadused, mis tõstavad teid esile, mis ühendatult suudavad muuta paljut ning on hindamatu panus rahvusvahelisse julgeolekusse.

Ma mõistan täiesti, et alliansi pühendumusel on hind. Mõned teie kolleegid on jätnud oma elu või saanud töökohustuste täitmisel tõsiseslt viga. Olen mõtetes peredega, kelle lähedased on maksnud kõige kõrgemat hinda, haavatutega ning nende eest hoolitsejatega.

Peasekretär Anders Fogh Rasmusseni pöördumist kogupikkuses on võimalik lugeda NATO kodulehel.

Allikas:

NATO



Ilves: peame ka ise 5. artiklit sisustama

President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul ei saa Eesti ainult oodata, et NATO tuleb meile 5. artikli alusel vajadusel appi, vaid peame ka ise teatud vastutust kandma.

President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul ei saa Eesti ainult oodata, et NATO tuleb meile 5. artikli alusel vajadusel appi, vaid peame ka ise teatud vastutust kandma.

Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

“Ma ei kujuta ette, kuidas artikkel 5 töötab, kui me ütleme nii, et teie tulete meile appi viienda artikli alusel, aga kui teil on abi vaja, siis me siin ootame. Kahjuks see ei tööta nii,” ütles Ilves ETV-le antud aastalõpuintervjuus.

“Me ei tohi langeda täiesti seadusest tuleneva õiguse nõudmiseni, et mul ei ole vaja midagi teha, mul ei ole mingit vastutust,” manitses Ilves.

See on presidendi sõnul ka üks põhjuseid, miks Eesti osaleb Afganistani missioonil. “See on kahepoolne, kui me tahame, et viiendal artiklil oleks sisu, siis me peame ise ka sisustama viiendat artiklit. Pelgalt juriidiline lähenemine on minu meelest täiesti väär.”

Vaata ka ERR-i täispikka intervjuud presidendiga:

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-12-21_ETV_ilves_pikk.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



Генеральный секретарь НАТО обсуждает в Копенгагене угрозы безопасности, вызываемые изменением климата

15 декабря 2009 г. Генеральный секретарь НАТО Андерс Фог Расмуссен принял участие в групповом обсуждении угроз международной безопасности.

15 декабря 2009 г. Генеральный секретарь НАТО Андерс Фог Расмуссен принял участие в групповом обсуждении угроз международной безопасности, вызываемых изменением климата, в рамках Конференции ООН по изменению климата, проходящей с 7 по 18 декабря в Копенгагене.

Фото: НАТО
Фото: НАТО

Военные часто первыми реагируют на стихийные бедствия, сказал г-н Расмуссен в своем вступительном слове, указав на примеры цунами в Азии в 2004 г. и землетрясения в Пакистане в 2005 г. Он сказал, что возрастающее воздействие изменения климата будет только повышать требования, предъявляемые к нашим вооруженным силам.

Генеральный секретарь при этом подчеркнул, что НАТО хорошо ориентирована на оказание помощи при решении таких проблем.

«НАТО имеет реальное преимущество в том, что касается организации комплексных многонациональных военных операций, – сказал он. – НАТО всегда имела богатый опыт применения этих сил и средств совместно с другими странами и оказания помощи другим международным организациям в развитии их знаний и компетенции для преодоления бедствий».

Подход НАТО к преодолению последствий изменения климата для безопасности, сказал г-н Расмуссен, можно резюмировать в трех словах – «консультация, адаптация и операция».

В групповой дискуссии по изменению климата и международной безопасности также приняли участие д-р Жан Пинг, председатель Комиссии Африканского союза и Карл Бильдт, министр иностранных дел Швеции, страны, председательствующей в ЕС.

Cсылка:

НАТО



„Välismääraja“ 20. detsembril: Baltimaad vajavad oma “Stoltenbergi raportit”

Saade pühendati peamiselt Euroopa Liidu eesistujamaale Rootsile. Jutuks tulid ka Lissaboni lepe ning Euroopa Komisjoni volinke ametikohtade jagamine.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios RKK analüütikud Riina Kaljurand ja Merle Maigre ning Euroopa Komisjoni ametnik Erkki Bahovski.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Saade pühendati peamiselt Euroopa Liidu eesistujale Rootsile. Jutuks tulid ka Lissaboni lepe ning Euroopa Komisjoni volinke ametikohtade jagamine.

Kõneledes Rootsi eesistujaajast toodi esile riigi kaks tähtsamat eesmärki möödunud poolaastal – idapartnerlues ja Läänemere strateegia edendamine.

Saatejuht Kadri Liigi sõnul on Rootsi idapartnerluse programm olnud pealtnäha suhteliselt edukas, kuid ei vastanud siiski ootustele. Idapartnerluse initsiatiiv, mis tegi väljakuulutamisel headmeelt Baltiriikide, Ukrainale ja Gruusiale on aasta lõpuks valmistanud pettumuse. Selles võib roll olla ka Venemaal, kelle poliitikaga on idapartnerluse eesmärgid kohati vastuolus.

Erkki Bahvoski selgitas Läänemere strateegia sisu – iga strateegiaga liitunud riik vastutab ühe poliitilise valdkonna arendamise eest. Läänemere strateegia peaks võimaldama teha poliitikat regionaalsemalt kui Euroopa Liidus ja NATO-s ning suunata tähelepanu konkreetsetele riikidele. Riina Kaljuranna sõnul aga mõistavad riigid oma rolli Läänemere strateegias erinevalt ning riikide siseselt on tunda piirkondade erinevat motiveeritust programmis osalemiseks.

Tõstatati küsimus Stoltenbergi raporti mõjust Põhjamaade julgeolekule ning sarnase kaitsealase koostöö loomisest Balti riikides. Saatejuht Kadri Liigi sõnul vajavad Läänemere regiooni riigid ühist kaitsepoliitikat, mis oleks piisavalt tugev, et Moskva mõtlema panna.

20. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Ilves: Eesti sõdurid Afganistanis võitlevad parema maailma nimel

Eesti sõdurid Afganistanis võitlevad ka maailma paremaks, turvalisemaks ja rahulikumaks muutmise nimel, ütles vabariigi president Toomas Hendrik Ilves täna Tallinna Jaani kirikus Afganistanis langenud Afganistanis langenud nooremseersant Kristjan Jalakase riiklikul leinatalitusel.

President sõduritele: hoidke kokku, kaitske üksteise seljatagust, olge kaalutletud ja terava meelega.

Foto: Kärt Liekis, Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kärt Liekis, Kaitsejõudude peastaap

Eesti sõdurid Afganistanis võitlevad ka maailma paremaks, turvalisemaks ja rahulikumaks muutmise nimel, ütles vabariigi president Toomas Hendrik Ilves täna Tallinna Jaani kirikus Afganistanis langenud Afganistanis langenud nooremseersant Kristjan Jalakase riiklikul leinatalitusel.

“Täna leiname ja mälestame noorelt murtud elu, Eesti vaprat sõdurit Kristjan Jalakast ning meie kaastunne kuulub tema perele, sõpradele ja relvavendadele,” pöördus Ilves, langenud nooremseersant Kristjan Jalakase lähedaste ja sõprade ning kaitseväelaste poole. “Meil pole põhjust varjata või häbeneda oma nõutust ja valu, mis tabab meid iga kord, kui sõjaväljalt saabub kurb sõnum. Ning jälle langetame pea pooleli jäänud elu ja unistusteks jäänudki unistuste ees,” ütles Ilves.

Loe edasi Eesti Päevalehest!


Allikas:

Eesti Päevaleht



NATO tunnustas Eesti reservohvitseri kõrge autasuga

Kaitseväe reservohvitser major Ülo Isberg pälvis teise eestlasena teenistuse eest NATO operatsioonil NATO eriteenete medali.

Kaitseväe reservohvitser major Ülo Isberg pälvis teise eestlasena teenistuse eest NATO operatsioonil NATO eriteenete medali.

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

NATO tunnustas Major Isbergi eriteenete medaliga silmapaistva teenistuse eest NATO Treeningmissiooni avalike suhete ülemana Iraagis selle aasta esimesel poolel.

„Ülo oli oma teenistuses alati teavitustöö eesliinil ja tutvustas avalikkusele järjekindlalt NATO Treeningmissiooni panust Iraagi julgeolekujõudude – armee ja politsei – arendamisse,“ ütles kindralleitnant Frank Helmick, NATO Treeningmissiooni ja Iraagi Rahvusvaheliste julgeolekujõudude arendusstaabi ülem aastatel 2008-2009. Kindralleitnant Helmicku sõnul aitas major Isbergi erialane professionaalsus kaasa NATO Iraagi Treeningmissiooni tegevuse tutvustamisele mitte ainult Iraagis, vaid kõigis NATO Treeningmissioonil osalevates maades.

Eriteenete medaliga autasustatakse NATO operatsioonidel osalenud kaitseväelasi, kes on üles näidanud nõutavast oluliselt suuremat initsiatiivi ja pühendumust ning kelle panus on olnud oluline nii nende kaasvõitlejate kui NATO jaoks tervikuna.

Medalit antakse välja alates 2003. aastast kaks korda aastas. Koos major Isbergiga sai medali 100 NATO riikide kaitseväelast NATO erinevatest staapidest – Isberg oli ainus medalisaaja NATO Treeningmissioonist. NATO eriteenete medalite kandidaadid kiidab heaks NATO peasekretär.

Major Ülo Isberg teenib kaitseväes alates 2000. aastast. 2005. aastal teenis ta esimese reservväelasena välisoperatsioonil Iraagis Rahvusvahelise korpuse teavitusosakonnas. 2009. aasta esimesel poolel teenis major Isberg Iraagis NATO Treeningmissiooni avalike suhete ülemana, aasta teisel poolel Afganistanis Helmandis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus Eesti kontingendi teabeohvitserina.

Major Isberg on sündinud Kanadas Eesti perekonnas ning tegutsenud seitse aastat Toronto Eesti maja tegevjuhatajana. Isbergi vanaisa osales Vabadussõjas Kalevlaste maleva koosseisus. Vanaisalt lapsepõlves saadud patriotismisüst tõi Isbergi Eestisse, kus ta lõpetas reservohvitseride kursused Lahingukoolis Meegomäel 2000. aastal esimese väliseestlasena.

Esimese eestlasena sai NATO eriteenete medali major Eero Kinnunen teenete eest Estcoy-5 ülemana Afganistani lõunaprovintsis Helmandis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus 2008. aastal.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



NATO peasekretär osales Kopenhaageni kliimakõnelustel

“Sõjavägi reageerib tihtipeale loodusõnnetustele esimesena”, ütles Rasmussen oma ettekandes, tuues näiteks 2004. aasta tsunami Aasias ja 2005. aasta maavärina Pakistanis.

15. detsembril võttis NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen osa ÜRO kliimakonverentsi paneeldiskussioonist, mille teemaks olid rahvusvaheline julgeolek ja kliimamuutused.

Foto: NATO
Foto: NATO

“Sõjavägi reageerib tihtipeale loodusõnnetustele esimesena”, ütles Rasmussen oma ettekandes, tuues näiteks 2004. aasta tsunami Aasias ja 2005. aasta maavärina Pakistanis. Peasekretäri sõnul avaldavad kliimamuutuste tagajärjed järjest suuremat survet sõjalistele jõududele.

“NATO tuleb hästi toime rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide kokkupanemisega,” ütles Rasmussen. “Samas on NATO-l palju kogemusi vägede kiires ümberpaigutamises, koostöös partnerriikidega ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.”

Peasekretär Rasmusseni sõnul saab NATO suhtumise kliimamuutustest tingitud julgeolekuohtudele kokku võtta kolme sõnaga: “konsultatsioonid, kohanemine ja tegutsemine”.

Paneeldiskussioonil osalesid lisaks NATO peasekretärile Aafrika Liidu komisjoni esimees ning Euroopa Liidu eesistujamaa Rootsi välisminister Carl Bildt.

NATO avaliku diplomaatia osakonna poolt kokku pandud video selgitab alliansi seisukohti kliimamuutuste ja ülemaailmse julgeoleku vahelistes seostes:

Allikad:

NATO

NATOChannelTV



Estonian soldier killed in Afghanistan, President Ilves expresses his condolences to the family

“The heavy burden of grief and sympathy are on our minds as we think of Junior Sergeant Kristjan Jalakas, who was killed in action early this morning in Afghanistan. Estonia has lost a brave soldier and the family, to whom I extend my condolences, has lost a good son and brother,” wrote President Toomas Hendrik Ilves

President expresses his condolences to the family of Junior Sergeant Kristjan Jalakas, who was killed in Afghanistan on December 15th in an improvised explosive device strike.

Photo: Estonian Defence Forces
Photo: Estonian Defence Forces

“The heavy burden of grief and sympathy are on our minds as we think of Junior Sergeant Kristjan Jalakas, who was killed in action early this morning in Afghanistan. Estonia has lost a brave soldier and the family, to whom I extend my condolences, has lost a good son and brother,” wrote President Toomas Hendrik Ilves, in a letter of condolence to the next of kin of Junior Sergeant Kristjan Jalakas.

Perhaps, along with words of consolation, you can find solace in the knowledge that Kristjan Jalakas made a brave choice and fulfilled his soldier’s duty to Estonia and our allies, the head of state wrote.

“I invite all my fellow countrymen to pause for a moment and give a thought to commemorate Junior Sergeant Kristjan Jalakas and of support for his next of kin, as well as his brothers in arms in Afghanistan,” said President Ilves.

Source:

Office of the President of the Republic



Генсек НАТО: Альянс не видит в России врага

НАТО не представляет угрозы для России, заявил на пресс-конференции в центральном офисе «Интерфакса» в Москве в четверг генсек НАТО Андерс фог Расмуссен.

НАТО не представляет угрозы для России, заявил на пресс-конференции в центральном офисе «Интерфакса» в Москве в четверг генсек НАТО Андерс фог Расмуссен.

Фото: NATO
Фото: НАТО

«Хочу сказать российскому народу, что НАТО не видит в России врага. НАТО не имеет никаких планов против России», – сказал он.

Расмуссен сообщил, что во время визита в Россию он обсудил многие проблемы безопасности, в том числе вопросы о Грузии и расширении НАТО на восток. «Было бы глупо скрывать различия в наших взглядах», – сказал генсек НАТО.

Однако, отметил он, «мы пришли к выводу, что несмотря на разногласия в различных областях, мы должны сделать упор на тех областях, где наши интересы совпадают».

Этими областями генсек альянса назвал борьбу с пиратством, противодействие распространению в мире оружия массового уничтожения и борьбу с терроризмом.

«Полагаю, что такое сотрудничество было бы в интересах как России, так и НАТО», – добавил генсек НАТО.

Cсылка:

Postimees



Rasmussen: NATO ei kavatse kunagi Venemaad rünnata

Eile ja täna Moskvas visiidil viibiv NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kinnitas riigiduuma liikmetega rääkides, et NATO ei kavatse Venemaad rünnata.

NATO ei ründa ealeski Venemaad, teatas täna alliansi peasekretär Anders Fogh Rasmussen Moskvas.

Foto: NATO
Foto: NATO

NATO suhteid Venemaaga lahkavas kõnes Moskva Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis ütles Rasmussen AFP teatel: «Lubage mul teha väga selge avaldus NATO peasekretärina. NATO ei ründa kunagi Venemaad. Mitte kunagi. Ja me ei arva, et Venemaa ka meid ründab. Oleme lõpetanud selle pärast muretsemise ning ka Venemaa ei peaks enam selle pärast muretsema.

Olematu läänest lähtuva ohu pärast muretsemise asemel võiks Venemaa Rasmusseni sõnul suunata oma ressursid tõeliste ohtude, nagu terrorismi, äärmusluse, rakettide ja massihävitusrelvade leviku või narkokaubanduse tõrjumiseks.

Loe edasi Postimehest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-12-17_AK_rasmussen_moskvas.wmv[/videofile]

Allikad:

Postimees

ERR Uudised



Okupatsioonide muuseumis avatud näitus Poola lähiminevikust

Tallinnas Okupatsioonide muuseumis avati täna Poola ajaloo näitus “Meil ei ole ühist teed sotsialismi vaenlastega”, mis võtab kokku ka Poola antikommunistide tegevuse aastatel 1947-1989.

Tallinnas Okupatsioonide muuseumis avati täna Poola ajaloo näitus “Meil ei ole ühist teed sotsialismi vaenlastega”, mis võtab kokku ka Poola antikommunistide tegevuse aastatel 1947-1989.

Foto: Eesti Arhitektide Liit
Foto: Eesti Arhitektide Liit

Kahekümne aasta eest toimusid Poolas esimesed vabad valimised pärast Teist maailmasõda. Täna Tallinnas Okupatsioonide muuseumis avatud näitus algab sõja järel Euroopa uue korra paika pannud Jalta konverentsiga, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Ajaloolane ja Riigikogu liige Mart Laar märkis, et teataval määral saab näitusel näha ka Eesti enda ajalugu, kuigi Poola oma oli üsna erinev. Ta tõi näiteks pidevad rahutused ja väljaastumised, mis lõppkokkuvõttes andsid Poolale rohkem vabadust kui paljudele teistele sotsialistlikele riikidele.

“Samal ajal on Poola sündmused, eriti Solidaarsuse teke, kujunemine ja vastupanu väga tugevalt Eestit mõjutanud, nii et selles mõttes on see kahtlematult osa ka meie ajaloost – kogu see näitus Ja samal ajal võimaldab ta meil paremini mõista, mis Poolas toimus, mis üldjoontes oli väga sarnane sellele, mis toimus ka teistes Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ja vallutatud riikides,” rääkis Laar.

Poola suursaadik Eestis Tomasz Chlon tõi muu hulgas näituselt esile paavst Johannes Paulus II, kelle roll 1980. aastal sündinud liikumise Solidaarsus tekkel polnud väike.Suursaadik meenutas 1979. aastat, mil paavst kõneles Varssavi peaväljakul.

“Ta ütles väga olulise lause meie ajaloos, ühe olulisima lause meie ajaloos: “Lase vaimul maa peale laskuda ja anda maailmale uus nägu, sellele maale nägu”. See oli äärmiselt innustav,” meenutas suursaadik.

Näitus jääb avatuks 18. jaanuarini.

Allikas:

ERR Uudised



Afganistanis hukkus Eesti kaitseväelane

Täna hommikul langes Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesandeid täites Estcoy-9 kaitseväelane nooremseersant Kristjan Jalakas (19).

Täna hommikul langes Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesandeid täites Estcoy-9 kaitseväelane nooremseersant Kristjan Jalakas (19).

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Afganistani põhiseadusliku valitsuse vastased mässulised ründasid Eesti jalaväeüksust isevalmistatud lõhkekehaga Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas. Jaoülema abi nooremseersant Kristjan Jalakas langes, kui tema allüksus hõivas Wahidi patrullbaasist vähem kui kahe kilomeetri kaugusel ühte hoonetekompleksi, eesmärgiga panna välja vaatluspost. Teised kaitseväelased rünnakus kannatada ei saanud.

1.Jalaväebrigaad on langenu lähedasi teavitanud. Kaitsevägi avaldab nooremseersant Kristjan Jalaka lähedastele siirast kaastunnet ning palub ajakirjanikel respekteerida langenu pere ja sõprade leina.

Nooremseersant Kristjan Jalakas alustas teenistust kaitseväes 2008. aastal Vahipataljonis. Pärast ajateenistust jätkas nooremseersant Jalakas teenistust elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis ja Kalevi jalaväepataljonis, kus teenis jaoülema abina.

Praegu teenivad Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Eesti jalaväekompanii Estcoy-9, logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus.

Eesti kontingendi suurus Afganistani Islamivabariigis on 155 kaitseväelast.

Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.

Kaitseministeeriumi 1. korruse fuajees (Sakala 1) on avatud kaastundeavalduste raamatud, samuti on Kaitseministeeriumi veebilehel www.kmin.ee avatud elektrooniline kaastundevalduste raamat.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Gruusiast saab suurim panustaja Afganistanis

Gruusia on teatanud kahe kergerelvastusega kompanii ja ühe raskerelvastusega pataljoni ehk ligi tuhande sõduri saatmisest Afganistani.


Foto: www.geoarmy.info
Foto: www.geoarmy.info

Thbilisi püüab hoida end USA vaateväljas ja tekitada Washingtonis võlgu olemise tunnet.

Gruusia on teatanud kahe kergerelvastusega kompanii ja ühe raskerelvastusega pataljoni ehk ligi tuhande sõduri saatmisest Afganistani.

Otsus tuli Thbilisist pärast seda, kui USA president Barack Obama lubas suurendada Ameerika sõdurite arvu Afganistanis 30 000 võrra ning pöördus NATO ja teiste liitlaste poole palvega läkitada sinna veel 7000 sõdurit. Gruusia on küll oma NATO-ambitsioonides frustreeritud, kuid lubas sõdureid sellegipoolest.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



Jüri Luik: NATO arendustegevus võib sattuda löögi alla

Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik möönab, et kaitseeelarvete vähenemine sunnib riike panema proportsionaalselt rohkem raha käimasolevatesse operatsioonidesse ning NATO arendustegevus võib sattuda löögi alla.


Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Eesti suursaadik NATO juures Jüri Luik möönab, et kaitseeelarvete vähenemine sunnib riike panema proportsionaalselt rohkem raha käimasolevatesse operatsioonidesse ning NATO arendustegevus võib sattuda löögi alla.

Kõige järsema kaitsekulude languse tegi läbi Läti. Nende kaitseeelarve on kukkunud aasta algusest 1,86 protsendilt sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 1,1 protsendile. Leedu kaitsekulud on langenud 1,3 protsendilt 1 protsendile SKT-st, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Loe edasi ERRi Uudistest!

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-12-13_AK_NATO.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



“Välismääraja” 13. detsembril: Liiga suur Afganistani rahvuslik armee tekitab uusi ohtusid

Kõne all olid USA presidendi Barack Obama kõne Nobeli rahupreemia vastuvõtmisel ning Obama sõjaideoloogia vastavus riigi tegutsemisele Afganistanis. Lisaks tuli jutuks Afganistani sisepoliitiline olukord ning saate lõpuosas räägiti Venemaa õigusest kaitsta välisriikides elavaid Vene kodanikke sõjaliste vahenditega.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios diplomaat Harri Tiido ja Riigikogu liige Sven Mikser.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Kõne all olid USA presidendi Barack Obama kõne Nobeli rahupreemia vastuvõtmisel ning Obama sõjaideoloogia vastavus riigi tegutsemisele Afganistanis. Lisaks tuli jutuks Afganistani sisepoliitiline olukord ning saate lõpuosas räägiti Venemaa õigusest kaitsta välisriikides elavaid Vene kodanikke sõjaliste vahenditega.

Riikogu liige Sven Mikser märkis, et Obama Nobeli-kõnet ning kõnet, millega president teatas USA lisavägede saatmisest Afganistani, tuleks vaadelda sama kõnedetsükli eri osadena. Mikser nimetas õiglase sõjapidamise ning sõja vältimatuse mainimist Nobeli-kõnes uueks jooneks Obama administratsiooni ideoloogias.

Saatekülaliste seas tõstatas küsimusi Obama poolt välja öeldud Afganistani sõja lõputärmin, ning selle võimalik innustav mõju Talibani mässulistele.

Rääkides Afganistani sisepoliitikast nentis diplomaat Harri Tiido, et suure osa 30 000 USA sõdurist, kes lähiajal kriisikoldesse saadetakse, moodustavad instruktorid, kes hakkavad välja õpetama Afganistani rahvuslikku armeed. Armee plaanitav suurendamine 400 000 meheni aga koormab majanduslikult kohalikku valitsust ja välisdoonoreid, kes sõjaväge üleval peavad. Juba praegu maksab Taliban värvatud mässulistele tunduvalt rohkem, kui on rahvusliku armee sõdurite palk. Suur armee, kellele ei jõuta palka maksta, kujutab endast sõjalise riigipöörde ohtu. Samuti on afgaanide rahvuslikus armees paigast ära etniline tasakaal, tadžikkide ülekaal on potentsiaalne ohumärk.

Saate lõpul tõstatas saatejuht Kadri Liik küsimuse, kas Eestil on põhjust karta Venemaa presidendi kava seadustada kaasmaalaste sõjaline kaitse väljaspool Venemaa piire või on tegemist Medvedevi sisepoliitilise positsiooni tugevdamiseks ette võetud sammuga?

6. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



Valitsusvastased ründasid Afganistanis Eesti sõdureid

Üks Eesti sõdur sai täna lahinguülesannet täites isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses raskelt haavata, tema elu ei ole ohus.

Üks Eesti sõdur sai täna lahinguülesannet täites isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses raskelt haavata, tema elu ei ole ohus.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Afganistani valitsusvastased mässulised ründasid täna Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas jalgsi patrullivaid Estcoy-9 jalaväelasi. Haavatu sai esmaabi ja ta evakueeriti sõjaväebaasi Camp Bastion kolmanda taseme välihaiglasse. Haavatut opereeriti ja arstide sõnul ei ole sõduri elu ohus.

Estcoy-9 jätkas operatsiooni oma vastutusalas. 1. Jalaväebrigaad on haavatu perekonda juhtunust teavitanud.

Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigastuste iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid.

Eesti kaitsevägi osaleb sõjalistes operatsioonides Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast. 2005. aastast võitlevad Eesti jalaväelased Lõuna-Afganistani rahutus Helmandi provintsis.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



NATO uus strateegiline kontseptsioon parlamendiliikme vaatenurgast

Kümme aastat pärast praeguse strateegilise kontseptsiooni heakskiitmist on strateegiline keskkond ja NATO ise palju muutunud. Endine Norra välisminister Jan Petersen usub, et NATO arenemine, tema mittesõjalised osad ja tegevusvaldkonnad vajavad selgust.

Kümme aastat pärast praeguse strateegilise kontseptsiooni heakskiitmist on strateegiline keskkond ja NATO ise palju muutunud. Jan Petersen usub, et NATO arenemine, tema mittesõjalised osad ja tegevusvaldkonnad vajavad kõik selgust.

Foto: Høyres Hovedorganisasjon
Foto: Høyres Hovedorganisasjon

1999. aastal terrorismi vaevu mainiti. NATO ei kujutanud veel ettegi nii ambitsioonikat missiooni väljaspool oma tavapärast tegevuspiirkonda nagu Afganistan. Ka laienemisprotsess oli alles algusjärgus.

Kuid juba 2001. aastal rakendas allianss 11. septembri terrorirünnakutele reageerides esmakordselt 5. artiklit. Kaks aastat hiljem oli ta asunud oma kõige raskemale kaugmissioonile Afganistanis. Lisaks on NATO oma ridadesse vastu võtnud kümme uut liiget, loonud uusi struktuure, sõlminud partnerlussuhteid ja tulnud välja selliste algatustega nagu NATO–Venemaa Nõukogu. NATO hoiab „ust lahti” uutele liikmetele ja partneritele ning jätkuvasti edenevad ka tema suhted naabrite ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

NATO on demokraatlike riikide liit ja tema liikmesriikide parlamendid on esmatähtis sidekanal kodanike ja NATO juhtide vahel. Just parlamendisaadikutel tuleb sageli oma valijatele selgitada, miks on nappide ressursside kulutamine julgeolekule ja sõdurite eluga riskimine kaugetel operatsioonidel nii tähtis.

Seepärast leian, et uues strateegilises kontseptsioonis tuleks võtta arvesse mõningaid NATO riikide parlamendisaadikute seisukohti. NATO Parlamentaarne Assamblee koostab parasjagu uue kontseptsiooni kommentaari ja mul on au olla selle projekti eriettekandja.

Uuest strateegilisest kontseptsioonist saab allianssi suunav alusdokument. Samal ajal peab see olema loetav ja väljendama sõnaselgelt alliansi väärtusi ning teda ähvardavaid ohte.

Samuti peab ta määratlema põhimõtted, mis muudavad alliansi paindlikumaks, nii et see suudab paremini tulla toime tekkivate väljakutsetega. Mu märkused siin ei kajasta tingimata assamblee kõigi liikmete vaateid, kuid ma usun, et suur osa, kui mitte enamik mu kolleegidest jagab neid.

Me ei saa nõuda oma kodanikelt toetust alliansi missioonidele, kui meile ei ole selge alliansi otstarve. Meil on laiema üldsuse ja eelkõige oma liikmesriikide sõjavägede ees kohustus olla aus ja otsekohene meid ootavate väljakutsete ja selle suhtes, kuidas me näeme nendest tulenevate ohtude leevendamist.

Strateegiateemalises kirjanduses on palju küsimusi, mis kuuluvad julgeolekurubriiki. Keskkonnamured, terrorism, massihävitusrelvade levik, infoühiskond, energiajulgeolek ja paljud muud on teemad, millele vaid viidatakse.

Üsna ühel meelel ollakse ka selles, et meie ees seisvatel strateegilistel väljakutsetel ei ole puhtalt sõjalisi lahendusi. Seda on näha Afganistanis, kus sõjalised aspektid on täieliku lahenduse küll vajalik, kuid mitte piisav osa.

Uus strateegiline kontseptsioon peaks kinnitama julgeoleku ja arengu tihedat seotust ning tegema vastavad järeldused alliansi relvajõudude planeerimise ja siirmise kohta. Selle seotuse pärast on vaja, et poliitilised ja sõjaväelised juhid teeksid ülemeremissioonide kavandamisel ja täideviimisel võimalikult tihedat koostööd. Samuti tähendab see tihedamate sidemete arendamist vabaühendustega ning nende kaasamist.

Kuid on NATO ikkagi poliitilis-sõjaline ühendus. Me peame hoolikalt vaagima, kuidas ja millises ulatuses peab NATO konkreetseid väljakutseid lahendama. Suur julgeolekuprobleem on näiteks rahvusvaheline terrorism – eriti massihävitusrelvade sattumine äärmusorganisatsioonide kätte. Ometi pole selge, kas NATO on ikka õige organisatsioon selle ohuga tegelemiseks.

Demokraatlike riikide liiduna ei tohiks me siiski karta avalikult tunnistada, et me kaitseme oma kodanikke nende eest, kes vägivallaga rüvetavad meie ühiskonna põhimõtteid ja väärtusi. Samuti peaks NATO olema foorum teabevahetuseks ja reaktsioonide koordineerimiseks rünnaku korral.

Väljakutseid, mis võivad mõjutada meie vastastikust julgeolekut, on lihtne loetleda. Sama lihtne ei ole paraku määrata kindlaks võtmevaldkondi, kus NATO peaks etendama märkimisväärset osa.

Kuid see ongi uue strateegilise kontseptsiooni ülesanne.

Kui me jätame kõik julgeolekuriskid NATO kaela, tekib oht, et alliansi ressurssidega tuleb lahendada liiga suurt hulka probleeme. Võimalikke julgeolekuväljakutseid on lõputult, kuid ressursid on piiratud.

Parlamendisaadikud on ressursside piiratusest liigagi teadlikud. Seega on tähtis, et uus strateegiline kontseptsioon keskenduks sellele, mida NATO oskab hästi – planeerimine ja väljaõpe ning sõjaliste operatsioonide, aga ka humanitaar- ja tsiviilhädaabioperatsioonide korraldamine.

Me peame mõistma, et NATO ei saa lahendada kõiki maailma probleeme, vaid on pigem tähtis nurgakivi.

Üks valdkond, kus vaidlusi ei tohiks olla, on sõjaliste võimete arendamine ülesanneteks, mida meil tuleb täita alliansina.

Mõned analüütikud leiavad, et see on kompromiss territoriaalkaitse ja ekspeditsioonivõimekuse vahel. Ometi ei pea olema tingimata tõsi, et valmisolek sõjalise jõu kasutamise heidutamiseks Euroopas ja valmisolek julgeolekuväljakutsete lahendamiseks kaugetel maadel on ülesanded, mis omavahel otseselt võistlevad.

Olenemata sellest, kas relvajõud on kodubaasist 100 või 5000 kilomeetri kaugusel, vajavad nad ikkagi kõige tõhusamat side-, seire- ja muud varustust. Neil on vaja kiiresti liikuda ja olla kaitstud vastase tule eest. Kõige tähtsam on ehk see, et nad peavad saama väljaõppe toimetulekuks mis tahes olukorras.

Me peaksime samuti kaaluma NATO otsustusstruktuuride muutmist paindlikumaks ja kiiremaks. Põhja-Atlandi Nõukogu ja Sõjaline Komitee on iseseisvad organid, kuid nende ühendamine võiks otsustamisprotsessi muuta märkimisväärselt sujuvamaks.

Samas on alliansi otsustamisprotsessis keskne roll konsensusel, mille alusel peaks NATO oma suuri otsuseid tegema ka edaspidi. Kuid kas konsensus on vajalik igal tasandil ja kas vähem tähtsates küsimustes poleks kasulikum mõni muu menetlus? Sedamööda, kuidas allianss kasvab ja kuidas tihenevad meie sidemed muude rahvusvaheliste jõududega, nagu näiteks Euroopa Liidu ja ÜROga, muutub see küsimus üha aktuaalsemaks.

Mõningast tähelepanu väärib ka alliansi laienemine. Varsti võtame vastu kaks uut liiget – Albaania ja Horvaatia. Bukaresti tippkohtumisel deklareerisime kollektiivselt, et tulevikus ootame oma ridadesse ka Gruusiat ja Ukrainat. NATO Parlamentaarne Assamblee on alliansi kiiret ja suurt laienemist tugevalt toetanud.

Sellegipoolest peame varsti nentima, et alliansil on lepingupõhised piirid. Washingtoni lepingu 10. artikkel sätestab selgelt, et alliansiga võib liituda iga Euroopa riik. Kuid Euroopa riike, kes ei ole alliansi liikmed, jääb üha vähemaks. Ühel hetkel peame otsustama, kas see geograafiline piirang on veel asjakohane. Kui vastus on eitav, siis peame kaaluma, mida see tähendab alliansi tuleviku jaoks.

Strateegiline keskkond on radikaalselt muutunud. Aeg on küps uue strateegilise kontseptsiooni jaoks.

NATO pikaealisuse saladus peitub selles, et ta on osutunud kohanemisvõimeliseks organisatsiooniks ja on ikka oluline. Et see jääks nii, peab uus strateegiline kontseptsioon sõnaselgelt määratlema alliansi eesmärgid ja juhtima selle tulevikukümnenditesse.

Jan Petersen on Norra endine välisminister ja praegu NATO Parlamentaarse Assamblee eriettekandja strateegilise kontseptsiooni teemal.

Neljapäeval, 14. jaanuaril võõrustab Norra järjekordset strateegilise kontseptsiooni ekspertgrupi seminari, kus keskendutakse NATO partnerlussuhete tulevikule, nagu ka eelnevatel kohtumistel Luksemburgis ja Sloveenias.

Allikas:

NATO Teataja



Balti Kaitsekolledži järgmiseks ülemaks saab kolonel Meelis Kiili

Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid kinnitasid täna Riias toimunud kohtumisel Balti Kaitsekolledži järgmiseks komandandiks kolonel Meelis Kiili.

Eesti, Läti ja Leedu kaitseministrid kinnitasid täna Riias toimunud kohtumisel Balti Kaitsekolledži järgmiseks komandandiks kolonel Meelis Kiili.

Foto: Balti Kaitsekolledž
Foto: Balti Kaitsekolledž

Kolonel Kiili on praegu Eesti kaitseatašeeks Ameerika Ühendriikides ning asub kolledži ülemana teenistusse alates 2011. aastast. Seni juhib kolledžit Läti brigaadikindral Gundars Abols. Vastavalt Balti riikide vahelisele kokkuleppele määravad kaitseministrid kaitsekolledži uue ülema kindlaks aasta enne tema ametisseastumist.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on pärast Taanit, Leedut ja Lätit jõudnud kätte Eesti järg panna välja Balti Kaitsekolledži uus komandant. „On sümboolselt oluline, et esmakordselt hakkab kolledžit juhtima kooli enda vilistlane, kuna kolonel Kiili oli 2000. aastal kooli esimese lennu lõpetajate seas,“ sõnas Aaviksoo.

Samuti räägiti Balti riikide kaitseministrite kohtumisel rahvusvahelistel operatsioonidel osalemisega ja NATO uue strateegilise kontseptsiooniga seotud küsimusi.

Kaitseministrid allkirjastasid kolme riigi vahelise kaitse-alase koostöö aastaplaani 2010. aastaks, samuti andis Läti ülevaate oma kaitseministeeriumi ja kaitseväe plaanitavast juhtimisstruktuuri reformist.

„Majandussurutis on sundinud kõiki otsima innovaatilisemaid lahendusi. Ka Eesti kaitseväe arenguks võivad kogemusena olla olulised Lätis kavandatavad struktuursed reformid,“ nentis kaitseminister Aaviksoo.

Lisaks arutasid kaitseministrid USA Euroopas asuvate õhujõudude (U.S. Air Forces in Europe, USAFE) juhataja kindral Roger A. Brady’ga Balti riikide õhuvägede tulevikuga seotud küsimusi.

Balti Kaitsekolledži järgmine ülem kolonel Meelis Kiili on sündinud 20. märtsil 1965. Ta on õppinud Balti Kaitsekolledžis ja NATO Rooma Kaitsekolledžis ning erinevatel sõjalistel kursustel välisriikides.

Alates 1993. aastast on kolonel Kiili teeninud erinevatel ametikohtadel Kaitseliidus, Balti pataljonis, Eesti kontingendi ülema asetäitjana ÜRO missioonil Lõuna-Liibanonis. Samuti on kolonel Kiili teeninud Rahuoperatsioonide Keskuse ülemana, erinevatel ametikohtadel Maaväe staabis, sealhulgas maaväe ülema kohusetäitjana ning Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitjana. Alates 2008. aasta algusest teenib kolonel Kiili Eesti kaitseatašeena USA-s.

Allikas:

Kaitseministeerium



Välisilm esitleb: “Guantanamo seestpoolt” 14. detsembril

Esmaspäeval, 14. detsembril esitleb Välisilm USA-s käesoleval aastal valminud filmi “Guantanamo seespoolt”, mis räägib kurikuulsast sõjavanglast Kuubal.

Foto: ETV
Foto: ETV

Esmaspäeval, 14. detsembril esitleb Välisilm USA-s käesoleval aastal valminud filmi “Guantanamo seespoolt”,  mis räägib kurikuulsast sõjavanglast Kuubal.

Guantanamo laht… Kas vabaduse kaitsmise või reedetud vabaduse sümbol? 2002. aastal toimetati sinna Ameerika terrorismivastase sõja esimese laine vangid – mehed, kes tembeldati “hullematest hullemateks” ja jäeti mis tahes õigusteta. Tänaseni on see kogu maailmas hell teema, sest propageerides inimõigusi ja õiglast kohtumõistmist, rikuti jämedalt neidsamu aateid.

Mis toimus Guantanamo laagri traattõkete taga? See on olnud Ameerika valitsuse kõige kiivamalt varjatud saladus – kuni selle filmini…

Film on ETV eetris esmaspäeval 14. detsembril kell 22:30, ning kordusena teisipäeval kell 13:40.

Allikas:

ETV



Obama: sõda võib olla moraalselt õigustatud

Ühendriikide president Barack Obama võttis eile Norra pealinnas Oslos aset leidnud tseremoonial vastu maineka Nobeli rahupreemia.


Foto: www.whitehouse.gov
Foto: www.whitehouse.gov


Ühendriikide president Barack Obama võttis eile Norra pealinnas Oslos aset leidnud tseremoonial vastu maineka Nobeli rahupreemia.

«See on auhind, mis räägib meie suurimatest püüdlustest – sellest, et vaatamata kogu julmusele ja raskustele meie maailmas, ei ole me pelgalt saatuse vangid,» ütles Obama Oslo raekojas peetud pidulikul tseremoonial ja lisas, et võtab auhinna vastu tagasihoidlikkuse ja sügava tänutundega, vahendas AFP.

Loe edasi Postimehest!

Allikad:

Postimees

CBS News Online



Aaviksoo autasustas välismissioonidel teeninud kaitseväelaseid

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis 9. detsembril Kaitseministeeriumis üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenute medalid kaitseväelastele, kes teenisid peamiselt erinevates rahvusvahelistes staapides ning Kabuli lennuväljal.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo andis 9. detsembril Kaitseministeeriumis üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenute medalid kaitseväelastele, kes teenisid peamiselt erinevates rahvusvahelistes staapides ning Kabuli lennuväljal.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Autasustatute seas olid Afganistanis, Kosovos, Bosnias ja Hertsegoviinas, NATO Iraagi väljaõppemissiooni koosseisus ja vaatlusmissiooni UNTSO koosseisus Lähis-Idas teeninud staabiohvitserid ja staabiallohvitserid, samuti Kabuli rahvusvahelisel lennuvälja perrooniteenindusmeeskonnas teeninud õhuväelased ja Kabulis Eesti diplomaati turvanud sõjaväepolitseinikud.

Kaitseminister Aaviksoo nentis medaleid üle andes, et arusaadavatel põhjustel paistavad avalikkusele kõige enam silma just kaitseväe suuremad missiooniüksused – Afganistanis tegutsevad jalaväekompaniid ja Kosovos teenivad luurerühmad.

„Samas tugineb nende üksuste edu suuresti just teile – staabiohvitseridele ja allohvitseridele, kes rahvusvahelistes staapides toetavad nii Eesti kui ka meie liitlasüksuste tegevust,“ ütles kaitseminister.

„Ilmselt ei tea veel paljud inimesed, et ka meie õhuvägi osales edukalt Kabuli rahvusvahelise lennuvälja töö tagamisel, või et Eesti kaitseväelased aitavad NATO Iraagi väljaõppemissioonis kaasa Iraagi enda julgeolekujõudude väljaõpetamisele,“ lisas Aaviksoo.

Jaanuaris valitsuse poolt kinnitatud Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 näeb ette jätkuvat Eesti sõjaliste võimete ja üksuste panustamist NATO, Euroopa Liidu ja/või tahtekoalitsioonide juhtimisel läbiviidavatesse riigivälistesse operatsioonidesse. Välisoperatsioonidel osalemine aitab saavutada Eesti jaoks olulisi julgeolekupoliitilisi eesmärke ning on samas oluliseks arengumootoriks kaitseväe ja Kaitseliidu jaoks.

Pildid tseremooniast asuvad Kaitseväe Peastaabi fotogaleriis aadressil http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_album.php?set_albumName=album743

Allikas:

Kaitseministeerium



Briti eriesindaja: Eesti sõdur on vapper ja professionaalne

Ühendkuningriigi Afganistani eriesindaja Sir Sherard Cowper-Coles kohtus Tallinnas kaitseminister Jaak Aaviksooga ja eelmise Eesti kontingendi ülemaga Afganistanis ning Estcoy-8 ülemaga.

Ühendkuningriigi Afganistani eriesindaja Sir Sherard Cowper-Coles kohtus Tallinnas kaitseminister Jaak Aaviksooga ja eelmise Eesti kontingendi ülemaga Afganistanis ning Estcoy-8 ülemaga.

Foto: Kaitseministeerium
Foto: Kaitseministeerium

„Selge on see, et Afganistanis ei ole ühtegi puhtalt sõjalist ega ka puhtalt mittesõjalist lahendust, mis tooks riiki pikema-ajalist stabiilsust,” kinnitasid Cowper-Coles ja Aaviksoo kohtumisel.

„Tarvis on afgaanide endi vastutust ning nende ühiskonnal ja kultuuril põhinevat pinnast, millele ehitada kõik ülejäänu”, selgitas kaitseminister ja rõhutas, et elementaarsegi stabiilsuse ning poliitilise dialoogi tekitamiseks on tarvis piisavat sõjalist kohalolekut.

Ühendkuningriigi eriesindaja kohtus värskelt Afganistanist naasnud Eesti kontingendi ülema kapten Janno Märkiga ning Estcoy-8 ülema kapten Tarvo Lugaga, kellega arutati olukorda Eesti kaitseväelaste vastutusalas Helmandi provintsis ning riikidevahelist koostööd operatsioonipiirkonnas.

Sir Cowper-Coles rõhutas kohtumisel, et on kõikide briti kontingendiülemate käest kuulnud seda, et Eesti sõdureid iseloomustab Afganistanis vaprus ja kõrge professionaalsus. „Tänan kõiki Eesti kaitseväelaseid selle töö eest, mis Afganistanis seni tehtud on,” sõnas Cowper-Coles.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



Riigikogu pikendas kaitseväe missioone

Riigikogu võttis täna vastu otsused, millega pikendatakse Eesti kaitseväe välismissioone 2010. aasta lõpuni.

Riigikogu võttis täna vastu otsused, millega pikendatakse Eesti kaitseväe välismissioone 2010. aasta lõpuni.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

58 poolthäälega võeti vastu valitsuse esitatud riigikogu otsus kaitseväe kasutamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14.

rotatsiooni koosseisus, mis näeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväge kuni 240 kaitseväelasega alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2010 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 14. rotatsiooni (NRF-14) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis, vahendas riigikogu pressiesindaja.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Medvedev kutsus Baltimaid koostööle läbi dialoogi

Vene presidendi Dmitri Medvedevi sõnul oleks õige teostada lähenemist Balti riikidega läbi dialoogi.


Foto: Vabariigi Presidendi kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi kantselei

Vene presidendi Dmitri Medvedevi sõnul oleks õige teostada lähenemist Balti riikidega läbi dialoogi.

«Valitsusi juhivad erinevad inimesed, riikide eesotsas on erinevad inimesed, kuid mõnikord peab astuma üle nende stereotüüpide raamidest, mis tekkisid enne meid ja mis raskendavad meie diskussiooni,» rääkis riigipea Euroopa ja Aasia meediafoorumil RIA Novosti vahendusel.

«Seejuures tuleb loomulikult mäletada seda, mis meid ühendab, millised olid probleemid ja mitte püüda lõhkuda ajalugu. See on ka lubamatu,» lisas ta.

Loe edasi Postimehest!


Allikas:

Postimees



Tallinnas toimub Afganistani-teemaline konverents

Kolmapäeval, 9. detsembril toimub Tallinnas Eesti ja Ühendkuningriigi koostöös korraldatav Afganistani-teemaline konverents, kus osalevad Põhja- ja Baltimaade ning Ühendkuningriigi poliitikaeksperdid.

Kolmapäeval, 9. detsembril toimub Tallinnas Eesti ja Ühendkuningriigi koostöös korraldatav Afganistani-teemaline konverents, kus osalevad Põhja- ja Baltimaade ning Ühendkuningriigi poliitikaeksperdid eesotsas Eesti ja Ühendkuningriigi eriesindajatega Afganistanis ja Pakistanis, Harri Tiido ja Sir Sherard Cowper-Colesiga.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Konverentsil arutatakse viimaseid arenguid Afganistanis, sealhulgas näiteks presidendivalimiste järgset olukorda riigis, NATO vägede suurendamisega ja Afganistani julgeolekujõudude ning tsiviilsektori ülesehitamisega seonduvat. Samuti räägitakse olukorrast regioonis laiemalt, keskendudes eelkõige arengutele Pakistanis ning kõneldakse edasise koostöö edendamise võimalustest.

Välisministeeriumis toimuva konverentsi avab kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Allikas:

Välisministeerium



Suurõppus testis kaitseliitlaste vastupidavust ja oskusi

Pühapäeval lõpetati Kaitseliidu õppus „Orkaan 4“ Pärnumaal Tammuru lähistel osa võtnud üksuste koondrivistusega, kolmepäevasel suurõppusel osales kokku 587 kaitseliitlast erinevatest Kaitseliidu malevatest.


Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

Pühapäeval lõpetati Kaitseliidu õppus „Orkaan 4“ Pärnumaal Tammuru lähistel osa võtnud üksuste koondrivistusega, kolmepäevasel suurõppusel osales kokku 587 kaitseliitlast erinevatest Kaitseliidu malevatest.

Õppusel harjutasid Kaitseliidu lahingüksused, sisekaitseüksused ja võitlusgrupid oma ettenähtud tegevuse põhielemente. Allüksuste juures viibinud hindajad jälgisid nii allüksuste juhtide kui reakoosseisu tegevust ja õppusejärgselt valmiva hinnangu alusel saavad pealikud kavandada oma allüksuste väljaõpet tulevikus, teatas Kaitseliidu Pärnumaa maleva propagandapealik Erik Reinhold.

Loe edasi Pärnu Postimehest!


Allikas:

Pärnu Postimees



Neeme Raud: tähtaegade ootus Afganistani sõjas

Ajakirjanik Neeme Raua arvates näitas Obama end uut Afganistani strateegiat visandades taas pragmaatikuna, kes püüab kaarte mängida mõlema käega. Ent kui edukalt?

Ajakirjanik Neeme Raua arvates näitas Obama end uut Afganistani strateegiat visandades taas pragmaatikuna, kes püüab kaarte mängida mõlema käega. Ent kui edukalt?

Foto: Postimees
Foto: Postimees

Oma peamise sõnumiga, et kui järgneva pooleteise aasta jooksul jõuliselt tegutseda, saab ehk Afganistanis otsi kokku tõmbama hakata, püüdis USA president Barack Obama olla meele järele nii neile ameeriklastele – suuresti konservatiivsele leerile –, kes toetavad uute vägede saatmist, kui ka ta oma võimubaasiks olevatele liberaalidele, kes on lisajõudude saatmise vastu ja soovivad teada, millal see operatsioon võiks lõppeda.

Tervet Neeme Raua arvamuslugu saab lugeda 8. detsembri Postimehes.

Allikas:

Postimees



Teisipäeval koguneb Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon

Teisipäeval, 8. detsembril koguneb esmakordselt Kadriorus, presidendi kantseleis Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon. Istungil määratakse Mälu Instituudi tegevussuunad ja uurimisvaldkonnad.

Teisipäeval, 8. detsembril koguneb esmakordselt Kadriorus, presidendi kantseleis Eesti Mälu Instituudi rahvusvaheline komisjon. Istungil määratakse Mälu Instituudi tegevussuunad ja uurimisvaldkonnad.

Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei
Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Eesti Mälu Instituut asutati 2008. aastal president Toomas Hendrik Ilvese initsiatiivil eesmärgiga jätkata inimõiguste süstemaatiliste rikkumiste uurimist Eestis ja Eesti Vabariigi kodanike ja elanike suhtes aastatel 1944–1991.

Rahvusvahelisse komisjoni kuulub silmapaistvaid teadlasi ja poliitikategelasi mitmest riigist:

Enrique Barón Crespo (Hispaania, õigus- ja majandusteadlane, Euroopa Parlamendi president 1989–1992)

Lasse Lehtinen (Soome, kirjanik, Euroopa Parlamendi liige 2004–2009)

Paavo Keisalo (Soome, endine diplomaat, aastatel 1999–2009 minister Max Jakobsoni abi tema kohustustes Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni esimehena)

Pavel Žaček (Tšehhi, sotsiaalteadlane Totalitaarsete Režiimide Uurimise Instituudi direktor)

Nicholas Lane (Ameerika Ühendriigid, Ameerika Juudi Komitee endine asepresident ja rahvusvaheliste suhete komisjoni esimees, 1999–2009 Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni liige)

Kristian Gerner (Rootsi, Lundi ülikooli emeriitprofessor, ajaloolane)

Timothy Garton Ash (Ühendatud Kuningriik, Oxfordi ülikooli Euroopa uuringute professor, Oxfordi ülikooli St. Anthony kolledži Isaiah Berlini lektoraadi juhtivteadur ja Stanfordi ülikooli Hooveri instituudi vanemteadur)

Yakov M. Rabkin (Kanada, Montreali ülikooli ajalooprofessor)

Norman M. Naimark (Ameerika Ühendriigid, Stanfordi ülikooli Robert ja Florence McDonnelli lektoraadi Ida-Euroopa Uuringute professor)

Markus Meckel (Saksamaa, usuteadlane ja poliitik, Saksa DV välisminister aprillist augustini 1990, Saksa Bundestagi liige 1990–2009)

Eest Mälu Instituudi juhatuse liige Toomas Hiio ütles ERR Uudisetele, et instituut üritab teada saada, mis Nõukogude ajal juhtus, kuidas seda süsteemi juhiti ja miks asjad olid nii, nagu nad olid.

Teisipäeval tööd alustav Eesti Mälu Instituut hakkab uurima Nõukogude okupatsiooni perioodi Eesti ajalugu, jättes kõrvale inimsusvastased ja sõjakuriteod, kuna nende uurimisega tegeles töö lõpetanud Max Jakobsoni komisjon.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-12-07_AK_hiio.wmv[/videofile]

Allikad:

Vabariigi Presidendi Kantselei

ERR Uudised



Leo Kunnas: Gaasitoru: Brežnevi pakike

Oleks viga käsitada gaasitoruga seotut lahus Venemaal toimuvatest muudest arengutest ja vastu võetud otsustest.

Väljavõte Leo Kunnase arvamusloost 7. detsembri Eesti Päevalehes

Foto: Eesti Kaitsevägi
Foto: Eesti Kaitsevägi

Oleks viga käsitada gaasitoruga seotut lahus Venemaal toimuvatest muudest arengutest ja vastu võetud otsustest. Kirjutasin hiljuti seaduseparandustest, millega meie idanaaber seadustas relvastatud jõu kasutamise väljaspool Venemaa piire. Pöörasin põhitähelepanu Venemaa kodanike kaitsmisele relvajõul, sest see teema riivab otseselt Eesti rahvuslikke huve.

Ühtlasi sisaldavad need seaduseparandused veel muidki aspekte, mis esmapilgul ei pälvi erilist tähelepanu. Muu hulgas seadustas Venemaa ka oma üksuste kaitsmise väljaspool Venemaad. Gaasitoru kontekstis on oluline mõista, et ka laevad on üksused. Venemaa sõjaline kohalolek Läänemerel ning vajaduse korral selle suurendamine on meie idanaabri vaatepunktist seega täiesti seaduslik ja põhjendatud.

Kogu artiklit saab lugeda 7. detsembri Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht



President Ilves arutles BBC-s küberrünnakute üle

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves rääkis novembri lõpus BBC saatele “The Virtual Revolution” aastal 2007 Eestit tabanud küberrünnakutest. President kõneleb Eesti kriitilise infrastruktuuri valmisolekust kübrerrünakute vastu ja NATO kollektiivkaitse põhimõtetest uute sõjapidamisvahendite valguses.

Foto: www.president.ee
Foto: www.president.ee

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves rääkis novembri lõpus BBC saatele “The Virtual Revolution” aastal 2007 Eestit tabanud küberrünnakutest.

President kõneles Eesti kriitilise infrastruktuuri valmisolekust kübrerrünakute vastu, NATO kollektiivkaitse põhimõtetest uute sõjapidamisvahendite valguses ja Venemaa võimalikust seotusest küberrünnakutega.

Vaata intervjuud!

Allikas:

BBC




Jaak Aaviksoo: Uus julgeolekugarantii Eestile?

1.detsembril jõustus Lissaboni lepe, Euroopa Liidu uus alusdokument, mis muuhulgas annab uue impulsi ka Euroopa julgeoleku- ja kaitsekoostööle.

Väljavõte kaitseminister Jaak Aaviksoo blogist

6. detsember 2009

1.detsembril jõustus Lissaboni lepe, Euroopa Liidu uus alusdokument, mis muuhulgas annab uue impulsi ka Euroopa julgeoleku- ja kaitsekoostööle.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

Äsja Brüsselis Rootsi kolleegi Sten Tolgforsi eesistumisel lõppenud kaitseministrite kokkusaamine oli sellest tulenevalt tavatult elav – õhus oli küsimus kuidas mõista uue lepingu artiklit 42 lõige 7, mis sõnastab: “Kui üks liikmesriik langeb oma territooriumil relvastatud kallaletungi ohvriks, on teised liikmesriigid kohustatud andma talle abi kõigi nende käsutuses olevate vahenditega …”.

Olgu võrdluseks Washingtoni (NATO) lepingu artikkel 5, mis kõlab: “… relvastatud rünnakut neist ühe või mitme osalisriigi vastu Euroopas või Põhja-Ameerikas käsitletakse rünnakuna nende kõigi vastu ning sellest tulenevalt lepivad kokku, et niisuguse relvastatud rünnaku korral asub igaüks neist … rünnatud lepinguosalist või lepinguosalisi abistama, rakendades üksi ja koos teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas relvajõudude kasutamist …” Ühelt ehk Euroopa Liidu poolt siis ”kohustus anda abi kõigi käsutuses olevate vahenditega” ja teiselt ehk NATO poolt ”asub abistama, rakendades vajalikuks peetavaid abinõusid.”

”Kõik vahendid” on muidugi vägevamad kui ”vajalikuks peetavad abinõud” ja seega on formaalsel lugemisel on ”EL julgeolekugarantii” tugevamgi kui NATO poolt pakutav, ent tegelikkuses sõltub pea kõik sõnade katteks olevast poliitilisest, sõjalisest ja psühholoogilisest valmisolekust ja suutlikkusest. Selle koha pealt on 60-aastase ajalooga NATO-l muidugi pikk edumaa.

Seepärast ei huvitunud Brüsselis kogunenud kaitseministrid mitte niivõrd tekstis sisalduvatest sõnadest, vaid nende võimalikust ja tegelikust tähendusest nii tänases poliitilises retoorikas kui ka kujuteldaval kriitilisel hetkel ja seda nii õiguste kui ka kohustuste võtmes. Lihtsasti küsides: “Kas Soome ja Rootsi tulevad appi, kui Sinimägedes on vaja vastu panna?”, või siis: “Kuidas toetab Eesti Küprost kui vaherahujoonel tulistamiseks läheb?”. Vastus ei ole veel ühemõtteline kummalgi juhul, ent arutelul valitsenud õhustiku põhjal otsustades on Lissaboni lepingu järgne üle-Euroopaline solidaarsustunne süvenenud ning ühise ja jagatud julgeoleku teema aktuaalsem kui kunagi varem. Ma arvan, et see on hea, isegi väga hea.

Tervet sissekannet saab lugeda siin!

Allikas:

www.aaviksoo.ee



“Välismääraja” 6. detsembril – USA otsus saata Afganistani lisavägesid oli õige

Kõne all oli USA uus Afganistani-strateegia, selle ajakohasus ja tagamaad. Lisaks tuli jutuks Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi üleskutse luua uus Euroopa julgeolekuarhitektuur.

Saadet juhtis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhataja Kadri Liik. Külalistena olid stuudios kaitseminister Jaak Aaviksoo, diplomaat Margus Kolga ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kaarel Kaas.

Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus
Foto: Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus

Kõne all oli USA uus Afganistani-strateegia, selle ajakohasus ja tagamaad. Lisaks tuli jutuks Venemaa president Medvedevi üleskutse OSCE-le luua uus Euroopa julgeolekuarhitektuur.

Kõik saatekülalised toetasid USA otsust suurendada vägesid Afganistanis lähiajal veel 30 000 inimese võrra, kuid  kerkis kahtlus lisavägede efektiivsuses olukorra parandamisel ning otsuse mõju nn psühholoogilisele sõjale.

Kaitseminister Aaviksoo märkis, et riigi karmi ajaloo tõttu on afgaanide seas tekkinud arusaam, et ellu jäämiseks tuleb hoida tugevama poolele, kuid segane olukord ei lase mõista, kes on tugevam pool. Liitlasvägede suurendadamine aitaks jõulisemalt esile tuua rahvusvaheliste vägede kohalolu ning seega võita afgaanide usaldust.

Kaarel Kaasi arvates on lisavägede peamine eesmärk võita liitlastele aega võitluses Talibaniga, et aidata jalule ÜRO mandaadiga loodud Afganistani valitsus ning riigi oma sõjavägi.

Saate lõpul kõneldi ka Venemaa president Medvedevi  mitte-kallaletungi lepingust, millega Medvedev soovib Euroopa, USA ja rahvusvahelised julgeolekuorganisatsioonid liita pakti, mille liikmed kohustuksid hoiduma tegevustest, mis võiksid kahjustada teiste liikmete julgeolekut.

Saatekülaliste seas jäi kõlama arvamus, et Venemaa üritab tekitada segadust rahvusvahelises üldsuses ning suurendada oma sõnaõigust julgeolekuorganisatsioonides, kus praegu on riigil suhteliselt marginaalne roll.

6. detsembri “Välismäärajat” saab kuulata Kuku raadio taskuhäälingu lehelt.

“Välismääraja” on Kuku raadio eetris pühapäeviti kell 11:00-12:00; kordusena kell 17:00-18:00 ja teisipäeviti kell 22:00-23:00.

Kokkuvõtte saatest tegi Eesti NATO Ühing



USA ja Venemaa pikendasid ajutiselt START-lepingut

Läbirääkimised Washingtoni ja Moskva vahel kahe riigi tuumarelvaarsenali vähendamise üle pole andnud lõpptulemust, mistõttu otsustasid pooled ajutiselt pikendada eile aegunud START-1 lepingut.

.

Iskander raketidLäbirääkimised Washingtoni ja Moskva vahel kahe riigi tuumarelvaarsenali vähendamise üle pole andnud lõpptulemust, mistõttu otsustasid pooled ajutiselt pikendada eile aegunud START-1 lepingut

Venemaa Föderatsiooni president Dmitri Medvedev ja Ühendriikide riigipea Barack Obama on varem korduvalt avaldanud lootust, et uus tuumarelvastuse piiramise lepe õnnestub sõlmida juba selle aasta jooksul, vahendas Reuters.

Uue tuumarelvastuse piiramise leppega tahetakse tuumalõhkepeade hulka vähendada allapoole 2002. aastal määratud arvust.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Генсек НАТО: Грузия станет членом альянса

Генсек НАТО Андрес Фон Расмуссен подтвердил намерение альянса принять в свои ряды Грузию.

Генсек НАТО Андрес Фон Расмуссен подтвердил намерение альянса принять в свои ряды Грузию.

Foto; NATO
Фото: NATO

«Мы подтверждаем, что договоренности, достигнутые в Бухаресте, в силе, и Грузия станет членом НАТО», – сказал генсек на пресс-конференции в Брюсселе, напомнив, что накануне прошло заседание комиссии Грузия-НАТО, сообщает РИА Новости.

На саммите НАТО в Бухаресте в апреле 2008 года было заявлено, что Украина и Грузия станут членами альянса. Вместе с тем, Киеву и Тбилиси отказали в предоставлении статуса кандидатов на вступление.

Cсылка:

Postimees



Infojulgeolekut kindlustab kõige paremini kodanikuühiskond

Eesti rahvuslikku infojulgeolekut kindlustab kõige paremini kodanikuühiskond, tõdeti tänasel infojulgeoleku foorumil.

Eesti rahvuslikku infojulgeolekut kindlustab kõige paremini kodanikuühiskond, tõdeti tänasel infojulgeoleku foorumil.

Foto: ERR
Foto: ERR

Laulva revolutsiooni ajal olid kõigil – ka väga paljudel siinsetel muulastel – ühised väärtused ja igatsus vaba maa järele. Paraku on Eestis just kodanikuühiskond kujunenud aeglaselt. Oma maad, oma keelt ja kultuuri hindav kodanik on aga parim sõdur rahvusliku identiteedi vastu suunatud infosõjas. Aga paljudel juhtudel ei jõua oht inimeste teadvusesse, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo on veendunud, et infosõda meid ei hävita, kui igal inimesel ja ka riigil on olemas infosõja taktika ja strateegia.

Loe edasi ERRi uudistest!

Konverentsi kõiki ettekandeid saab kuulata ning slaidiesitlusi lugeda siin.

[videofile]http://wms02.mmm.elion.ee/uudised/2009-12-04_AK_infojulgeolek.wmv[/videofile]

Allikas:

ERR Uudised



NATO ja Venemaa nõustusid suhteid edasi arendama

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi osalusel täna Brüsselis aset leidnud NATO-Venemaa nõukogul leiti, et kohtumine on oluline samm usaldusel rajaneva suhte loomisel.

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi osalusel täna Brüsselis aset leidnud NATO-Venemaa nõukogul leiti, et kohtumine on oluline samm usaldusel rajaneva suhte loomisel.

Foto: NATO
Foto: NATO

Nõukogu esimehe Anders Fogh Rasmusseni sõnul on usalduslik suhe NATO ja Venemaa vahel aluseks mitte ainult Euroopa vaid kogu maailma julgeoleku tagamisel. Räägiti ka Afganistani olukorrast ning tõdeti, et juba tehtud ühiste ettevõtmiste taustal on koostööd Afganistanis võimalik edasi arendada ning aidata Afganistani valitsust riigis julgeoleku saavutamisel.

Ministrid leppisid kokku tuleva aasta NATO-Venemaa nõukogu tegevuskava ning parandada kohtumiste töömeetoiteid, et muuta NATO-Venemaa nõukogu arvestatavaks poliitiliseks struktuuriks.

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni pressikonverents pärast NATO-Venemaa nõukogu kohtumist:

[videofile]http://www.eata.ee/wp-content/uploads/2009/12/A003665_79_28.wmv[/videofile]

Videokokkuvõte Venemaa välisministri Sergei Lavrovi pressikonverentsist NATO-s  (vene keeles):

[videofile]http://www.eata.ee/wp-content/uploads/2009/12/A003666_79_28.wmv[/videofile]

Allikas:

NATO



Montenegrole anti NATO liikmelisuse tegevuskava

Eesti toetas NATO liikmelisuse tegevuskava andmist Montenegrole ning peatset tegevuskava ka Bosniale ja Hertsegoviinale.

Eesti toetas NATO liikmelisuse tegevuskava andmist Montenegrole ning peatset tegevuskava ka Bosniale ja Hertsegoviinale.

Foto:NATO
Foto:NATO

NATO välisministrid otsustasid anda Montenegrole NATO liikmelisuse tegevuskava. Paeti sõnul näitab Montenegro jätkuvalt oma kindlat pühendumust reformide läbiviimisele ning pürgimisele NATO tulevaseks liikmeks, teatas välisministeerium.

NATO välisministrid kinnitasid, et NATO uksed jäävad avatuks kõigile Euroopa demokraatlikele riikidele, kes jagavad NATO väärtusi ning on valmis täitma liikmelisusest tulenevat vastutust ja kohustusi. Välisminister Paeti sõnul on Eesti olnud alati NATO laienemise ja liikmelisuse tegevuskava (MAP) tugev toetaja.

Välisminister Urmas Paeti sõnul tugevdab NATO välisministrite tänane otsus anda NATO liikmelisuse tegevuskava (MAP) Montenegrole ja kinnitus peatsest MAP-i andmisest Bosnia ja Hertsegoviinale Euroopa julgeolekut.

Paet kinnitas, et NATO liikmelisuse tegevuskava on tõhus ja edukas vahend, mis aitab uutel demokraatiatel reforme läbi viia. „Samas ei tähenda MAP automaatset NATO liikmelisust,“ rõhutas Paet. Ta lisas, et NATO liikmelisuse saavutamiseks on erinevaid teid – NATO liikmelisuse tegevuskavaga samaväärne on aastase riikliku plaani (ANP) koostamine ja täitmine.

Välisminister Paeti sõnul rõhutasid NATO välisministrid, et NATO laienemine on kõige tõhusam viis tuua Lääne-Balkani piirkonda stabiilsus ja heaolu.

NATO välisministrid kinnitasid valmisolekut anda Bosniale ja Hertsegoviinale MAP. Paeti sõnul on Bosnia ja Hertsegoviina stabiilsus väga oluline kogu Balkani regioonile.

Paet märkis, et NATO välisministrid leidsid, et Bosnia ja Hertsegoviina on saavutanud suurt edu oma reformide teostamisel ning tervitasid riigi avaldust liikmelisuse tegevuskava saamiseks.

NATO välisministrid kutsusid Bosniat ja Hertsegoviinat üles jätkama tõhusat koostööd NATO-ga intensiivse dialoogi ja individuaalse partnerlustegevuskava abil. „Eesti toetab ja julgustab Bosnia ja Hertsegoviinat jätkama oma edukat tööd reformidega,“ kinnitas Paet.

Välisministrid leidsid ka ühiselt, et üksikasjalikum arutelu uue strateegilise kontseptsiooni üle toimub NATO välisministrite järgmisel kohtumisel Tallinnas 2010. aasta aprillis.

Allikas:

Eesti Päevaleht



Postimees koondab Afganistani-teemalist infot

Aadressile http://afganistan.postimees.ee/ koondab Postimees uudislugusid Afganistanist, Eesti osalusest rahvusvahelistes julgeolkuabijõududes ning põnevaid arvamusartikleid, statistikat ja fotosid.

Foto: Liis Treimann, Postimees
Foto: Liis Treimann, Postimees

Aadressile http://afganistan.postimees.ee/ koondab Postimees uudislugusid Afganistanist, Eesti osalusest rahvusvahelistes julgeolkuabijõududes ning põnevaid arvamusartikleid, statistikat ja fotosid.

Näiteks täna vastas Postimees.ee lugejate küsimustele online-intervjuu käigus Iraagis ja Afganistanis teeninud major Janno Märk.  Major Märki sõnul pole liitlasriikidele märkamata jäänud, et Eesti panus Afganistani missioonil on rahvaarvu kohta üks suurimaid ning arvestades meie geopoliitlist asukohta tuleb Eestil olla aktiivne alliansi liige, et ka väikeriigina meid tähele pandaks. Intervjuud saab lugeda siin.

Allikas:

Postimees



Paet avaldas toetust Ukraina ja Gruusia NATO-püüdlustele

NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis osalev välisminister Urmas Paet avaldas täna Eesti toetust Ukraina ja Gruusia NATO-püüdlustele.

NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis osalev välisminister Urmas Paet avaldas täna Eesti toetust Ukraina ja Gruusia NATO-püüdlustele.

Foto: NATO
Foto: NATO

Paet osaleb NATO välisministrite kohtumisel Brüsselis, kus täna toimusid NATO-Ukraina ja NATO-Gruusia välisministrite komisjoni kohtumised, vahendas välisministeeriumi pressiesindaja.

NATO välisministrid rõhutasid Bukaresti tippkohtumisel vastu võetud ja Strasbourg/Kehli tippkohtumisel üle kinnitatud otsuseid Ukraina ja Gruusia tulevase NATO-liikmelisuse osas ning julgustasid Kiievit ja Thbilisit reforme jätkama.

Loe edasi Postimehest!

Allikas:

Postimees



Kaitseliidu langevarjurid olid Portugalis tegijad

Novembri lõpus toimusid Portugalis Tancose linnas asuvas Portugali sõjaväe langevarjukoolis rahvusvahelised sõjaväe langevarjurite meistrivõistlused, kus Kaitseliidu langevarjurid saavutasid mitmeid tublisid kohti.

Novembri lõpus toimusid Portugalis Tancose linnas asuvas Portugali sõjaväe langevarjukoolis rahvusvahelised sõjaväe langevarjurite meistrivõistlused, kus Kaitseliidu langevarjurid saavutasid mitmeid tublisid kohti.

Foto: Kaitseliit
Foto: Kaitseliit

1979. aastal Prantsusmaalt alguse saanud iga-aastastel võistlustel osales Eesti neljandat korda, tänavu olid meeskonnas Tallinna ja Sakala maleva vabatahtlikud kaitseliitlased, kes on ka aktiivsed langevarjurid.

Võistlusaladeks on traditsiooniliselt:

* Täpsushüpe dessantlangevarjuga (maandumisala 400×100 m)

* Täpsushüpe sportlangevarjuga (maandumisala 16 m diameetriga ring)

* Takistusujumine 100m sõjaväe vormis

* Laskeharjutus

* Orienteerumine (kaart 1:10 000)

Seekord olid meie võistlejad edukad, laskmises kus individuaalarvestuses võitis teise koha rms Siim Põdra Sakala malevast ja kolmanda koha vbl Eero Säde Tallinna malevast, meeskondlikus arvestuses saavutati teine koht.

Meie võistlejate tubli esinemine jätkus ka dessantlangevarjuga

Täpsushüpetes, kus rms Raul Rajang Tallinna malevast saavutas teise koha ning vbl Eero Säde oli seitsmes. Samuti võib korda läinuks lugeda orienteerumisvõistlust kus veebel Eero Säde oli absoluutarvestuse neljas ning eelmisel aastal orienteerumise võitnud nooremseersant Väino Ellamik oli kerge jalavigastuse tõttu sunnitud leppima 11 kohaga.

Rahvusvahelised sõjaväe langevarjurite meistrivõistlused said alguse 1979 Prantsusmaal kui kohalik sõjaväe langevarjukool kutsus kõiki sarnaseid koole ja üksuseid võistlusele, mille eesmärgiks on samas ka informatsiooni ja kogemuste vahetamine ning omavaheliste koostöö suhete loomine.

Ettevõtmine oli edukas ja on nüüdseks toimunud 30 aastat vahetudes igal aastal asukohta riikide vahel, kes võistlusel osalevad. Kogu võistlus on väga vaatemänguline ning kutsub jälgima ka palju kohalike elanikke ja turiste.

Võistlus ise koosneb viiest erinevast spordialast ning võistlusel võib osaleda viis sõjaväelast ühe riigi kohta. Lisaks peavad meeskonda kuuluma treener, kes täidab ka abikohtuniku ülesandeid ning kaks liiget kes osalevad võistluse käigus toimuval sümpoosionil.

Tänavu osalesid võistlustel kuue riigi võistkonnad ja lisaks kolme riigi esindajad sümpoosionil. Järgmised võistlused toimuvad 2010. aasta juuni lõpus Hispaanias kuhu on oodatud osalema ka Eesti meeskond.

Allikas:

Kaitseliit



Miinijahtija Sakala jõudis kodusadamasse

Juuli algusest viis kuud NATO reageerimisjõudude NRF-13 koosseisus teeninud mereväe miinijahtija Sakala jõudis täna keskpäeval tagasi koju.

Juuli algusest viis kuud NATO reageerimisjõudude NRF-13 koosseisus teeninud mereväe miinijahtija Sakala jõudis täna keskpäeval tagasi koju.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Laeva võtsid Mereväebaasis Miinisadamas vastu mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede, Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Sten Sepper ning koju saabuvate mereväelaste lähedased.

„Tänan, et täitsite riigi liitlaskohustusi väärikalt,“ ütles mereväekapten Igor Schvede kojusaabunud mereväelastele.

Sakala auks korraldatud rivistusel andis mereväe ülem missioonil osalenud 26 mereväelasele üle NATO kontingendi medalid. 13 mereväelast said kontingendi medali sõle, mis märgib teistkordset osalust NATO missioonil. NATO kontingendi medali said ka kaks Sakalal teeninud ajateenijat.

„Atlandi ületamine näitas, et Eesti Mereväe laevad on võimelised edukalt opereerima ka väljaspool Läänemerd,“ ütles laeva komandör vanemleitnant Ain Pärna. Pärnu sõnul oli Euroopast Kanada idarannikule sõites ilm soodne, seevastu tagasi tulles oli meeskonnal vaid paar tormivaba päeva.

Sakala oli esimene Eesti sõjalaev ja riigilaevastiku laev, mis ületas Atlandi ookeani mõlemal suunal. NATO alalise miinitõrjegrupi koosseisus külastas Sakala Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriiki, Hispaania Kuningriiki, Portugali, Kanadat, Ameerika Ühendriike ja Prantsusmaad, ning peatus 12 sadamas: Devonport, Vigo, Ponta Delgada, Halifax, New York, Norfolk, Charleston, Hamilton, El Ferrol, La Coruna ja Cherbourg. Kokku läbiti missiooni kestel ligi 24 tuhat kilomeetrit.

Teisel pool ookeani võttis Sakala osa miinitõrjeõppusest koos Kanada mereväe üksustega, samuti Ameerika Ühendriikide mereväe aasta suurimast ühisõppusest Joint Task Force Exercise, kus harjutas koostööd lennukikandja grupiga. Sakala ülesandeks oli koos teiste miinitõrjegrupi alustega laevatee puhastamine miinidest lennukikandja turvalise liikumise tagamiseks. Samuti osales laeva meeskond 11. septembri rünnaku ohvrite mälestustseremoonial ja New Yorgi 400. aastapäeva auks korraldatud üritustel.

Sakala jätkab NRF reageerimisvalmiduses 5. jaanuarini 2010.

Sakala on üks kolmest Ühendkuningriigilt Eestile hangitud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev on ehitatud 1990. aastal ning varustatud nüüdisaegse miinijahtimistehnika ja Seafox miinihävitussüsteemiga. Sakala meeskond on saanud laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.

Varem on mereväe alustest NATO reageerimisjõududesse kuulunud miinijahtija Admiral Cowan, staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.

Reageerimisjõudude koosseisus on valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis.

NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. Reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.

2010. aastal panustab Eesti NATO reageerimisjõududesse 192 kaitseväelasega Balti pataljoni koosseisus ja miinijahtiga Admiral Cowan.

Allikas:

Eesti Kaitsevägi



FM Paet: NATO Foreign Ministers Encouraged Ukraine and Georgia to Continue Making Reforms Towards NATO

Foreign Minister Urmas Paet is participating in a meeting of the NATO foreign ministers in Brussels today, 3 December, where meetings of the NATO-Ukraine and NATO-Georgia commissions also took place.

Foreign Minister Urmas Paet is participating in a meeting of the NATO foreign ministers in Brussels today, 3 December, where meetings of the NATO-Ukraine and NATO-Georgia commissions also took place.

Foto: NATO
Foto: NATO

The NATO foreign ministers emphasised the decision made at the Bucharest summit and re-confirmed at the Strasbourg/Kehl summit regarding the future NATO membership of Ukraine and Georgia and encouraged Kiev and Tbilisi to continue making reforms. Foreign Minister Paet recognised Ukraine and Georgia for successfully completing the first year of the Annual National Plan (ANP) regardless of difficult economic conditions.

At the meeting of the NATO-Ukraine Commission, the foreign ministers discussed the current state of NATO-Ukraine partnership and future goals.

Foreign Minister Paet stated that the NATO foreign ministers encouraged Ukraine to intensify its reform activity and improve the implementation of the NATO Membership Action Plan. “Ukraine should use the NATO action plan and the NATO-Ukraine Commission as much as possible in order to advance its reforms on the way to joining the alliance,” Paet stressed. “Estonia will help and support Ukraine however it can to ensure Ukraine’s smooth integration into NATO,” he added. The ministers also recognised Ukraine’s contribution to NATO operations.

At the meeting of the NATO-Georgia Commission, the NATO foreign ministers recognised Georgia for implementing reforms and called on the nation to continue to do so.

Paet stated that the NATO foreign ministers emphasised that NATO-Georgia relations are based upon the sovereignty and territorial integrity of Georgia. “These principles and the non-recognition of the separation of South Ossetia and Abkhazia are key elements to resolving the conflicts in the South Caucasus,” stressed Paet, calling on the parties to the negotiations in Geneva to continue working to achieve a peaceful solution and fulfil their responsibilities. Paet stated that access to Abkhazia and South Ossetia for international monitors and humanitarian aid workers is essential. In addition, Foreign Minister Paet recognised Georgia for its contribution to NATO operations.

Tonight the NATO foreign ministers will discuss Montenegro and Bosnia and Herzegovina’s chances for receiving NATO Membership Action Plans. Tomorrow the topic of discussion will be the future of the Afghanistan mission and NATO-Russia relations.



Eesti tervitab USA uut Afganistani strateegiat

Välisminister Urmas Paet avaldas toetust Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama uuele Afganistani strateegiale.

Välisminister Urmas Paet avaldas toetust Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama uuele Afganistani strateegiale, milles rõhutatakse koos täiendava sõjalise panustamisega ka tsiviilvaldkonnale tähelepanu suunamise tähtsust Afganistanis ning koostööd Pakistaniga.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium

Paet tervitas Ameerika Ühendriikide presidendi otsust märkimisväärselt suurendada USA panust Afganistanis. „30 000 sõduri lisamine on kõrgelt hinnatud otsus, mis aitab liitlaste paremini toime tulla ees seisvate ülesannetega,“ sõnas Paet. Välisminister rõhutas, et julgeolekuolukorra parandamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks Afganistanis on vajalik ka afgaanidel endil võtta suurem vastutus. „Lisavägede saatmise üheks eesmärgiks on Afganistani julgeolekujõudude väljaõppe suurendamine, mille tulemusel oleksid afgaanid võimelised tulevikus oma riigi julgeoleku eest ise vastutust kandma,“ lisas Paet.

Eesti jätkab panustamist NATO rahvusvahelistesse julgeolekuabijõududesse (ISAF – International Security Assistance Force) välisminister Urmas Paeti sõnul senisel tasemel. „Keskmiselt osaleb missioonil 150-165 kaitseväelast, kelle koosseisus on Eesti kontingendi tugevdamise ja suurema turvalisuse tagamise eesmärgil Afganistani saadetud tuletoetusmeeskond,“ sõnas Paet. „Järgmise aasta jooksul plaanime lisada ka isevalmistatud lõhkekehade vastase võitluse meeskonna (IEDD – Improvised Explosive Device Disposal),“ sõnas välisminister Paet. Põhiosa Eesti kaitseväelastest jätkab julgeoleku tagamist Afganistani lõunaosas Helmandi provintsis.

Paeti sõnul tuleb sõjalise panuse suurenedes rohkem tähelepanu suunata ka Afganistani ülesehitamisele. „Eestil on kavas järgmine aasta suurendada tsiviilpanust, lisaks kahele politseiametnikule Euroopa Liidu politseimissioonis Afganistanis (EUPOL – Afganistan) on meil plaanis lähetada ka kolmas,“ sõnas välisminister. Paet lisas, et arengukoostöö projekte on kavas jätkata varem planeeritud mahus.

Allikas:

Välisministeerium



Obama suurendab vägesid, Taliban tugevdab kaitset

USA saadab Afganistani 30 000 lisasõdurit, vägede kojutoomine peaks algama 2011.

USA saadab Afganistani 30 000 lisasõdurit, vägede kojutoomine peaks algama 2011.

Foto: Kaitsejõudude peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

West Pointi sõjaväeakadeemias peetud kõnes esitles president Barack Obama oma uut Afganistani strateegiat, milleni jõuti pärast kolm kuud kestnud analüüsimist ja kümmet „sõjakabineti” nõupidamist.

Arutelu käigus sai selgeks, et USA läheb vägede olulise suurendamise teed, mida Obama teisipäeva õhtul ka kinnitas. Tema sõnul saadetakse nii kiiresti kui võimalik Afganistani veel 30 000 sõdurit, nii et USA vägede kogusuuruseks seal kujuneb ligi 100 000.

Samal ajal tuleks teistel NATO riikidel saata juurde 5000 sõdurit lisaks umbes 32 000-le, kes on seal praegu alliansi juhatuse all. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen kutsus eile liikmesriike rohkem panustama.

Loe edasi Eesti Päevalehest!

Allikas:

Eesti Päevaleht