Rain Siemer: Eesti võitis sõja!

Läbi aastate on eestlaste üks valus teema aastad 1939 — 1945. Mitte kuidagi ei taheta sellest ajast ja sündmustest lahti lasta. Palju erinevaid artikleid ja raamatuid on teemal ilmunud, igaüks erineva nurga alt. Miks see nii on? küsis ajakirjanik Rain Siemer oma kirjas Delfile.

Läbi aastate on eestlaste üks valus teema aastad 1939 — 1945. Mitte kuidagi ei taheta sellest ajast ja sündmustest lahti lasta. Palju erinevaid artikleid ja raamatuid on teemal ilmunud, igaüks erineva nurga alt. Eestlase mälus on see valus sündmus sügaval sees. Miks see nii on? küsis  Rain Siemer oma kirjas Delfile.

Foto: Välisministeerium
Foto: Välisministeerium
Sattusin hiljuti kuulama Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma seminari, kus nad avaldasid arvamust, et eestlased on Teise maailmasõja ajas kinni, kuna nad ei ole leidnud sündmust, mis mõnes mõttes lunastaks selle valu. Kõigil on huulil küsimus, miks me ei hakanud vastu, miks me kaotasime nii haledalt?

Mulle tundub, et me võiks sellest sündmusest lahti lasta. Tegemist oli väga kohutava katastroofiga eesti rahva jaoks, kuid tegelikult kaotasime me siis lahingu, aga mitte sõja. Sõda kestis edasi veel aastani 1991.

Vahepeal olid väga pikad ja rasked aastad, mille käigus me astusime eestluse, eesti keele ja rahva säilimise nimel tugevalt ning kavalalt vastu suurriigile. Ja me võitsime!

20. augustil 1991 kuulutas Eesti välja iseseisvuse. See on kuupäev, millal meie jaoks tegelikult lõppes teine maailmasõda ning Eesti võitis sõja suure türanni vastu. Saage aru kallis rahvas, me oleme võitnud maailma ühte võimsamat riiki, me elasime üle sõja kõige raskemad ajad ja me saime vabaks.

Teine maailmasõda oli meie jaoks raskete tagajärgedega, meie kõigi pered on seda tundnud, kuid me võiks sellel nüüd minna lasta. Me saime oma riigi, nii nagu soovisid paljud need, kes hukkusid Eesti iseseisvuse eest.

Jätaks selle ajalookäsitluse ja teadvustamise ajaloolaste pärusmaaks ning laseks oma hingest valu välja. Me ju ikkagi lõpuks võitsime ja laulev revolutsioon oli kaunis viimane võit selle kohutava sõja lõpus.

 

Allikas:

Delfi

 



Eesti Sõjamuuseum sai uue direktori

Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi uueks direktoriks valiti Kristjan Luts, kes seni töötas muuseumi ekspositsiooniosakonna juhatajana. Kristjan Luts asub muuseumi direktorina tööle järgmisel kuul.

Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi uueks direktoriks valiti Kristjan Luts, kes seni töötas muuseumi ekspositsiooniosakonna juhatajana. Kristjan Luts asub muuseumi direktorina tööle järgmisel kuul.

Foto: www.viimsimuuseumid.ee
Foto: www.viimsimuuseumid.ee

Kokku osales Eesti Sõjamuuseumi direktori konkursil 13 kandidaati, kes pidid vastama muuseumi direktorile esitatavatele nõuetele ning esitama omapoolse tegevuskava muuseumi direktorina. Möödunud nädalal toimunud vestlusvooru pääses kuus kandidaati, kellest omakorda kaks esitati kaitseministrile.

Muuseumi nõukogu esimehe ja konkursikomisjoni liikme Margus Laidre sõnul osutus määravaks Kristjan Lutsu mõttevärskus, selge visioon ja julge pealehakkamine Sõjamuuseumi tuleviku kavandamisel. Tugevaks küljeks on kahtlemata ka Lutsu senine töökogemus Sõjamuuseumis ühes mainitud muuseumi omapärade tunnetamisega.

Kristjan Luts kinnitas, et soovib jätkata eelmise direktori Indrek Tarandi seatud kurssi kaasaegse sõjamuuseumi väljaarendamiseks ja tihendada koostööd Meremuuseumiga, et kujundada Lennusadam ja Patarei territoorium sõja-, mere- ja tehnikaajaloo teemapargiks.

Kristjan Luts on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo bakalaureuseõppe 2006. aastal ja magistriõppe 2009. aastal cum laude, täiendanud end Warwicki Ülikoolis Suurbritannias ning õpib praegu Tartu Ülikooli doktorantuuris. Kristjan Luts töötab Sõjamuuseumis alates 2004. aastast, olles töötanud erinevatel ametikohtadel teadurist ekspositsiooniosakonna juhatajani. Ta on läbinud ajateenistuse, reservohvitseride kursused ja Kõrgemad Riigikaitsekursused. Samuti kuulub ta Kaitseliidu Tallinna maleva akadeemilisse malevkonda.

Kristjan Lutsu peamisteks uurimisvaldkondadeks on külma sõja aegsed rahvusvahelised suhted, Eesti külma sõja perioodil ning eestlased võõrriikide sõjavägedes. Ta on avaldanud mitmeid artikleid eriala- ja teadusajakirjades ning raamatu “Eesti ja külm sõda” (2007).

Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigimuuseum, kultuuri ja sõjaajaloo uurimiskeskus, mis kogub, säilitab, uurib, vahendab ning eksponeerib Eesti sõjaajaloo ja kindral Johan Laidoneri tegevuse ning kaasaegse Eesti riigikaitsega seotud materjale teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel.

Konkursi muuseumile uue direktori leidmiseks korraldas Kaitseministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjon, kuhu kuulusid ministeeriumi kantsler ja asekantslerid, personaliosakonna juhataja ja Riigikantselei esindaja, samuti kaasati konkursile erialaekspertidena ajaloolased, nõukogu esimees Margus Laidre ja aseesimees Tõnu Tannberg ning muuseumi eelmine direktor Indrek Tarand.

Eesti Sõjamuuseumi eelmine direktor Indrek Tarand lahkus augusti lõpus ametist seoses tööleasumisega Euroopa Parlamendi liikmena.

Allikas:
Kaitseministeerium



Riigikogu asub pikendama kaitseväe välismissioone

Riigikogu võttis 28. oktoobril menetlusse viis valitsuse algatatud eelnõud, millega pikendatakse Eesti kaitseväe rahvusvahelisi missioone.

Riigikogu võttis 28. oktoobril menetlusse viis valitsuse algatatud eelnõud, millega pikendatakse Eesti kaitseväe rahvusvahelisi missioone.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus näeb ette kasutada vajaduse korral Eesti kaitseväge kuni 240 kaitseväelasega alates 1. jaanuarist  kuni 31. detsembrini 2010 NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 14. rotatsiooni (NRF-14) koosseisus ÜRO põhikirjas sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis, vahendas parlamendi pressiesindaja.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast kasutamise tähtaega Euroopa Liidu relvajõudude (European Union Force) juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas kuni 31. detsembrini 2010.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisuga kuni 40 kaitseväelast kasutamise tähtaega NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (Kosovo Force – KFOR) koosseisus kuni 30. juunini 2010 ning alates 1. juulist isikkoosseisuga kuni 5 kaitseväelast kuni 31. detsembrini 2010.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis näeb ette pikendada alates 1. jaanuarist 2010 riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (International Security Assistance Force – ISAF) ja rahvusvaheliste koalitsioonijõudude operatsiooni «Kestev vabadus» (Operation Enduring Freedom – OEF) koosseisus kuni 170 kaitseväelasega 31. detsembrini 2010.

Otsuse-eelnõu kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis näeb ette suurendada riigikogu varasemas otsuses sätestatud Eesti kaitseväe isikkoosseisu kuni 5 kaitseväelaseni ja pikendada nende kasutamise tähtaega NATO väljaõppemissiooni (NTM-I – NATO Training Mission in Iraq) koosseisus Iraagis kuni 31. detsembrini 2010.

Eelnõude juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Allikas:

Postimees



Paet: vajame Euroopa Liidu ühtsemat tegutsemist Afganistanis

Teisipäeval, 27. oktoobril osales välisminister Urmas Paet Luksemburgis Euroopa Liidu välissuhete nõukogul, kus Euroopa Liidu välisministrid kiitsid heaks Euroopa Liidu edasise praktilise tegevuse kava Afganistanis ja Pakistanis.

Teisipäeval, 27. oktoobril osales välisminister Urmas Paet Luksemburgis Euroopa Liidu välissuhete nõukogul, kus Euroopa Liidu välisministrid kiitsid heaks Euroopa Liidu edasise praktilise tegevuse kava Afganistanis ja Pakistanis. „See strateegia näitab, et Euroopa Liit püüdleb parema koordineerimise ning oma tegevuse suurema ühtlustamise poole,“ ütles välisminister Paet.

Foto: Vabariigi Valitsus
Foto: Vabariigi Valitsus

 

Välisminister Paeti hinnangul märgib Afganistani ja Pakistani tegevuskava uut sammu Euroopa Liidu ühises välispoliitikas, sisaldades konkreetseid eesmärke ning ühiseid tegevussuundi sellistes olulistes valdkondades nagu õigusriiklus, haldussuutlikkus, majandus ja inimõigused. „Kriitilise tähtsusega valdkonnaks on afgaanide administratiivse võimekuse tõstmine,“ ütles välisminister Paet. „Euroopa Liit koostöös teiste rahvusvaheliste panustajatega peab leidma lahenduse, kuidas tõsta Afganistani haldussuutlikkust nii regionaalsel kui ka kohalikul tasandil,“ lisas Paet. Eesti välisministri sõnul on äärmiselt vajalik Euroopa Liidu toetus Afganistani ja Pakistani vaheliste majandus- ja kaubandussuhete elavdamisel ning piirikontrolli küsimustes. „Oluline on nii Pakistani ja Afganistani kui ka ELi ja NATO vaheline tõhus koostöö ning jätkuv toetus ÜRO missioonile Afganistanis (UNAMAle), kuna Afganistani ja Pakistani piirialade stabiilsus ning sellest lähtuv julgeolekukord on omavahel tihedalt seotud,“ tõdes Paet. Välisminister Urmas Paeti kinnitusel koosneb Afganistani ja Pakistani uus strateegia kolmest suuremast valdkonnast. Tegevuskava esimene osa käsitleb regionaalset koostööd, koordinatsiooni ning transatlantilisi suhteid, teine osa käsitleb Euroopa Liidu tegevust Afganistanis ning kolmas osa arenguid Pakistanis.

Rääkides olukorrast Afganistanis, avaldasid Euroopa Liidu välispoliitikajuhid kahetsust, et Afganistani presidendivalimiste esimeses voorus esines pettust. Euroopa Liidu välisministrid avaldasid lootust, et afgaanid väldivad presidendivalimiste teises voorus seniseid vigu ning korraldavad 7. novembril usaldusväärsed ning turvalised valimised. „Pärast presidendivalimiste teise vooru edukat lõpuleviimist peab Afganistani uus valitsus hakkama kiiresti ellu viima valimiskampaanias lubatut ning riik peab võtma märksa suurema vastutuse juba aastaid kestvate probleemide lahendamisel,“ märkis välisminister Paet.

Euroopa Liidu välisministrid arutlesid Moldova sisepoliitilise ja majandusliku olukorra ning võimaliku lisafinantsabi andmise üle. Välisminister Urmas Paeti hinnangul on Euroopa huviks, et Moldova tuleks välja kriitilisest finants-majanduslikust olukorrast ja suudaks tagada riigi stabiilse arengu ning jätkaks vajalike reformide läbiviimist. Eesistuja välisminister Carl Bildt andis ülevaate Euroopa Liidu Troika visiidist Moldovasse. Välisminister Urmas Paeti sõnul on Euroopa Liidu suhted Moldovaga intensiivistumas ning Euroopa Liit on valmis alustama läbirääkimisi uue Euroopa Liidu ja Moldova raamlepingu üle.

Välisministrite nõukogu arutas ka olukorda Sri Lankas seoses sõjalise konflikti järgse keerulise humanitaarolukorraga ning võttis vastu järeldused, mille põhirõhk on suunatud sisepõgenike olukorrale kinnistes Sri Lanka sõjaväe kontrolli all olevates laagrites.

Allikas:

Välisministeerium



Ilves: Läänemere strateegia vastuvõtmine on vaid vahepeatus

President Toomas Hendrik Ilves tõdes Baltimaade riigipeade kohtumisel 24. oktoobril Riia konverentsi raames, et Läänemerestrateegia vastuvõtmine on vaid vahepeatus ning riigid peavad selle sisu väljatöötamisel olema aktiivsed, vahendas ERR Uudised.

President Toomas Hendrik Ilves tõdes Baltimaade riigipeade kohtumisel 24. oktoobril Riia konverentsi raames, et Läänemerestrateegia vastuvõtmine on vaid vahepeatus ning riigid peavad selle sisu väljatöötamisel olema aktiivsed, vahendas ERR Uudised.

 

 

 

Foto: Läti Vabariigi presidendi kantselei
Foto: Läti Vabariigi presidendi kantselei

Ilves väljendas  heameelt, et Lääänemere strateegia võetakse esimese makroregionaalse programmina Euroopa Liidus järgmisel nädalal vastu. Juba neljandat korda toimunud konverentsi

“Eesti on selle nimel aastaid töötanud, kuid strateegia vastuvõtmine ei ole lõppjaam, vaid üks paljudest vahepeatustest, sest nüüd on meie piirkonna kõigi maade kätes, milliseks kujuneb Läänemere strateegia sisu,” ütles president. “Riigid peavad olema siin aktiivsed ja mõistma, et Läänemere strateegia on just meie endi jaoks,” lisas ta.

Samuti kõnelesid riigipead kohtumisel NATO uuest strateegilise kontseptsiooni koostamisest ja Atlandi-ülestest suhetest.

Rääkides NATO uuest strateegilisest kontseptsioonist, nimetas Ilves selle selgrooks kollektiivkaitsele toetuva NATO nähtavust, usutavust ja võimekuse selget väljendamist.

“Küberjulgeolek kõrvuti energiajulgeoleku ja terrorismiga on teemad, mis kindlasti leiavad uues strateegilises kontseptsioonis märkimist,” ütles president. “NATO kollektiivkaitse kavandamisel tuleb nende valdkondadega arvestada.”

Eestist osalesid juba neljandat korda toimunud  kõrgetasemeline rahvusvahelisel konverentsil  lisaks presidendile ka välisminister Urmas Paet ja Eesti Panga asepresident Märten Ross. Seekordne Riia konverents nimega “Economic Recovery in a Changing Security Environment: Transatlantic Agenda 2010“ keskendus  Läänemere piirkonna majandusarengute ja muutuva julgeolekukeskkonna mõjudega seotud teemadele.

Allikad:

Välisministeerium

ERR Uudised



NATO kaitseministrid saavutasid üksmeele reageerimisjõudude ja raketikaitse vallas

NATO kaitseministrite kohtumisel Bratislavas toetasid kaitseministrid esialgselt USA poolt esitatud uut nägemust raketikaitsest Euroopas ning arutasid NATO reageerimisjõudude (NRF) tulevikku.

NATO kaitseministrite kohtumisel Bratislavas toetasid kaitseministrid esialgselt USA poolt esitatud uut nägemust raketikaitsest Euroopas ning arutasid NATO reageerimisjõudude (NRF) tulevikku.

USA kaitseminister Robert Gates esitas ministeriaalil tervele Euroopale laieneva raketikilbi uue kava, mis hinnati kaitseministrite poolt sisult heaks ning millest tulenevad detailsed ettepanekud tulevad arutusele järgmise aasta jooksul.

„Üksmeele leidmine raketikaitse küsimustes on oluline kõikidele NATO liikmesriikidele ning uks koostööks on avatud ka Venemaale, kes saab oma koostöötahet nüüd kindlasti ka tegudega kinnitada,“ sõnas kaitseminister Jaak Aaviksoo.

NATO kaitseministrid arutasid ka NATO reageerimisjõududega (NATO Response Force, NRF) seonduvaid küsimusi. NATO Euroopa vägede ülemjuhataja admiral James Stavridise sõnul on NRF-i uue mudeli kasutuselevõtt osutunud edukaks ning täies mahus loodetakse uut mudelit rakendada 2010. aastal. Uue mudeli kohaselt saab NRF-i tuumikuks edaspidi olema ligi 13 000-meheline üksus, mis on viie kuni kümne päevaga valmis siirduma kriisipiirkonda. Lisaks sellele määratakse liikmesriikide poolt täiendavad 10-30 päevases valmisolekus olevad väeüksused. Eesti kavatseb lähi-aastatel NRF-i panustada kuni 40-liikmelise üksustega.

„Reageerimisjõudude ümberkujundamisel saavutatud edu on Eestile äärmiselt oluline ja see on osa Eesti kollektiivkaitsest,“ ütles Aaviksoo.

Samuti arutasid kaitseministrid NATO tegevuste rahastamist, kus kasvavate operatsioonikulude juures on eelarve muutunud pingeliseks. NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni ettepanekul kiideti heaks ametnike töörühma loomine, mis 2009. aasta lõpuks peab tegema ettepanekud eelarveprobleemide lahendamiseks.

Kohtumisel kiideti ühiselt heaks ka Afganistani julgeolekuabijõudude (ISAF) juhataja kindral Stanley McChrystali esitatud raporti järeldused ja ettepanekud ning leiti, et otsused Afganistanis tegutsevate vägede arvu suurendamiseks tuleb langetada lähiajal.

Bratislavas kohtusid ka Lõuna-Afganistani panustavate riikide kaitseministrid, kes tõdesid, et Afganistani konflikti võitmise võti peitub lahenduse saavutamises riigi lõunaosas.

Allikas:

Kaitseministeerium




Biden kinnitas USA toetust Ida-Euroopale

USA seisab selle eest, et kõiki NATO liitlasi kaitstaks, kui neid on vaja kaitsta, ega ole naiivne Venemaa suhtes, tõotas asepresident Joe Biden 22. oktoobril Bukarestis.

USA seisab selle eest, et kõiki NATO liitlasi kaitstaks, kui neid on vaja kaitsta, ega ole naiivne Venemaa suhtes, tõotas asepresident Joe Biden 22. oktoobril Bukarestis.

Foto: NATO
Foto: NATO

Bideni Ida-Euroopa tuur viis ta kolme Washingtoni jaoks sellel suunal eriti sümboolsesse kohta – ta alustas Poolast ja lõpetas Tšehhis, mis on kõige otsesemalt seotud raketikilbi vaidlustega, ning pidas vahepeal oma tähtsaima kõne Rumeenias. Kui Euroopa idaosa on niigi üldiselt USA-meelsem kui selle maailmajao lääneosa, siis Rumeeniat peetakse omakorda Ida-Euroopa kõige Ameerika-lembesemaks maaks.

«Nagu president [Barack] Obama on öelnud, pole NATOs uusi ja vanu liikmeid, on vaid liikmed,» kinnitas Biden eile pärastlõunal Bukaresti ülikooli raamatukogus peetud kõnes. «Vastavalt [NATO alusleppe] artikkel 5-le on rünnak meist ühe vastu rünnak kõigi vastu.»

«Õnnistagu Jumal Ameerikat ja tema liitlasi. Ja hoidku Jumal meie vägesid, kes on ohtlikes kohtades,» lõpetas Biden idaeurooplaste muredele vastuseks peetud kõne tähelepanu juhtimisega USA põhilisele välispoliitilisele peavaluallikale –Afganistanile.

Afganistanis teenib praegu umbes tuhat rumeenlast ning hoolimata sisepoliitilistest võngetest on Bukarest üks neid väheseid pealinnu, kes lubab seal väekontingenti veelgi suurendada. Muu hulgas on rumeenlastel pataljon ka Lõuna-Afganistanis Kandahari provintsis, kuhu enamik NATO rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude koosseisus teenivad riike keeldub oma sõdureid saatmast.

«Ma tunnen end kohustatuna ütlema Rumeenia rahvale, kui on tänulik president Obama, olen mina ning on Ameerika rahvas Afganistanis teenivatele Rumeenia vägedele,» ütles Biden. Ta ei jätnud märkimata ka asjaolu, et Rumeenia kuulub (sarnaselt Eestiga – toim) nende väheste riikide hulka, kes on väed Afganistani saatnud, kehtestamata nende lahingus osalemisele piiranguid.

Loe Joe Bideni kõne eestikeelset tõlget siit.

Allikas:

Postimees



NATO teadlane: Digitaalne Pearl Harbour on võimalik

NATO Küberkaitsekeskuse teadlane Kenneth Geers rääkis Ekspressi majandusajakirjanikule Toivo Tänavsuule antud intervjuus, et laastavad küberrünnakut infrastruktuuridele on tõenäolised.

NATO Küberkaitsekeskuse teadlane Kenneth Geers rääkis Ekspressi majandusajakirjanikule Toivo Tänavsuule antud intervjuus, et laastavad küberrünnakut infrastruktuuridele on tõenäolised.

Foto: www.ccdcoe.org
Foto: www.ccdcoe.org

Palun nimeta üks peamistest trendidest küberkuritegevuses 2009. aastal

Üks suur trend 2009. aasta küberkuritegevuses on see, et ründajad on muutnud oma strateegiat. Kui enne saadeti vähe ähvardusi paljudele inimestele, siis nüüd saadetakse palju unikaalseid ähvardusi väiksele grupile internetikasutajatele. See tähendab, et küberkuritegevuse sihtgrupi tabamise oskus on paranenud.

Millised on 2009. aasta kõige tõsisemad rünnakud?

Jaanuaris lülitati poliitilise kriisi ajal võrgust välja kogu Kõrgõzstan. Seda tehti läbi Ddos rünnakute riigi kahe suurima internetiteenusepakkuja vastu. Usutakse, et küberkampaaniaga prooviti survestada Kõrgõzstani valitsust, et see kõrvaldaks riigi territooriumilt võõrriikide sõjajõud.

Täispikkuses intervjuud loe Toivo Tänavsuu blogist Tigerprises

Allikas:

Eesti Ekspress



Aaviksoo avas kõrgetasemelise julgeolekukonverentsi küberpaneeli

Kaitseminister Jaak Aaviksoo avas 21. oktoobril oma sõnavõtuga NATO kaitseministrite kohtumise eel Bratislavas toimunud julgeolekukonverentsi küberohtusid käsitleva vestluspaneeli.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo avas 21. oktoobril oma sõnavõtuga NATO kaitseministrite kohtumise eel Bratislavas toimunud julgeolekukonverentsi küberohtusid käsitleva vestluspaneeli.

Aaviksoo nentis oma sõnavõtus, et iga tehnoloogia ja iga süsteem on ebatäielik ja manipuleeritav. „Tehnoloogia arenguga kaasnevad uued ohud ning nendest teadlik olev ründaja on alati kaitsjatest sammu võrra ees. See seab meie ette keerulise väljakutse,“ sõnas kaitseminister.

Aaviksoo sõnul on küberruum on tihti vastuoluline – meil on raske aktsepteeritava kindlusastmega teada saada ründaja motivatsiooni, konkreetseid isikuid, mida nad saavutasid ja kas üldse nad midagi soovivad. „Tegelikku motivatsiooni ja tegelikke eesmärke teadmata on raske vahet teha süütul naljal, organiseeritud kuritegevusel või riigi põhiseadusliku korra kukutamise katsel. Väga suures osas laskume rünnakuid profileerides ja analüüsides spekulatsioonide maailma,“ ütles kaitseminister Aaviksoo.

Samuti tõstatas Aaviksoo küsimuse, kas küberheidutus on üldse küberrünnete vastu reaalselt saavutatav. „Küberruumi vastuolulisust ja sügavat anonüümsust, pettemanöövreid ja manipulatsiooni võimaldav olemus peaaegu et välistab heidutusmomendi. Reaalne vastumeede poliitika kujundamise seisukohast on siiski küberkaitse – selleks on vaja nii riigisisest koostööd era- ja avaliku sektori vahel kui ka riikide vahelist koostööd,“ ütles kaitseminister.

Teiste seas esisid Slovakkia Atlandi Nõukogu poolt korraldataval kahepäevasel konverentsil „New Challenges. Better Capabilities“ ka NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, Economisti kolumnist Edward Lucas ning mitmete NATO liikmesriikide kaitseministrid, Eestit esindas lisaks kaitseministrile paneelides NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse direktor kolonelleitnant Ilmar Tamm.

22. ja 23. oktoobril osales kaitseminister Bratislavas NATO kaitseministrite mitteametlikul kohtumisel, kus arutluse all olid NATO operatsioon Afganistanis, NATO transformatsiooni ja reageerimisjõududega ning NATO uue strateegilise kontseptsiooniga seotud küsimused.

Bratislava konverentsil osales ka Eesti NATO Ühingu juhatja Victoria Punga.

Allikas:

Kaitseministeerium



Eesti keeles ilmus bestseller Nõukogude-Saksa sõjast

Eestit keeles ilmus oktoobri alguses tuntud Vene ajaloolase Mark Solonini bestselleriks saanud raamat “Katastroofi anatoomia. 22. juuni 1941”. Raamat räägib Suure Isamaasõja alguses Punaarmeed tabanud katastroofist ja selle tegelikest põhjustest.

Eestit keeles ilmus oktoobri alguses tuntud Vene ajaloolase Mark Solonini bestselleriks saanud raamat “Katastroofi anatoomia. 22. juuni 1941”.

Raamat räägib Suure Isamaasõja alguses Punaarmeed tabanud katastroofist ja selle tegelikest põhjustest.
Mark SoloninKuid selle raamatu esmailmumisest on möödunud juba viis aastat ning selle aja jooksul on saanud kättesaadavaks suur hulk uut informatsiooni II maailmasõja kohta. Seepärast pöördus autor raamatu juurde tagasi ja faktiliselt kirjutas selle uuesti ümber. Tegemist pole lihtsalt ümbertöötatud, laiendatud ja parandatud väljalaskega, vaid täiesti uue raamatuga.

“Mis puudutab juurdepääsu ajaloodokumentidele, siis ei ole midagi muutunud ei parema ega halvema poole,” rääkis Solonin ETV saates “Terevisioon”. “Kõik tähtis, mis toimus, toimus üheksakümnendate aastate algul – ja üheksakümnendate aastate algul toimus paljutki. Venemaa nomenklatuuri ringkondades oli teatud hirm, seepärast mingi hulk informatsiooni purskus välja nagu purskkaevust.”

Mark Solonin, kes hariduselt ei olegi ajaloolane, vaid lennukiehitusinsener, on üks vähestest Vene autoritest, kes on arhiiviallikatele toetudes kirjutanud terve rea huvitavaid raamatuid tõestamaks, et 1941. aastal oli Stalin valmis ründama Euroopat.

Allikas:

ERR Uudised



Suur osa Eesti elanikest usaldab NATO-t, selgub Turu-uuringute AS-i igakuisest uuringust.

Septmebris usaldas NATO-t 60% Eesti elanikest, selgus Turu-uuringute AS-i igakuisest uuringust. Kõige usaldusväärsemaks riiklikuks institutsiooniks peeti jätkuvalt päästeametit, mida usaldas septembris 96 protsenti elanikest ning piirivalvet 87 protsenti elanikest.Väga usaldusväärseks peeti ka kaitseväge (79%) ning kaitseliitu (67%).

Septmebris usaldas NATO-t 60% Eesti elanikest, selgus Turu-uuringute AS-i igakuisest uuringust. Kõige usaldusväärsemaks riiklikuks institutsiooniks peeti jätkuvalt päästeametit, mida usaldas septembris 96 protsenti elanikest ning piirivalvet 87 protsenti elanikest.Väga usaldusväärseks peeti ka kaitseväge (79%) ning kaitseliitu (67%).

Politoloog Juhan Kivirähki sõnul osutavad avaliku arvamuse uuringute tulemused, et riigi tegevust riigikaitse valdkonnas peetakse usaldusväärseks ning hinnatakse positiivseks. „Kaitsevägi on aastaid kuulunud kõige usaldusväärsemate institutsioonide hulka,“ kirjutas Kivirähk Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos.

„Ilmselt pole ainuüksi riigikaitse juhtimine ja kaitsejõudude usaldusväärsus need tegurid, mis annavad poolele Eesti elanikkonnast põhjust uskuda, et Eestit on võimalik sõjalise konflikti korral kaitsta. Valdavalt tuleneb selline kindlustunne veendumusest, et NATO meid sõjaliselt või siis vähemalt diplomaatiliselt toetab,“ kirjutas Kivirähk.

Samas ei tohiks Eesti elanikud oma riigi kaitsmisel loota ainult NATO-le.

„Eestis võttis pärast Euroopa Liidu ja NATO-ga ühinemist maad arusaam, et meie riigi välisturvalisuse tagamise mured on murtud ja NATO vihmavarju all viibides ei ole ajateenistusel tuginev reservarmee enam sedavõrd oluline kui varem,“ arvas Kivirähk.

Loe tervet artiklit siit.

Allikas:

Eesti Päevaleht

 



Kaitseministeerium tahab hüvitist maksta ka hukkunud kaitseväelase elukaaslasele

Kaitseministeerium tahab muuta kaitseväelase hukkumise korral riigilt ühekordset hüvitist saavate inimeste ringi, et hüvitist oleks seaduslik õigus saada ka hukkunuga vabaabielus elanul.

Kaitseministeerium tahab muuta kaitseväelase hukkumise korral riigilt ühekordset hüvitist saavate inimeste ringi, et hüvitist oleks seaduslik õigus saada ka hukkunuga vabaabielus elanul.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kärt Liekis

Kehtiv kord näeb ette, et ligi kahe miljoni krooni suurust hüvitist makstakse teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on hüvitise saajate ring määratletud perekonnaseaduse sätetest lähtuvalt, kuid perekonnaseadus ei sätesta vabaabielu ega elukaaslase mõistet.

«Kaitseväeteenistuse spetsiifikast tulenevalt on teenistusülesannete täimtisel hukkunud reeglina noored inimesed, kes ei ole jõudnud luua traditsioonilist perekonda,» tõdes minister. «Nimetamisväärne hulk kaitseväelasi elab vabaabielulises suhtes.»

Aaviksoo märkis, et välisoperatsioonidel osalevate kaitseväelaste poolt on korduvalt avaldatud soovi, et reaalselt perekonnana toimivas, kuid perekonnaseaduse alusel registreerimata suhtes elavate kaitseväelaste elukaaslased oleksid kaitseväelaste hukkumise korral makstavate hüvitiste jagamisel koheldud võrdselt teiste perekonnaliikmetega.

Probleemi lahendamiseks tahab ministeerium muuta hüvitise jaotamise korda nii, et pool hüvitisest läheks jagamisele kaitseväelase kirjalikult fikseeritud tahteavalduse alusel ning teine pool perekonnaseaduse alusel. Kui kirjalik tahteavaldus puudub, siis läheb hüvitis jagamisele pelgalt perekonnaseaduse järgi.

Elukaaslase hüvitisete jäämise küsimus kerkis üles tänavu suvel, mil Afganistanis hukkunud kaitseväelase Allain Tikkoga vabaabielus elanud naine jäi hüvitiseta. Seejuures oli paaril ka laps.

Allikas:

Postimees



Naispoliitikute ühisavaldus: naiste rolli rahu tagamisel tuleb tugevdada

Nii Soome kui ka Libeeria naispresidendid, Euroopa Komisjoni volinik ning asepresident leiavad, et püüdlused seostada naiste vastu suunatud vägivalda julgeoleku teemaga lükati aastakümnete kestel tagasi pea kõikides diplomaatilistes ringkondades, vahendas Eesti Päevaleht.

Nii Soome kui ka Libeeria naispresidendid, Euroopa Komisjoni volinik ning asepresident leiavad, et püüdlused seostada naiste vastu suunatud vägivalda julgeoleku teemaga lükati aastakümnete kestel tagasi pea kõikides diplomaatilistes ringkondades, vahendas Eesti Päevaleht.

 

Foto: Soome Vabariigi presidendi kantselei
Foto: Soome Vabariigi presidendi kantselei

 

Tarja Halonen, Soome Vabariigi president
Ellen Johnson-Sirleaf, Libeeria president
Margot Wallström, Euroopa Komisjoni asepresident ja naisjuhtide nõukogu ministrite tasandi algatuse eesistuja
Benita Ferrero-Waldner, välissuhete ja naabruspoliitika eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik:

Tänapäeval ei ole lihtsalt võimalik rääkida julgeolekust ja jätta kõrvale naiste õiguste olukorra hindamine konkreetses piirkonnas.

Selline kannapööre on saavutatud tänu Ühinenud Rahavaste Organisatsioonile. Julgeolekunõukogu tunnustas oma resolutsioonis 1325 seost relvastatud konfliktides naiste vastu suunatud vägivalla ja naiste rolli vahel rahu tagamisel. Resolutsioonis 1820 kinnitati ametlikult, et naiste vastu suunatud vägivald võib endast kujutada ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule.

Pärast kümme aastat kestnud ootamist on aeg saada aru, et naised ei ole mitte probleem, vaid lahendus.
2010. aasta oktoobris tähistab rahvusvaheline kogukond ÜRO resolutsiooni 1325 kümnendat aastapäeva. Eelmisel aastal, pärast meie ettepanekut, nõustus ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon pidama ÜRO resolutsiooni läbivaatamise konverentsi ministrite tasandil, et kõnealust sündmust tähistada. On aeg suurendada jõupingutusi, et konfliktiolukordades naisi paremini kaitsta ja tagada nende osalemine rahu tagamisel. On viimane aeg kooskõlastada jõupingutused ja kehtestada ühtsed eesmärgid ühes kõrgetasemelises komitees.

Me teeme aastapäeva tähistamiseks kõvasti tööd ja kutsume ÜROd ja kõiki maailma riike üles tooma naiste, rahu ja julgeoleku teema kõikide oma tegevuste keskmesse.

Loe kogu artiklit siit.

Allikas:

Eesti Päevaleht



Läänemaal toimusid kõrgemad riigikaitse kursused

11.-16. oktoobrini toimusid Läänemaal Roostal XXI kõrgemad riigikaitsekursused, kus keskenduti riigikaitse laiapõhjalisele käsitlusele.

11.-16. oktoobrini toimusid Läänemaal Roostal XXI kõrgemad riigikaitsekursused, kus keskenduti riigikaitse laiapõhjalisele käsitlusele.

Foto: Kaitseväe peastaap
Foto: Kaitsejõudude peastaap

Kuue päeva jooksul said kursuslased põhjaliku ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, välispoliitikast, riigikaitse korraldustest ja selle seadusandlikust keskkonnast, rahvusvahelisest kaitsealasest koostööst ja Eesti kaitseinvesteeringutest ning sisejulgeolekust, samuti riigikaitse seotusest erinevate eluvaldkondadega.

Alates 1999. aastast toimuvad Kõrgemad Riigikaitsekursused on lõpetanud ligi 900 inimest erinevatest eluvaldkondadest. Kursustel osalevad poliitikud, riigiametnikud, kaitseväelased, ettevõtjad, ajakirjanikud, haridustöötajad ning mitmetes teistes eluvaldkondades aktiivsed inimesed.

XXI kursused avas kõnega Vabariigi President, kes julgustas kursuslasi kinnitades, et ei näe Eesti turvalisusele hetkel otseseid ohte: „Ma võin julgelt öelda, et paanikaks pole meie julgeolekusituatsioonis täna küll põhjust. Mõelgem kas või sellele, kuhu me oleme 18 aasta jooksul iseseisvuse taastamise järel jõudnud. Kui keegi oktoobris 1991 oleks Eesti tollastele liidritele öelnud, et sügisel 2009 on Eesti NATO liige, kelle õhuruumis toimuvad regulaarselt õhuturbeõppused mitmete NATO riikide osavõtul, või kelle pealinnas asub NATO akrediteeritud struktuur küberkaitsekeskuse näol, siis oleks ütlejat peetud väga optimistlikuks.“

Kursuslastele Euroopa julgeolekuolukorrast kõnelenud välisminister Urmas Paet toonitas, et NATO strateegilise kontseptsiooni ettevalmistamisel on märkimisväärne roll Euroopa julgeolekuküsimuste jaoks. Samuti nimetas ta äärmiselt oluliseks tihedat EL-i ja NATO vahelist koostööd.

“NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamine peab tugevdama allianssi ühtsust, tagama NATO aluspõhimõtete kinnitamise ning andma samas lähenemise ka uutele ohtudele nagu energiajulgeolek ja küberkaitse,” ütles Paet. “Uus kontseptsioon peab lähtuma kollektiivkaitse põhimõttest ja olema NATO nähtavuse, usutavuse ja võimete selge väljendus,” toonitas Paet.

Allikad:

BNS

Kaitseministeerium

Vabariigi Presidenti kantselei



Tallinnas toimus NATO terminoloogiakonverents

Tallinnas toimus 12.-16. oktoobril NATO sõjalise komitee konverents, mille käigus püüti ühtlustada riikidevahelist terminoloogiat.

Tallinnas toimus 12.-16. oktoobril NATO sõjalise komitee konverents, mille käigus püüti ühtlustada riikidevahelist terminoloogiat.

 

Foto: www.nato.int

Välisministeeriumi kantsler Marten Kokk rõhutas konverentsi avades, et Eestil on hea meel olla ürituse võõrustajaks. Kantsler Koka sõnul on sõjalise ja julgeoleku alase sõnavara ja keele ühtlustamine vajalik selleks, et NATO liikmesriigid saaksid omavahel tõrgeteta suhelda. „Terminoloogia arusaadavus ja selgus ning selle ühiselt mõistmine on eelduseks veelgi paremale allianssi sisesele koostööle,“ ütles Kokk.

NATO terminoloogiakoordinaator Flokert Zijulstra selgitas ETV saates “Terevisioon”, et kuna keel ja terminoloogia tihti muutuvad, peab ka NATO oma terminoloogiat pidevalt kohandama.

Kuigi NATO-s on kaks ametlikku keelt, tuleb sealgi panna paika terminoloogia, et segadust ei tekiks.

„Me väga palju muutmisega ei tegele, kuid peame defineerima seda, mida tahetakse öelda. Kui ühe sõnaga võib segadus tekkida, siis me defineerime ära, kus on valdkond, milles seda sõna kasutada. Kui on sõna, millel on rohkem kui üks tähendus, siis me paneme klausliga paika, et ühes valdkonnas see sõna tähendab üht, mõnes teises valdkonnas aga teist,” selgitas Zijulstra.

NATO terminoloogiakoordinaatori sõnul osalevad terminoloogia paikapanemises nii keeleteadlased kui ka oma eriala spetsialistid.

Allikad:

ERR Uudised

Välisministeerium

 



Afganistani presidendivalimiste teine voor toimub novembris

Afganistanis toimub teine presidendivalimiste voor 7. novembril, kuna esimeses voorus ei saanud nii president Hamid Karzai kui ka Abdullah Abdullah 50 protsenti häältest.

Afganistanis toimub teine presidendivalimiste voor 7. novembril, kuna esimeses voorus ei saanud ei president Hamid Karzai ega Abdullah Abdullah 50 protsenti häältest.

Hamid Karzai     Foto: www.nato.intHamid Karzai. Foto:www.nato.int

Afganistani valimiskomisjoni pressiesindaja Noor Mohammad Noor ütles, et 20. augustil toimunud valimiste esimeses voorus kogus Hamid Karzai 49,67 protsenti valijate häältest.

Karzai märkis, et teise valimisvooru korraldamine on põhiseaduslik ning tugevdab riigi teed demokraatia suunas.

USA valimisvaatlusorganisatsioon teatas esmaspäeval, et umbes miljon Afganistani valimistel president Hamid Karzai poolt antud häält on pettuste tõttu kehtetud. Ühtekokku tuleb tühistada 1,3 miljonit 20. augusti presidendivalimistel antud häältest.

Karzai peamise rivaali, eksvälisministri Abdullah Abdullah’ toetus kasvas uurimise järel 28 protsendilt 32 protsendile.

Teises ringis võib valimiste ja tulevase valitsuse seaduspärasust tõestada ainult väga kõrge osalusportsent, mis kohalike ekspertide hinnangul antud olukorras on väga ebatõenäoline. „Valimiste esimese vooru ajal toimusid pommitamised, raketirünnakud, kaklused ning 17 maakonnas käis valimas alla 20 protsendi elanikest. Usun, et seekord ei tule valima rohkem kui 5 protsenti hääleõiguslikest kodanikest,“ ütles Kabuli ülikooli politoloogia õppejõud ning raadio Vaba Afganistan kommentaator Wadir Safi.

Allikad:

ERR Uudised

International Relations and Security Network



Eesti reservohvitserid võitsid maineka militaarvõistluse

Eesti Reservohvitseride Kogu ja Kaitseliidu ühismeeskond võitis oktoobri alguses Šveitsis toimunud mainekaima ja rängima sõjaspordivõistluse Swiss Raid Commando. Esimest korda võistluste ajaloo jooksul ei võitnud Šveitsi meeskond.

Eesti Reservohvitseride Kogu ja Kaitseliidu ühismeeskond võitis oktoobri alguses Šveitsis toimunud mainekaima ja rängima sõjaspordivõistluse Swiss Raid Commando. Esimest korda võistluste ajaloo jooksul ei võitnud Šveitsi meeskond.

 

Foto: T. Rütman, Kaitseliit
Foto: T. Rütman, Kaitseliit

 

Eesti võistkonda kuulusid maailmanäituse „Expo 2010” Eesti asekomissar Riisalo, müügi- ja meeskonnatöö koolitaja Alar Nigul ning kaks pangaanalüütikut, Raul Hindov ja Kaido Ruul. Ükski neist pole päevagi olnud Eesti kaitseväe tegevteenistuses. Ometi oli eesltaste võit ülekaalukas. Ka varem koos tegutsenud meeskond on kahel korral võitnud Erna retke, kaks aastat tagasi eelmisel Swiss Raid Commandol jäädi viiendaks.

Allikas:

Eesti Päevaleht

Eesti Reserohvitseride Kogu

 



Ühingu esindajad osalesid ATA 55. assambleel

7.-10 oktoobrini kohtusid Kiievis ülemaailmse NATO Ühingute katuseorganisatsiooni Atlandi Lepingu Assotsiatsiooni (ATA) liikmed tähistamaks organisatsiooni 55-ndat aastapäeva.

7.-10 oktATA logooobrini kohtusid Kiievis ülemaailmse NATO Ühingute katuseorganisatsiooni Atlandi Lepingu Assotsiatsiooni (ATA) liikmed tähistamaks organisatsiooni 55. aastapäeva.

Assambleel pöördumisega esinenud Ukraina president Viktor Juštšenko rõhutas ATA rolli avalikuse harimises kaitse- ja julgeolekupoliitika teemadel ning avaldas lootust, et peagi avaneb ka Ukrainal võimalus liituda NATO-ga ning ühtlasi ATA-ga.

Lisaks organisatsiooni sisestele küsimustele võeti üles üldist maailma julgeolekut puudutavad küsimused, k.a. NATO uus strateegiline kontseptsioon. NATO ase-peasekretär Jean-François Bureau mainis oma kõnes olulisemate teemadena Afganistani, energiajulgeolekut ja küberturvalisust. „Me peame vastama küsimusele, milline on NATO lähitulevikus, näiteks aastal 2020?“, ütles Bureau ning lisas: „NATO on ainulaadne organisatsioon, mis saab hakkama väga erinevate probleemidega, kuid ainult juhul, kui organisatsioon on üles ehitatud koostööle, partnerlusele ja ühiste eesmärkide saavutamisele. See ongi uue strateegilise kontseptsiooni siht.“

ATA on suurim avalik kaitse- ja julgeolekupoliitikaga tegelev foorum maailmas, kuhu kuuluvad NATO liikmesriikides ja partnerriikides tegutsevad valitsusvälised ühingud. ATA loodi aastal 1954 toetamaks alliansi laienemist ning tutvustamaks üldsusele Põhja-Atlandi lepingu põhimõtteid.

Eesti NATO Ühingut esindasid ATA 55-ndal assambleel juhataja Victoria Punga ja projektijuht Anu Eslas.

Allikad:

ATA

NATO



Suurõppused Venemaal möödusid ilma välisvaatlejateta

Septembrikuus korraldas Venemaa oma läänepiiride lähistel kaks suurt sõjaväeõppust Zapad-2009 ja Ladoga-2009, kuhu ei kutsutud NATO vaatlejaid. Õppustel harjutati tegutsemist sissetungivate vägede vastu.

Septembrikuus korraldas Venemaa oma läänepiiride lähistel kaks suurt sõjaväeõppust Zapad-2009 ja Ladoga-2009, kuhu ei kutsutud NATO vaatlejaid. Õppustel harjutati tegutsemist sissetungivate vägede vastu.

Foto: Kärt Liekis
Foto: Kärt Liekis

Oktoobri alguses Eestit külastanud NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen väljendas Kadrioruspresident Ilvsega toimunud ühisel pressikonverentsil muret suurte Venemaa sõjaväeõppuste üle piirialadel, kuhu polnud kutsutud NATO vaatlejaid.

“Me oleme loomulikult jälginud neid õppusi ja me ei käsitle neid kui ohuallikat NATO liikmesriikidele. Kuigi põhjust muretsemiseks muidugi on,” ütles Rasmussen vastuseks ERR-i uudisteportaali küsimusele.

Vabariigi President Toomas Hendrik Ilvese sõnul tuleb jätkata NATO nähtavuse suurendamist Balti regioonis, mille üheks osaks võiksid saada ka alliansi sõjajõudude maismaaõppused. „Kindlasti ei teeks ajal kui Venemaa korraldab NATO riikide piiride vahetus läheduses rohkem kui 20 000 osalejaga maismaaõppused, paha ka NATO-l siin regioonis maismaaõppusi korraldada,” ütles president täna Läänemaal Roostal kõrgemate riigikaitsekursuste avamisel.

Reservkolonelleitnant Leo Kunnas kirjutas Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartiklis, et terrorismivastase rünnaku tõrjumise nime all toimunud õppuste tegelik suunitlus oli tavapärane sõjategevus Baltikumi ruumis. „Vene kindralite pilgu läbi on NATO praegu poliitiliselt ja sõjaliselt nõrk ning killustatud,“ kirjutas Kunnas ning kutsus samas üles korraldama Eestis sõjaväeõppused, mille eesmärk oleks harjutada kaitsejõudude sõjalise valmisoleku tõstmist kahe astme võrra, tavapärasest igapäevasest valmisolekust tõrjevalmisolekusse, et tõestada Eesti kaitseväe reageerimisvalmidust.

OSCE määratud ülempiir, millest alates peab sõjaväeõppustele kutsuma rahvusvahelised vaatlejad, on 13 000 osavõtjat. Venemaa korraldas seepärast kaks eraldi õppust, mis sisuliselt moodustasid ühe terviku, et vältida välisvaatlejate osalemist.

Allikad:

Eesti Päevaleht

ERR Uudised



Eestit külastas NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen

8. oktoobril külastas Tallinna uus NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, kes kohtus president Toomas Hendrik Ilvesega, välisminister Urmas Paetiga ja kaitseminister Jaak Aaviksooga.

8. oktoobril külastas Tallinna uus NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, kes kohtus president Toomas Hendrik Ilvesega, välisminister Urmas Paetiga ja kaitseminister Jaak Aaviksooga.

Foto:Kaitseväe peastaap
Foto: Kärt Liekis

 

Kohtumisel president Toomas Hendrik Ilvesega Kadriorus antud pressikonverentsil kinnitas peasekretär Rasmussen, et liikmete kaitsmine jääb alliansi põhiülesandeks. Peasekretär lubas, et liikmesmaade turvamine välisohtude eest jääb võtmeküsimuseks alliansi tulevikusuundi määravas uues strateegilises kontseptsioonis, mille koostamisega praegu endise USA välisministri Madeleine Albrighti juhitav töörühm tegeleb.

Rasmussen avaldas Eestile tänu panuse eest NATO missioonidesse ja operatsioonidesse, sealhulgas eriti Afganistani. «Ühe elaniku kohta on Eesti andnud väga-väga märkimisväärse panuse. Eesti sõdurid võitlevad raskeimas kohas, Lõuna-Afganistanis, ning teie panust hinnatakse kõrgelt,» kinnitas ta.

Toonane Taani peaminister Rasmussen valiti NATO peasekretäriks tänavu aprilli alguses Strasbourgi tippkohtumisel. Kunagisest Hollandi välisministrist eelkäijalt Jaap de Hoop Schefferilt võttis Rasmussen ametiposti üle 1. augustil.

Videoreportaaži peasekretäri külaskäigust Tallinna saab vaadata siin.

Allikad:

Postimees

ERR Uudised

 



Endine USA suursaadik NATO juures alustas tööd USA NATO ühingus

Endine USA suursaadik NATO juures, Kurt Volker, alustas sellest nädalast tööd Atlantic Councili (USA NATO ühing) vanemnõunikuna strateegilises nõuandvas meeskonnas, kuhu kuuluvad USA ja Euroopa julgeolekueksperdid

Endine USA suursaadik NATO juures, Kurt Volker, alustas sellest nädalast tööd Atlantic Councili (USA NATO ühing) vanemnõunikuna strateegilises nõuandvas meeskonnas, kuhu kuuluvad USA ja Euroopa julgeolekueksperdid, kes annavad NATO-le nõu transantlantilise julgeoleku valdkonnas.

 

“Kurtiga oleme endale võitnud ühe kogenuima diplomaadi ning andekaima mõtleja teadmised NATO ja USA-Euroopa suhete vallas,” ütles pressiteates Atlantic Councili president ja tegevjuht Frederick Kempe.

Volker on viie erineva administratsiooni ajal, kokku 23 aastat, töötanud USA valitsuses,  Suursaadikuna NATO juures töötas Volker koos presidentide Bushi ja Obamaga ning valmistas ette alliansi 60. aastapäeva tippkohtumist. Lisaks on Volker töötanud Valge maja julgeolekunõukogus ning endise NATO peasekretäri Lord Robertsoni büroos, Volker olnud ka senaator John McCaini õigusnõunik.

Aastal 1961 asutatut Atlantic Council näeb oma eesmärgina transatlantilise üldsuse toetamist seismaks vastu 21. sajandi väljakutsetele, tehes konstruktiivset koostööd USA ning Euroopa juhtidega. Atlantic Counsil, mida juhib senaator Chuck Hagel, on poliitiline võrgustik, mis ühendab juhte hariduse ja majanduse ringkondadest, eesmärgiga korraldada kogu USA-d hõlmavaid arutelusid ja uuringuid.