ÜRO resolutsioon 1325

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon                                         S/RES/1325 (2000)

 

Julgeolekunõukogu                                     Piiranguteta levitamiseks

  1. oktoober 2000

Resolutsioon 1325 (2000)

Vastu võetud Julgeolekunõukogu poolt 4213. istungil 31. oktoobril 2000

 

 

Julgeolekunõukogu,

 

meenutades resolutsioone 1261 (1999) 25. augustist 1999, 1265 (1999) 17. septembrist 1999, 1296 (2000) 19. aprillist 2000 ja 1314 (2000) 11. augustist 2000 ning esimehe asjakohaseid avaldusi, meenutades samuti esimehe poolt 8. märtsil 2000 ajakirjanikele tehtud avaldust ÜRO naiste õiguste ja rahvusvahelise rahu päeva (rahvusvahelise naistepäeva) puhul (SC/6816),

 

meenutades samuti Pekingi deklaratsiooni ja tegevuskavaga (A/52/231) ning ÜRO Peaassamblee 23. eriistungi „Naised aastal 2000: sooline võrdõiguslikkus, areng ja rahu 21. sajandil” lõppdokumendiga (A/S-23/10/Rev.1) võetud kohustusi, eriti naisi ja relvakonflikte puudutavaid kohustusi,

 

pidades silmas ÜRO põhikirja eesmärke ja põhimõtteid ning põhikirjaga Julgeolekunõukogule pandud peamist vastutust rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest,

 

väljendades muret selle üle, et suure enamuse relvakonfliktides kannatajatest moodustavad tsiviilisikud, eriti naised ja lapsed, sh pagulaste ja riigisiseste põgenikena, ja et üha rohkem on nad võitlejate ja relvastatud üksuste sihtmärgiks, ning tunnistades sellest tulenevat mõju püsiva rahu ja leppimise saavutamisele,

 

kinnitades naiste tähtsat rolli konfliktide ennetamisel ja lahendamisel ning rahu kindlustamisel, ja rõhutades nende võrdsetel alustel osalemise ja täieliku kaasamise olulisust rahu ja julgeoleku tagamisele ja edendamisele suunatud ettevõtmistes ning nende otsustaja-rolli suurendamise vajadust seoses konfliktide ennetamise ja lahendamisega,

 

kinnitades samuti vajadust täielikult rakendada rahvusvahelist humanitaarõigust ja inimõigustealast õigust, millega kaitstakse naiste ja tüdrukute õigusi konfliktide ajal ja järel,

 

rõhutades, et kõik osapooled peavad tagama naiste ja tüdrukute spetsiifiliste vajaduste arvesse võtmise demineerimise ja miinidealase selgitustöö programmides,  

 

tunnistades kiireloomulist vajadust arvestada rahuvalveoperatsioonides soolise aspektiga, ning märkides sellega seoses Windhoeki deklaratsiooni ja Namiibia tegevuskava soolise aspekti arvestamise kohta mitmemõõtmelistes rahutoetusoperatsioonides (S/2000/693),

 

tunnistades samuti esimehe poolt 8. märtsil 2000 ajakirjanikele tehtud avalduses sisaldunud soovituse tähtsust, mille kohaselt kõik rahuvalveoperatsioonides osalejad peaksid saama erikoolitust konfliktiolukordades naiste ja laste kaitsmise, nende spetsiifiliste vajaduste ja inimõiguste alal,

 

tunnistades, et arusaam relvakonfliktide mõjust naistele ja tüdrukutele, tõhusa institutsioonilise korralduse olemasolu nende kaitse tagamiseks ning nende täielik osalemine rahuprotsessis aitab märkimisväärselt kaasa rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamisele ja edendamisele,

 

märkides vajadust koondada andmeid relvakonfliktide mõju kohta naistele ja tüdrukutele,

  1. kutsub liikmesriike üles suurendama naiste esindatust konfliktide ennetamise, ohjamise ja lahendamisega tegelevate riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste institutsioonide ja mehhanismide kõikidel otsustustasanditel;
  2. innustab peasekretäri ellu viima oma strateegilist tegevuskava (A/49/587), milles kutsutakse üles suurendama naiste osalemist konfliktide lahendamise ja rahuprotsesside otsustustasanditel;
  3. kutsub peasekretäri üles nimetama oma eriesindajateks ja -saadikuteks rohkem naisi ning sellega seoses innustab liikmesriike esitama peasekretärile vastavaid kandidaate, keda lülitada regulaarselt ajakohastatavasse kesksesse reservi;
  4. samuti kutsub peasekretäri üles suurendama naiste rolli ja panust ÜRO välioperatsioonidel, eriti sõjaliste vaatlejate, tsiviilpolitsei, inimõiguste ja humanitaarabiga tegelevate töötajate hulgas;
  5. avaldab valmisolekut lülitada rahuvalveoperatsioonidesse sooline aspekt ning innustab peasekretäri tagama soolise võrdõiguslikkuse arvestamine välioperatsioonides, juhul kui see on kohane;
  6. palub peasekretäril varustada liikmesriike koolitusjuhendite ja –materjalidega, milles käsitletakse naiste kaitsmist, õigusi ja spetsiifilisi vajadusi, aga ka naiste kaasamise olulisust kõigisse rahuvalve- ja rahu kindlustamise tegevustesse; kutsub liikmesriike üles lülitama eelnimetatud teemad ning ka HIV/AIDSi alase teadlikkuse tõstmisele suunatud koolituse sõjaväelaste ja tsiviilpolitsei siirmiseelse väljaõppe riiklikesse programmidesse; ja lisaks palub peasekretäril hoolitseda selle eest, et ka rahuvalveoperatsioonides osalevad tsiviilisikud saaksid samasuguse koolituse;
  7. kutsub liikmesriike üles suurendama vabatahtlikku rahalist, tehnilist ja logistilist abi soolisi erinevusi arvestava koolituse tarbeks, sh vastavate fondide ja programmide (ÜRO Lastefond, ÜRO Naiste Arengufond, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja muud asjakohased organid) raames korraldatava koolituse tarbeks;
  8. kutsub kõiki rahulepingute läbirääkimistel ja rakendamisel osalejaid üles arvestama soolise aspektiga, sh
  • naiste ja tüdrukute spetsiifilised vajadused seoses repatrieerimise ja ümberasustamisega, ning rehabiliteerimise, taasintegreerimise ning konfliktijärgse ülesehitusega;
  • meetmed, mis toetavad kohalike naiste rahualgatusi ja põliskogukondlikke konfliktide lahendamise viise, ning kaasavad naisi kõigisse rahulepingute elluviimise mehhanismidesse;
  • meetmed, mis kaitsevad ja austavad naiste ja tüdrukute inimõigusi, eriti seoses põhiseaduse, valmissüsteemi, politsei ja õigusorganitega;
  1. kutsub kõiki relvakonfliktide osapooli üles kõrvalekaldumatult järgima rahvusvahelist õigust, millega tagatakse naiste ja tüdrukute õigused ja kaitse eriti tsiviilisikutena, sh täitma kohustusi, mis tulenevad 1949. aasta Genfi konventsioonidest ja nende 1977. aasta lisaprotokollidest, 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonist ja selle 1967. aasta lisaprotokollist, 1979. aasta konventsioonist naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ja selle 1999. aasta fakultatiivprotokollist, ÜRO lapse õiguste konventsioonist ja selle kahest 2000. aasta 25. mai fakultatiivprotokollist ning arvestama vastavaid rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi sätteid;
  2. kutsub kõiki relvakonfliktide osapooli üles rakendama erimeetmeid, et kaitsta naisi ja tüdrukuid soolise vägivalla eest, eriti vägistamise ja muu seksuaalse kuritarvitamise ning kõigi teiste vägivallategude eest relvakonfliktides;
  3. rõhutab, et kõikidel riikidel on kohustus teha lõpp karistamatusele ning anda kohtu alla isikud, kes on toime pannud genotsiidi, inimsusevastaseid kuritegusid ja sõjakuritegusid, sh seksuaalse ja muu vägivalla tegusid naiste ja tüdrukute vastu, ning seoses sellega toonitab, et niisuguste kuritegude puhul tuleb võimalusel välistada amnestia;
  4. kutsub kõiki relvakonfliktide osapooli üles austama pagulaslaagrite ja -asunduste tsiviil- ja humanitaarset iseloomu ning võtma arvesse naiste ja tüdrukute spetsiifilisi vajadusi, sh laagrite ja asunduste projekteerimisel, ning meenutab resolutsioone 1208 (1998) 19. novembrist 1998 ja 1296 (2000) 19. aprillist 2000;
  5. innustab kõiki, kes on seotud desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise kavandamisega, arvestama endiste nais- ja meesvõitlejate erinevate vajadustega ning ka nende ülapeetavate vajadustega;
  6. kinnitab taas valmisolekut arvestada ÜRO põhikirja artikli 41 alusel võetavate meetmete võimalikku mõju tsiviilelanikkonnale, pidades silmas naiste ja tüdrukute spetsiifilisi vajadusi, selleks et vaagida kohaseid, humanitaarsetel kaalutlustel antavaid vabastusi;
  7. väljendab valmisolekut tagada sooliste küsimuste ja naiste õiguste arvestamine Julgeolekunõukogu missioonidel, sh konsulteerides kohalike ja rahvusvaheliste naisorganisatsioonidega;
  8. kutsub peasekretäri üles korraldama uuringut relvakonfliktide mõju kohta naistele ja tüdrukutele, naiste rolli kohta rahu kindlustamisel ja soolise mõõtme kohta rahuprotsessides ja konfliktide lahendamisel, ning esitama uuringu tulemusi kajastava aruande Julgeolekunõukogule ja tegema selle kättesaadavaks kõikidele ÜRO liikmesriikidele;
  9. palub peasekretäril käsitleda Julgeolekunõukogule esitatavas aruandluses seda, millised on edusammud seoses soolise aspekti arvestamisega rahuvalvemissioonidel ja ka kõigis muudes naisi ja tüdrukuid puudutavates küsimustes;
  10. otsustab selle küsimusega aktiivselt edasi tegelda.