NATO tippkohtumised on liikmesriikide regulaarsed kohtumised, kus hinnatakse alliansi tegevust ning antakse edasisi juhtnööre.

Millal tippkohtumised toimuvad?

Tippkohtumised ei toimu kindla intervalliga, vaid kutsutakse vajadusel kokku oluliste otsuste langetamiseks.

Alates NATO asutamisest aastal 1949 külma sõja lõpuni toimus rohkem kui 40 aasta jooksul kümme tippkohtumist. 90ndate aastate algusest on tippkohtumised aset leidnud tunduvalt sagedamini, et alliansi tegevust muutuvatel julgeolekuväljakutsetega paremini vastavusse viia.

NATO asutamisest tänaseni on toimunud 23 NATO tippkohtumist. Viimane neist leidis aset 2009. aasta aprillis Strasbourg’is ja Kehlis ning järgmine toimub aastal 2010 Lissabonis.

Mida tippkohtumistel tehakse?

NATO tippkohtumised on ühtlasi ka NATO kõrgeima poliitilise organi, Põhja-Atlandi Nõukogu kõrgetasemelised koosolekud, kus liikmesriike esindavad alalised esindajad või suursaadikud alliansi juures, riigipead või valitsusjuhid. Kaitseministrid ja välisiministrid esindavad oma riiki regulaarselt toimuvatel vastavatel kohtumistel, kuid tavaliselt mitte tippkohtumistel.

Enamjaolt esitletakse tippkohtumistel uusi poliitilisi arenguid, algatatakse uusi koostööprogramme ning tugevdatakse suhteid partnerriikidega. Käsitletakse väga olulisi ja laiahaardelisi poliitilisi ja strateegilisi küsimusi, mis ulatuvad alliansi siseprobleemidest suheteni välispartneritega.

Olulisemad tippkohtumised

Paljud NATO tippkohtumised on olnud justkui alliansi arengu verstapostid. Näiteks esimesel külma sõja järgsel tippkohtumisel Londonis aastal 1990 käidi välja plaan tugevdada suhteid Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Aasta hiljem esitleti Roomas esmakordselt avalikult uut strateegilist kontseptsiooni, mis varem oli olnud salastatud dokument. Samal tippkohtumisel loodi Põhja-Atlandi koostöönõukogu, millest sai NATO-t ja partnerriikide Euroopast, Kesk-Aasiast ja Kaukasuse regioonist ametlikult ühendav foorum.

Aastal 1997 Madridis ja Pariisis toimunud tippkohtumistel kutsuti NATO-ga liituma esimesed kunagise Varssavi lepingu riigid – Tšehhi, Ungari ja Poola ning loodi suhted Venemaa ja Ukrainaga.

Eestile esitati kutse alliansiga liitumiseks Praha tippkohtumisel novembris 2002. Esimest korda osales Eesti täieõigusliku liikmena Istanbuli tippkohtumisel aastal 2004.

Viimane tippkohtumine Strasbourg’is ja Kehlis aastal 2009 tähistas NATO 60. juubelit ning kohtumisel pöörduti alliansi peasekretäri poole palvega luua uus strateegiline kontseptsioon. Järgmine tippkohtumine leiab aset Lissabonis 2010. aasta lõpus ning praeguste plaanide kohaselt võetakse uus strateegiline kontseptsioon Lissabonis ametlikult vastu.

Eesti esindajad

Põhja-Atlandi Nõukogu tippkohtumistel on Eestit tavaliselt esindanud peaminister. Riigi esindamise õigus on ka presidendil, kuid alates Eesti liitumisest aastal 2004 on kohtumistel osalenud valitsusjuht. Enne liitumist esindas kandidaatriikide tippkohtumisel Eestit tavaliselt president Lennart Meri

Viimased tippkohtumised

Praha tippkohtumine 21.-22. november 2002
Istanbuli tippkohtumine 28.-29. juuni 2004
Riia tippkohtumine 28.-29. november 2006
Bukaresti tippkohtumine 2.-4. aprill 2008
Strasbourg/Kehl’i tippkohtumine 3.-4. aprill 2009