NATO on valitsustevaheline organisatsioon, mille 28 liikmesriiki tegutsevad NATO ühiste eesmärkide nimel säilitades oma suveräänsuse. Kõik otsused võetakse NATO-s vastu ühehäälselt konsensuse põhimõttel. Otsuse langetamisele eelnevad liikmesriikide vahelised arutelud ja konsultatsioonid.
Mis on konsensusel põhinev otsus?
Konsensuslik otsus on langetatud ühisel kokkuleppel ning vastuvõetav kõigile liikmesriikidele. Seega on iga NATO otsus kõigi suveräänsete liikmesriide ühise arvamuse avaldus.
Seda põhimõtet rakendatakse kõigis alliansi komiteedes, mis tõendab, et NATO-s langetatud otsused on kollektiivsed ja nendega nõustuvad kõik liikmesriigid.
Kuidas konsensuseni jõutakse?
Praktikas tähendab konsensusilk otsustamine, et NATO-s ei toimu hääletusi. Küsimusi arutatakse seni, kuni leitakse lahendus, mis rahuldab kõiki liikmesriike.
Kuna riigid suhtlevad omavahel tihedalt ning oskavad üksteise positsioone ette aimata, toimuvad otsusele eelnevad konsultatsioonid suhteliselt kiiresti. Suhtlusprotessi ladusamaks muutmine on NATO peasekretäri üks tähtsamaid ülesandeid.
Alates alliansi asutamisest aastal 1949, on kõik NATO otsused võetud vastu konsensuse põhimõttel ning selle printsiibi rakendamist jätkatakse.
Kes teeb NATO-s otsuseid?
NATO kõrgeim poliitiline organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, kus liikmesriike esindavad alalised esindajad või saadikud, riigipead, valitsusjuhid, kaitseministrid või välisministrid. Sõjalisi otsusi valmistab ette sõjaline komitee, kuid kõik NATO otsused võetakse lõplikult vastu Põhja-Atlandi Nõukogus.