NATO operatsioonid
Esimest korda sekkus NATO oma liikmesriikide piiridest väljaspool asuvasse konflikti 90ndate alguses Balkanil, enne seda nägi NATO oma tähtsaima ülesandena külma sõja lõpetamist ning rahu ja stabiilsuse säilitamist oma liikmesriikide territooriumitel.
NATO Liibüas
NATO viimane militaarne operatsioon sai alguse 31. märstil 2011. aastal, kui NATO võttis oma ühtse juhtimise alla märtsi keskel alanud Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, Kanada ja Itaalia korraldatud Liibüa armee vastased õhurünnakud. Tänaseni kestev operatsioon toimub ÜRO resolutsiooni nr 1973 alusel, lisaks armee sihtmärkide pommitamisele on relvaembargo raames sisseviidud mereblokaad Vahemerel. Operatsioonis osalevad 13 NATO liikmesriiki ja 4 aliannsivälist liitlast, mereblokaadi kehtestamisesst võtavad osa 15 laeva ning alates militaarse tegevuse algusest on Liibüa armeed pommitanud üle NATO 20 000 lennuki.
Pool aastat kestnud sõjategevus on osutunud edukaks, Liibüa armeest on järel vaid üksikud taganevad väeosad. Alianss loodab kuluka operatsiooni peatselt lõpetada, NATO osalus konfliktijärgses situatsioonis on veel kinnitamata.
NATO Afganistanis
NATO operatsioon Afganistanis on tänaseni alliansi ajaloo suurim ettevõtmine. ÜRO poolt aastal 2001 moodustatud rahvusvahelisi julgeolekuabijõudusid (ISAF) juhib NATO alates 2003. aastast. ISAF-i koosseisu kuulub hetkel ligi 130 000 sõdurit pea 50. riigist.
Rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude eesmärgiks on Afganistani valitsusele rahu ja õiguskorra kehtestamisel abi pakkuda. Pärast 11. septembril 2001 USA vastu toimunud rünnakuid otsustas NATO sekkuda Afganistanis valitsevasse olukorda, et lõpetada ekstremistiliku Talibani valitsuse toel tegutseva terrorivõrgustiku Al-Qaeda hirmuvõim maailma üle.
Käimasoleva missiooni üks suurimaid eesmärke on professionaalse Afganistani rahvusliku kaitsejõu loomine, mis võimaldaks afgaanidel mängida järjest suuremat rolli oma riigi julgeoleku tagamisel.
2011. aasta kevadest alates annab NATO järk-järgult üle julgeoleku tagamise Afganistani kaitsejõududele. Julgeoleku tagamine võetakse üle provintside kaupa ja see protsess peaks olema lõpule viidud 2014. aastaks. Siis peaks üleminekukava järgselt Afganistani valitsus olema võimeline täielikult vastutama riigisisese julgeoleku eest.
Lisaks sõjalisele abile toetab ISAF ka riigi ülesehitust ja igakülgset arengut piirkondlike ülesehitusmeeskondade (Provincial Recunstruction Teams, PRT) kaudu, mis kaardistavad infrastruktuuri kitsaskohti ning varustavad riigi 26 provintsi humanitaarabiga. PRT-d ei kuulu otseselt NATO alluvusse, nende tööd juhivad humanitaarbaiorganisatsioonid.Hetkel tegutseb Afganistanis 28 PRT-d. Eesti osaleb Ühendkuningriigi poolt juhitud Lashkar Gah PRT-s Lõuna-Afganistanis, Helmandi provintsis.
Vaata ISAF-i vägede asendiplaani Afganistanis.
NATO Iraagis
Lisaks Afganistanile ja Balkanimaadele on NATO prioriteediks Iraak, kus NATO juhtimise all toimub suhteliselt väike aga ülioluline operatsioon.
Aastal 2003 tungisid USA, Ühendkuningriik, Hispaania, Poola, Austraalia ja Taani riiklikud väed Iraaki, et teha kahjutuks riigi massihävitusrelvad ning lõpetada Saddam Husseini ainuvõim ja terrorismi õhutamine. Järgmisel aastal sekkus olukorda NATO ning Istanbuli tippkohtumisel 2004. aasta juunis jõudsid liitlasriigid üksmeelele ning otsustasid efektiivse julgeolekujõudude tegevusega panustada Iraagi ülesehitamisse. Loodi NATO väljaõppemissioon Iraagis (NTM-I), mis tegutseb vastavalt ÜRO Julgeolkunõukogu resolutsioonile nr 1546.
NTM-I pakub tänu liikmesriikide rahalisele toele ning annetatud varustusele Iraagis väljaõpet, nõu ja abi paljudes erinevates valdkondades. NTM toetab Iraagi kaitsejõudude peastaabi tööd ja ohvitseride treenimist ja harimist, mille raames on 2004. aastast osalenud 1800 Iraagi kaitsejõudude liiget välismaistes treeningprogrammides. Iraagi politseid võimekuse tõstmiseks viivad riigis treeninguid läbi Itaalia politsejõud.
Loe NATO väljaõppemissioonist lähemalt siit
NATO Kosovos
Aastal 1995 alustas NATO humanitaarabi jagamist endise Jugoslaavia iseseisvusele pürgivates osades, kuid mõni aasta hiljem, aastal 1999 nõudis tollal juba Serbiale kuulunud Kosovos toimuv albaanlaste etniline hävitamine allinasi sõjalist sekkumist.
Veeburaris 2008 kuulutas Kosovo end Serbia nõusolekuta iseseisvaks ning uute konfliktide tekkimise oht piirkonnas püsib. Sama aasta suvel alustas NATO Kosovos professionaalsete rahvusvahelisete julgeolekujõudude loomist. NATO on otsustanud rahutagamist Kosovos jätkata ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244 alusel, rahvuvalvemissiooni KFOR jõududega, kus praegu teenib 30. riigist ligi 6000 sõdurit, kaasa arvatud 1 Eesti kaitseväelane.
Vaata NATO vägede asendiplaani Kosovos.
Vahemere piirkonna seire
NATO operatsioonid ei piirdu otseselt kriisikolletega. Peale 11. septembri terrorirünnakuid alustas NATO kiiret tegutsemist rahvusvahelise terroriohu ennetamiseks ning 2001. aasta oktoobris sai alguse mereline seireoperatsioon „Active Endeavour“, mis on täiesti uus tasand terrorivastases võitluses.
Operatsioonil osalevad NATO laevastikud jälgivad Vahemere piirkonda, et tuvastada terroriohtu ning eskortida tsiviilaluseid läbi Gibraltari lahe. Tänu operatsioonile „Active Endeavour“ on tugevnenud koostöö partnerriikidega Vahemere regioonis, mis omakorda aitab operatsiooni edasi arendada ja täiustada. Operatsiooni panustavad oma alustega Vahemereäärsed riigid ning lisaks neile erakorraliste operatsioonide käigus Norra, Taani ja Saksamaa. Aastast 2004 on kaasatud ka partnerriike, kellest Venemaa ja Ukraina panus on kõige märkimisväärsem.
Piraatlusevastane võitlus Somaalias
Märtsis 2009 alustas NATO operatsiooni „Allied Protector“ tagamaks julgeolekut kaubandusliku tähtsusega mereteedel India ookeani ja Adeni lahe piirkonnas.
NATO mereväeüksused seiravad piirkonda vähendamaks piraatluse ja relvastatud röövide ohtu, mis takistavad tsiviilalustel mereteede läbimist. Hetkel tegutseb Somaalia lähistel kuuest laevast koosnev NATO mereüksus, millesse panustavad oma alustega USA, Kanada, Taani, Saksamaa, Holland ja Portugal.