NATO ja EL-i koostöö
- NATO 28 liikmesriigist 21 on ühtlasi Euroopa Liidu liikmed. Lisaks EL-i riikidele kuuluvad NATOsse USA, Kanada, Türgi, Norra, Island, Horvaatia ja Albaania.
- EL-i 27 liikmesriigist ei kuulu NATO-sse Iirimaa, Küpros, Soome, Rootsi, Malta ja Austria.
NATO-l ja Euroopa Liidul on 21 ühist liikmesriiki, mis tähendab, et alliansi julgeolek on otseselt seotud Euroopa riikide julgeolekuga ning turvalisus Euroopas on üks NATO prioriteete.
NATO ja Euroopa Liit teevad tihedat koostööd, et ennetada ning lahendada kriisisituatsioone ja relvakonflikte Euroopas ja mujal. Organisatsioone liidavad ühised strateegilised huvid ning valmidus vastastikuselt kasulikuks koostööks.
Ametlikult said NATO ja Euroopa Liidu suhted alguse aastal 2001 tänu 90ndate aastate jõupingutustele Euroopa kaitsealase vastutuse suurendamisel. Suhteid reguleerib 2002. aasta detsembris allkirjastatud NATO ja EL-i deklaratsioon Euroopa kaitse- ja julgeolekupoliitika kohta.
Järgmise aasta märtsis võeti vastu NATO ja EL-i koostööraamistik, mille osana reglementeerib niinimetatud „Berlin-Plus“ programm organisatsioonide koostööd kriisiohjamisel. “Berlin-Plus” tagab EL-ile võimaluse kasutada NATO vägesid oma rahuvalvemissioonidel, kaasa arvatud juhtudel, mil NATO tervikuna misioonil ei osale.
2010. aastal vastuvõetud NATO uues strateegilises kontseptsioonis välja toodud üks peamisi eesmärke on kriisireguleerimine, mille saavutamiseks on vajalik tihedam koostöö EL-i ja ÜRO-ga. Üksteisele toetuv koostöö EL-ga on oluline aspekt NATO kriisireguleerimise „kõikehõlmava lähenemise“ arendamises, mis näeb ette püsiva stabiilisuse saavutamiseks nii sõjaväe kui tsiviilpanuse rakendamist.
Uus kontseptsioon rõhutab, et aktiivne ja tõhus Euroopa Liit aitab kaasa Euro-Atlandi ala turvalisuse püsimisel. NATO hindab kõrgelt ka EL-i pingutusi ühtse julgeolekupoliitika väljatöötamises, milles tehti hiljuti oluline samm Lissaboni leppe näol.
Ühiselt tegeletakse ka terrorismi ja massihävitusrelvade leviku takistamisega. Koostöö raames jagavad organisatsioonid omavahel informatsiooni tsiviilelanikkonna kaitseplaanidest võimaliku ohu korral.
Hetkel käimasolevad ühismissioonid
Kosovo
NATO ja Euroopa Liidu seni suurim ühine ettevõtmine on olnud rahuoperatsioon Balkani poolsaarel. NATO on rahvuvalvevägesid KFOR (ligi 13 000 sõdurit) Kosovos juhtinud aastast 1999 ning EL aastaid sponsoreerinud ÜRO Kosovo missiooni. 2008. aasta detsembris EL-i poolt käivitatud missioon “Rule of Law » (EULEX) on EL-i suurim tsiviilabimission. EULEX-i eesmärgiks on toetada kohalikku võimu legitiimse õiguskorra kehtestamisel riigis kaasates politseid, kohtuid ning tolli. EULEX teeb tihedat koostööd NATO rahuvalvevägedega Kosovos.
Afganistan
NATO rahvusvaheline julgeolekuabiprogramm ISAF (üle 130 000 sõduri) tagab Afganistanis rahu ning hoiab ära relvakonflikte samal ajal, kui EL rahastab tsiviilabiprogramme ning õigusreformi ettevalmistavat projekti. EL-i toetus jõuab kõikjale Afganistanis tänu NATO poolt juhitud piirkondlikele ülesehitusmeekondadele (Provincial Reconstruction Teams, PRT), millest igaühe tegevust koordineerib üks EL-i liikmesriik.
Somaalia
NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide laevastikud seiravad regulaarselt Adeni lahte ja India ookeani, et takistada piraatlust segamast kaubanduslike mereteede läbimist.