Kes on kes NATO-s?

Liikmesriigid

NATO 28 liikmesriiki on: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka, Leedu, Luxemburg, Läti, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa , Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik, Taani, Tšehhi, Türgi, Ungari

Iga liikmesriiki esindab Põhja-Atlandi Nõukogus suursaadik või alaline esindaja, keda toetab nõunikest ja ametnikest koosnev riiklik delegatsioon. Aeg-ajalt kohtub Nõukogu ka riigipeade, valitsusjuhtide, välis- ja kaitseministritega.

Partnerriigid

Partnerriike, mis ei ole NATO liikmed, esindavad diplomaatilised esindajad, kes töötavad NATO peakorteris ning osalevad NATO komiteede koosolekutel ning Euro-Atlandi Partnerlusnõukogus ning vajadusel NATO-Venemaa alalises nõukogus või NATO-Ukraina komisjonis. Partnerriikid on kohal ka NATO ministrite kohtumistel või tippkohtumistel, kuid siis esindab neid vastava riigi president, valitsusjuht, kaitse- või välisminister.

NATO partnerriigid on: Armeenia, Aserbaidžaan, Austria, Bosnia ja Hertsegoviina, Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia , Gruusia, Iirimaa, Kasahstan, Kirgiisi Vabariik, Malta, Moldova, Montenegro, Rootsi, Serbia, Soome, Šveits, Tatšikistan, Türkmenistan, Ukraina, Uzbekistan, Valgevene, Venemaa.

NATO peasekretär

NATO peasekretär on liikmesriikide poolt ametisse määratud kõrgeim ametnik, kes on ühtlasi ka Põhja-Atlandi

Nõukogu, kaitseplaneeringute komitee ja teiste peakomiteede esimees. Peasekretär on ka alliansi tähtsaim kõneisik, kes esindab NATO-t suhtluses teiste organisatsioonidega ning laiema üldsusega.

Praegune NATO peasekretär on Anders Fogh Rasmussen. Peasekretäri asetäitja on Claudio Bisognero.

Rahvusvaheline personal

Põhja-Atlandi Nõukogu ja selle komiteede tööd organiseerib 1200 tsiviilisikust koosnev rahvusvaheline personal, kuhu kuuluvad peasekretäri büroo, kuus

osakonda, ressursside büroo ja julgeoleku büroo. Iga osakonda juhib abi-peasekretär. Lisaks võib NATO määrata strateegilistesse piirkondadesse tsiviil- ning erakorralisi esindajad.

Sõjaline komitee

Sõjalises komitees esindavad liikmesriike kaitsejõudude juhid. Eestit esindab sõjalises komitees Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. Iga sõjalise esindaja tööd lihtsustab riiklik tugipersonal. Sõjaline komitee koosneb ainult alalistest esindajatest. Sõjalise komitee esimees on admiral Giampaolo di Paola.

Komitee dekaani iga-aastaselt vahetuvat ametikohta täidab inglise tähestiku järgse rotatsiooni alusel ühe liikmesriigi alaline sõjaline esindaja.

Sõjalise komitee tööd lihtsustab rahvusvaheline sõjaline personal, mis koosneb liikmesriikide militaarametnikest ning toetavast tsiviilpersonalist.

NATO strateegiline ülemjuhatus

NATO strateegilised ülemjuhatajad vastutavad kaitseplaneeringute arendamise eest oma piirkonnas, jälgides ühtlasi kaitseväe nõuete täitmist ning neile alluvate vägede väljaõpet ning positsioonidele paigutamist.

Hetkel on Euroopa kõrgem ülemjuhataja USA mereväe admiral James G. Stavridis ja ümberkujunduse ja arenduse kõrgem ülemjuhataja Prantsuse õhuväe kindral Stéphane Abrial. NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri juhataja on kindral Manfred Lange.

Detailsem info NATO kodulehelt.