Valitsejad, sõjad, riigikorrad
3000 eKr – Tänase Kandahari lähedal tekib Mundigaki linn, mis võis olla Induse oru tsivilisatsiooni koloonia. Samal ajal levib see tsiviliatsioon tänasesse Lõuna- ja Ida-Afganistani.
642–1200 A.D. – Araablased vallutavad Afganistani lääneosa ja toovad sinna islami. 13. sajandil vallutab Afganistani ja liidab selle Mongoli impeeriumiga Tšingis-Khaan.
1747 – Puštu päritolu Ahmad Shah, kes oli olnud Pärsia kuningas Nadir Shahi armee väepealik, valitakse pärast kuninga surma Afgaanide uueks kuningaks. Ahmad Shahi peetakse tänapäeva Afganistani rajajaks.
1919 – Afganistan iseseisvub pärast ligi sajandit kestnud sõdu Briti impeeriumi alt.
1926 – Amanullah kuulutab end kuningaks ning üritab läbi viia reforme, mis vihastavad konservatiive opositsioonist.
1929 – Amanullah põgeneb riigist, kuna tema reformid tekitavad rahutusi.
1933 – Zahir Shah saab kuningaks ning järgnevad neli aastakümmet on Afganistan kuningriik.
1953 – Kindral Mohammed Daudist saab peaminister ning ta pöördub majandusliku ja sõjalise abi saamiseks Nõukogude Liidu poole. Daud viib läbi ühiskondlikke reforme, sh keelustab naiste näokatted ja avab koole.
1963 – Mohammed Daud sunnitakse peaministri ametist lahkuma.
1964 - Riik läheb üle konstitutsioonilisele monarhiale, mis kahjuks viib poliitilise polarisatsiooni ja võimuvõitlusteni.
1973 – Mohammed Daud haarab taas võimu ja kuulutab välja vabariigi. Üritab kaasata Nõukogude Liitu oma läänevastasesse tegevusse.
1978 - Kindral Daud kukutatakse ja tapetakse vasakpoolse rahvademokraatliku partei poolt. Maapiirkondades toimuvad konservatiivsete islamistide relvastatud ülestõusud.
1979 – Võimutüli vasakpoolsete juhi Hafizullah Amini ja Nur Mohammed Taraki vahel võidab Amin. Ülestõusud jätkuvad, sõjavägi on lagunemise äärel. Nõukogude Liit saadab riiki sõdurid, kes hukkavad Amini.
1980 – Nõukogude Liit seab riiki juhtima rehvademokraatliku partei juhi Babrak Karmali. Džihadistide NL-i vastased ülestõusud tihenevad. USA, Pakistan, Hiina, Iraan ja Saudi Araabia varustavad nõukogudevastaseid relvade ja rahaga.
1985 – Džihadistid kogunevad Pakistanis, et moodustada NL-i vastane liit. Arvestuslikult on pool Afganistani elanikkonnast pidanud sõja pärast kodudest lahkuma, paljud põgenevad Iraani või Pakistani. NL-i uus juht Gorbatšov lubab väed Afganistanist välja tuua.
1986 – USA jätkab nõukogudevastaste toetamist. NL vahetab Barbak Karmali välja ja riiki asub juhtima Najibullah.
1988 – Afganistan, NL, USA ja Pakistan allkirjastavad rahulepingu ja NL alustab sõdurite väljaviimist.
1989 – Lahkuvad viimased nõukogude sõdurid, kuid kodusõda jätkub ning džihadistid üritavad Najibullah’i kukutada.
1991 - USA ja Nõukogude Liit lepivad kokku, et lõpetatakse igasugune abiandmine Afganistani poliitilistele jõududele.
1992 – Džihadistid vallutavad Kabuli ja Najibullah tõugatakse riigijuhi kohalt.
1993 - Džihadistid nõustuvad looma valitsust koos etniliste tadžikkidega. Presidendiks saab Barhanuddin Rabbani.
1994 – jätkuvad sisepoliitilised heitlused ning Rabbani valitsust hakkab ohustama valdavalt puštudest koosnev Taliban.
1996 – Taliban haarab kontrolli Kabuli üle ja seab sisse karmikäelise islamipoliitika, keeleb naistel tööl käia, rakendab ekstreemseid karistusi, sh kividega surnuksloopimine ja jäsemete amputeerimine. Rabbani põgeneb ja liitub talibanivastastega riigi põhjaosas.
1997 - Pakistan ja Saudi Araabia tunnustavad Talibani valitsust. Enamus riike siiski jätkab Rabbani tunnustamist presidendina. Taliban on enda võimu alla saanud ligi kaks kolmandikku riigist.
1998 – USA korraldab raketirünnaku arvatavatele sõjabaasidele, mida juhib Osama bin Laden, keda süüdistatakse Aafrikas USA saatkondade pommitamistes.
1999 - ÜRO rakendab õhuembargo ja majanduslikke sanktsioone, et sundida Afganistani Osama bin Ladenit välja andma.
2001 oktoober – USA korraldab järjekordse õhurünnaku Afganistani vastu, kuna Taliban keeldub välja andmast Osama bin Ladenit, keda süüdistatakse 11. septembri rünnakutes New Yorgile.
2001 detsember – Afgaani parteid nõustuvad Bonni konverentsil üleminekuvalitsuse moodustamisega. Taliban loovutab oma viimase tugipuntki, Kandahari. Mässulised peituvad mägedesse, kuid terroriaktid jätkuvad. Puštu rojalist Hamid Karzai määratake üleminekuvalitsuse presidendiks.
2002 – ÜRO Julgeolekunõukogu annab oma mandaadi rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude (ISAF) loomiseks.
2003 – NATO haarab kontrolli Kabuli üle ja asub koordineerima ISAF-i tegevust. Algab NATO ajaloo esimene operatsioon väljaspool Euroopat.
2005 september- Üle 30 aasta toimuvad taas parlamendi ja kohalikud valimised.
2007 – ÜRO andmetel oli oopiumi tootmine Afganistanis kõigi aegade kõrgeim.
2009 – Hamid Karzai kuulutatakse augustis toimunud presidendivalimiste võitjaks. Teine valimiste teise vooru jõudnud kandidaat Abdullah Abdullah loobub viimasel hektel kandideerimast.
2009 detsember – USA president Barack Obama teatab otsusest viia Afganistani vell 30 000 sõdurit. Seega küündiks USA sõdurite koguarv 100 000-ni.