Page 1 - nato_web
P. 1
Liitumine NATO õhukaitsesüsteemiga
Vello Loemaa
Valeri Saar
Erukindralmajor Vello Loemaa oli KJPSi õhukaitse-
osakonna ülem 1992–1994; Õhuväe ülem 1994–1995;
KJPSi ülema kohusetäitja 1995–1997; Kaitseväe juhataja
kohusetäitja 1995–1996; Õhuväe ülema kohusetäitja
1997–1998; sõjaline esindaja NATO, ELi ja WEU
juures 1998–2002; Kaitseväe operatiivülem 2003–2005.
Brigaadikindral Valeri Saar oli üksiku raadiotehnilise
õhukaitsepataljoni ülem 1992–1996, Õhuväe staabi
ülem 1996–2003, KJPSi ülema asetäitja 2003–2005.
Päev enne Eesti ametlikku liitumist NATOga, 28. märtsil 2004. aastal, maandusid
Belgia hävituslennukid F-16 Šiauliai lähedal asuvasse lennubaasi. Algas NATO
õhuturbemissioon Eesti, Leedu ja Läti kaitseks. Kuid sellele sündmusele eelnes
tosin aastat paljude inimeste pingutusi ja tööd.
Mõttest esimeste sammudeni
Kaitsejõudude Peastaap loodi 30. oktoobril 1991 ning peagi sai selle üheks struk-
tuuriüksuseks õhukaitse osakond. Sellest sai alguse Eesti Vabariigi õhukaitse taas-
loomine. Ent erinevalt sõjaeelsest iseseisvast organisatsioonist tõusis päevakorda
rahvusvaheline dimensioon ja konkreetselt NATO. Osakonna töötajaid võis algus-
aastail üles lugeda ühe käe sõrmedel, kuid oma kvalifikatsiooni poolest olid need
ohvitserid ühed oma aja parimad. Just seda joont, kvaliteedi au sees hoidmist,
jätkati ka edaspidi.
Esimeste kaitseväe üksuste seas loodi üksik raadiotehniline õhukaitsepataljon.
Valitsuse vastav määrus kannab kuupäeva 22. mai 1992, ent reaalne loomine võttis
hoopis rohkem aega. Kuna muid eelarvelisi struktuuriüksusi tulevase õhuväe jaoks
Vello Loemaa
Valeri Saar
Erukindralmajor Vello Loemaa oli KJPSi õhukaitse-
osakonna ülem 1992–1994; Õhuväe ülem 1994–1995;
KJPSi ülema kohusetäitja 1995–1997; Kaitseväe juhataja
kohusetäitja 1995–1996; Õhuväe ülema kohusetäitja
1997–1998; sõjaline esindaja NATO, ELi ja WEU
juures 1998–2002; Kaitseväe operatiivülem 2003–2005.
Brigaadikindral Valeri Saar oli üksiku raadiotehnilise
õhukaitsepataljoni ülem 1992–1996, Õhuväe staabi
ülem 1996–2003, KJPSi ülema asetäitja 2003–2005.
Päev enne Eesti ametlikku liitumist NATOga, 28. märtsil 2004. aastal, maandusid
Belgia hävituslennukid F-16 Šiauliai lähedal asuvasse lennubaasi. Algas NATO
õhuturbemissioon Eesti, Leedu ja Läti kaitseks. Kuid sellele sündmusele eelnes
tosin aastat paljude inimeste pingutusi ja tööd.
Mõttest esimeste sammudeni
Kaitsejõudude Peastaap loodi 30. oktoobril 1991 ning peagi sai selle üheks struk-
tuuriüksuseks õhukaitse osakond. Sellest sai alguse Eesti Vabariigi õhukaitse taas-
loomine. Ent erinevalt sõjaeelsest iseseisvast organisatsioonist tõusis päevakorda
rahvusvaheline dimensioon ja konkreetselt NATO. Osakonna töötajaid võis algus-
aastail üles lugeda ühe käe sõrmedel, kuid oma kvalifikatsiooni poolest olid need
ohvitserid ühed oma aja parimad. Just seda joont, kvaliteedi au sees hoidmist,
jätkati ka edaspidi.
Esimeste kaitseväe üksuste seas loodi üksik raadiotehniline õhukaitsepataljon.
Valitsuse vastav määrus kannab kuupäeva 22. mai 1992, ent reaalne loomine võttis
hoopis rohkem aega. Kuna muid eelarvelisi struktuuriüksusi tulevase õhuväe jaoks