Sõjalise kaitse arengukava (SKAK) aastateks 2009-2018 sõnastab sõjalise riigikaitse peamised arengusuunad, projektid ning järgmise kümnendi suuremad investeeringud.
Arengukava koostas Kaitseministeerium koostöös ja Kaitseväe peastaabi spetsialistidega ning sisuliselt on dokument strateegiline ohuhinnang.
SKAK näeb järgmisel kümnel aastal eelisjärjekorras ette järgmiste suundade arendamist:
- osalemine välismissioonidel ning koostöö NATO-ga
- juhtimis-, side-, luure- ja seiresüsteemid
- Ämari Lennubaasi väljaehitamine
- mobiilse keskmaa-õhutõrje loomine ja lühimaa-õhutõrje tugevdamine
- kõrges valmisolekus oleva jalaväebrigaadi, sh soomustatud üksuste loomine (tankide või jalaväe lahingumasinate näol)
- tankitõrjevõime suurendamine
- Kaitseliidu edasine arendamine ja rahastamise suurendamine
- mereväe juhtimis- ja sidevõime parandamine ning kiirkaatrite hankimine territoriaalvete kaitseks ja mereseireks
- transpordikopterite hankimine.
Arengukava eeldab ka kaadrikaitseväelaste arvu iga-aastast suurendamist umbes 125 inimese võrra. Ajateenistus säilib ka edaspidi tänases mahus ning esialgu ka senise, nn 8-11 kuud mudeliga. Kümne aasta jooksul suureneb kaitseväe sõja-aja operatiivstruktuur praeguselt 16 000 inimeselt umbes 25 000-ni, millele lisanduvad Kaitseliidu baasil moodustatud üksused.
Rahaliselt eeldab SKAK, et kaitse-eelarve osakaal sisemajanduse koguproduktist (SKP) suureneks 2010. aastaks kahele protsendile ning püsiks edaspidi sellel tasemel, kuid hetke majandusolukorras kulub riigikaitsele 1.86% SKP-st.
SKAK vaadatakse üle ja vajadusel muudetakse iga nelja aasta tagant.
Sõjalise kaitse arengukavaga saab tutvuda Kaitseministeeriumi kodulehel.