Eesti Vabariik reguleerib riigikaitse korraldust rahu- ja sõjaajal vastava seadusandlusega. Tugev riigikaitse seadusandlus on riigi NATO-ga liitumise aluseks. Eesti Vabariigi sõjaaja riigikaitse seadus jõustus 31. oktoobril 1994, ning rahuaja riigikaitse seadus 15. augustil 2002.

Seadused sätestavad riigikaitset tagavate ametkondade vastutuse ja ülesanded ning kaitseväe rolli täitevvõimu osana.

19. juunist 2008 kehtiv Kaitseväe korralduse seadus reguleerib kaitseväe ülesehituse, juhtimise ja kasutamise põhimõtteid, näeb ette, mis tasemel otsustatakse erinevad kaitseväe organisatsiooni puudutavad küsimused ning arvestab NATO liikmelisusest tulenevate kaitsevajadustega.

Kaitseliidu rolli kaitsejõudude osana määrab 5. märtsil 1999 jõustunud Kaitseliidu seadus, mis sätestab Kaitseliidu peamise ülesandena vabatahtlikuse alusel rahva kaitsetahte suurendamise.

Riiklike institutsioonide tegutsemist sõjaolukorras reguleerivad erakorralise seisukorra seadus (jõustunud 16. veebruaril 1996) ning hädaolukorra seadus (jõustunud 15. juunil 2009).