Kaitsmaks Eesti küberruumi küberterrorismi eest ning ühtlustamaks valdkonnas tegutsevate kaitseorganite tööd, on Vabariigi Valitsus kinnitanud küberjulgeoleku strateegia aastateks 2008-2013.

Küberjulgeoleku strateegia sõnastab küberjulgeoleku strateegilised eesmärgid ning abinõud Eesti küberruumi haavatavuse vähendamiseks.

Strateegia eesmärk on tugevdada küberruumi vastupanuvõimet digitaalsetele rünnakutele, töötada välja ühtne lähenemine ja meetodid kriitilise tähtsusega infrastruktuuri infosüsteemide küberkaitseks, tõhustada teavitus- ja koolitustegevust, arendada rahvusvahelist  koostööd ning täiendada seadusandlust küberjulgeoleku tagamiseks.

Dokumendi valmistas ette Kaitseministeeriumi juurde loodud komisjon, kuhu kuulusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Kaitseväe, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse, Eesti CERT (Computer Emergency Response Team) keskuse ja erasektori eksperdid.

Küberruumi ähvardavate ohtude hindamisel on arvestatud ka välisriikide kogemuse ning Euroopa Liidu ja NATO soovituslike põhimõtetega küberjulgeoleku tagamisel ning siseriikliku tööjaotuse korraldamisel.

Eesti rolli olulisust küberjulgeoleku teemaliste uuringute ja teadustöö vallas rõhutab NATO poolt akrediteeritud Küberkaitse Kompetentsikeskuse (CCDCOE) loomine Tallinnasse, mis sai aastal 2008 võimalikuks tänu Eesti senistele saavutustele IT valdkonna ja infoühiskonna arendamisel. Rahvusvahelise keskuse ametlikeks liikmesriikideks on lisaks Eestile Läti, Leedu, Saksamaa, Itaalia, Slovakkia ja Hispaania, keskuse töösse panustab ka USA. CCDCOE missioon on hariduse, uuringute ja konsultatsioonide abil tagada küberkaitse võimekuse areng, koostöö ja info levik NATO-s, NATO liikmesriikides ja partnerite hulgas.