Veteranipäeva tähistamise lühike alguslugu

Sinilille kampaania. raamitud.

 

 

Veteranipäeva tähistamise lühike alguslugu

 

Toomas Kasemaa,

Kaptenmajor

Kaitseväe peastaabi toetusteenuste keskuse ülem

 

 

 

Paljud asjad siin maailmas saavad alguse väikestest mõtetest ja tegudest, mis võivad hiljem osutuda suureks, kui rahvas nad omaks võtab, toetab ja ideed edasi kannab. Nagu regivärss, mis iidsetest aegadest on jõudnud tänapäeva, kuuludes rahvatraditsioonide juurde tuhandeid aastaid. Keegi ei tea, kuidas see alguse sai, ja alguse panijad ei aimanudki, kui kaua traditsioon kestab. Mõeldes veteranipäevale oleme me siiski õnnelikumas olukorras praeguseid protsesse käivitades ja juhtides. Me teame, kus nad alguse said ja kuhu me oleme hetkel jõudnud.

 

Ma pean nentima, et veteranipoliitika algus on olnud pikaajaline protsess, mille käivitamise juures on osalenud palju häid kolleege kaitseväest, poliitikuid, ametnikke ja suurepäraseid inimesi, kes asjade käigule on kogu südamest kaasa aidanud. Paljud kaitseväe veteranide sotsiaalsed garantiid said õigusruumis avatud juba sajandivahetusel ehk siis arutlused olid tulised juba paarkümmend aastat tagasi. Kuid hetkel ma ei soovi süüvida poliitika sisusse, vaid tuua välja lihtsaid meeldejäävad narratiive, mida on hea meenutada ja jutustada.

 

2012. aasta veteranipoliitika sisaldab ka veteranipäeva tähistamist 23. aprillil. Jüripäev on igati auväärne päev veteranipäeva tähistamiseks. Püha Jüri on kõigi sõjameeste kaitsepühak, kes legendi järgi võitles mitmepealise lohega, vabastas linna kohutavast nuhtlusest ja päästis kuningatütre. Kui nimetame tänapäeva maailma sümmeetrilisi ja asümmeetrilisi ohte loheks ja nende ohtudega võitlemist võitluseks kohutava lohega ning oma armsamat kuningatütreks, on selline piltlik ja kujundlik võrdlus meie võitlejate osas väga sobiv.

 

Meenub veteranipoliitika pressikonverents kaitseministeeriumis ja sellel järgnenud arutelu kaitseministri kabinetis. Pressikonverentsi andsime me neljakesi – minister Urmas Reinsalu, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, kolonel Peeter Tali, Hellar Lill ja allakirjutanu. Vastasime ajakirjanike küsimustele ja mulle jäi meelde üks ajakirjaniku küsimus – miks pressikonverentsil ei ole veterane? Kolonel Tali selgitas siis väga pikalt ja püüdlikult veelkord veterani mõiste sisu, et veterane on konverentsil kaks – tema ise ja kaitseväe juhataja. Ehk siis lükkas ümber esimese avalikult esitatud esmase arvamuse, et veteran peab olema kas väga vana või siis raskelt vigastatud.

 

Hiljem veteranipäeva tähistamise teemat edasi arendades leidsime, et veteranipäev on kohe, kohe ukse ees. Mida teha? Kus ja kuidas tähistada? Mis on veteranipäeva sümbol? Küsimusi oli palju ning vastused põhiküsimustele leidsime sisuliselt sealsamas. Otsustasime teha rock-kontserdi Vabaduse väljakul, kasutada sümboliks sinilille ja korraldada sümboli kavandi jaoks konkursi. Edasi järgnes forsseeritud korraldustegevus ning uus tava oli sündinud. Siinjuures ma ei saa jätta tänamata kõiki üritusse panustanuid. Esimesed plastikust sinilillemärgid valmisid vahetult enne kontserti ja tekitasid kohese defitsiidi – neid lihtsalt ei jätkunud kõigile soovijatele.

 

Järgmisel aastal viisin ellu ühe ammuse mõtte – muuta kaitseväe füüsilise testi sooritamine avalikuks spordisündmuseks. Raja valisin lähtuvalt allakirjutanu meremehenatuurist – Pirita rannapromenaad, mis juhuse tahtel on täpselt vajaliku pikkusega (3,2 km), jooks ei sega liiklust ja on jooksjale nauditav. Esimese sinilillejooksu nimi ei olnud veel sinilillejooks vaid selle nimi oli seotud jüriööga – Jooks Jüriöösse. Tegime selle jüripäevale eelneval päeval ning ilus ilm ja jooks loojuva päikese kiirte saatel on ilmselt paljudel meeldiva mälestusena siiani alles. Teisel aastal sai hoo sisse ka sinilillekampaania ning siin tänaksin eriti tänast kaitseväe peakaplanit major Gustav Kutsarit, esimest projektijuhti Kadri Kütti, vbl Rasmus Pennot ja vanemveeblit Rando Randveeri ning kõiki teisi vabatahtlikke esmase suure töö eest.

 

Hoidkem sinilille südames!