NATO CCDCOE ehk NATO Koostöise Küberkaitse Oivakeskus

ccdcoe-cmyk_horizontalSven Sakkov, NATO CCDCOE juhataja ja Eest NATO Ühingu liige

 

Kes me oleme?

 

NATO Koostöise Küberkaitse Oivakeskus on Tallinnas tegutsev rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mis on ellu kutsutud ja rahastatud 18 osalisriigi poolt. Neilt riikidelt tulevad ka keskuse töötajad, keda on praeguseks kokku ligi 60. 2 riiki on praegu liitumas, nii et varsti on meid 20.

 

Mida me teeme?

 

  • Esiteks tegeleme rakendusuuringutega.
  • Teiseks pakume väljaõpet laias teemadevalikus nii tehnilistel erialadel kui ka rahvusvahelises õiguses ja operatsiooniplaneerimises.
  • Kolmandaks korraldame tehnilisi küberõppusi.
  • Neljandaks toetame NATO-t ühelt poolt uuringute vallas aga teisalt eriti just Alliansi õppuste planeerimises.
  • Viiendaks tegeleme rahvusvahelise õiguse kohaldumise küsimistega kübervallas.
  • Ning kuuendaks korraldame küberseminare ja –konverentse.

 

Mille poolest oleme tuntud?

 

Keskuse korraldusel toimub maailma mahukaim ja kompleksseim rahvusvaheline tehniline küberõppus Locked Shields. Igaaastasel õppusel osales sel korral 20 riigi meeskonnad, kõik kokku ligi 600 inimest. Õppuse peamiseks eesmärgiks on küberkaitsemeeskondade väljaõpe üliraskes mitmepäevases nö teravmoonaga õppusel. Keksus ehitab üles virtuaalsete masinate võrgustiku, see kloonitakse ning antakse kaitsemeeskondadele kaitsta. Sel aastal krooniti võitjaks Slovakkia meeskond, mis on hea näide sellest, et ka väheste ressurssidega saab suuri asju teha.

 

Keskuse tellimusel ja korraldusel ilmus 2013 aastal grupi rahvusvahelise õiguse ekspertide koostöös raamat pealkirjaga „Tallinn Manual“. See on õigusnõuniku käsiraamatu vormis uurimus rahvusvahelise õiguse kehtivusest kübersõjas. Paari aastaga on see teos muutunud kõige viidatavamaks ning akadeemiliselt kõige rohkem kasutatavaks vastava valdkonna raamatuks maailmas. Kui 2013 aastal ilmunud Tallinn Manual keskendus sõjaõigusele, siis tuleva aasta alul ilmuv „Tallinna Manual 2.0“ käsitleb kogu riikidevahelise suhtlemise spektrit, mida võib kokku võtta terminiga „rahvusvahelise õiguse vastased teod“.

 

Kolmanda suurema projektina vajab märkimist igaaastane küberkonverents CYCON. Tegemist on tugeva akadeemilise sisu ning haaravate võtmesõnavõttudega mitmepäevase mõttetalguga, kuhu tulevad kokku ligi 600 osalejat kõigist eri küberkaitse „hõimudest“ – tehnikud, kaitseväelased, poliitikakujundajad ja –uurijad ning juristid. Esinejate loetelu on muljetavaldav ülevaade küberjulgeoleku rajaleidjatest ning arvamusliidritest ja –kujundajatest. Sel aastal näiteks Toomas Hendrik Ilves, Thomas Rid, Martin Libicki, Mikko Hüpponen, David Sanger, jpt. Sel aastal toimus ka küberülematte paneelarutelu, kuhu olid kokku tulnud Prantsusmaa, Suurbritannia ja Madalmaade küberülemad.

 

Pilk tulevikku

 

NATO tippkohtumisel Wales 2014 aasta septembris otsustati, et rahvusvaheline õigus kehtib ka küberruumis (teisisõnu kiideti heaks ja õnnistati Tallinn Manuali) ning et küberrünnak võib viia NATO kollektiivkaitse ehk Artikkel V käivitamisele. Selle aasta juulis Varssavis toimunud tippkohtumisel astuti järgmine samm ning tunnistati, et küber on arenenud eraldiseisvaks sõjapidamise keskkonnaks eh domeeniks (inglise keeles domain of operations). Samuti lubasid NATO riikide juhid Allianssi küberruumis kaitsta sama efektiivselt kui maal, merel ja õhus. See tähendab, et NATO hakkab küberjulgeolekuga senisest oluliselt tõsisemalt tegelema. See omakorda tähendab üha rohkem tähelepanu Keskusele ja Eestile kui kübermaailma rajaleidjatele.