Miks ja kuidas loodi Eesti NATO Ühing

Ühingu loomine

Eesti NATO Ühingu loomine

 

Kokkuvõte on tehtud raamatus “Eesti NATO lugu. 1991-2004” ilmunud Jörgen Siili ja Kalev Stoicescu kirjutatud artikli põhjal.

 

2000. aastal tekkis kaitseministeeriumis idee luua Eestis teiste NATO ning partner- ja kandidaatriikide eeskujul Atlandi Lepingu Assotsiatsioon või teisiti öelduna Eesti NATO Ühing. Seda ideed asusid toetama Välisministeerium ja äsja loodud Riigikogu NATO toetusrühm eesotsas Liis Klaariga. Ühingu inglisekeelseks nimeks sai Estonian Atlantic Treaty Association, lühendatuna EATA. Alguse sai vabaühenduse loomine, mis hakkas rahvale tutvustama NATO liikmesusega seotud küsimusi.

 

Ühingu loomiseks oli algselt vaja vabatahtlikus korras esindusfiguurina kaasa löövat nõukogu esimeest kui ka ühtainsat palgalist töötajat, tegevjuhti, kuid nendel kohtadel ei saanud olla riigiametnikud. Alagatusrühma esimesteks liikmeteks sai Tiia Kurik välisministeeriumist, Madis Mikko kaitseministeeriumist, Liis Klaar ja Trivimi Velliste Riigikogust. Ühingu asutamiskuupäevaks valiti 2. veebruar 2001. aastal, kui lepiti kokku, et tegemist on Eesti NATOga liitumist toetava vabatahtliku organisatsiooniga, millega said liituda kõiki neid eesmärke toetavad inimesed. Lisaks riigipoolsele toetusele rahastati ka ühingut peamiselt kaitseministeeriumi poolt ning väike lisa saadi ka välisministeeriumilt. Toetust saadi ka teistelt, üldiselt välismaisetelt kolmanda sektori oranisatsioonidelt, välissaatkondadelt ja ka mõnelt erafirmalt. NATOga liitumise järel kujunes üheks suuremaks rahastajaks ka NATO peakorter.

 

Ühingu peamine eesmärk oli NATO ja tema tegevuse tutvustamine rahvale ning Eesti välis- ja kaitsepoliitika ja kaitsejõudude tutvustamine. Selle jaoks on korraldatud mitmeid erinevaid üritusi. Esimesteks neist oli „Räägime NATOst“, mis toimus loengute ja seminaride vormis. Seminarid leidsid aset üle Eesti mitme aasta väletel, läbides ainuüksi 2004. aastal 25 kooli. Samuti viidi läbi mitmeid koolitusi ühingu liikmetele tutvustamaks NATOt erinevatele organisatsioonidele ja kohalikele elanikkudele. Lisaks korraldati ka riigikaitseõpetust propageeriv seminar ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele. Iga-aastaseks suursündmuseks kujunes aga ühingu rahvusvaheline konverents, kus arutati aktuaalsete rahvusvaheliste julgeolekuprobleemide üle ning kus osalesid nii Eesti kui ka välismaised kaitseeksperdid ja poliitikud. Teiseks peamiseks sündmuseks võib pidada NATO päeva tähistamist 4. aprillil, mil organisatsioon loodi. Päeva tähistatakse igaaastaselt nii suurejooneliselt kui ka tagasihoidlikumalt, olenevalt rahalisest olukorrast. Lisaks eelnevatele üritustele on tähtsal kohal ka lastele ja noortele suunatud konkurssid, kas kirjandi-, foto- või joonistusvõistlus vormis. Eraldi tegeleti ka venekeelse elanikkonnaga, kuna nende toetus oli NATOs hulga väiksem. Edukaimaks projektiks neile oli vene koolide õpetajatele suunatud seminarid. Erinevate seminaride ja projektide käigus selgus, et huvi ühingu vastu oli tihtipeale venekeelse elanikkonna hulgas suurem. Pärast ühingu üritusi vene kuulajaskonnale läks NATO toetuse trend ülesmäge. Kõikide ürituste puhul aitasid ühingu ainsat alalist töötajat, tegevjuhti, mitmed vabatahtlikud, peamiselt ühingu noored liikmed. Suurtemateks projektideks palgati projektijuhid ning hiljem oli ühingu palgal sekretär, kes assisteeris juhatajat seminaride ja muude ürituste korraldamisel. Ühingu liikmeskond kujunes peagi paari-komesaja inimese suuruseks kuhu kuulus inimesi erinevatest eluala valdkondadest ning erakondadest.

 

NATO Ühingud tegutsevad kõigis NATO ja kandidaat-partnerriikides ning on koondunud ühtseks organisatisooniks nimega Atlantic Treaty Association (ATA). Kohe pärast Eesti NATO Ühingu asutamist käisid Eestis visiidil ATA president ja peasekretär ning sama aasta sügisel 2001 võeti Eesti NATO Ühing ATA liikmeks (tänaseks on ATA liikmeid riikide näol juba 38). Peamine koostöö toimus algselt Taani ja Norraga ning mõistagi teiste Balti riikidega, Läti ja Leeduga. Tippürituseks võib pidada 2005. aasta sügisel Tallinnas toimunud ATA peaassamblee, kus osales üle 200 väliskülalise. Kokkuvõtteks on Eesti NATO Ühingu näol tegemist organisatsiooniga, mis oli algselt küll riigi toetusel moodustatud, kuid iseseisvus kiirelt ja suudab köita nii oma liikmeid kui ka avalikkust aktuaalsete ja huvitavate teemadega. Eesti NATO Ühingu ülesanne on korraldada avalikke üritusi rahvale, eriti noortele ning seletada lihtsalt, mis on NATO ja riigikaitse roll tänapäeval ning milles seisneb Eesti julgeolek ja kaitse.