Noore tartlanna elu Abu Dhabis õppides

Mari-Ann Lepp

Eesti NATO Ühingu liige ja praktikant

 

Mari-Ann teeb sel suvel Eesti NATO Ühingus oma praktikat. Umbes aasta aega tagasi võttis ta suuna Lähis-Itta, Abu Dhabisse, Araabia Ühendemiraatidesse, kus asub New Yorgi Ülikooli (NYU) ülikoolilinnak.

 

Mari-Ann kirjutab oma artiklis, mis viis teda otsuseni minna õppima Abu Dhabisse, kuidas seal elu ja õppetöö käib ning mida see kõik talle annab.

 

“Teekond algas umbes kaks aastat tagasi, mil otsustasin jäädavalt, et ülikooliaastad tahan veeta välismaal. Euroopas olin ma selleks ajaks juba piisavalt reisinud. Tahtsin õppida kohas, kus ma kunagi varem käinud ei olnud! Seepärast tunduski NYUsse kandideerimine ainuõige valik, sest kõik kolm ülikoolilinnakut, mis asuvad New Yorgis, Abu Dhabis ja Shanghais, olid minu jaoks eksootilised ning siiani esinenud vaid mu unistustes. Kandideerimisaja ning õpingute alguse vahel oli veel kaks kooli poolt välja tehtud reisi välja selgitamaks, kas ma sobin nende keskkonda ning kas minu eesmärgid ja ambitsioonid kattuvad ülikooli omadega. Otsus langes minu kasuks ning nii algaski minu senise elu üks põnevamaid ajaperioode!

 

Abu Dhabi valitsuse poolt finantseeritav ülikool on minu jaoks tõeline peavõit, mille juurde kuuluvad klassireisid Aasiasse ja Aafrikasse, maksimaalselt kahe välissemestri veetmine õpilase kohta, ning lihtsalt põnevad akadeemilised palverännakud arusaamaks Lähis-Idast, islamist ja nendevahelisest seosest läänemaailmaga. Nii veetsingi ma jaanuarikuise intensiivkursuse Shanghais õppides piirkonna ajalugu ja linnastumist. Minu õnneks katab kõik need võimalused täisstipendium, mis on vaieldamatult üks maailma kallemaid, umbes 75 000 dollarit aastas, millele lisanduv iga-aastane 5% kasv.

 

Eestisse naastes olen tavaliselt langenud küsimusterahe alla. Kas seal on ikka ohutu? Ega seal sõda ei ole? Kas sa pead oma juukseid katma? Mida sa seal seljas kannad? Kas pead islami usku jälgima? Küsimusi tekib kiiremini, kui mina neile vastata jõuan. Araabia Ühendemiraadid on üks turvalisimaid piirkondi, eriti võrreldes Lääne-Euroopaga. Riiki sisenejatele tehakse põhjalik taustauuring ning kasutusel on ka põhjalikud ennetusmeetmed. Oleme naljatamisi öelnud, et meie koolis on rohkem turvatöötajaid kui õpilasi… Samuti ei tule piirata riietust, kuid tuleb austada kohalikku kultuuri. Musta pearätti ning abayat ma kandma ei pea. Kuigi riigis on ametlikult islami usk, siis on teretulnud kõik ning suurematele religioonidele on ehitatud isegi nende isiklikud pühapaigad.

 

Rikkusest ja arengust vaatamata on riigis ka probleeme, enim esilekerkivad on inimõiguste valdkonnaga seotud. Silmatorkavalt palju artikleid ja probleeme tiirleb võõrtööliste õiguste ning kohustuste ümber, mida reguleerib kafala süsteem. Kuigi viimasel ajal on see teema ka kohalikus ajakirjanduses esile kerkinud, siis tuleb meeles pidada, et kõike ei saa puhta tõena võtta. Sõnavabadus on parem kui mitmetes teistes araabiamaades, kuid valitsust ei tohi endiselt kritiseerida ning samuti ei tohi end ebaviisakalt väljendada. Seetõttu paistabki NYU AD (New York University Abu Dhabi) kui oaas, sest tunniteemade aruteludel meil piiranguid ei ole, samuti on meie koolil taodeldud VPN, mille tõttu ei pea muretsema, et õppetöö peaks piirangute tõttu ära jääma.

 

Just selline keskkond on suurepärane enda arendamiseks, sest see paneb end kriitilisemalt mõtlema ning nutikamaid lahendusi leidma. Samuti on fantastiline kogeda riigi ülesehitamist igal hetkel ning rääkida kohalike vanuritega, kuidas nad veetsid lapsepõlve korallonnides mängides ning kuidas tänaseks elavad nad pilvelõhkuja 40. korrusel isiklike teenindajatega. Selliseid suuri kontraste on võimalik näha ka ühe põlvkonna jooksul ning see teebki sellest riigist selle, mis mind köidab. Kuigi Eesti ja Araabi Ühendemiraatide vahemaa on suur, leian, et meie koduriigil oleks nii mõndagi õppida sellest kaugest ning eksootilisest araabiamaast.”